KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-1297 Haldusasi AS L. kaebu

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 27.04.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 27.04.2006 (

§ 31lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada Ts

MS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse 15.12.2005 otsusega nr. 395/05 “Valveteenuse ostmiseks korraldatud vähempakkumise tulemuste kinnitamine” p-ga 1 tunnistati Riigi Kinnisvara AS poolt hallatavatele hoonetele (Tallinnas Tatari 39, Kotzebue 14, Tõnismägi 5a, Tartu mnt 85, Pärnu mnt 7) mehitatud ja tehnilise täisvalveteenuse ostmiseks korraldatud vähempakkumisele pakkumised esitanud F.E. AS ja AS L. pakkujatena kvalifitseerunuks, kuna nad vastavad kõikidele pakkumise kutse dokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Otsuse p-ga 3 tunnistati punktis 1 nimetatud vähempakkumise võitjaks F.E. AS, kuutasuga 299 705 krooni ja 25 senti ilma käibemaksuta (sh Pärnu mnt 7 mehitatud valve 7 päeva nädalas 12 h päevas). 1 KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Kaebaja sai Riigi Kinnisvara AS-ilt 07.11.05 kutse osaleda väljakuulutamiseta läbirääkimistega vähempakkumisel hankes “Riigi Kinnisvara AS poolt hallatavate hoonete (Tatari 39, Tallinn; Kotzebue 14, Tallinn; Tõnismägi 5, Tallinn; Tartu mnt 85, Tallinn; Pärnu mnt 7, Tallinn)”. Parima pakkuja valimisel on hankekomisjon pakkumiste hindamist teostanud ebaobjektiivselt, millega on kahjustanud kaebaja huve. Riigi Kinnisvara AS pakkumise kutse dokumentide p-s 18 sätestatuga tunnistatakse edukaks pakkumine, kus hinnapakkumise kogumaksumus on madalaim. Läbirääkimiste tulemusena osutus kuumaksumuseks F.E. AS-l 299 705.25 krooni ilma käibemaksuta ja kaebaja pakutud maksumuseks 295 416 krooni ilma käibemaksuta. Antud pakkumisi ei saa pidada võrdväärseiks ning seetõttu ei ole põhjendatud üksikhindade võrdlemine, mida tegi vastustaja. Järelikult kuulub arvestamisele pakutud teenuse tunnihind. Kaebaja poolt oli pakutud 59,1 krooni, aga AS F.E. poolt 65 krooni. Hankekomisjon ei arvestanud nii olulisi asjaolusid, kuigi need olid peamised vähempakkumise kõige olulisemad tingimused. Kaebajal on tekkinud kahju seoses saamata jäänud tuluga, millisele oleks kaebajal olnud õigus, kui pakkumisi oleks seaduse kohaselt hinnatud ja tema võitjaks tunnistatud. Kahju on arvutatud välja kahel alusel: esiteks seisneb kahju mehitatud valveteenuse pakkumata jätmisest saamatajäänud tulus ja teiseks seadmete tagasirendis. Mehitatud valve osas on kaebaja arvestanud saamatajäänud tuluna kalendrikuus 21 224,35 krooni ja seadmete tagasirendi osas 19 789.90 krooni. Kaebaja nõue on esitatud ühe kuu saamatajäänud tulu osas summas 41 014,25 krooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatus võttis

1. detsembril 2005 vastu otsuse nr. 395/05, millega kinnitati vähempakkumise võitjaks F.E. AS. Otsuse lisaks oli ka hindamiskomisjoni protokoll, milles toodud ettepaneku alusel RKASi juhatus kõnealuse otsuse vastu võttis ning hindamiskomisjoni protokollist nähtuvad ka kõik vastustaja kaalutlused. Hinnaküsimise lk 6 p 18.3.1 kohaselt luges vastustaja võrdväärseteks pakkumisi, mille PKD lk. 4, punktis 6.1 nimetatud hinnapakkumises (Vorm II) näidatud hinnapakkumise kogumaksumused (kokku kuumakse
2. aastal – moodustub järgnevate pakkumistabeli positsioonide (pos 1.3 + pos 2.13 + pos 4.13 + pos 5.13) summast) on võrdsed. Kui kaks või enamat madalaimat hinnapakkumist on eelpool kirjeldatud kogumaksumuse poolest võrdväärse maksumusega, siis tunnistatakse edukaks pakkumiseks pakkumine, mille esitatud pakkumise vormi punktis 7 (PKD lk. 14) näidatud ühikhinnad on odavamad. Kuigi F.E. AS pakkumine oli summas 299 705,25 krooni ja AS L. pakkumine summas 295 416 krooni, ei olnud pakkumised algselt võrreldavad põhjusel, et Pärnu mnt 7 asuva hoone valveteenuse osas hõlmas F.E. AS pakkumine teenust 12 tundi päevas ja seitse päeva nädalas, kuid AS L. pakkumine hõlmas sama objekti osas teenust 12 tundi päevas, aga viis päeva nädalas. Seega ei ole vastustaja hindamiskomisjoni poolt läbi viidud võrdlusarvutused teostatud mitte Hinnaküsimise punkti 18.3.1 alusel, vaid põhjusel, et oleks üldse tegemist sisu ja mahu poolest samaväärse teenusega, mis annaks aluse pakkumiste maksumuste võrdlemiseks, sest oluline on teenuse tegelik kogumaksumus, mitte pakkumises toodud numbrid, mis teenuse tegelikku maksumust ei väljenda. Kaebuse esitaja argumentidele tuginedes võiks teoreetiliselt lugeda ka parimaks pakkumiseks pakkumist, mille maksumus kuus on 200 000 krooni, aga teenust pakutakse ainult ühel objektil. Selline tõlgendus on aga 2 ebaloogiline ja ei vasta Hinnaküsimises toodud vastustaja eesmärgile hinna poolest soodsaima teenuse saamiseks. Võttes arvesse, et AS L. pakkumine objektile Pärnu mnt 7 sisaldas mehitatud valve teenust kell 08:00 kuni 20:00 viis päeva nädalas, kuumaksumusega 18 630 krooni ilma käibemaksuta ning F.E. AS pakkumine objektil Pärnu mnt 7 sisaldas mehitatud valve teenust kell 08:00 kuni 20:00 seitse päeva nädalas, kuumaksumusega 23 436 krooni ilma käibemaksuta, viis vähempakkumiskomisjon läbi pakkumiste hindamise ja võrdlemise, et leida hinna poolest parim pakkumine. Võrdlusarvutused on toodud komisjoni protokollis. Eelnimetatud protokollis toodud arvutuste kohaselt on kontrollitav asjaolu, et F.E. AS pakkumine oleks kujunenud igal juhul hinna poolest soodsaimaks ning vastustaja on parima pakkumise valimisel käitunud õiguspäraselt. Hinnaküsimise punkti 18.3.1 kohaselt on ühikhinnad (AS L. tunnihind 59,1 krooni ja AS F.E. tunnihind 65 krooni) aluseks parima pakkumise valikul juhul, kui Hinnaküsimise p 18.3 alusel kujuneb kaks või enamat pakkumist maksumuse poolest võrdväärseks. Mitte ühelgi juhul ei oleks AS L. ja AS F.E. pakkumised kujunenud võrdväärseteks, sest kõikide võrdlusarvutuste kohaselt oli AS F.E. pakkumine hinna poolest soodsam, seega puudus üldse alus või vajadus eelnimetatud ühikhinda aluseks võtta. Vastustaja poolt ühikhindade kasutamine võrdlusarvutustes oli vajalik üksnes pakkmiste võrreldavuse tagamiseks ning nende ühikhindade kasutamine ei viita mitte kuidagi AS F.E. ja AS L. pakkumiste võrdväärsusele. Kuna vastustaja tegevus vähempakkumise läbiviimisel on olnud õiguspärane ning vastustaja otsuse vastuvõtmine ka arusaadavalt ja piisavalt motiveeritud, tuleb jätta rahuldamata ka kaebuse esitaja nõue kahjude hüvitamiseks. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik nõustus kohtuistungil vastustaja seisukohaga kaebuse suhtes ning taotles jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Vaidluse ese Käesolevas haldusasjas on AS L. vaidlustanud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatuse otsuse, millega kinnitati valveteenuse ostmiseks korraldatud vähempakkumise võitjaks F.E. AS. Riigihangete seaduse (RHS) § 4 lg 7 p 7 kohaselt ei ole ostja kohustatud turvateenuste tellimise korral rakendama RHS-is sätestatud korda, välja arvatud RHS § 4 lõikes 8 sätestatud kohustused. RHS § 4 lg 8 kohaselt peab ostja koostama RHS §-des 26-28 sätestatuga kooskõlas vaid hankelepingu objekti tehnilise kirjelduse. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja hankelepingu objekti tehnilist kirjeldust ei vaidlusta. Samas on Riigikohtu halduskolleegium 15.03.2006 kohtuotsuses haldusasjas nr. 3-3-1-5-06 p-s 15 leidnud, et ostja on ka RHS § 4 lg-s 7 sätestatud erandite loetellu kuuluva hanke läbiviimisel seotud õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõttega, kuigi sellise hanke suhtes kohaldatakse Riigihangete seadust üksnes RHS § 4 lg-s 8 nimetatud kohustuse täitmise osas. Riigikohus asus seisukohale, et hankemenetluse kujundamisel on ostjal avar kaalutlusruum hankemenetluses esitatavate tingimuste ja kohaldatavate protseduurireeglite kindlaksmääramisel. See aga ei tähenda, et ostja poleks kohustatud järgima kaalutlusreegleid. Hankemenetluse kujundamisel peab ostja teostama oma sellekohast diskretsioonivolitust õiguspäraselt, sealhulgas arvestama diskretsiooni piire ja eesmärki. Otsuse p-st 16 nähtub 3 ühtlasi, et ka erandite loetellu kuuluva hanke läbiviimisel tuleb arvestada põhimõtetega, mille kohaselt tuleb hankemenetlus lahendada avaliku õiguse põhimõtetest lähtuvalt, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet, ühetaolist kohtlemist, avalikkust, läbipaistvust ja proportsionaalsust. AS L. kaebusest ning kohtuistungil esitatud seisukohtadest nähtuvalt on kaebuse esitaja seisukohal, et vastustaja on pakkumiste võrdlemisel asunud pakkumiste hindu põhjendamatult ümber arvestama, lähtudes Pärnu mnt 7 osas pakutud tundide arvust ning oleks pidanud võrdlema omavahel vaid F.E. AS-i ning AS L. poolt tehtud pakkumiste kogumaksumusi tervikuna. Seega peab kohus võtma kaebuse lahendamiseks seisukoha, kas selline hindade ümberarvestamine oli kooskõlas pakkumise kutse dokumentides ettenähtuga, samuti kaebuse esitaja ja kolmanda isiku võrdse ning ühetaolise kohtlemise ning menetluse läbipaistvuse põhimõttega.
4. RKAS-i poolt ümberarvestuste tegemise kooskõla pakkumise kutse dokumentides sätestatu ning õiguse üldprintsiipidega Pakkumise kutse dokumentide (PKD) p. 18.2 kohaselt võrdleb ja hindab ostja pakkumisi PKD punktis 6.1 nimetatud hinnapakkumises näidatud hinnapakkumise (Lisa 1 Vorm II) punkt 6.13 pakutud kogumaksumuste alusel. PKD p 18.3 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumiseks pakkumine, mille PKD punktis 6.1 nimetatud hinnapakkumises näidatud hinnapakkumise kogumaksumus on madalaim. PKD p 6.1 kohaselt esitab pakkuja PKD lisa 1 vormi II kohase hinnapakkumise, täites tabelis kõik lahtrid. PKD lisa 1 vormist II nähtuvalt pidid pakkujad esitama pakkumised objektide mehitatud valveteenuste ja tehniliste valvesüsteemidega seotud teenuste maksumusena kuus, täpsustamata mehitatud valveteenuse korral valveteenuse aega tundides. PKD p 18.2 kohaselt pidi ostja seega pakkumisi võrdlema, liites iga objekti suhtes
5. aasta eest esitatud kuumakse pakkumised kokku. 01.12.2005 pakkumiste avamise protokollist (toimiku nr .2 lk. 142) nähtub, et F.E. ASi PKD p. 18.2 kohane pakkumise maksumus ilma käibemaksuta oli 296 081 krooni ja 25 senti. AS L. vastava pakkumise maksumus oli 397 660 krooni. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on pärast eeltoodud pakkumiste esitamist ostja ja pakkujad pidanud läbirääkimisi pakkumistingimuste üle. Ühtlasi on pakkujad teavitanud ostjat Pärnu mnt 7 mehitatud valve arvestamise ajast. AS F.E. nimel Ivar Kaldaru poolt 12.12.2005 saadetud meilist nähtub, et Pärnu mnt 7 objektil on mehitatud valve arvestatud kõigil nädalapäevadel 08:00 – 20:00 12 tundi (toimiku nr. 2 lk. 155). AS L. 13.12.2005 kirja nr. 370 “Vastused läbirääkimiste protokollile” vastuses nr. 4 kirjutatakse: “Valveobjektil aadressiga Pärnu mnt 7 pakume mehitatud valve kuuteenuse hinnaks ilma käibemaksuta 18 630 krooni võttes aluseks, et objekt on avatud kella 08:00-st kuni 20:00-ni ja viis päeva nädalas (toimiku nr. 2 lk. 158). 13.12.2005 lisadokumentide avamise protokollist (toimiku nr. 2 lk. 178) nähtuvalt on F.E. AS-i lõplikuks pakkumise maksumuseks 299 705 krooni ja 25 senti ning AS L. lõplikuks pakkumise maksumuseks 295 416 krooni. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et lõplike pakkumiste maksumusi võrreldes on AS L. pakkumine F.E. AS-i pakkumisest madalam. Samas on kohus seisukohal, et vastustaja ei eiranud PKD punkti 18.2, kui ta pakkujate poolt Pärnu mnt 7 mehitatud valveteenuse osas esitatud pakkumiste võrdlemisel arvestas pakkumiste võrreldavuse eesmärgil ka mehitatud valveteenuse osutamise aega. AS L. pakkumine oli tehtud 12 tunni teenuse osutamise eest 5 4 päeval nädalas, F.E. AS-i pakkumine oli tehtud 12 tunni teenuse osutamise eest 7 päeval nädalas. Seega oli F.E. AS-i pakkumine tehtud nädalas 24 enama teenustunni eest kui AS-i L. pakkumine. Jättes nimetatud olulise erinevuse pakkumiste lõplike maksumuste hindamisel arvestamata, ei oleks hankemenetluses osalejad võrdselt ja ühetaoliselt koheldud. Käesoleval juhul ei näinud ostja ilmselt pakkumise kutse dokumentides vastava olukorra tekkimise võimalust ette. See aga ei tähenda seda, et ostja oleks kohustatud PKD punkti 18.2 kohaldama täht-tähelt ilma igasuguse kaalutlusõiguseta. Kohus on seisukohal, et PKD punkti 18.2 kohaldamise eelduseks on teenuste, mille suhtes pakkumised on tehtud, võrreldavus. Alles võrreldavate teenuste korral on ostjal võimalik objektiivselt hinnata ka esitatud pakkumisi.
6. Pakkumiste võrreldavuse eesmärgil tehtud arvutused Parima pakkumise valimiseks
7. detsembril 2005 peetud koosolekul on RKAS pakkumisi hinnanud lähtudes kolmest võrreldavast olukorrast (toimiku nr. 2 lk. 183). Esimesel juhul on hinnatud pakkumisi, jättes Pärnu mnt 7 objekt, mille pakkumised ei olnud võrreldavad, pakkumiste kogumaksumusest välja. Sellisel juhul osutus F.E. AS-i pakkumine 516,75 krooni võrra soodsamaks. Teisel juhul on pakkumisi hinnatud lähtudes kaebuse esitaja pakkumisest Pärnu mnt 7 mehitatud valveteenuse aja kohta (5 päeva nädalas 12 h päevas). Teisel juhul osutus F.E. AS-i pakkumine 1434 krooni võrra soodsamaks. Pakkumiste võrdlemiseks on F.E. AS-i pakkumise tabeli punktis 7.1 esitatud tunnimaksumus korrutatud 8 korda (eeldusel, et ühes kuus on neli nädalat, on kuus 8 laupäeva-pühapäeva) 12 tunniga, mis teeb kokku 6240 krooni. Nimetatud summa on F.E. AS-i poolt Pärnu mnt 7 objektile tehtud pakkumisest (23 436 krooni) maha arvutatud ning saadud tulemuseks 17 196 krooni. AS L. pakkumiseks oli 18 630 krooni. Lahutades 18 630 kroonist 17 196 krooni näeme, et AS F.E. pakkumine oli Pärnu mnt 7 objekti osas teisel juhul 1434 krooni võrra soodsam. Kuna AS F.E. pakkumine oli 516,75 krooni võrra soodsam ka ainult ülejäänud objektide arvestuses, siis on vastustaja õigesti leidnud, et lepingu osas tervikuna (k.a. Pärnu mnt 7 objekti osas, kui arvestuse aluseks on 12 tundi 5 päeva nädalas) on AS F.E. pakkumine 1950 krooni ja 75 senti soodsam (516,75 + 1434). Kolmandal juhul on pakkumisi hinnatud lähtudes AS F.E. pakkumisest Pärnu mnt 7 objekti osas (12 tundi nädalas 7 päeva nädalas). Kolmandal juhul on võrreldud AS F.E. poolt esitatud pakkumist (23 436 krooni) AS L. pakkumisega (18 630 krooni), millele on liidetud juurde 8 x 12 tundi, mis on korrutatud AS L. pakkumise tabeli punktis 7.1 toodud mehitatud valve tunnimaksumusega (59,1 krooni), mille tulemuseks on 5673 krooni ja 60 senti. AS L. pakkumiseks oleks sellisel juhul 24 303 krooni ja 60 senti. Ka kolmandal juhul osutub AS F.E. pakkumine soodsamaks 867 krooni ja 60 sendi võrra. Kohus on seisukohal, et eeltoodud arvutuste tegemisel pakkujate tunnihindadest lähtumine ei ole Pakkumise kutse dokumentides sätestatuga vastuolus. PKD p 18.3.1 sätestab: “Kui kaks või enam pakkumist on võrdväärse maksumusega, siis tunnistatakse edukaks pakkumiseks pakkumine, mille esitatud pakkumise vormi punktis 7 näidatud ühikhinnad on odavamad.” Pakkumise vormi punktist 7 nähtuvalt on ühikhinnaks mehitatud valve ühe tunni maksumus
8. aastal. Kuivõrd PKD p. 18.2 alusel vastustaja pakkumisi seoses teenuste erinevate mahtudega võrrelda ei saanud, ei olnud PKD-ga vastuolus pakkumiste võrreldavuse eesmärgil arvestuste tegemisel mõlema pakkuja PKD p-s 7.1 toodud tunnihindadest lähtumine. Kuna kolmel viisil pakkumiste kogumaksumuse võrdlemisel pakkumised võrdväärseteks ei 5 osutunud, puudus vastustajal vajadus hakata pakkumisi hindama PKD p. 18.3.1 alusel lähtuvalt ühikhindadest. Kuna arvutused on mõlema pakkuja osas teostatud ühetaolisel viisil ning arvutused on kohtu arvates läbipaistvad ja arusaadavad, ei ole vastustaja hanke erandmenetluse käigus rikkunud õiguse üldpõhimõtteid – pakkujate ühetaolise ja võrdse kohtlemise printsiipe.
9. Kaebuse rahuldamata jätmine Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse 15.12.2005 otsuse nr. 395/05 tühistamise nõudes rahuldamata. Kuna tühistamistaotlus jääb rahuldamata põhjusel, et Riigi Kinnisvara AS-i otsus ei ole õigusvastane, jääb rahuldamata ka taotlus ühe kuu eest saamata jäänud tulu väljamõistmiseks.

§ 92lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.

Tiina Pappel kohtunik 6