HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-20403 (uus number alates 02.01.2006.a., vana number 2/220- 26047/05) Otsuse kuupäev
- mai 2006.a. Kohtunik Tiia Mõtsnik Kohtuasi N.V hagi A.H vastu põlvnemise tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2006.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja N.V Kostja A.H Hagi rahuldada. Resolutsioon Tuvastada, et A.V (, sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis, sünniakt nr 2371) põlvneb A.Hist (). Välja mõista A.H’ilt N.V kasuks 3660.00 (kolm tuhat kuussada kuuskümmend) krooni kohtukulude katteks. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja tuvastada poolte kooselust 13.06.2005.a. sündinud A.V põlvnemise kostjast. Poolte kooselu lõppes veebruaris 2005.a., mil hageja oli lapseootel. Lapse sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta. KOSTJA VASTUVÄITED Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejaga olnud abielus või kooselus ning puuduvad igasugused asjaolud, millest nähtuvalt saaks kostjat lugeda hageja lapse isaks. Lapse eostamise ajal viibis kostja väljaspool Eestit. Kostja ei ole kunagi tunnistanud ennast hageja lapse isaks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil jäi hageja põlvnemise tuvastamise nõude juurde, kostja nõustus sellega, et A.V põlvneb kostjast. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 2 järgi tuvastab kohus isiku põlvnemise isast, kes ei ole lapse emaga abielus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 38 lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõendid annavad alust eeldada, et A.V põlvneb A.H’ist. Menetluse kestel pöördusid pooled vabatahtlikult Kohtukeemia ja -bioloogia laboratooriumi poole ja palusid teostada DNA ekspertiisi. Kohtukeemia ja -bioloogia laboratooriumi Tartu talituses ajavahemikul 13.04.2006.a. kuni 16.04.2006.a. läbi viidud molekulaargeneetilise ekspertiisist nähtuvalt on ekspert arvamusel, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada A.H’i (uuritud mehe) bioloogilist isadust A.V (uuritud lapse) suhtes. Statistiline tõenäosus, mille kohaselt A.H saab olla A.V bioloogiline isa, on 99,99996%-i. Kuna põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada ning laps põlvneb isast, kes on tema eostanud, siis kohus leiab, et hageja poolt esitatud asjaolud ja asjas esitatud eriteadmistega isiku arvamus on nendeks alusteks, mis võimaldavad tuvastada A.V põlvnemist A.H’ist. Samuti on kostja A.H asunud seisukohale, et on tuvastatud A.V põlvnemine kostjast. Seega kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel 18.11.2005.a tasunud riigilõivu 60.00 krooni, mis vastavalt TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 3600 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 2