3-04-4/4

(8)3-04-4 26.06.2003 määrusega nt 184 “Võrgueeskiri” (edaspidi Võrgueeskiri) § 38 lõikega 1 ning ümber arvestama A. R. suvila elektrivõrguga liitumise tasu, lähtudes A. R. liitumisest elektrivõrguga 10/0,4 kV mastalajaamast, mis paikneb tarbija liitumispunktist 50 m kaugusel, ning arvestamata investeerimisprojekti L32029 raames tehtud kulutusi keskpingevõrgu osas. Otsus tehti A. R. kaebuse alusel, mille inspektsioon luges põhjendatuks. Otsuse põhjenduste kohaselt esitas A. R. (tarbimiskoht * KÜ, * küla, Vihula vald, Lääne-Viru maakond) 16.05.2003 taotluse liitumiseks Eesti Energia AS elektrivõrkudega. Eesti Energia AS vastas liitumispakkumisega, mille A. R. võttis vastu, allkirjastades 26.05.2003 võrguühenduse kasutamise lepingu nr SL42433779 ning kohustudes tasuma liitumistasu 16 177 krooni ja 80 senti (käibemaksuta), millest poole tasus ta veel samal päeval. Liitumistasu hulka arvati muuhulgas proportsionaalselt 200 m keskpinge õhuliini ja uue mastalajaama rajamise kulutused (11.11.2003 lõpparves suurendati liitumistasu 118,75 krooni võrra, tulenevalt sellest, et rajatud elektriliin osutus pikemaks kui kavandatud 200 m). 29.05.2003 avatud investeerimisprojekti L32029 alusel teostati oktoobris 2003 uue keskpingeliini ja 10/0,4 kV mastalajaama paigaldamise tööd. Nende tööde tagajärjel paiknes uus mastalajaam A. R. liitumispunktist 50 m kaugusel ning A. R. esitas 14.11.2003 Eesti Energia AS- le taotluse uue liitumisarve koostamiseks, arvestades liitumispunkti tegelikku kaugust alajaamast. Eesti Energia vastas sellele, et õhuliin ja alajaam paigaldati A. R. liitumise raames, ning eitas eksitust liitumise piirkonna määratlemisel. Otsuses leiti, et investeerimisprojekti L32029 teostamine oli hädavajalik ka ilma A. R. liitumiseta ja nõutav tulenevalt ETS § 66 lõikest

1. Uue liini ja mastalajaama paigaldamine võimaldas oluliselt parandada selle piirkonna tarbijate elektrivarustust ja vähendada võrgukadusid. Seetõttu oli investeerimisprojekti keskpinge osas tehtud kulutuste seostamine A. R. liitumistasuga vastuolus ETS § 65 lg-s 2 sätestatud turuosaliste võrdse kohtlemise nõudega, kuna teistelt sama piirkonna tarbijatelt ei nõutud analoogilise tasu maksmist, ning märgiti, et võrgueeskirja § 38 lg 1 kohaselt tuleb võrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu arvutades lähtuda vaid ühendamiseks tehtud põhjendatud kulutustest.
2. Eesti Energia AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Energiaturu Inspektsiooni 23.12.2003 otsuse nr 160-TK/E tühistamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2002 määrusele “Elektrivõrguga liitumise ja liitumistasu arvestamise kord” (edaspidi liitumiskord) ning Eesti Energia AS juhatuse poolt 28.10.2002 kinnitatud ja Energiaturu Inspektsiooni poolt kontrollitud „Eesti Energia AS jaotusvõrguga liitumise põhimõtetele” (edaspidi liitumispõhimõtted) tuli liitumistaotluse lahendamisel lähtuda olemasolevast olukorrast, mitte oletustest tuleviku suhtes, mistõttu on põhjendamatu järeldus, et investeerimisprojekti teostamine oli vajalik ka A. R. liitumiseta. Samuti leiti kaebuses, et otsuse tegemisel on Energiaturu Inspektsioon ületanud oma ETS § 99 lg-s 1 sätestatud pädevust, kuna liitumisleping Eesti Energia AS ja A. R. vahel oli sõlmitud energiaseaduse (EnS) ja liitumiskorra alusel ning EnS ei võimaldanud Energiaturu Inspektsioonil lahendada üksikute tur uosaliste kaebusi ning samuti ei võimalda ETS § 99 lõige 1 Energiaturu Inspektsioonil lahendada kaebusi turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus EnS või selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Lisaks on Energiaturu Inspektsioon teinud Eesti Energia AS- le ettekirjutuse, millega kohustati Eesti Energia AS- i just nimelt sellist liitumistasu valemit kasutama, mida A. R. puhul kasutatigi. Kaebaja märkis et teistelt sama piirkonna tarbijatelt ei saanudki Eesti Energia AS analoogilise tasu maksmist nõuda, kuna teised tarbijad ei ole esitanud liitumistaotlusi, nendega ei ole 2

(8)3-04-4 sõlmitud liitumislepinguid ja nad ei pea liitumistasu ka sellest tulenevalt maksma. Kaebuses toodi välja ka see, et Energiaturu Inspektsioon on lahendanud ühe tarbija kaebuse, jättes võtmata seisukoha, kuidas tuleb Eesti Energia AS- l käituda teiste tarbijatega, kes on analoogiliselt A. R. esitanud või esitavad liitumistaotluse piirkondades, kus puudub elektrivõrk, mistõttu on inspektsioon kohelnud tarbijaid ebavõrdselt. Otsus on ka sisuliselt motiveerimata, kuna ei selgitata, kuidas on kaebaja ETS § 66 lg-t 1, §-i 65 ning võrgueeskirja § 38 lg-t 1 rikkunud. Energiaturu Inspektsioon vaidles kaebusele vastu. Eesti Energia AS on liitumistasu arvestamisel ebaõigesti määranud liitumispunkti kauguse olemasolevast elektrivõrgust. Liitumistasu arvestamisel tuli lähtuda sellest, kus paiknes elektrivõrk, mis võimaldas liitumist. A. R. elektrivõrguga liitumise puhul on tegemist olukorraga, kus tema majast 20-30 m kaugusel paiknes naabreid elektriga varustav madalpingevõrk ning lisaks veel umbes 200 m kaugusel paiknes keskpingevõrk. A. R. liitumise oleks saanud teostada olemasolevalt madalpingeliinilt, mille kaudu tarbijate varustamine Karepa-Kiviku suunal algselt toimuski. A. R. kaebusest nähtuvalt kaebasid naabrid voolu halva kvaliteedi üle ning rekonstrueerimistööde käigus korrastati kogu KarepaKiviku suunal toiminud kõigi tarbijate elektriga varustamist. Kuna liitumine toimus kindlaksmääratud piirkonna sees (s.o kuni 400 m) paiknevast Kiviku mastalajaamast, tuli Eesti Energia AS-l liitumistasu arvestamisel aluseks võtta liitumiskorra § 10 lõige 1, mis ei näe ette võrgu arendamiseks tehtud kulutuste liitmist liitumistasude hulka. Vastustaja ei nõustunud kaebaja väitega, et Kiviku mastalajaama ja 200 m keskpingeliini ehitus oli seotud ainult A. R. liitumisega, kuna Karepa alajaama piirkonna elektrivarustuse rekonstrueerimisega arenduskohustust täites lahendati kogu piirkonna elektrivarustuse probleemid. Vastustaja jäi seisukohale, et keskpingeliini ja mastalajaama rajamise kulutuste osaline arvestamine ainult A. R. kui liitujale ning ühele tarbijale on vastuolus tarbijate võrdse kohtlemise printsiibiga ETS § 65 lg-s 2 ja rikub EnS § 16 lg- t 2, mille järgi on liitujalt lubatud võtta ainult põhjendatud liitumistasu. A. R. palus jätta kaebus rahuldamata. OÜ * (kellele 01.07.2004 on läinud üle Eesti Energia AS endise ettevõttega * seonduvad õigused ja kohustused, vt Eesti Energia taotlus toimiku lk 78) oli samal seisukohal kaebuse esitajaga. 3. Tallinna Halduskohtu 18.03.2005.a otsusega nr 3-857/2004 rahuldati Eesti Energia AS kaebus ja tühistati Energiaturu Inspektsiooni 23.12.2003 otsus nr 160-TK/E (halduskohtu otsuses ebaõigesti märgitud kui 2-7/160). Halduskohus ei nõustunud kaebajaga selles, et Energiaturu Inspektsioon on kaevatava haldusakti andmisel ületanud oma pädevust ning haldusakt on sisuliselt motiveerimata. Nii A. R. kaebuse esitamise kui vaidlustatud otsuse tegemise ajal kuulus liitumistasude kontroll Energiaturu Inspektsiooni pädevusse. Kuni 30.06.2003 kehtinud EnS § 26 lg 1 p 6 kohaselt kuulus inspektsiooni pädevusse liitumistasude ja liitumislepingute tingimuste kontrollimine ning ka alates 01.07.2003 kehtiva ETS § 94 lg 1 p 10 kohaselt on inspektsiooni pädevuses liitumistasude kontroll, samuti on inspektsioonil ETS § 95 lõike 1 kohaselt õigus teha turuosalistele ja teistele isikutele nimetatud seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või 3

(8)3-04-4 tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel selles seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks. Kuna kaevatud otsusest nähtus, et inspektsiooni arvates polnud kaebaja tegevus kooskõlas ETS § 65 lg-ga 2 ja võrgueeskirja § 38 lg- ga 1, oli otsuses toodud selle andmise õiguslik ja faktiline alus ja järgitud HMS §-s 56 sätestatud kirjaliku haldusakti põhjendamiskohustust. Halduskohus leid is, et Energiaturu Inspektsiooni 23.12.2003 otsus pole materiaalselt õiguspärane. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et 10/0,4 kV mastalajaama A. R. liitumistaotluse esitamise ajal (16.05.2003) olemas ei olnud, ning selles, et liitumistaotluse esitamise ajal oli lähim olemasolev alajaam A. R. suvekodust 1315 m +/- 55 m kaugusel paiknev Raamatukogu 10/0,4 kV alajaam. A. R. liitumistaotluse esitamise ja sellele järgnenud liitumislepingu sõlmimise ajal asus tema suvekodu seega väljaspool võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud piirkonda, st piirkonda, mis jääb olemasolevate 6-20/0,4 kV jaotusvõrgu alajaamade ümber tõmmatud kuni 400 m raadiusega kontsentriliste ringide sisse. Seetõttu oli ebaõige kaevatava otsusega kaebajale pandud kohustus arvestada ümber A. R. suvila elektrivõrguga liitumise tasu, lähtudes tema liitumisest elektrivõrguga 10/0,4 kV mastalajaamast, mis rajati alles liitumistaotluse ja liitumislepinguga Eesti Energia AS võetud kohustuse täitmise tagajärjel. Halduskohus ei nõustunud Energiaturu Inspektsiooni poolt kohtumenetluse käigus esitatud seisukohaga, et A. R. liitumise oleks saanud teostada tema majast 20-30 m kaugusel olemasolevalt madalpingeliinilt, kuna esiteks oli kaevatavas otsuses kohustatud Eesti Energia AS-i arvestama elektrivõrguga liitumise tasu lähtudes mitte sellest madalpingeliinist, vaid 50 m kaugusel liitumispunktist olevast 10/0,4 kV mastalajaamast. Haldusorgan ei saa vaidlustatud haldusakti kohtume netluse käigus uuesti sisustada ning liitumispõhimõtete punkt 1.6 näeb kindlaksmääratud piirkonna ala ulatuse määramisel ette lähtuda olemasolevatest alajaamadest, mitte ükskõik millistest muudest elektripaigaldistest. Viimaks leidis halduskohus, et ETS § 65 lg-s 2 sätestatud turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, sest võrreldavad ei ole isikud, kellega liitumislepingu sõlmimisel alajaam rajatakse, ning isikud, kes liituvad juba olemasoleva alajaamaga. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Energiaturu Inspektsiooni apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jäetakse kaebus rahuldamata. Apellant väitis, et halduskohus on jätnud analüüsimata võrguühenduse kasutamise lepingu nr SL 42433779 ja 19.05.2003 taotluse nr 33539, mis kinnitavad, et liitumine ei toimu Raamatukogu alajaamast, ning seetõttu on halduskohus teinud vale järelduse. Samuti ei ole halduskohus põhjendanud, miks on ta jätnud tähelepanuta Energiaturu Inspektsiooni põhjendused, et ainuüksi A. R. poolt esitatud liitumistaotluse rahuldamiseks ei olnud vajalik kahe investeerimisprojekti (nr L03029 ja 132031) käivitamine, samuti ei ole kohus analüüsinud asendiplaani fragmenti, millest nähtub, et A. R. liitumine oleks saanud toimuda ka ilma Kiviku mastalajaama ehitamiseta, sest suvila vahetus läheduses asus naabreid elektriga varustav madalpingevõrk ning umbes 200 m kaugusel lisaks veel keskpingevõrk. Kohtu seisukoht et haldusorgan ei saa kohtumenetluses haldusakti uuesti sisustada, on vastuolus Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-77-04 väljendatud seisukohaga, et haldusorgan võib 4

(8)3-04-4 halduskohtumenetluse käigus anda täiendavalt selgitusi ja esitada tõendeid haldusakti põhjenduste kohta. Apellant märgib, et rajatud Kiviku mastalajaama kaitsme suurus ületab 65,2 kordselt selle võimsuse, mida A. R. juurde soovis, ning seetõttu on alusetu ja liitumiskorra § 9 lõikega 1 vastuolus A. R. võetavate liitumistasude hulka arvata Kiviku alajaama ehituskulud. Apellant ei nõustu, et Kiviku mastalajaam rajati A. R. liitumistaotluse ja liitumislepinguga võetud Eesti Energia AS kohustuste tagajärjel, tuues välja, et Eesti Energia AS on ise kohtule väitnud, et nimetatud piirkonnas oli pingeprogrammi raames kavandatud elektrivõrkude rekonstrueerimine. Apellant le iab, et asjaolu, et rekonstrueerimine toimus seoses A. R. liitumistaotlusega planeeritust varem, ei õigusta A. R. selliste kulude panemist, mida teistel liitujatel enam tasuda ei tule, täiendavaid tasusid ei pea kandma ka need tarbijad, kelle elektrienergia kvaliteet paranes. Halduskohus on valesti järeldanud, et liitumispunkt oli A. R. suvekodu, sest liitumiskorra § 5 lg 1 p 1 järgi on madalpingevõrguga liitumisel liitumispunkt liitujale kuuluva maa-ala vahetus läheduses või maa-alal paikneval õhuliini mastil olevas liitumiskilbis. Halduskohus on ekslikult pidanud põhjendatuks arvestada liitumist olemasolevast Raamatukogu alajaamast, kuigi tegelikult toimus liitumine kindlaksmääratud piirkonna sisse jäävast Kiviku alajaamast. Turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet on rikutud sellega, et kogu piirkonna elektrivarustuse investeerimisprojektist tulenev kulutus arvestati osaliselt ainult ühe tarbija liitumistasu hulka ainult sellepärast, et rekonstrueerimistööd viidi läbi tema liitumistaotluse menetlemise ajal.

1. Eesti Energia AS palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. A. R. liitumistaotluse esitamisel ja sellele järgnenud liitumislepingu sõlmimisel asus tema suvekodu väljaspool võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud piirkonda. A. R. suvekodu asus 1315 m +/- 55 m kaugusel Raamatukogu 10/0,4 kV alajaamast ja 835 m (piki liini 1015 m) kaugusel Karepa 10/0,4 kV alajaamst. Eesti Energia AS tehnikapoliitika põhimõtete p. 4.12 lubas madalpinge fiidreid ehitada lühisvooluga liini lõpus mitte alla 250A ja pikkusega mitte üle 600 m. A. R. suvekodule lähim liin liitumistaotluse esitamise ajal oli Karepa alajaamast toidetav Karepa 7 0,4 kV fiider, mille kaugeim tarbija asus alajaamast 1,15 km kaugusel, liitumistaotluse ajal oli nimetatud fiider pingeprogrammis objektide järjekorras
2. kohal. Piirkonna elektrivarustuse planeeritust varasem rekonstrueerimine võeti ette just A. R. liitumise tõttu, pingeprogrammi raames oleks see toimunud orienteeruvalt
3. aastal. Tallinna Halduskohtu otsuse nr 3-728/2003 kohaselt on lubamatu asetada tarbijaid, kes asuvad pingeprogrammis eespool kolmandat isikut, halvemasse olukorda kolmandast isikust, ning seega ei ole õige apellandi väide, et vastustaja oleks pidanud pingeprogrammi vahendeid kasutama vaatamata sellele, et kõnealune objekt asus alles
4. kohal. Apellandi seisukohad on vastuolulised, kuna ühelt poolt on ta seisukohal, et liitumispunkti kauguse arvutamisel oleks pidanud lähtuma 50 m kaugusel olevast madalpingeliinist, teiselt poolt aga kinnitas ta kohtuistungil, et liitumispõhimõtete p. 1.6, mis sätestab, et kindlaksmääratud piirkonnaks on piirkond, mis jääb olemasolevate 6-20/0,4 kV jaotusvõrgu alajaamade ümber tõmmatud kuni 400 m raadiusega kontsentriliste ringide sisse, on korrektne. Kui lähtuda põhimõttest, et piirkonna kindlaksmääramisel tuleb lähtuda rajatava alajaama asukohast, siis ei oleks ühegi liitumise puhul tegemist liitumisega väljaspool võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud piirkonda. 5

(8)3-04-4

1. A. R. toetab apellandi seisukohti ja palub apellatsioonkaebus rahuldada.
2. OÜ * on sama meelt Eesti Energia AS-ga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et tegelikult toimus liitumine hiljem rajatud Kiviku alajaamast, mitte aga Raamatukogu alajaamast, mille kaugus planeeritavast liitumispunktist oli esialgselt liitumistasu arvutamise aluseks. Peamiseks vaidlusküsimuseks on ringkonnakohtu hinnangul see, kas A. R. võrguühenduse kasutamise lepingu sõlmimise järgselt umbes 200 m pikkuse keskpingeliini ning Kiviku mastalajaama rajamine toimusid konkreetselt A. R. elektrivõrguga liitumise raames ning sellega seotud kulutused tuleks põhjendatud kulutustena arvata liitumistasu hulka või oli tegemist võrguettevõtjale seadusest tuleneva arenduskohustuse täitmisega, mille kulusid liitumistasu hulka arvata alust ei ole. Vaidlust pole selleski, et pärast uue keskpingeliini ning Kiviku mastalajaama rajamist korraldati nende kaudu ümber kogu lähiümbruse elektrivarustus.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ekslikult asunud seisukohale, et Kiviku 10/0,4 kV mastalajaama rajamise tingis A. R. liitumistaotlus ja liitumislepinguga Eesti Energia AS- le tekkinud kohustused. Seetõttu on halduskohus vääralt järeldanud, et liitumistasu hulka oli õigustatud arvata ka proportsionaalne osa mastalajaama ning keskpinge õhuliini rajamise kuludest. Ringkonnakohus leiab, et keskpingeliin ja Kiviku mastalajaam rajamine toimusid Eesti Energia AS poolse arendamiskohustuse täitmise käigus ning nende töödega kaasnevaid kulutusi ei saa pidada põhjendatud kulutusteks, millega võiks arvestada liitumistasu arvutamisel. Õigeks ei saa pidada investeerimisprojekti L32029 raames võrgu arendamiseks tehtud kulutuste arvestamist liitumistasu hulka ka juhul, kui need rekonstrueerimistööd on muuhulgas vältimatud konkreetse liitumise seisukohast.
5. ETS § 66 lg-s 1 määratletakse võrguettevõtja arenduskohustust kui kohustust arendada võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi. Sarnase arenduskohustuse sätestas ka varem, sealhulgas A. R. liitumistaotluse esitamise ning võrguühenduse kasutamise lepingu sõlmimise ajal, kehtinud EnS § 14 lg
6. EnS § 12 lg 2 kohaselt turuloaga kaasnevaks lisatingimuseks olev arenduskohustus on vormistatud Eesti Energia ja Eesti Vabariigi vahel 28.04.2000 sõlmitud lepinguga, mille p 4.1.
7. kohaselt on Eesti Energia AS- l kohustus arendada tema omandis olevaid elektrivõrke ning soojus- ja elektrienergia tootmise seadmeid ja ehitisi selliselt, et oleks tagatud kõigi võrguettevõtja tegevuspiirkonnas olevate tarbijate ja energiaettevõtjate võrku ühendamine ning elektrienergiaga varustamine. Eesti Energia AS tegevuspiirkonnaks on muuhulgas Karepa küla Vihula vallas Lääne-Viru maakonnas, kus asuvad tema omandis või valduses olevad võrgud koos alajaamadega ja kus tal on võrgu arendamise kohustus tagamaks võrguga liitumise võimaluse igale liitujale. Eesti Energia AS on halduskohtule esitatud kirjalikus seletuses märkinud, et oma seadusest tuleneva arenduskohustuse täidab ta just pingeprogrammi ellu viies. Seega sisuliselt on kaebaja pingeprogrammi koostades enda jaoks seadusest tuleneva üldise arendamiskohustuse täpsustanud, konkretiseerides need objektid ja piirkonnad, kus arendamiskohustuse täitmisel võrku ehitada või rekonstrueerida tuleb. 6

(8)3-04-4

1. Haldusasjas esitatud materjalidest ning poolte seletustest nähtub, et A. R. ja Eesti Energia AS vahel võrguühenduse kasutamise lepingu sõlmimise ajal ei vastanud elektrienergiaga varustamise tehniline lahendus A. R. suvekodu piirkonnas Eesti Energia AS jaotusvõrgu tehnikapoliitikale: Karepa alajaamast A. R. suvekodu suunas toimus tarbijate elektrienergiaga varustamine Karepa 10/0,4 kV alajaamast toidetava 0,4 KV fiidri kaudu, mille kaugeim tarbija asus alajaamast enam kui kilomeetri kaugusel, kusjuures tarbijad paik nesid ebaühtlaselt. Eesti Energia AS jaotusvõrgu tehnikapoliitika põhimõtete p 4.12 kohaselt nähakse ette mitte pikemate kui 600- meetriste madalpinge fiidrite ehitamine. Samas on Eesti Energia AS märkinud, et need tarbijad, kelle tarbimiskoht jääb olemasolevast jaotusvõrgu alajaamast enam kui 1000 meetri kaugusele, loetakse pingeprobleemidega tarbijateks ning kuna Karepa alajaama puhul asusid osad tarbijad alajaamast enam kui 1000 meetri kaugusel, oli see piirkond lisatud pingeprogrammi. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust üheselt, et kõnealuses piirkonnas oli ilmne elektrivõrgu arendamisvajadus ning Karepa alajaama piirkonna pingeprogrammi lisamisega on ka Eesti Energia AS seda tunnistanud, võttes endale kohustuse teostada seal vajalikud võrgu arendustööd oma seadusest tuleneva arenduskohustuse raames.
2. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et pingeprogrammis ettenähtud võrguarendustööde planeeritust varasem teostamine ei õigusta sellega kaasnevate kulude osalist arvamist uue liituja liitumistasu hulka isegi juhul, kui tööde planeeritust varasem teostamine oli ajendatud uue liituja liitumistaotlusest. Tuleb arvestada, et pingeprogrammis kajastatud võrguarendustööd oleks Eesti Energia AS- l niikuinii teostada tulnud ning konkreetse objekti osas tööde planeeritust varasem teostamine ei tekitanud Eesti Energia AS- le iseenesest lisakohustusi, küll aga sai nende tööde teostamise järgselt vastavate objektide osas pingeprogrammis ette nähtud arendustööd teostatuks ja vastava kohustuse täidetuks lugeda. Lisaks leiab ringkonnakohus, et pingeprogramm kui umbes kümneks aastaks koostatud arendustööde programm peab olema paind lik ja arvestama elektrienergia tarbijate paiknemise ja tarbimisvajaduste muutumisega programmi teostamise aja jooksul. Seega võib pingeprogrammi lisatud piirkondades tarbijate arvu suurenemisest, vähenemisest, ümberpaigutumisest või tarbijate vajaduste põhjendatud muutumisest tingitult osutuda vajalikuks programmis ja arendatavate objektide järjestuses teha korrektuure. Kui teatud piirkonnas osutub otstarbekaks teha programmis ettenähtud arendustööd algselt planeeritust varem, ei ole alust neid töid väljaspool seadusest tulenevat arendamiskohustust tehtavate töödena vaadelda ainuüksi nende pingeprogrammis ettenähtust varasema teostamise tõttu. Keskpingeliini ja Kiviku mastalajaama rajamine olid tööd, mille Eesti Energia AS teostas arenduskohustust täites ning vajalikud olid need kogu piirkonna olemasolevate tarbijate elektrivarustuse kvaliteedi parandamiseks, mitte üksnes A. R. liitumise võimaldamiseks. Seda tõdemust ei väära seega asjaolu, et neid töid alustati pärast A. R. võrguühenduse kasutamise lepingu sõlmimist.
3. Liitumiskorra § 9 lõike 1 kohaselt oli võrguettevõtjal õigus võtta võrguga liitujatelt põhjendatud liitumistasu. Samasuguse põhimõtte kehtestab ka võrgueeskir ja § 38 lg 1, mille kohaselt peavad liitumistasu arvutamise aluseks olema põhjendatud kulutused. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud kulutusteks, millest liitumistasu arvutamisel lähtuda tohib, ei saa olla võrguettevõtja arenduskohustuse täitmisega seonduvad kulutused.
4. Liitumiskorra § 10 lg- tes 1 ja 4 nähakse liitumistasu arvutamiseks ette erinevad valemid sõltuvalt sellest, kas liitumispunkt jääb võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud piirkonna sisse või asub sellest väljaspool. Valemite erinevus seisneb selles, et lõikes 4 sätestatud valemi 7

(8)3-04-4 kohaselt lisandub väljaspool võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud piirkonda lõikes 1 esitatud valemi alusel arvutatud liitumistasule veel kaugusest sõltuv, elektriliini ja alajaama ehituse maksumust arvestav hinnalisa. Liitumispõhimõtete p 1.6 kohaselt on kindlaksmääratud piirkonnaks madalpingevõrgus piirkond, mis jääb olemasolevate 6-20/0,4 kV jaotusvõrgu alajaamade ümber tõmmatud kuni 400 m raadiusega kontsentriliste ringide sisse. Õigusaktidest ei tulene sõnaselgelt, kas planeeritava liitumispunkti asumist kindlaksmääratud piirkonna sees või sellest väljaspool tuleks hinnata liitumistaotluse esitamise, Eesti Energia AS ja liituja vahelise lepingu sõlmimise või reaalse elektrivõrguga liitumise aja seisuga. Ringkonnakohus möönab, et reeglina oleks põhjendatud planeeritava liitumispunkti asukoha hindamine võrguühenduse kasutamise lepingu sõlmimise aja seisuga, sest juhul, kui piirkonna kindlaksmääramisel tuleks lähtuda rajatava alajaama asukohast, poleks ühegi liitumise puhul tegemist liitumisega väljaspool võrguettevõtja poolt kindlaksmääratud piirkonda ning liitumiskorra § 10 lg 4 muutuks sisutuks. Samas on käesolevas asjas vaidlusalune juhtum käsitatav erandliku olukorrana, mille puhul tuleb kõrvuti võrguühenduse kasutamise lepingu ajal reaalselt olemas olnud alajaamade asukohtadega arvestada ka arendamiskohustuse raames rajatava alajaamaga. A. R. võrguühenduse kasutamise lepingu sõlmimisel nägi Eesti Energia AS ette võrgu arendustööde tegemise ning liitumise nende arendustööde tulemusena valminud Kiviku alajaamast. Seega sõltumata sellest, et võrguühenduse kasutamise lepingu sõlmimise ajal paiknes planeeritav liitumispunkt väljaspool olemasolevate alajaamade tõmmatud 400-meetrise raadiusega ringe, oleks käesoleva olukorra erandlikkust silmas pidades tulnud liitumistasu arvutamisel lähtuda liitumiskorra § 9 lg-s 1 sätestatud valemist. Ringkonnakohus osundab siinjuures, et kuna keskpingeliini ja mastalajaama rajamise kulusid ei oleks saanud lugeda põhjendatud kulutusteks, mida oleks liitumistasu määramisel saanud arvesse võtta, oleks lõpptulemus olnud sama ka juhul, kui lähtutud oleks liitumiskorra § 10 lg-s 4 sätestatud valemist, kuivõrd sel juhul oleksid valemis P1 =P+(L•X+C)•k pidanud muutujate L (ehitatava keskpingeliini pikkus meetrites) ning C (trafopunkti hind kroonides) väärtused võrduma nulliga ning seega oleks liitumistasu sisuliselt arvutatud viidatud paragrahvi lg-s 1 sätestatud valemi P1 =P järgi. 15. Kuna faktiliselt põhjendatuks osutus vaidlustatud otsuse viide võrgueeskirja § 38 lg 1 rikkumisele kaebaja poolt, ei ole käesoleva asja lahendamiseks vaja selgitada, kas kaebaja rikkus ka ETS § 65 lg-s 2 sätestatud turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. 16. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub alus kaebuse esitaja kohtukulude väljamõistmiseks vastaspoolelt, Energiaturu Inspektsioon ei ole aga kohtukulude (mis toimiku andmetel seisnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivus 10 krooni) väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 8