← Eesti

3-06-19/5

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-19 Haldusasi V. A kaebus Murru Vangla direktori
  2. detsembri
  3. a käskkirja nr 1672-dm,
  4. detsembri
  5. a käskkirja nr 1688-dm,
  6. jaanuari
  7. a käskkirjade nr 21-dm ja 22-dm ning
  8. jaanuari
  9. a käskkirja nr 54-dm tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  10. märtsi
  11. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus V. A määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja V. A Vastustaja Murru Vangla RESOLUTSIOON Jätta V. A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  12. märtsi
  13. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku uue redaktsiooni § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Murru Vangla direktori
  15. detsembri
  16. a käskkirjaga nr 1672-dm määrati kinnipeetav V. A- le distsiplinaarkaristuseks 5 päevane kartserisse paigutamine katseajaga 3 kuud selle eest, et ta ei ilmunud
  17. detsembril
  18. a kell 07.00 loend usele. V. A seletuskirja kohaselt ei kuule ta äratuskella. Murru Vangla direktori
  19. detsembri
  20. a käskkirjaga nr 1688-dm määrati V. A- le distsiplinaarkaristuseks noomitus selle eest, et ta ei ilmunud
  21. detsembril
  22. a kell 07.00 loendusele. Seletuskirja kohaselt on V. A-l kõrvad haiged, toakaaslased keelduvad äratamast. 3-06-19 Murru Vangla direktori
  23. jaanuari
  24. a käskkirjaga nr 21-dm määrati V. A- le distsiplinaarkaristuseks 10 päevane kartserisse paigutamine selle eest, et ta ei ilmunud
  25. detsembril
  26. a kell 07.00 loend usele. V. A seletuskirja kohaselt on tal raske uni. Murru Vangla direktori
  27. jaanuari
  28. a käskkirjaga nr 22-dm määrati V. A- le distsiplinaarkaristuseks 7 päevane kartserisse paigutamine selle eest, et ta ei ilmunud
  29. detsembril
  30. a kell 07.00 loendusele. V. A seletuskirja kohaselt ei kuule ta äratuskella. Murru Vangla direktori
  31. jaanuari
  32. a käskkirjaga nr 54-dm määrati V. A- le distsiplinaarkaristuseks 10 päevane kartserisse paigutamine selle eest, et ta ei ilmunud
  33. detsembril
  34. a kell 07.00 loendusele. V. A ei näinud seletuskirja kirjutamisel mõtet, sest keegi ei arvesta seda.
  35. V. A esitas kaebuse halduskohtule talle määratud distsiplinaarkaristuste tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on V. A- l halb kõrvakuulmine ja närvide tõttu raskusi magamajäämisega. Seepärast ei kuule ta hommikul äratussignaali ja on raskusi ülestõusmisega. Varem aitasid V. A-t hommikul ärgata kambrikaaslased, kuid kaaskinnipeetavaga tekkinud tüli tõttu kambrikaaslased teda enam ei ärata. Arst ei ole välja kirjutanud luba, mis vabastaks hommikusele loendusele ilmumise kohustusest. Ärkamist takistavad terviseprobleemid on tingitud vangla halvast toidust, väärkohtlemisest kaasvangide poolt ja vajaliku arstiabi mittesaamisest. Väljakirjutatud rahustid ei aita.
  36. Halduskohtu
  37. märtsil 2006 toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkulepe kinnitati Tallinna Halduskohtu
  38. märtsi
  39. a määrusega ja asja menetlus lõpetati. Kohus kinnitas poolte vahel järgmise kokkuleppe: a) V. A loobub kaebustest talle loendusele mitteilmumise eest määratud distsiplinaarkaristuste peale, kuna loendustelt puudumiseks ei olnud arsti luba. b) Murru Vangla ei karista V. A kahe viimase distsipliinirikkumise eest rangema karistusega kui noomitus. c) Murru Vangla kohustub edaspidi tagama, et enne 07.00 loendust käib V. A kambrist ringkäigul läbi vanglateenistuja. d) Pooled loobuvad käesolevas asjas teineteise suhtes kohtukulu ja muudest nõuetest. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  40. V. A määrus kaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada, kuna va ngla ei pea kokkuleppest kinni. Mõned valvurid ei tee hommikuti ringkäiku ja vastavad kinnipeetavale, et ne nde ülesannete hulka äratamine ei kuulu. Samuti on määruskaebuse esitajal probleemid kaaskinnipeetavatega.
  41. Murru Vangla vastuses palutakse jätta määrus tühistamata. Kokkuleppele vastavalt määrati direktori
  42. märtsi
  43. a käskkirjaga nr 288-dm ja
  44. märtsi
  45. a käskkirjaga nr 339-dm noomitus loenduselt puudumise eest. Eluosakonnas, kus kinnipeetav asub, on vaid üks valvur ja vangla tagab vastavalt võimalusele kaebaja äratamise. Kui isikut äratada ei jõutud ja ta loendusele ei jõudnud, siis ei ole kinnipeetavat karistatud. Ettekanded ei tähenda distsiplinaarkaristuse määramist. Probleemid kaasvangidega ei puuduta kohtu poolt kinnitatud kokkulepet. 2

(3)3-06-19 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-tele 1 ja 7 on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus üksnes juhul, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. HKMS § 34 lg 2 esimese lause kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust. Määruskaebusest ja kohtunõudele vastuseks esitatud avaldusest ei nähtu, millist õigusnormi on halduskohus oma määruse tegemisel rikkunud või valesti kohaldanud või millist tõendit ebaõigesti hinnanud.
  2. Määruskaebusest ilmneb, et kaebaja soovib määruse muutmist, sest vangla ei pea määrusega kinnitatud kokkuleppest kinni. Kokkuleppe mittetäitmine vangla poolt ei anna alust määruse muutmiseks, millega kokkulepe kinnitati. Kokkuleppe mittetäitmise korral on kaebajal õigus halduskohtult taotleda vastustaja trahvimist vastavalt HKMS § 98 lg- le
  3. Lisaks nähtub määruskaebusest, et kaebaja soovib vaidlustada veel täiendavaid vangla toiminguid, mille üle halduskohtus vaidlust ei toiminud. Ka nende toimingute vaidlustamise soov ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Samas ei takista kinnitatud kokkulepe kaebajat esitamast halduskohtule uut kaebust toimingute vaidlustamiseks, mis ei olnud käesolevas asjas vaidluse all. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.