3-05-1112 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1112 Haldusasi I.K., S.P.-R., T.V., E.K., J.R., I.S., E.L., T.K., M.R.i, G.P.i, M.H., H.P. ja E.-R.R. kaebused Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2005 käskkirja nr 312-k ja 09.05.2005 käskkirja nr 373-k tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27.02.2006 määrus nr 3-05-1112 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.K., S.P.-R., T.V., E.K., J.R., I.S., E.L., T.K., M.R.i, G.P.i, M.H., H.P. ja E.-R.R. määruskaebused Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tagastada J.R., T.V., S.P.-R., G.P.i ja E.L. määruskaebused läbivaatamatult.
- Jätta I.K., E.K., I.S., T.K., M.R.i, M.H., H.P. ja E.-R.R. määruskaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.06.2006 määrus haldusasjas nr 3-05-1112 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. Sealjuures peab määruskaebus hiljemalt tähtaja viimasel päeval jõudma ringkonnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
- Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2005 käskkirjaga nr 312-k määrati Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu Arstliku Ekspertiisi Komisjoni ekspertarstidele I.K.le, S.P.-R.le, T.V.le, E.K.le, J.R.le, I.S.le, E.L.le, T.K.le, M.R.ile, G.P.ile, M.H.le ja E.-R.R.le ametipalga määr alates 01.01.2005 ja diferentseeritud kuupalgamäär. 3-04-305 Sotsiaalkindlustusameti 09.05.2005 käskkirjaga nr 373-k võeti H. Pärn teenistusse Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu Arstliku Ekspertiisi Komisjoni ekspertarsti ametikohale ning määrati talle ametipalga määr ja diferentseeritud kuupalgamäär. 18.11.2005 ja 22.11.2005 esitasid ülalnimetatud isikud halduskohtule kaebused Sotsiaalkindlustusameti 11.04.2005 käskkirja nr 312-k ja 09.05.2005 käskkirja nr 373-k tühistamiseks. Kaebused liideti ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-05-
- Kaebustes märgiti, et käskkirjad on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna ei arvesta Eesti Vabariigi Valitsuse, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu vahel 23.09.2004 sõlmitud „Kokkulepet tervishoiuala töötajate miinimumtunnitasu kehtestamise kohta”. Kaebustes sisaldusid taotlused kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluste põhjenduste kohaselt on läbirääkimised ja kirjavahetus Eesti Arstide Liidu ning Sotsiaalministeeriumi ning tema valitsemisala asutustega kestnud kogu
- aasta ning tipnenud erinevate põhjendustega eelviidatud kokkuleppe mittetäitmise kohta ning lubadustega tervishoiutöötajate palgamäärade kooskõlla viimisest kokkuleppega. Lootes, et Sotsiaalministeerium suudab järgida enda ettevalmistatud ja kinnitatud kollektiivlepingut, ning jälgides läbirääkimiste käiku, ei ole kaebajad esitanud vaiet oma õiguste kaitseks. Läbirääkimiste käigus saadud informatsiooni põhjal peeti võimalikuks, et ekspertarstide töötasustamise probleemidele võib lahendust tuua
- aasta lisaeelarve seadus, mis võeti vastu 26.10.
- Selles aga ei nähtud ette vahendeid ekspertarstide täiendavaks tasustamiseks. Eesti Arstide Liidu püüe saavutada läbirääkimiste teel olukord, kus Sotsiaalministeerium täidaks enda kinnitatud kollektiivlepingut, kujutab endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebustes leiti samuti, et kaebetähtaeg hakkas kulgema 26.10.2005, mil ammendusid kõik võimalused kaebajate tasustamise muutmiseks. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et ei vaidle vastu kaebetähtaja ennistamise taotlustele, ning palus juhul, kui kaebetähtaeg ennistatakse, kaasata asja arutamisse HKMS § 14 lg 3 alusel Sotsiaalministeerium.
- Tallinna Halduskohtu 27.02.2006 määrusega jäeti kaebuste esitamise tähtaeg ennistamata (p 1) ja lõpetati haldusasja menetlus (p 2). Halduskohus leidis, et tähtaja ennistamise taotlused ei ole põhjendatud. Kaebustes märgitud väidetavad Eesti Arstide Liidu ja Sotsiaalministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste läbirääkimised ei ole käsitatavad vaidluse kohtuvälise lahendamise katsena. Kohtuvälise menetluse alla tuleb mõista eelkõige haldusmenetluse seaduse §-des 74-76 sätestatud vaidemenetlust. Kaebajad ei ole 30 päeva jooksul vaidlustatud haldusaktidest teada saamisest vaiet Sotsiaalkindlustusametile esitanud. Kuigi haldusorgani põhjendamatu viivitus või eksitavad lubadused võivad kujutada endast kaebetähtaja ennistamise mõjuvat põhjust, tuleb selle haldusorganina mõista käesoleval juhul Sotsiaalkindlustusametit, kelle poole ei ole kaebajad aga vaidega pöördunud. Samuti ei ole kaebusele lisatud dokumente, millest nähtuks, et Sotsiaalkindlustusamet on andnud kaebajatele eksitavaid lubadusi. Kaebusele lisatud Sotsiaalkindlustusameti 02.09.2005 kiri Tallinna Pensioniameti Tallinna Arstliku Ekspertiisi Komisjonile ei ole käsitatav kaebajate suhtes vaidluse kohtuvälise lahendamisena. Kaebustest ei nähtu, et kaebajatele oleks antud Sotsiaalkindlustusameti poolt tingimusteta lubadust käskkirjad tühistada. Lubaduste usaldamine ei või kesta oluliselt kauem, kui kaebetähtaeg. Kaebuste esitamisega on hilinetud enam kui 6 kuud (H. Pärn enam kui 5 kuud). Kaebajad ei ole teinud kõike endast olenevat, et pöörduda kohtusse tähtaegselt või võimalikult väikese hilinemisega. 2
(5)3-04-305 PROTSESSIOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- I.K., S.P.-R., T.V., E.K., J.R., I.S., E.L., T.K., M.R.i, G.P.i, M.H., H.P. ja E.-R.R. määruskaebustes palutakse Tallinna Halduskohtu 27.02.2006 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega ennistatakse kaebuste esitamise tähtaeg. Määruskaebustes leitakse, et kaebetähtaja ennistamise taotlustes olid toodud objektiivsed põhjused, mille tõttu kaebuse esitamisega hilineti. Kaebajad on jätkuvalt seisukohal, et Eesti Arstide Liidu läbirääkimised Sotsiaalministeeriumiga on käsitatavad vaidluse kohtuvälise lahendamise katsena. Kaebajad ei ole esitanud vaideid Sotsiaalministeeriumile, kuna erinevad Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti ametnikud on korduvalt andnud eksitavaid suulisi lubadusi lahendada palgakokkuleppe täitmise probleemid
- aasta lisaeelarvega. Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak andis
- aprillil 2005 toimunud koolitusel ekspertarstide palgaprobleemidest rääkides lubaduse viia
- aasta lisaeelarvega ekspertarstide palgad kooskõlla 23.09.2004 sõlmitud kollektiivlepinguga. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 26.10.2005
- aasta lisaeelarve vastuvõtmisest. Kaebajad rõhutavad, et käesoleval juhul on tegemist laiema probleemiga, mis mõjutab kõiki avalike teenistujatena töötavaid arste, kelle miinimumpalku ei ole viidud 23.09.2004 kollektiivlepinguga kooskõlla, mistõttu on ülioluline asja menetlemine kohtu poolt.
- Sotsiaalkindlustusameti vastuses määruskaebustele nõustutakse Tallinna Halduskohtu 27.02.2006 määrusega ja teatatakse, et vastustaja ei toeta kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 31 lg 7 ja § 35 lg 2 kohaselt tagastab ringkonnakohus määrusega määruskaebuse läbivaatamatult, kui ringkonnakohtu nõudmisele puuduliku määruskaebuse täiendamiseks ei ole vastatud. 29.03.2006 ja 18.04.2006 kohtunõuetega nõudis ringkonnakohus E.L.lt, J.R.lt, S.P.-R.lt, T.V.lt ja G.P.ilt nende määruskaebuste puuduste kõrvaldamist. Puudused seisnesid selles, et kuigi need isikud olid määruskaebuses märgitud määruskaebuse esitajatena, ei olnud need isikud määruskaebust allkirjastanud, nagu nõuab HKMS § 32 lg
- Ringkonnakohtule saabunud väljastusteadetest nähtuvalt on need isikud kohtunõude puuduste kõrvaldamiseks kätte saanud, kuid nõudele ei ole käesoleva ajani vastatud. HKMS § 35 lg 2 alusel tagastab ringkonnakohus E.L.le, J.R.le, S.P.-R.le, T.V.le ja G.P.ile nende määruskaebused läbivaatamatult. II
- Käesoleval juhul on tegemist Sotsiaalkindlustusameti ametnike poolt esitatud tühistamiskaebusega peadirektori teenistusalases küsimuses (ametipalga määramine) antud käskkirja peale. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 160 lg 1 sätestab: „Ametnikul on halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, 16, 260; 30, 472; 87, 1468; 93, 1557; 1998, 17, 265; 61, 981) paragrahv 7
- lõikes sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud 3
(5)3-04-305 käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale.” Viidatud halduskohtumenetluse seadustiku enne 01.01.2000 kehtinud redaktsiooni § 7 lg 1, mis ATS § 160 lg-s 1 tehtud viite alusel on kohaldatav ka käesolevas asjas, sätestas, et kaebus või protest esitatakse halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. Käesoleval juhul ei ole tegemist avaliku teenistuja kohustamisnõudega ebaõigesti arvutatud või maksmata palga väljamaksmiseks, millele ATS § 13 lg 1, § 37 lg 4 ja palgaseaduse § 1 lg 3 ning § 34 koosmõjul laieneks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg-s 3 sätestatud palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat (vt Riigikohtu 09.03.2004 määrus haldusasjas nr 3-31-11-04 p-d 12-14).
- Kaebuse esitajad pole märkinud, millal nad on vaidlustatud käskkirjadest teada saanud, kuid nad pole ka väitnud, et neid käskkirju ei tehtud neile teatavaks viivitamatult peale käskkirjade andmist. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus ümber hinnata halduskohtu tuvastatud asjaolu, et kaebuse esitamisega on antud juhul hilinetud rohkem kui 6 kuud (H.P. rohkem kui 5 kuud). Väites, et kaebuse esitamise tähtaega tuleks hakata arvestama alates 26.10.2005, mil selgus lõplikult, et kaebuse esitajate ametipalka ei suurendata vaidlustatud käskkirjades määratuga võrreldes, peavad kaebuse esitajad ekslikult kaebuse esitamise tähtaja kulgemahakkamise alguseks kaebajate hinnangul kohtusse pöördumise mõjuva takistuse möödumist. Kui kaebused oleksid esitatud tähtaegselt, puuduks alus kaebetähtaja ennistamiseks. III
- Määruskaebustest nähtub, et kaebuse esitajad peavad eksitavateks lubadusteks, mis mõjutasid neid kohtusse tähtaegselt pöördumata jätma, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt avaldatud seisukohti, et kui
- aasta lisaeelarvega nähakse ette täiendavad vahendid Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstide töö tasustamiseks, viiakse nende palgad kooskõlla 23.09.2004 sõlmitud kollektiivlepinguga. Nimetatud lubadused on kaebuse esitajatele muuhulgas saanud teatavaks Eesti Arstide Liidu vahendusel Sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutustega peetud läbirääkimistest. Hinnates, kas eksitav teave või lubadus on kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, tuleb selgitada, kas ja mil määral võis saadud teave kaebuse esitajate tegelikult eksitada ning kas tal oli mõjuv põhjus jääda lootma asja kohtuvälisele lahendamisele tema soovitud kujul.
- Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud teave ei olnud mõjuv põhjus kohtusse pöördumiseks sätestatud tähtaegade eiramiseks. Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi eelviidatud seisukohtadest ei saanud kaebuse esitajatel tekkida kindlust, et nende palgaküsimus lahendatakse nende soovitud viisil, juba sellepärast, et polnud kindel, et lisaeelarves nähakse ette täiendavaid vahendeid, mis võimaldaksid nende palkade suurendamist soovitud ulatuses. Eelviidatud seisukohtadest ilmneb hoopis, et nii Sotsiaalministeerium kui ka Sotsiaalkindlustusamet kui haldusorgan, kelle haldusaktid vaidlustati, ei pidanud kaebuse esitajate palkade suurendamist
- aasta riigieelarve tingimustes võimalikuks. Sellises olukorras oli kohtusse pöördumisega viivitamine lisaeelarve vastuvõtmiseni põhjendamatu ja ebamõistlik, arvestades, et kaebuste põhjendustest nähtuvalt olid kaebajad ise seisukohal, et kuna Vabariigi Valitsus sotsiaalministri kaudu kollektiivlepingule alla kirjutades on võtnud endale kohustuse garanteerida selle täitmine, on rahaliste vahendite puuduse toomine kollektiivlepingu mittetäitmise põhjenduseks üldse asjakohatu. 4
(5)3-04-305 10. Määruskaebustes sisalduv väide asja kohtus menetlemise olulisusest kõigi avalikus teenistuses olevate arstide jaoks on tähtaja ennistamise põhjendusena asjakohatu, sest HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt on isikul kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks üksnes tema enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 5
(5)