← Eesti

3-05-17/3

Obsah (4)§ 2§ 9§ 4§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2006, Tallinn Haldusasj

§ 2

p-st 4 ei tulene, et detailplaneeringualana peaks käsitlema ka planeeringulahenduses käsitletud ehitise võimalikku mõjusfääri jäävat ala. * kinnistule paigaldatava tuulegeneraatori elektriühendus on tulevikus võimalik kindlaks määrata, lähtudes kolmanda isiku poolt maaomanikega ja olemasolevate elektripaigaldiste omanikega saavutatavatest kokkulepetest. Kui vastavaid kokkuleppeid ei saavutata, on võimalik elektriühendus lahendada erinevalt olemasoleva AS Eesti Energia elektriliini asukohast vastava ehitusloaga. 2) * kinnistut läbiva elektriõhuliini omanik on AS Eesti Energia, kes on detailplaneeringu kooskõlastanud. Elektriühenduse paigalduse lõplik lahendus määratakse kindlaks mitte detailplaneeringuga vaid ehitusprojektiga. Otsusega nr 31 kehtestatud detailp laneering ei anna õigust alustada ehitustöid. Seega on kohus õigesti kohaldanud elektriohutusseadust. 3) Halduskohus on õigesti jätnud kohaldamata AÕS RS § 152 lg 2, sest detailplaneeringuga määratakse kindlaks üksnes servituutide vajadus ega seata servituute (

§ 9lg 2 p 13).

Detailplaneeringust tulenev ehitusõigus võib jääda realiseerimata, kui ehitist rajada sooviva isiku kasuks ei koormata kinnisasja reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Samas jätavad kaebajad 4

(8)3-05-17 tähelepanuta, et tulenevalt ehitusseaduse § 14 lg 1 peab kinnisasja omanik lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues või õhuruumis tehnovõrke ja –rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 4) Vallavolikogu ei ole jätnud tähelepanuta OÜ * vastuväidet seoses soovitava elamuehitusega. Volikogu asus seisukohale, et elamuehitus antud piirkonnas on vastuolus maatulundusmaal ehitamise tingimustega vallas ega kitsenda seetõttu Kuuse kinnistu omaniku õigust maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Detailplaneeringu menetluse käigus kuulati ära kõik osalised ega rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. 5) Halduskohus on andnud hinnangu AS * õiguste väidetava rikkumise kohta. Kohalik omavalitsus ei jaota Läätsa alajaama võimsust. See on võrguettevõtja pädevusse kuuluv küsimus ning kohalik omavalitsus ei saanud kuidagi tekitada kaebajas õiguspärast ootust täiendavate tuulegeneraatorite ühendamiseks Läätsa alajaama. Kohtutoimikus olevate tõendite kohaselt sai AS * trafo vahetusega seotud tööde teostamise eest tasu, tegemist oli hanketööde konkursil saadud lepingulise tööga, mis ei anna eeliseid teiste tuuleenergeetika arendajate ees. Kohus on õigesti leidnud, et kaebajad ei ole tõendanud rajatava tuulegeneraatori negatiivset mõju. Täiendava ekspertiisi määramine ei ole põhjendatud. AS Eesti Energia on tehnilised tingimused väljastanud nii AS- le * kui kolmandale isikule. Vallavolikogul puudus alus kahelda AS Eesti Energia seisukohas, et tuulegeneraatorite ühendamine alajaamas ja elektrienergia tootmine teineteisele kahju tekitamata on võimalik. Kohtutoimikus olevate tõendite kohaselt on Läätsa alajaama võimsust võimalik suurendada, seepärast ei oma määravat tähtsust AS * seisukoht, et rajatav tuulegeneraator takistab tema tuulegeneraatorite ühendamist.
  1. Kolmas isik ühines vastustaja poolt esitatud seisukohtadega.
  2. Saare maavanem leidis vastuses apellatsioonkaebusele, et see on põhjendamatu. 1) Maavanem leidis, et Läätsa alajaama võimsuste jaotamine energiatootjate vahel ei toimu detailplaneeringu alusel vaid AS Eesti Energia poolt, seepärast pole vaidlus võimsuse jaotuse ja sellest tulenevate tagajärgede osas seotud detailplaneeringuga. Väljastatud tehnilised tingimused on planeeringu menetlemisel aluseks niivõrd, kuivõrd nendest lähtuvalt saab kohalik omavalitsus välja selgitada planeeringu realiseerimise võimalikkuse tulevikus. Planeeringuala määramine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus nagu planeeringu kehtestaminegi. Käesoleval juhul määrati planeeringualaks * kinnistu ning seega pole detailplaneeringuga antud OÜ- le * õigust rajada elektrikaablit läbi naaberkinnistu. Käesoleval juhul on paigaldatava tuulegeneraatori ühenduste asukoht alajaamaga võimalik kindlaks määrata maaomanikega sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingute ja olemasolevate elektripaigaldiste omanikega sõlmitavate lepingutega. Need küsimused saab lahendada elektrikaabli projekteerimise ja ehitusloa väljastamise käigus. Elektriohutusseaduse § 15 lg 3 p 1 mõte ei ole keelata elektripaigaldise kaitsevööndis ehitustööd, ehitustööd on võimalikud omaniku loal. Detailplaneering ei anna ehitusõigust eelnimetatud sätet rikkudes. 2) Põhjendamatu on OÜ * väide, et volikogu pole arvestanud tema sooviga elamuehituse kavandamiseks * kinnistul. OÜ- le * oli tagatud ärakuulamine ja tema vastuväitele on vastatud. Seega on menetlus olnud korrektne. 3) Ekspertiisi läbiviimist ei pidanud maavanem vajalikuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonimenetluses vaidluse all olevad küsimused võib jagada põhimõtteliselt kahte gruppi – tuulegeneraatori püstitamisest tuleneva te mõjutus te lubatavus ning tuulegeneraatori ühendamisest alajaamaga tuleneva te mõjutus te lubatavus. Ringkonnakohus käsitleb apellatsioonkaebuse väiteid eelnimetatud järjekorras. 5
(8)3-05-17 9. Tuulegeneraatori püstitamise tõttu ei ole * OÜ- l ja * OÜ-l võimalik realiseerida oma soovi rajada * kinnistuga piirnevale * kinnistule elamurajooni. Tuulegeneraatorist lähtuv müra teeb selle ilmselt võimatuks. Kaebajad leiavad, et kohalik omavalitsus on kaalutlusõigust ebaõigesti kasutades eelistanud kolmanda isiku tuulegeneraatori paigaldamist kaebajate elamuehitusele. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate seisukoht ei ole õige. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses (

§ 4

lg 1) ning sellise tegevuse korraldamisel peab kohalik omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustatuse, mis on planeeringu kehtestamise eeldus (

§ 4lg 2 p 2).

Puudutatud isikud saavad oma vastuväited esile tuua planeeringumenetluses ning avalike väljapanekute ja arutelude käigus püütakse neid tasakaalustada. Kui kõigile sobiva lahenduse leidmine pole võimalik, nagu käesoleval juhul ongi juhtunud, peab vallavolikogu detailplaneeringu kehtestamisel kaaluma mõlema poole huve ning võimalikku avalikku huvi. Jõudmaks selgusele, kumma isiku ehitussoovi eelistada, ei pidanud mõlema taotluse suhtes läbi viima detailplaneeringu menetlust. Isegi kui * OÜ vaie detailplaneeringu algatamisest keeldumise peale on lahendamata, ei nähtu, et detailplaneeringu kehtestamisel oleksid olulised asjaolud jäetud arvesse võtmata. Käesoleval juhul ei ole kaebajad viidanud ühelegi asjaolule, mida vald oleks kaalumisel arvestamata jätnud. Küsimus on selles, et kaebajate arvates kaalub kinnistu omaniku ja arendaja soov elamuehituse arendamiseks üles naaberkinnistule tuulegeneraatori paigaldamise soovi. Kohalik omavalitsus leidis, et käesoleval juhul tuleb eelistada tuulegeneraatori paigaldamist, sest * kinnistu on maatulundusmaa sihtotstarbega hea põllumajandusmaa, kus ajalooliselt asustust ei ole olnud ning elamuehituse planeerimine nimetatud piirkonda on vastuolus varem kokku lepitud elamumaade arendamise põhimõtete ja maatulundusmaal ehitamise tingimustega vallas. Tuulegeneraatori kui taastuvenergia allika paigaldamiseks on * kinnistu sobilik, sest kõrvale jääb * tootmispiirkond, tuulegeneraator jääb piisavalt kaugele elamutest ja elamumaa sihtotstarbega kruntidest ning Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringuga kavandatud elamuehituspiirkonnast. Samuti märgiti, et senini on * kinnistut kasutatud karjatamiseks ning senise põllumajandusliku otstarbega kasutamist tuulegeneraator ei piira. Seega ei pidanud kohalik omavalitsus elamurajooni rajamist * kinnistule perspektiivikaks ja kaebajate huvide riivet tõsiseks. Ringkonnakohus leiab, et kohalik omavalitsus on lähtunud asjakohastest kaalutlustest tuulegeneraatori paigaldamist eelistades. Arvestades * kinnistu praegust sihtotstarvet, riivet * OÜ omandiõigusele ei esine, kinnistu sihtotstarbe muutmine ja sellele elamurajooni püstitamine oleks tuulegeneraatori paigaldamisest sõltumata vähetõenäoline. Seega on väheusutav ka kinnistu väärtuse vähenemine tuulegeneraatori paigaldamise tõttu ning riive kaebaja omandiõigusele pelgalt teoreetilist laadi. 10. Detailplaneeringus ette nähtud tuulege neraatori ühendamine Läätsa alajaamaga ei ole kaebajate arvates seaduslik seetõttu, et ühenduseks vajaliku maakaabli paigaldamiseks pole küsitud luba * kinnistu omanik ult ega nimetatud kinnistul paikneva elektripaigaldise omanik ult. Samuti ei piisa Läätsa alajaama võimsusest kolmanda isiku tuulegeneraatori ja AS * ehitamisel olevate tuulegeneraatorite tarbeks, AS * on kandnud kulutusi alajaama võimsuse tõstmiseks ja kohtumenetluse käigus lisati veel, et kolmanda isiku tuulegeneraatori tehnilistest parameetritest lähtuvalt kahjustab selle ühendamine samas alajaamas AS * tuuleparki. Kolmanda isiku tuulegeneraatori ühendamiseks Läätsa alajaamaga on detailplaneeringus ette nähtud maa-aluse kaabli paigaldamine muuhulgas üle * kinnistu seal asuva AS Eesti Energia elektriõhuliini 6

(8)3-05-17 alt, kusjuures maa-alune kaabel ristub AS- le * kuuluva elektripaigaldisega.

ei näe ette, et detailplaneering tuleks enne kehtestamist kooskõlastada kinnistu või elektripaigaldise omanikuga, kelle maad läbib või kelle elektripaigaldisega ristub planeeritav elektriühendus (vt § 17). EhS § 23 lg 5 nõuab vastava asjaõiguse või notariaalse kokkuleppe olemasolu ehitusloa saamiseks. Seega saavad kaebajad oma võimalikke õigus i kaitsta siis, kui kolmas isik asub hankima vastavaid kooskõlastusi või sõlmima lepinguid. Elektriühenduse paigaldamiseks * kinnistule ilma kinnistu omaniku või seal asuva elektripaigaldise omaniku nõusolekuta detailplaneering ehitusõigust ei anna (vt

§ 9lg 4).

Ka apellandi poolt viidatud elektriohutusseaduse § 15 lg 3 p 1 keelab elektripaigaldise omaniku loata elektripaigaldise kaitsevööndis ehitustööd, mitte detailplaneerimise. Samas näeb

§ 16

lg 4 p 4 ette, et detailplaneeringute puhul tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega, et tagada planeeritava maa-ala varustatus tehnovõrkudega. Selline koostöö tähendab muuhulgas ka seda, et detailplaneeringu tõrgeteta elluviimiseks tuleks saada eelnevalt põhimõttelised nõusolekud tehnorajatise paigaldamiseks üle naaberkinnistu või ristumiseks teisele isikule kuuluva elektripaigaldisega. Käesoleval juhul ei tingi eelnevate nõusolekute puudumine detailplaneeringu kehtestamise otsuse õigusvastasust, sest vastavad isikud olid planeeringumenetluses esindatud ning nende vastuväited ei olnud kaalukad. Detailplaneeringus määratud elektripaigaldise asukoht lähtub otstarbekusest ning vastustaja on õigesti viidanud ehitusseaduse § 14 lg- le 1, mille kohaselt on kinnisasja omaniku võimalused keelata oma kinnisasjale tehnorajatise paigaldamist käesoleval juhul väikesed, sest kinnisasja läbib juba AS Eesti Energia elektriliin, maakaabel paigaldatakse selle alla ning täiendavalt kinnistu otstarbekohast kasutamist ei piirata. Kinnistu omaniku nõusolekut AÕS RS § 152 lg 2 näidatud kokkuleppe sõlmimiseks asendab kohtuotsus (TsÜS § 68). Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses viidatud võrgustandardi punkti 2.4.7.1 kohaselt tuleb eri ametkondadele kuuluvate maa-aluste tehnorajatiste ristumised samuti kooskõlastada nende valdajatega alles projekteerimisel, sest põhimõtteliselt saab kooskõlastuse andmine sõltuda üksnes tehnilisest lahendusest. Läätsa alajaama võimsuse jagamisega tegeleb AS Eesti Energia, kes on detailplaneeringu kooskõlastanud ja liitumistingimused kolmandale isikule väljastanud. Kuna detailplaneeringukohane elektriühendus Läätsa alajaamaga on AS Eesti Energia kooskõlastuse kohaselt võimalik, puudus kohalikul omavalitsusel alus AS * detailplaneeringumenetluses esitatud vastuväidete põhjal detailplaneering kehtestamata jätta. Kohus on kaebaja väiteid piisavalt hinnanud ning ringkonnakohtul pole siinkohal midagi lisada. Tõendeid selle kohta, et kavandatav ühendus teeks võimatuks varem kehtestatud detailplaneeringute ellu viimise, ei ole. Läätsa alajaama võimsuse suurendamine on võimalik ka lähtuvalt OÜ * kirjast. AS * ei ole näidanud, millise järelduse oleks kohalik omavalitsus või kohus pidanud tegema sellest, et kaebaja on teinud kulutusi Läätsa alajaamaga liitumiseks. Eeltoodu ei saa tähendada seda, et keegi teine enam Läätsa alajaamaga liituda ei tohi. AS * esitas väite kolmanda isiku tuulegeneraatori ühendamise kahjulikust mõjust tema tuulegeneraatoritele alles kohtumenetluse käigus, seepärast ei saanud kohalik omavalitsus selle väitega planeeringu menetluses arvestada. Tegemist on sedavõrd spetsiifilisi tehnilisi lahendusi puudutava väitega, et ainuüksi tuulegeneraatorite tehniliste parameetritega tutvumise pinnalt poleks negatiivset mõju võimalik tuvastada. Seepärast ei saa kohalikule omavalitsusele ette heita, et ta on jätnud detailplaneeringumenetluses olulised asjaolud tuvastamata. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjaoluga, mida ei peagi planeerimismenetluses ja tingimustes, kus AS Eesti Energia on liitumise kooskõlastanud, lõpuni otsustama. Liitumise konkreetsed tehnilised tingimused pannakse paika liitumislepingus ja nähakse ette projekteerimisel, mille käigus on võimalik leida AS * huve arvestavad tehnilised lahendused.. Sellise konkreetse tehnilise lahenduse väljaselgitamine 7

(8)3-05-17 planeeringumenetluses polnud vajalik, mistõttu ei ole põhjendatud ka taotlus käesolevas kohtumenetluses selle lahenduse leidmiseks ekspertiisi määramiseks. 11. Seega on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate kohtukulud nende endi kanda. Vastustaja on palunud hüvitada apellatsioonimenetluse kulud kokku 17 700 krooni, kulude kandmine on tõendatud arvete, panga väljavõtete ja kviitungiga. Kulud on arvestades vaidluse keerukust, vajadust vastata kaebajate erikaebusele ja kohtuistungil osalemist, põhjendatud ning tuleb kaebajatelt võrdsetes osades välja mõista. Viive Ligi Lilianne Aasma Lauri Madise 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.