jõustumisega nimetati ta 01.01.96.a. korrakaitsenõuniku ametikohale. Tööülesanneteks oli heakorra ja avaliku korra eeskirjade ja teiste korrakaitsenõudeid käsitlevate õigusaktide täitmise kontroll; ametijuhendi järgi allusid temale korrakaitsepunkti töötajad. 01.01.2000.a. nimetati ametikoht ümber korra-ja keskonnanõuniku ametikohaks ja kinnitati vastav ametijuhend. Neid ülesandeid täitis ta kuni koondamiseni. Harku Vallavolikogu määrusega nr 15 19.06.03.a. kinnitatud Harku valla ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis, mis jõustus 01.10.03.a., ei näinud ette korra-ja keskkonnanõuniku ametikohta, vaid keskonnainseneri ametikohta maa-ja keskonnaosakonna koosseisus. 01.12.2003.a. tutvustati teadet teenistusest vabastamise kohta koondamise tõttu teenistusest vabastamise ajaga alates 02.01.04.a
Teenistuse ümberkorralduse väide senise tehtud töö osas ei ole sisuliselt õige. Samaaegselt vabastamise käskkirjaga koondamise tõttu alates 02.01.04.a. tehti ettepanek 01.12.03.a. kandideerida avaliku konkursi korras täidetavatele vabadele ametikohtadele. Konkursi väljakuulutamisega ei muutu ükski ametikoht aga hõivatuks ja kaebajale jäigi ettepaneku sisu ja mõte arusaamatuks. Konkursiandmed seejuures keskkonnainseneri ametikohale jäid vastuolulisteks; sellest ei selgu, missugune hariduslik nõue lõppastmes oli kehtestatud, kui võrrelda seda esitatud ametijuhendiga, mis väidetavalt kinnitati 22.12.03.a, tegelikult aga sellel ajal ei esitatud. 17.12.03.a. pakuti vaba maainspektori ametikohta ja R.P. soovis seetõttu selle ametikoha juhendit, et hinnata tööde sisu ja oma võimeid, sest tal puudus vastav töökogemus ja puudusid ka andmed, missugused täpsed nõuded on esitatud ametikoha täitjale. Ta soovis uurida, kas uue ametikoha ülesanded on mingilgi määral kattuvad tema senise tööga ja tema võimetega, et sellel töötamiskohal toime tulla. Jäi arusaamatuks, miks peeti võimalikuks, et ta selle ametikoha ülesandeid oleks suutnud täita, seda enam, et 2 kandidaat, kes sinna on nüüdseks asunud, on kohtule esitatud andmetel hoopis teistsuguse hariduse ja teenistuskäiguga. Enne koondamist ei olnud talle võimaldatud mingeid dokumente, mis oleks selgitanud olukorda või võimaldanud teha valikuid. Arusaamatuks jääb ka tema teenistuse lõppemise ajaga seotu. Kui volikogu määrusest oli sisuliselt alates oktoobrist 2003 ta asunud täitma uue ametikohajärgseid ülesandeid, siis puudus vajadus ja võimalus nimetada keskonnainspektori ametikohta vabaks ametikohaks. Vanad koosseisud ei saanud enam kehtida. Samas tekib ka teine probleem.Kui hiljemalt uuest aastast oleks pidanud olema nn uued töötajad või töökohad paigale asetunud, siis tema töötamisest 02.01.04.a. tuleks lugeda temaga teenistussuhe jätkunuks uute koosseisude alusel ja teda ei oleks saanud enam koondada. 2. Koondamise käskkiri on ebaseaduslik. 1) Sellest ei selgu koondamise objektiivne põhjus. 2) Haldusakti motiveerimise nõuded on täitmata. RK HK lahendist 3-3-1-14-97 ja 3-3-130-97 loeb kaebaja, et motiveerimine on üldine ja oluline nõue, et saaks realiseerida PS § 15 märgitud kaebeõigust. Kuna kaebaja ei tea, milles seisneb koondamise vajadus, puudus võimalus hinnata, kas keskonnainseneri ametikohustused on samased senise täidetava ametikoha ülesannetega. On alus arvata, et koondamise põhjused ei ole olnud mitte objektiivsed, vaid subjektiivset laadi. Püüti leida senise ametikoha ümbernimetamisega keskonnainseneriks formaalne põhjus kaebaja koondamiseks, samas ei esitatud pretensioone senisele tööle ega käitumisele. Märgitut kinnitavad asjaolud, et määrusega nr 15 kinnitatud struktuur ja koosseis pidi jõustuma 01.10.03.a. Vallavanemal puudus pädevus muuta jõustumise aega, mis oli paika pandud volikogu poolt. Faktiliselt jätkas ta oma seniste ametikohustuste tätimist ning sisulist muutust teenistuskohustustes ja täidetavas töös ei toimunud; uue ametikoha ametijuhendit ei olnud näidata ka 29.12.03.a., muid väidetavalt ümberkorraldamist tõendavaid dokumente ei esitatud. Seega järeldub, et senine ametikoht nimetati ümber keskonnainseneri ametiks. Koondamise teates tehakse ettepanek kandideerida avalikul konkursil keskonnainseneri ametikohale. Konkurss on õigustühine ja selle korraldamine väidetava koondamise olukorras viitab vallavalitsuse tahtele eirata
lg 3 eesmärki vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmisega. Avaliku konkursi tingimused näitavad, et muid nõudeid peale kvalifikatsiooninõuete ei esitatud. Konkurss oli formaalne ja konkureerimise ettepanek sisutühi. Seda enam, et vallavalitsus on aktsepteerinud tema vastavust kvalifikatsiooninõuetele. Konkursi väljakuulutamine on õigustatud vaid vabade ametikohtade olemasolul, kuid tema töötamisest ei olnud koht vaba. Konkureerimise ettepanek on vastuolus ka allakirjutamiseks esitatud käskkirjaga nr 31-p, mis tegi teatavaks koondamise. 17.12.
lg 1) ei muuda teenistussuhet ametikohal, millele isik on nimetatud pädeva ametniku poolt (
lg 1) ja see ei tähendanud struktuurimuudatuste jõustumise päevast teenistussuhte jätkumist automaatselt teisel ametikohal. Sama vallavalitsuse korraldusega kuulutati välja konkurss valla juhtivate ametnike ning vanemametnike vabadele ametikohtadele (
Konkursiteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 10.11.2003.a. 4 Konkursiteate avaldamisel ja konkursi hilisemal läbiviimisel lähtus konkursi ja atesteerimiskomisjon VV 29.12.98 a määrusega nr 303 kinnitatud konkursi korraldamise ja atesteerimise korrast. 01.12.03 anti kaebajale teade teenistusest vabastamise kohta koondamisest alates 02.01.04 a ja ühtlasi tehti ettepanek kandideerida avaliku konkursi korras täidetavatele ametikohtadele. Kuna R.P. võimalust ei kasutanud, siis pakuti talle 17.12.03 a vaba maainspektori ametikohta (
Ametikoht vabanes, kuna töötanud R.Krigul andis nõusoleku enda nimetamiseks maaregistripidaja ametikohale (lisa 9). Komisjoni 10.12.03 a protokollist nr 2 ja 22.12.03 a protokollist nr 3 nähtub, et keskkonnainseneri ametikoha täitmiseks laekus 5 avaldust, millest vestlusvooru jõudsid kaks kandidaati ja kelle hulgast vallavanem valis ja nimetas 15.01 04 keskkonnainseneri ametikohale L.R.i. Uue struktuurüksuse ametniku (keskonnainseneri) ametijuhend ja maainspektori ametijuhend kinnitati 22.12.03 vallavanema käskkirjaga nr 15. R.P. sai käskkirja koopia ja tema omakäeline vastav kinnitus on dokumendil olemas 30.12.03 seisuga. Vaatamata sellele, et kaebaja kirjalikku seisukohta paluti 22.12.03 maainspektori ametikoha täitmiseks, ei välistanud see nõusoleku andmist ka peale 30.12.03, kui R.P. oli saanud ametijuhendi. Ametikoht oli täitmata kuni 02.03.04 aastani (kuulutus oli ilmunud lehes 12.02.04). Töökohale soovis 4 inimest. Keskonnainspektori kohale oli planeeritud konkursi võitnud isik. Vastustaja leiab, et kui R.P. sobis oma hariduselt töötama nii korrakaitsenõunikuna kui ka korra-ja keskonnakaitsenõunikuna, siis oleks ta saanud hakkama ka maainspektori ametis. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei kandideerinud ametikohale, sest tulenevalt
lg 3 eesmärgiga vältis see isiku teenistusest vabastamist ja talle pakuti võimalust teisele ametikohale asumiseks. Vastustaja oli oma valiku teinud ning kaalunud, et niimoodi on võimalik R.P. jätta teenistusse. 2. Vaidlustatud käskkiri on seaduslik. Väär on seisukoht, et tegemist oli vaid ametikohtade, sh senise korra–ja keskkonnanõuniku töö ümbernimetamisega eesmärgil leida formaalne põhjus koondamiseks. Koondamisülesanne tuli volikogu otsustustest. Tegemist ei olnud üksnes teenistuse ümberkorraldamisega ja korra-ja keskkonnanõuniku vabastamisega, vaid täiesti uue struktuuriüksuse loomisega; maa-ja keskkonnaosakonna koosseisus kinnitati keskkonnainseneri ametikoht. Oluliselt erinev on ametijuhenditest tulenevad ülesanded, palk, haridusnõue. Et teenistuse ümberkorraldamine ja isikute valik on tööandja õigus, ei saa selle otstarbekust vaidlustada.
lg 2 tulenevalt on vallavanemal õigus välja kuulutada avalik konkurss vaba ametikoha täitmiseks. Kuna R.P.ile oli tehtud ettepanek kandideerida loodavale ametikohale, siis ei olnud pakkumine formaalne ning sisutühi. Pakkumine tähendas, et peeti isikut võimeliseks ametikoha ülesandeid täitma. Et 01.12.2003 oli tehtud talle teatavaks käskkiri teenistusest vabastamise kohta alates 02.01.04, ei tähenda, et eeldati tema mitteosalemist konkursil ja sellest tulenevalt oli vallavalitsus ette veendunud, et 5 R.P.il tuleb teenistusest lahkuda. Et lõppastmes see nii kujunes, on ikkagi kaebaja valikute tulemus. Kuigi vabastamise käskkiri tehti teatavaks enne, kui oli selge, kas kaebaja osaleb konkursil või nõustub pakutud kohaga, ei muuda see asjaolu teenistusest vabastamise otsust sisult õigusvastaseks. Vallavalitsus pidigi tegutsema planeeritult ning nägema ära lõppresultaadi. Konkursi eduka läbimise korral oleks teenistussuhe jätkunud vallaga 02.01.04.a. uuel ametikohal. Pakutud oli ka sobivat ametikohta 17.12.03.a. Vald oli täitnud
Vabastamine vastas
määruse nr 15 ning
Kohtu seisukohad ja otsuse resolutsioon Kohus uurinud esitatud materjale, kuulanud ära protsesiosaliste selgitused leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 1.Kaebaja on sisuliselt leidnud, et tema teenitusest vabastamisel koondamise motiivil on eiratud
lg 2-4 sätestatud nõudeid, mis viitavad, et isiku koondamist tuleb vältida, eriti olukorras, kui on olemas võimalused tema teenistusse jätmiseks. Kaebaja leiab, et talle ei pakutud teist ametikohta, kuna pakkumine oli formaalne; olid olemas ümberpaigutamise võimalused arvestades asjaoluga, et loodi keskkonnainseneri ametikoht, mis kattus senise ametikohajärgsete ülesannetega. Sisuliselt ei ole koondatud tema ametikohta, sest senise töö maht ei suurenenud, ei muutunud töö sisu, pigem vähenes varasemalt täidetud tööde maht ja tema ametikohustusest oli seotult teise töötaja teenistusse võtmisega ära jäetud korrakaitsega seotud ülesanded. Kuigi vähenes teenistusülesannete maht, säilis senine töö. Sisuliselt nimetati senine nõuniku koht ümber keskkonnainseneri ametikohaks. Samas leidis kaebaja, et teenistusest vabastamise käskkiri on motiveerimata. 2. Kohus kontrollis kaebaja väiteid ja kohtule esitatud materjale ning ei nõustu kaebajaga, et käskkiri on motiveerimata või sedavõrd puudulik, et ta ei saa kontrollida teenistusest vabastamise põhjusi ja asjaolusid. Asja kohtuliku arutamise käigus oli võimalik täiendavalt saada selgitusi või vajadusel esitada taotlusi dokumentide väljanõudeks, kui kaebaja oleks pidanud vastavaid nõudeid vajalikuks. Kaebaja asja arutamise tulemusel taotlusi ei esitanud. Kaebajale esitatud koondamisteates oli märgitud, et toimub teenistuse ümberkorraldamine ja koondamine. Vaidlustatud käskkiri fikseeris teenistusest vabastamise õiguslikud alused ja nimetas vabastamise põhjusena teenistusest koondamise.
lg 1 sätestab, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. 6 Kaebajale olid teada asjaolud, et Harku valla omavalitsusteenistuse palgakorralduse alused, teenistujate koosseisu ja palgaastmestiku on varasemalt kinnitanud Harku vallavolikogu oma määrustega ning on seda teinud ka seotult muudatustega, mille lõpuleviimine jätkus 2004 aastal. Kuid kaebaja sai tutvuda Harku Vallavolikogu määrusega nr 15, mis märkis ära eesseisva teenistuse ümberkorraldamise. Arusaamatusi on tekitanud Harku Vallavolikogu määruse nr 15 sõnastus, mille p 4 kohaselt tunnistatakse kehtetuks varasem volikogu määrus nr 27 19.12.02 aastast ja samas on kinnitatud p 5 kaudu, et määrus jõustub 01.10.03.a. (tlk 24). Kuid kaebaja teeb siit ekslikke järeldusi leides, et kui varasem koosseis enam ei kehti alates määruse jõustumisest, siis tuleks lugeda, et ta juba täidab uue koosseisujärgselt kinnitatud ametniku kohustusi ning vaba keskonnainseneri maetikohta ei tekkinud ja sellest tulenevalt ei saanud konkurssi välja kuulutada ja tema poolt täidetud ametikohta nn vaba ametikohana täitma asuda. Harku Vallavolikogu määrust ei ole keegi vaidlustanud ja see on jõusolev haldusakt. Volikogu haldusakti ei saa muuta Harku Vallavalitsus ja ta ei ole seda ka sisuliselt teinud, ehkki kaebaja on sellise väite esitanud. Kaebaja leidis nimelt, et vastustaja on alusetult muutnud volikogu poolt sätestatud määruse jõustumise tähtaega. Kohus märgib, et antud olukorras tuli vastustajal tõlgendada temale kohustuslikku haldusakti mõistuspäraselt. Vallavolikogu määrus hakkas kehtima 01.10.03.a. Kuid määruse sisust tulenevalt ei saa teha järeldusi, missugused tegi R.P.. Sisuliselt saab volikogu haldusakti viia ellu viisil, et vallavalitsus pidi asuma täitma koondamisülesannet valla uuest kinnitatud ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisust tulenevalt, tegema seda aasta jooksul ning volikogu ei ole ette kirjutanud, kes kuuluvad ümberpaigutamisele, kes koondamisele. Tegevuse suunitlusest tulenevalt pidi protsess olema järjepidev ning kindlas ajalises järjestuses selles mõttes, et endise kooseisu alusel ametikohtadelt vabastamisele järgnes kas siis isiku koondamine või vastupidiselt, võimalusel ta teenistusse jätta, isiku uus ametisse nimetamine ja seda uue koosseisujärgsele ametikohale. Kehtinud haldusakti alusel teenistusse võtmise regulatsioon lõppes isiku teenistusest vabastamisega ja uus regulatsioon hakkas mõjutama isikute töötamist, kes võeti teenistusse uutel alustel. Ka teenistustasu uuel ametisse nimetamisel sai määrata uutest kinnitatud koosseisudest tulenevatel tingimustel. Samas pidi olema lõppnägemus sõltuvalt teenistusse jäävate isikute arvust ja kinnitatud koosseisudest selge ajaks, mil esitati koondamisteade. Vallavalitsus jäi seotuks kinnitatud koosseisuga. Volikogu haldusakti sõnastusest ei saa järeldada, et vallavalitsusel oli sellest haldusaktist tulenevalt võimatu kinni pidada
-i nõuetest ning järgneski etteprogrammeeritud isikute õiguste rikkumine. R.P. ei ole pidanud vajalikuks haldusakti vaidlustada, mis kaudselt viitab, et ta sai aru, millest tulenevalt toimusid ümberkorraldused ja et vastustaja asus täitma koondamisülesannet. Palgafondi olemasolu ei võimaldanud üheaegselt samasisulise tööülesande täitmist mitme töötaja poolt. Siit tulenevalt hakati määruse nr 15 alusel ümberkorraldusi tegema määruse jõustumisest alates 01.10.03.a. ja Harku valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu muudatusi ja tühistamist sai arvestada 7 vastavalt ametikoha vabanemisega ja uue struktuuri ja koosseisulise koha täitmisega, et oleks ühtlasi tagatud rahaline kate teenistusse astuvale või teenistusse jäetud töötajale. Seega ei saa väita ka seda, et olukorrast tulenevalt oleks justkui samaaegselt võimalus lugeda senise korra- ja keskkonnanõuniku ametikoht muutunuks keskkonnainspektori ametikohaks, sest muidu tuleks väita ka seda, et palgatingimused muutusid ja isikul on õigus nõuda alates oktoobrist keskkonnainseneri palka. Vastupidiselt on R.P. ka ise pidanud õigustatuks, et temale tasuti töötamise eest senikehtinud tingimustel ja alustel. Kui R.P. palgakorraldust ei olnud asunud vaidlustama, siis pidi ta aru saama, kuidas rakendus volikogu määrus. Vastustaja ei ole muutnud volikogu haldusakti kehtivust ja selles sisalduvaid tähtaegu, vaid asus täitma temale pandud ülesannet. Konkursi korraldamise vajadus kõrgemate ametikohtade täitmiseks on
-ist tulenev kohustus ja kohus nõustub seisukohaga, et
kohaselt nimetatakse riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud kõrgemad ametnikud ametisse avaliku konkursi alusel, va sama seaduse § 30 loetletud juhtudel.
lg 2 lubab riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juhil otsustada avaliku konkursi väljakuulutamise ja teha seda ka muude ametikohtade täitmiseks konkreetses asutuses. Eeltoodust tulenevalt oli vallavalitsusel õigus uue struktuurüksuse juhi vaba ametikoha täitmiseks kuulutada välja avalikke konkursse. Tegemist oli kõrgemate ametnike kategooriaga, kes nimetatakse ametisse konkursi korras. Samas ei ole välistatud, et kui asutuses on olemas samaväärse ametniku koht ja see tuleks koondada, siis enne konkurssi tuli võtta seisukoht, kas sellise ametniku saab nimetada ametisse ilma konkurssi läbimata. Kaebaja sisuliselt nõustus, et struktuurüksuste juhtide kohad olid uued ametikohad, järelikult ei ole väär väita, et nad olid samal ajal ka vabad ametikohad, mille täitmisel oli konkursi väljakuulutamine õiguspärane. Kaebajat puudutavas osas kujunes välja olukord, et koondamisteate esitamise ajaks ei olnud kaebajale tehtud ettepanekut edutamise korras neid ametikohti täita.
R.P. ise ei ole samas väitnudki, et ta struktuurüksuse juhi kohale soovis astuda ning ei ole esitanud ka väidet, et temale oleks tulnud loodud juhi kohta pakkuda ja et tal oli õigus nõuda edutamist. Vastupidiselt mõistis ta, et ümberkorralduse tulemusel loodi uued struktuurüksused ja vastavalt juhi ametikohad ning ametiasutusel oli õigus kaaluda, kas ta pakub vabanevat ametikohta või täidab juhtivate ametnike kohad konkursi korras. Küsimusi tekitas temas kahe konkreetse ametikoha täitmisega seotud asjaoludes väidetav vastuolu, so keskonnainseneri ja maainspektori ametikoha osas. Kohus järeldab eeldoodust, et vajadus ja võimalused koondamisele olid sisuliselt teada nii volikogu kui vallavalitsuse tegevuse kaudu ja kaebajat puudutavas haldusaktis selle mittekajastamine ei ole haldusakti puuduseks ning põhjuseks, et seda saaks tühistada. Asjaolu, et kaebajale koondamise teate väljastamise ajal oli juba vallavalitsus välja selgitanud, missugused töötajad sobivad juhtivatele ametikohtadele (eesmärgiks oli, et konkursi läbinud isikud) ja missugune on seejuures planeeritud vakants, ei ole vastuolus seaduse nõuetega. Koondamise ajaks planeeriti vakants juhtide osas ja selle tõttu tehti teatavaks, et kõigil, ka kaebajal, on õigus neile ametikohtadele kandideerida konkursi korras. 8 Kvalifikatsiooninõuded, võimed, oskused ja teadmised ning nende vastavuse vabale ametikohale hindab konkreetse ametikoha administratsioon ning kui edutamist ei peetud võimalikuks, siis ei ole tekkinud vastuolu seadusega. Kõrgemate ametnike kategooriasse kuuluva ametikoha täitmist koondatava R.P.i nimetamisega sellisele ametikohale mõistetakse edutamisena. Edutamist ei saa nõuda, selle otsustab juht ja sellise ametikoha nõudeõigust ei tulene ainuüksi faktist, et kaebajat on senimaani tööalaselt tunnustatud ja tema senise ametikoha kaotamisest kuulus koondamisele. Kaebajat ei edutatud ja ta ei osalenud konkursil. Sisuliselt nõustus kaebaja asja arutamise käigus, et teenistuse ümberkorraldamine oli toimunud ning oli moodustatud maa-ja keskkonnaosakond, mis varasema määruse alusel seesugusena puudus. Moodustatud osakond vajas juhatajat ja kaebaja nõustus, et juhataja ametikoht oli sisuliselt uus loodav koht ning ei sellele juhtivale kohale ega ka teiste osakonnajuhtide kohale ta pakkumise mittetegemist õigusi rikkuvaks ei pidanud. Ka ei ole ta astunud samme, et konkursi toimumisel oleks asunud vastustaja tegevust vaidlustama; seda ei ole teinud ka keegi muu isik, mistõttu läbiviidud konkurss ja selle tulemused on kehtivad. Kaebajat on eksitanud vastustaja üheselt mõistetava selgituse puudumine vabades ametikohtades, nende tekkimise ajas ja konkursi kuulutamises ajal, kui järkjärguliselt asendatava kooseisuga ametikohajärgsed isikud täitsid jätkuvalt neile pandud ülesandeid. Kohus on eelnevalt selgitanud küsimust seotult vabade ametikohtade tekkimisega. Senikehtinud ametikohad olid küll täidetud, kuid konkursi kuulutamisel nimetati ametikohti vakantseteks eelkõige silmas pidades uue koosseisujärgseid ametikohti, ehk loomisest vabu ja täitmisele kuuluvaid ametikohti. Kohus leiab, et ilmselgelt on kaebaja segaduses põhjusel, et ta ei mõistnud õigesti vallavolikogu määruse sisu ja tegi ekslikult järeldused, et seotult määruse kehtima hakkamisega oktoobrikuust, oli ta juba sisuliselt muutunud uue ametikohajärgseks töötajaks ja mingit vakantsi ei saanud tekkida ning sellest tulenevalt läbi viia ka konkurssi. Sellise tõlgenduse ekslikkust on kohus juba eelnevalt selgitanud. Samas kontekstis jätkates pidigi kaebajale jääma ka arusaamatuks, missugustel põhjustel täideti ühed ametikohad konkursi korras ja teistel puhkudel anti töötajale võimalus valida pakutav ametikoht ilma konkursita. Sisuliselt on kaebajale konkursile minevate kohtade pakkumisega koondamisteates antud informatsioon, et tema koht läheb koondamisele. Kaebaja jaoks on oluline, et ta sai teada, et seotult teenistuse ümberkorraldusega (teate sõnastus tlk 27), ta vabastatakse vallavalitsuse teenistusest 02.01.04.a. viitega
Nõuded haldusaktile, millega vormistatakse teenistusest vabastamise käskkiri, on esitatud
Vajalikud viited õigusnormile on käskkirjas olemas ja täiendavalt pidi kaebaja olema saanud vajaliku teabe ka koondamisteatest. Teenistusest vabastamise käskkirjas ei ole võimalik kirjeldada või nimetada põhjusi, miks kaebajale jäeti pakkumata teised ametikohad või miks ei tehtud ümberpaigutust või kuidas rakenduvad volikogu määratud koosseisud. HMS § 58 kohaselt ei saagi haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ühtlasi tähendas teade, et kaebajat ei ole peetud isikuks, kelle edasine töötamine on võimalik. Pakkumine osaleda konkursil tähendab sisuliselt, et teda ei ole nimetatud 9 ühelegi ametikohale, teda ei ole ümber paigutatud, edutatud ja sellest tulenevalt on võimalik kandideerida konkursil väljakuulutatud ametikohtadele. Tagantjärgi võib küll möönda, et kaebaja jaoks on olukorras, milles teda ei peetud võimalikuks edutada, suhteliselt mõttetu ergutada osalema konkursil keskkonnainseneri ametikohale, millest kaebaja oli huvitatud, kui samal ajal oli teada, et esines takistus hariduse kriteeriumi täitmisel, kuid paraku ta nii kujunes. Kaebaja samas on mõistnud, et uuel konkursil osalemiseks olid esitatud senisest erinevad kvalifikatsiooninõuded. Teatest ei selgunud tõepoolest otseselt põhjus, miks kaebajat ei saa edasipidiselt rakendada; kas tema ametikoht kaob ümberkorralduse käigus ära ja kui see on nii, missugused nõudmised on vajalik täita, et saavutada ümberpaigutamine. Kuid kui kaebaja oleks neid asjaolusid ka teadnud, ei oleks ta ise saanud ilmselgelt enda kaitseks ette võtta märkimisväärselt asjaolusid muutvaid toiminguid või otsustusi. Administratsioon teostas oma õigust hinnata kaebaja väljavaateid ja sobivust ja kuna ta otsustas, et ta ei pea võimalikuks kaebaja edasist töötamist muul ametikohal, kui maainspektori ametikohal, siis ei saa juba ainuüksi sellest faktist tulenevalt väita, et kaebaja edasise teenituse jätkamise osas ei võetud seisukohta ning enne teenistusest vabastamist ei toimunud kaalumist. Kuna kaebaja on saanud käesolevaks ajaks ametijuhendi, millest selgub, et teda huvitanud ametikoha nõuetes on erialase kõrghariduse nõue (tlk 48), ehk keskkonnainseneri ametijuhendi p 9 kohaselt esitatud nõue haridusele „kõrgharidus keskkonna alal“, tuleb asuda seisukohale, et tema ümberpaigutamist sellele ametikohale takistas vastustaja soov seada selle ametikoha täitjale hariduse nõue, mida aga R.P. ei omanud, ehk täita ametikoht senisest kõrgendatud haridusnõudega. Seega ei saa me rääkida, et vastustaja jättis kaalumata või arvestamata, missugused ametikohad ja missuguste nõuetega luuakse ning samas ka kaalumata, keda ametikohale kas nimetada või siis ümberpaigutamise võimatusest võtta teenistusse konkursi tulemuste põhjal. Et konkurss kuulutati välja olukorras, kus tegelikult ei olnud ametijuhendit (juhendeid) kinnitatud ning seda ei olnud tutvustatud ka R.P.ile enne 30.12.03 a. , ei tähenda lõppastmes, et R.P.`i oli võimalik ümber paigutada eelkõige arvestusega, et temale sobiv töötamiskoht oli olemas. Kuigi vastustaja ei ole otsesõnu mingil põhjusel avaldanud kaebajale sõnaselgelt, et R.P.´i haridus oli põhjuseks, miks teda nn uuele loodavale ametikohale ümber ei paigutatud, on kirjalik dokument selleks tõendiks, mis märgib ära takistuse olemasolu ning haldusakti täpsem motiveerimine ei muudaks faktilist olukorda ning dokumendis kajastatud ning avalikustatud nõuet. Vastustaja enda tegevus konkursi korraldamisel on vastuoluline, kuna konkursiteade on ebaselge osas, milles märgitakse keskkonnainseneri nõuded haridusele. Et R.P. ei võtnud osa konkursist, siis eksitavad või vastuolulised andmed konkursitingimustes ei rikkunud tema õigusi ega põhjustanud ka konkursist eemalejäämist. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et koondatavale on märksa soodsamaks ametikohale nimetamine võrreldes pakkumisega, mil tuleks läbida konkurss. Sisuline konkurss eeldab ettevalmistumist, selleks vajaliku aja olemasolu ning ei garanteeri, et isik ametikohale nimetatakse. Kuid kaebaja avaldas veendumust, et tal puudus selle läbimiseks vajadus, sellest tulenevalt ka tahe osaleda. Isegi temale soodsamatel tingimustel märgitud haridusnõue- kas siis 10 vastavalt kõrgharidus /soovitavalt/ või kõrghariduse ja keskerihariduse nõue - ei muutnud fakti, et ta konkursile ei läinud ja pidas sellist pakkumist vastuvõtmist mitteväärivaks. R.P. kinnitas oma selgitustega, et ta ei soovinud osaleda konkursil, sest et tal ei olnud vastavat kohustust ega ka vajadust. Ta ootas koondamistulemustes muutusi ning lähtus asjaolust, et tema ametikoht ei ole vaba, sest ta ei ole veel vabastatud, et ta paigutatakse kas ümber või siis nimetatakse siiski ametikohale, kuna tema meelest ei muutunud tema senine töö ja selles mõttes puudus võimalus tema koondamiseks üldse. Siit saab järeldada üheselt, et kaebaja käitumist ei mõjutanud ega saanudki mõjutada konkursi läbiviimisel tema poolt nimetatud väidetavad vastuolud. Kohus ei nõustu vastustaja selgitustega ja seisukohaga, et R.P.`i poolt täidetava töö mahu ja sisu osas kinnitab muudatusi palganumbri muutumine või siis tõendatud on ametiülesannete sisuline muutumine ainuüksi faktist, et ametijuhend on senisest kardinaalselt erinev. Kohus leiab, et palga suuruse muutmine võib kinnitada teenistuse ajakohastamist, kuid ei tähenda veel töömahu vähenemist, töö ümberkorraldamist või asjaolu, mis kinnitaks, et töö lõppes. Ametiülesannete muutumine oli sisulises osas mahuliselt muutunud võrreldes ajaga, mil R.P. nimetati korra-ja keskkonnanõunikuks ja see oli toimunud sõltumatult nüüdseks tekkinud ümberkorraldamisest, kuivõrd vald ilmselt enne määruse väljaandmist ei pidanud ka ise loomulikuks, et korra –ja keskkonnanõuniku koht ja ühendatud ülesannete maht võimaldas edukalt täita ühe isiku poolt kõiki vallale pandud ülesandeid. Samas aga tuleb möönda, et tegelike faktiliste asjaolude ehk muudatuste fikseerimine sai võimalikuks alles määruse väljastamisest läbiviidavate ümberkorraldustena. Vastustaja ei vaidlustanud kaebaja avaldust kohtule selles, et teenistusse oli võetud iseseisvate funktsioonide- korrakaitsealaste ülesannete- täitmiseks teine ametiisik. Ennatlik oleks ka järeldada, et juba kohtule esitatud ja nn uus ametijuhend kinnitab, et senised ülesanded muutusid oluliselt. Kohus nõustub kaebaja väitega, et seireküsimuste senisest selgem väljakirjutamine ei saa automaatselt tähendada, et seni olid seireküsimused jäetud tähelepanuta ning et keegi selle töövaldkonnaga ei tegelenud. Seega võib tegemist olla formuleeringute küsimusega, kuivõrd vastustaja ei ole eitanud, et senine ametikoht seireküsimusi ei reguleerinud, ka ei lugenud ta alusetuks kaebaja väidet, et neid küsimusi lahendas eelkõige R.P. sellel ametikohal, mida ta täitis. Ülatoodud muudatused aga kogumis faktiga, et loodi uus struktuurüksus, mille koosseisus oli ametikohana märgitud keskkonnainspektori ametikoht ja et sisuliselt endise teenistuskohajärgsete ülesannete maht muutus ning kogu senine ametikohtade struktuur ning koosseis muudeti, kinnitab, et teenistuse ümberkorraldamine oli toimunud. Kaebaja koondamisvajaduse tingis teenistuse ümberkorraldamine, mis ei haaranud mitte üksnes ühe teenistuskoha küsimusi, vaid kogu teenistust. Kuid uurides väidet, et koondamise tõttu peab koondatavale pakkuma teist tööd, on määrava tähendusega, et teenistujale teise töö pakkumine peab olema võimalik ja kui see on võimalik, siis uurida valikuid. Antud juhul puudus teise töö pakkumise võimalus ja asjas esitatud kirjalikele tõenditele toetudes võib kinnitada, et keskonnainseneri ametikoht eeldas teistsugust haridust, kui 11 seda omas R.P.. Sellest tulenev takistus selgitab, miks ei võimaldatud R.P.il teenitusse jäämisel arvestada selle ametikohaga. Ametikoha täitmiseks oli toimunud kvalitatiivne muutus ja pädeva isiku poolt otsustatuna märgib, et koondamise vajadus ei kadunud. Miks ei jõutud ametijuhendeid valmis varem, on iseküsimus, kuid nende puudumine ei tähenda, et tööandja ei oleks tohtinud perspektiivis teha teenistujate koosseisus kvalitatiivset laadi muutust. Kuigi R.P. oli töötamise kõrval oma tööülesannete täitmiseks (spetsiifilise hariduse puudumisest) läbinud täiendõppe, oli tööandjal võimalus ja õigus planeerida ametikoha täitmine teistsuguse kõrgharidusega isikuga. Ka ei ole otseselt selge, miks planeeriti kaebajale ametikohta, mis puudutas maaküsimustes spetsiifilist tööd ( maainspektori ametikoht), mida ta ise ei riskinud vastu võtta, kuid see ei tähenda, et eelnevalt nimetatud põhjus oleks ära langenud. Puudus võimalus tema teenistuse jätkamiseks ning edasiseks rakendamiseks. Kohtus ei selgunud, kas vastustaja oli koondamisteate esitamisel koheselt kaalunud keskkonnainseneri ja teiste võimalike ametikohtade täitmiseks haridusnõuete kehtestamist nii, nagu ta seda lõppastmes tegi, kuid et faktiliselt ametijuhend sellise nõudega enne teenistusest vabastamist kehtestati, siis tuleb järeldada, et vastustaja vabastas kaeba teenistusest seadusest tulenevatel põhjustel. Veelkord märgib kohus, et ei ole võimalik oletada, mis oleks juhtunud, kui ametijuhendi ja konkursitingimuste vastuolust tulenevalt oleksid tekkinud probleemid konkursikomisjonis, kuid ilmselgelt viitab asjade käik, et vastustaja oli kaalunud ning otsustanud, et R.P.`i senine ametikoht, mis muutunud oludes nõuab teistsugust haridust, eeldab ja tähendab ametniku koondamist, kuna temale ei ole võimalik pakkuda samaväärset tööd. Ekslikult on vastustaja pidanud samaväärseks tööks aga maainspektori ametikohta, mida ta kaebajale pakkus. Kuid ka see asjaolu ei võimalda lõppotsust lugeda kaebaja õigusi rikkuvaks. Fakt kinnitab üksnes, et vastustaja siiski püüdis R.P.`ile teenistuse jätkamise võimalust pakkuda ja ei saa üheselt väita, et vastustaja ei teinud selleks, et R.P. jätta teenistusse, omapoolselt midagi. Kaebajale ei saa ette heita, et ta konkursil ei osalenud, see ei oleks muutnud ümberkorraldusest tingitud koondamise põhjust. Vastustaja väitega, et R.P.`ile pakuti sobivat tööd keskkonnainseneri ametikohale konkursi korraldamisega ei saa eelnevast tulenevalt võtta tõesena. Konkursi kaudu väidetavalt isiku ees kohustuse täitmine leida temale sobiv teenistuskoht, on ainetu, kui usaldada vastustaja enda esitatud tõenditametijuhenditmille nõuetes on kinnitus, et ametikoha täitja peab vastama haridusnõudele. Kirjalik allikas kinnitab, et isiku suhtes kaaluti tema vastavust ametikohanõuetele aluseks võttes tema sobivust, seejuures hariduse nõuet. Teda ei olnud võimalik nimetada teenistusse eelkõige isikusobivuse kaalumise tulemusel, primaarne ei olnud ega saanud olla konkursil mitteosalemine. Küll aga ei ole väide väär juhtudele, kui R.P. oleks soovinud osaleda teiste ametikohtade täitmiseks konkursi korras. Kui ametikoha kõrgendatud haridusnõuet ei oleks kehtestatud enne koondamisaja lõppu, oleks olukord muutunud. Siis oleks tulnud arutada täpsemini küsimust, kas koondamise motiivil kaebaja vabastamisel täideti nõuet-pakkuda temale sobiv teine töö ja kas kaebaja edasine teenistuse jätkamine oli võimatu. Kuid R.P. sai veenduda enne vabastamist, et ametijuhend oli sellisena kinnitatud ja kehtiv. Kaebaja ei ole algatanud vaidlust küsimuses, kas haridusnõue oli administratsiooni poolt kehtestatud seaduspäraselt. 12 Kohus ei nõustu vastustaja väidetega selles, et R.P.`ile pakutud teine võimalus sobiva töö osas oli kohane, kuid möönab, et selline pakkumine ei toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Kuigi seda teenistuskohta pakuti nii konkursi kui ka konkursita korras ja vahetult veel enne teenistusest vabastamist, ei tähenda märgitu, et R.P.il puudus võimalus oma otsustus koha vastuvõtmise osas teha ja seda enne teenistusest vabastamist. 3. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema otsustusi takistas fakt, et ametijuhendid esitati hilinemisega ja et ta juba oli sisuliselt koondatud, kuna ka lõpparve oli välja makstud ning 30.12.03.a. tehtud pakkumine oli ainetu. Kohus märgib, et kuni teenistusaja viimase päevani ei saanud vastustaja teha takistusi vastu võtta R.P.i mistahes tahteavaldus ning vajadusel teha korrektiivid senistes haldusaktides põhjusest, et väljamaksed olid juba tehtud ja teenistussuhe lõppenud. Väljamaksete osas endise olukorra ennistamise küsimus ei saa olla ületamatuks takistuseks ning samas tõendada, et juhul, kui R.P. soovis vastu võtta peale ametijuhendiga tutvumist tema enda väidetel senisest tema jaoks ebasoodsama maainspektori ametikoha, siis oli see juba võimatu, kuna teenistusest vabastamine oli juba toimunud. R.P. ise on kinnitanud, et ta viibis teenistuses ka veel 02.01.04.a. Kohus nõustub kaebaja esindaja väidetega selles, et vastustaja tegevuses puudus ühene selgus või järjepidevus alustes, kuidas ta selgitustes käsitles ühtesid ametikohti kord vabadena, kord täidetutena ja pidas võimalikuks osade töötajate osas nimetada neid teisele ametikohale ilma konkursita, teisalt nõudis R.P.`ilt maainspektori ametikohale asumist ilma konkursita, kuigi samaväärsed ametikohad soovis täita konkursiga ja kinnitas, et kõik vabad ametikohad olid määratud täitmisele konkursi korras. Kohus on selgitanud, et konkursi kuulutamisest ei tekkinud kaebajale tagajärgi. Ka on mõnevõrra arusaamatud ja eksitavad vastustaja selgitused, et R.P.`ile, kui võimekale teenistujale, püüti tulla vastu ja võimaldada edasitöötamine nii konkursil pakutavatele ametikohtadele kandideerimise kaudu kui ka mugandades ametijuhendit ja konkursi tingimusi juhuks, kui ta siiski võtab pakkumisena vastu maainspektori ametikoha. Kuid kaebaja on teinud sellest ebaõiged järeldused, et koondamise põhjused said olla üksnes subjektiivset laadi. Vastustaja nõue haridusele keskkonnainspektori ametikohal ei tähenda, et ta isiku senised teened loeb olematuks, samas ei seo tunnustamine vastustajat sedavõrd, et ta ei tohiks kehtestada senisest erinevaid kvalifitseerivaid nõudeid ametikoha täitmiseks alustatud teenistuse ümberkorralduse käigus. Et konkursi läbinud L.R. võeti teenistusse keskkonnainseneri ametikohale 15.01.04 a, see on peale R.P.`i teenistusest vabastamist, siis konkursi tulemusel isiku ametisse nimetamine ei mõjutanud otseselt R.P.´i teenistusest vabastamise põhistusi. Ka ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et teenistusest mittevabastamine ja tegelik töösuhte jätkumine 02.01.04.a. tähendab sisuliselt, et koodamine oli muutnud võimatuks, kuna selleks ajaks pidi olema koondamine lõpule viidud ja teenistussuhte jätkumisest tuli jätta kaebaja koondamata ning lugeda ta keskonnainseneri ametikohal töötavaks ametiisikuks. Teenistusse astumise otsustavad kaks läbirääkivat poolt. Kuna kohus on tuvastanud, et kinnitatud uute koosseisude järgne ametikoht-keskkonnainspektori 13 ametikoht- tekkis seotult teenistuse ümberkorraldamisega, siis ametikoha täitmiseks tuleb ametnik teenistusse nimetada ja selleks lepitakse kokku täidetavas töös ning tingimustes. Juba ainuüksi sellest põhimõttest tulenevalt ei ole võimalik eeldada, et antud juhul kaebajal on tekkinud teenistussuhe ja et kaebaja on juba astunud teenistusse. Teenistusse uue ametikohajärgselt ta astunud ei ole ning kaebaja ei väida, et ta oli saavutanud vajaliku kokkuleppe. Teenistuses oldud päeva eest tasumine eelmise ametikoha koosseisu tasumäära alusel viitab üheselt, et vastustaja ei ole kaebajat nimetanud uude ametisse. Tasu saamine ei anna kaebajale õigust lugeda ennast teenistusse nimetatud isikuks, sest puudus vajalik kokkulepe, millest tulenevalt oleks vastustaja pidanud vormistama teenistussuhte haldusaktiga. Vastupidisel, kehtiv oli käskkiri, millega teenistussuhe lõpetati. 4. Kuna kaevatav käskkiri tuleb jätta vaidlustatud osas jõusse, siis puudub võimalus nõuda teenistusest ebaõige vabastamise eest 6 kuu ametipalga ulatuses hüvitust. 5. Kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti- HKS § 92 lg 1. Kaebaja kohtukulude hüvitamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKS § 26 lg 1 p 6, § 31 kohus OTSUSTAB: Jätta R.P.`i kaebus rahuldamata. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikust teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb Tallinna Halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Karin Kalmiste
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.