KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-53 Haldusasi * OÜ kaebus AS *
- detsembri
- a viivistasu otsuse nr VTO 061047 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsus haldusasjas nr 3-109/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus * OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja * OÜ (registrikood *), esindajad Marek Aunver ja Martin Linnupõld Vastustaja AS * (registrikood *), esindaja Paavo Paal RESOLUTSIOON
- Rahuldada * OÜ apellatsioonkaebus.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsus haldusasjas nr 3-109/2005 ja teha asjas uus otsus.
- Tühistada AS *
- detsembri
- a viivistasu otsus nr VTO
- Mõista AS *-lt * OÜ kasuks välja kohtukulud 28 krooni 80 senti. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
- aprillil
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 02.12.2004 koostas AS * linnatranspordi teenindaja viivistasu otsuse nr VTO 061047 kaubik Mercedes Benz registreerimismärgiga * parkimise eest tasulisel parkimiskohal 02.12.2004 kell 9.27 aadressil * parkimistasu maksmata ja määras tasumisele 480 kr.
- Halduskohtule esitatud kaebuses palus * OÜ tühistada AS * 02.12.2004 viivistasu otsuse. Kaubik oli peatatud * asuva hoone ees selleks, et teenindada klienti, kelle juures vahetati konteinerid ja laaditi vanapaberit. Vanapaberi kogumist kliendi ruumides alustati kl 8.30 ja autojuht saabus kaubikuga kohale kl 9.00 vanapaberite ja konteinerite laadimiseks. Kaubikujuht vedas üksinda paberi autosse ja sõitis selleks korduvalt liftiga üles ja alla. Põhjusel, et tegemist on mitmekordse hoonega ja kontorite avamise ajaga, võis lifti 3-05-53 kasutamine sellel perioodil olla intensiivsem kui tavalisel ajal. Kauba laadimise vahel võis tekkida 10-minutiline paus. Kaubiku uksed olid sel ajal suletud. Plommitud konteinerid antakse kliendi poolt aktiga üle ja allkirjastatakse. Laadimistööde teostamise ajal oli kaubiku aknale paigutatud silt „Kauba laadimine“ ja kaubikud on erimärgistatud.
- Tallinna Halduskohtu 13.05.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et liiklusseaduse (LS) § 50 lg 1 tähenduses peab veose laadimine kui konkreetne tegevus olema üheselt hoomatav. Kaebuse esitaja esitas kohtule tõendi, et ta teenindas kell 8.30 kuni 9.35 klienti ja see andis talle hävitamiseks 1960 kg konfidentsiaalseid paberid, kuid teade iseenesest ei tõenda veose laadimist LS § 50 lg 1 tähenduses. Samuti ei tõenda veose laadimist kui konkreetset tegevust väidetavalt sõiduki aknale asetatud silt „Kauba laadimine“. Kaebuse esitaja ei tõendanud, et viivistasu otsuse vormistamise ajal toimus kaubikusse veose laadimine. Kaubiku uksed olid ajal, mil sõidukijuht oli hoones, suletud ja ühtki teist isikut kaubiku juures ei viibinud. Parkimiskontrolöril puudub kohustus jälgida seisvaid sõidukeid pikema aja jooksul. Kontrolör kontrollib enne viivistasu otsuse tegemist ka mobiiltelefoni teel teostatud parkimistasu maksmise võimalust ja alles pärast seda vormistab otsuse, s.o otsuse vormistamiseni kulub vähemalt 2-4 minutit. Veose laadimine hõlmab ka selle toimetamist sõiduki juurde, kuid see ei vabasta kaebuse esitajat tõendamast, et veose laadimine kui tegevus 02.12.2004 * juures toimus. Kaebuse esitaja kohustuseks oli korraldada veose laadimine sõidukisse nii, et parkimise üle järelevalvet teostaval isikul ei oleks vastupidises tekkinud kahtlust. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- * OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Kohtukulud palutakse jätta vastustaja kanda. Apellandi väited on järgmised: a) Autojuht kirjutas apellandi juhatusele seletuskirja, milles näitas vastava tegevuse põhjendused ja parkimise eesmärgi. Seletuskirjale lisati * OÜ akt andmekandjate vastuvõtmise ja hävitamise kohta 02.12.2004 nr
- Autojuht paigutas aknale sildi „Kauba laadimine“. Kõik apellandi kaubikud on erimärgistatud. Põhjusel, et LS § 502 lg 1 sätestab üheselt, et viivistasu saab määrata üksnes siis, kui parkimistasu on jäetud maksmata või parkimisaeg on ületatud, puudus viivistasu määramiseks seaduslik alus. Parkimistrahvi ei saa rakendada, kuna tegemist ei ole parkimisrežiimi rikkuva sõidukiga, vaid peatunud kaubikuga. Viivise määramisega rikuti kaebuse esitaja põhiseaduslikke õigusi. b) Õigusselguse huvides peab iga haldusakt olema kontrollitav, selge ja üheselt mõistetav. Antud juhul ei selgu, mida tähendab veose laadimine. LS § 50 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kaupa laaditi sellises paigas, kus kangialusesse sõit oli välistatud. Põhjusel, et tegu oli konfidentsiaalset dokumentatsiooni transportiva ettevõttega, oli lubamatu kaubiku uste lahti jätmine paberite laadimiseks. Teede- ja sideministri 28.09.2000 määruse nr 81 kohaselt ei tähenda veose laadimine ainult kauba autole tõstmist, vaid hõlmab endas veose paigutamist sõidukile, selle kinnitamist, sidumist ja katmist.
- AS * kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Apellatsioonkaebuses on mööndud parkimise toimumist, kuivõrd ei vaielda vastu asjaolule, et viivistasu otsuse koostamise ajal ei toimunud sõitjate peale- või mahaminekut või sõidukile veose peale- või mahalaadimist.
- Kohtuistungil jäid menetlusosalised kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2
(4)3-05-53
- Vaidlust ei ole käesolevas asjas selle üle, et apellandi sõiduk seisis viivistasu otsuse tegemise ajal Tallinnas tasulise parkimise piirkonnas ilma parkimistasu maksmata või parkimiskella kasutamata. Viivistasu määramise otsuse õigusvastasust põhjendab apellant sellega, et sõiduk ei olnud pargitud, vaid peatatud kauba laadimiseks.
- Sõiduki peatamisega on liiklusseaduse kohaselt tegemist juhul, kui sõiduk on jäetud ettekavatsetult seisma sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Peatumisega ei ole tegemist, kui sõiduk on jäetud seisma kauemaks, kui eelnimetatud tegevusteks on vajalik. Seaduses ei ole veose laadimise mõistet täpsemalt selgitatud. Apellandi viidatud teedeja sideministri määrus ei ole samuti veose laadimise mõiste määratlemisel sõiduki peatamise tähenduses asjakohane. Selle määruse § 1 kohaselt kehtestatakse määrusega autoveol veoautole ja veoauto haagisele veose laadimise ja kinnitamise nõuded. Veose laadimise mõistet määruses ei ole antud. Seetõttu tuleb veose laadimist liiklusseaduses mõista tavatähenduses.
- Viivistasu otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kuidas mõistis sõiduki seismist viivistasu otsuse koostaja. Kui sõiduk oli tegelikult peatatud, tuleb viivistasu otsus tühistada. Asjaolu, et sõiduki uksed olid lukustatud ja sõiduki juures ei viibinud ühtegi veose laadimisega seotud isikut, ei ole kohtu arvates oluline. Veose laadimine ei pea olema igal juhul visuaalselt pidevalt nähtav tegevus. Sõiduki klaasile oli paigutatud silt „veose laadimine“ ning sellest tulenevalt sai viivistasu otsuse koostajal tekkida kahtlus veose laadimises ning avaneda võimalus tavapärasest pikema aja jooksul kontrollida, kas sõidukisse veose laadimine tegelikkuses aset leiab. Tegemist oli ka erimärgistatud, kaupade vedamiseks kasutatava sõidukiga.
- Kui sõiduki seismajätmiseks veose laadimise eesmärgil ei ole sobilikku peatumiskohta, kus veos enne sõiduki peatumist võib paikneda, tuleb veose laadimisena käsitleda ka veose sõiduki juurde toomist lähimast kohast, kus veose hoidmine on võimalik ja mõistlik. Ringkonnakohus nendib, et käesoleval juhul oli tegemist suure ja raske veosega, mille laadimine on aeganõudev. Veose laadimine LS § 50 lg 1 tähenduses ei ole piiratud ajaliselt. Sõiduki uksed olid lukustatud tulenevalt vajadusest tagada sõiduki ja veose turvalisus. Ringkonnakohtu arvates ei mõjuta see asjaolu käesoleval juhul viivistasu otsuse õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et sõidukit ei olnud võimalik peatada sobivamas kohas või veost paigutada enne sõidukisse tõstmist kohta, kust veose kättesaamine oleks saanud toimuda kiiremini. Veose toomiseks hoonest sõiduki juurde ja selle asetamiseks sõidukisse oli viivistasu otsuse koostamise ajaks möödunud umbes pool tundi.
- Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et apellandi tegevus on käsitletav sõidukisse veose laadimisena vähima selleks vajaliku aja jooksul. Seega ei olnud vaidlusalune sõiduk pargitud. Viivistasu otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse.
- Vastustaja kohtukulud jäävad tema enda kanda. Apellant on tasunud riigilõivu apellatsioonimenetluses 14,40 krooni. Halduskohtus on tasutud riigilõivu 60 krooni. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtusse kaebuse esitamisel tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu samuti 14,40 krooni. Seetõttu mõistab kohus vastustajalt apellandi kasuks välja kohtukulu 28,80 krooni. 3
(4)3-05-53 Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 4
(4)