KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-73 Haldusasi Kaebus Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2003 korralduse nr 1314k p 1.3 tühistamiseks ning Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks vaidlustatud korralduse p 1.3 muutmiseks, Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.09.2000 eluruumide ümberhindamise akti tühistamiseks, Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt * tn 35 korterite 2 ja 4 mitteeluruumidest eluruumideks muutmise toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, Tallinna Kesklinna Valitsuse 04.12.2001 kirja nr 1-22/3983 p 17 tühistamiseks ning Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutuse tegemiseks kirja tagasitäitmiseks, s.o korterite 2 ja 4 registreerimiseks ehitisregistris mitteeluruumidena Tallinna Halduskohtu 22.09.2005 otsus nr 3-398/2004 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev M. M. apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja M. M., esindaja R. B. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Monika Pihlak Vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsus, esindaja Tõnu Kõrda 03.04.2006 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 22.09.2005 otsus haldusasjas nr 3-398/2004 muutmata ja esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 12.aprillil
- Kassatsioonkaebus peab olema kohtus tähtaja viimasel päeval (TsMS § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 28.09.2000 kinnitas Tallinna Kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump * tn 35 eluruumide ümberhindamise akti (I kd, lk 13). Ümberhindamisena põhjusena viidatakse aktis asjaolule, et 3-03-73 korteritele vastavad mõttelised osad olid väljendatud protsentides ja korter 3 juurde kuuluvaks oli arvestatud ka trepikojas asuv panipaik. Ümberarvestuse aluseks olid ela mu tehnilised andmed: Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo poolt 1983.a. valmistatud inventariseerimisplaan ja eksplikatsioon. 04.12.2001 Tallinna Kesklinna Valitsuse kiri nr 1-22/3983 on adresseeritud Tallinna Hooneregistrile ja selles palutakse Hooneregistril registreerida mitteeluruumid ning korteritele ja mitteeluruumidele vastavad mõtteliste osade suurused vastavalt lisatud ümberhindamise aktidele, muuhulgas ka kirja p-s 17 märgitud aadressil * tn 35 (I kd, lk 95-99). Nimetatud punktist nähtub, et Hooneregistrile esitati * tn 35 ümberhindamise akt ja parandustega eksplikatsioon. 28.05.2003 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1314-k määrati * tn 35 ehitiste teenindamiseks vajalik maa korteriomandi seadmiseks. Korralduse p 1 alap 1.3 kohaselt määrati maa sihtotstarbeks elamumaa (E). Ehitisregistri andmestikust 30.03.2004 seisuga nähtub, et * tn 35 elamu on kantud ehitusregistrisse, et selle kasutamise otstarve on kolme või enama korteriga elamu, et elamus on 6 eluruumi ja mitteeluruume ei ole, et eluruumi 1 (2-toaline korter, pind 42,4 m2 ) omanikuks on OÜ *, eluruumi 2 (1-toaline korter, pind 23,8 m2 ) omanikuks on Tallinna Kesklinna Valitsus, eluruumi 3 (3-toaline korter, pind 58,6 m2 ) omanikuks on M. N., eluruumi 4 (1-toaline korter, pind 22,3 m2 ) omanikuks on Tallinna Kesklinna Valitsus ja eluruumide 5 ja 6 (1-toaline korter, pind 26,9 m2 ja eluruum pinnaga 17,8 m2 ) omanikuks on M. M..
- M. M. taotles 28.08.2003 (täiendus 22.04.2004) ja 03.05.2004 esitatud kaebus tes Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2003 korralduse nr 1314-k p 1.3 tühistamist ning Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist korralduses nr 1314-k * tn 35 maa sihtotstarbe muutmiseks 76% osas elamumaaks ja 24% osas ärimaaks, Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.09.2000 eluruumide ümberhindamise akti tühistamist, Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt * tn 35 korterite 2 ja 4 mitteeluruumidest eluruumideks muutmise toimingu õigusvastaseks tunnistamist, Tallinna Kesklinna Valitsuse 04.12.2001 kirja nr 1-22/3983 p 17 õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist ning Tallinna Kesklinna Valitsusele ettekirjutuse tegemist kirja tagasitäitmiseks, s.o korterite 2 ja 4 registreerimiseks ehitisregistris mitteeluruumidena. Kaebaja põhjendas kaebust asjaoluga, et * tn 35 asuvad korterid 2 ja 4 on tegelikult mitteeluruumid. Korter 2 arvati eluruumide hulgast välja juba enne 1983.aastat, eeltoodu nähtub Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo poolt 1982-1983 tehtud * 35 asendiplaanist ja ruumide eksplikatsioonist. Korter 4 tunnistati Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse 25.10.1991 määruse nr 83 p-ga 3.2 eluruumile kehtestatud sanitaar- ja tehnilistele tingimustele mittevastavaks. Mitteeluruumidena on nimetatud kortereid käsitatud ka praeguse linnavõimu poolt, sest need on olnud välja renditud mitteeluruumidena. Muudatused hooneregistris on tehtud ilma kaebaja kui kaasomaniku nõusolekuta ning seetõttu õigusvastased (rikutud on AÕS § 74 lg 1). Korraldusega määratud maa sihtotstarve ei vasta tegelikule olukorrale. Kaebaja on soovinud kortereid nr 2 ja 4 erastada mitmel korral (avaldused 16.03.2001 ja 18.11.2002), kuid Tallinna Kesklinna Valitsus keeldus mõlemal juhul kortereid erastamast, teatades, et erastamata eluruumid on teisele isikule välja renditud (vastus 27.03.2001) ning mitteeluruume * tn 35 elamus ei ole (vastus 04.12.2002). Kaebaja leiab, et juhul, kui taastatakse endine olukord, s.o registreeritakse ehitisregistris mitteeluruumid, võib tema avaldus mitteeluruumide osas ostueesõiguse teostamiseks saada positiivse lahenduse. Samuti on kaebaja huvitatud, et tema abikaasale (ja abikaasade ühisvarana ka osaliselt kaebajale) kuuluv äriühing saaks ka edaspidi kasutada * 35 renditud ruume (ruumid 7-10, praegu korter 2 ja ruumid 24 ja 25, praegu korter 4, 2
(7)3-03-73 renditud alates 15.08.1995), sest kaebaja elab samas majas ja soovib saada samas töötavalt abikaasalt abi nende kolme lapse eest hoolitsemisel. Kui maa sihtotstarbeks on 100%- liselt elamumaa, võivad elamu kaasomanikud vaidlustada eluruumide kasutamise äriühingu poolt. 3. Tallinna Halduskohtu 22.09.2005 otsusega nr 3-398/2004 jäeti kaebused rahuldamata järgmistel põhjendustel. 1) Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.09.2000 koostatud * tn 35 eluruumide ümberhindamise aktiga ei saanud muuta ruumide kasutusotstarvet. Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr 198 kinnitatud „Eluruumide erastamise kord“ 12.10.1999 määrusega nr 302 muudetud redaktsioonis nägi ette, et korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa suuruse ümberarvestuse tegemisel arvestatakse mitteeluruumidena üksnes neid ruume, mis on vastavalt ehitus- (ümberehitus-) projektile või kohaliku omavalitsuse otsusega ette nähtud alaliselt kasutamiseks mitteeluruumidena ja on kehtestatud korras kantud hooneregistrisse. Selliseid dokumente aktile ei lisatud. Eelnimetatud korra p 7.4 kohaselt pidi kohalik omavalitsus informeerima elamu kõiki korteriomanikke ümberarvestusest. Vastupidiselt kaebaja väitele ei näe kord ette, et aktil peab olema korteriomaniku allkiri. Kuna kaebaja väitel on akti koostamise ajal tema omandis olnud korterile vastava mõttelise osa suurus aktis kindlaks määratud õigesti, ei riku akt ühtegi kaebaja subjektiivset õigust. 2) Tallinna Kesklinna Valitsuse 04.12.2001 kiri hooneregistrile ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, sest tal puudub regulatiivsus. Seepärast ei ole võimalik kirja tühistada. Tegemist on toiminguga. Õige ei ole kaebaja väide, et eelnimetatud kirja alusel muudeti * tn 35 hoone majanduslikku otstarvet ning rikuti seeläbi kaebaja AÕS § 74 tulenevat õigust. * tn 35 hoone või korterite majanduslikku otstarvet ei ole muudetud, sest tegemist oli elamuga ja eluruumiga kirja koostamise ajal kehtinud elamuseaduse § 2 mõttes. Elamuseaduse kohaselt toimus eluruumi (elamu või korteri) kustutamine hooneregistrist omaniku taotluse alusel valla või linnavalitsuse loal. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks * tn 35 korterite 2 ja 4 alatine kasutamine mitteeluruumina (mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 2 lg-s 2 sätestatud tingimus). Asjaolu, et korter on erinevatel aegadel antud juriidilistele isikutele kasutada mitteeluruumi rendilepingu alusel või et korter nr 4 on tunnistatud sanitaar- ja tehnilistele tingimustele mittevastavaks, ei ole aluseks nimetatud korterite kasutusotstarbe määramisel. Kaebaja arutlused eelnimetatud korterite valgustingimuste üle ei puutu asjasse, sest kaebaja õigusi aastaringse päikeseinsolatsiooni normide rikkumine ei saa puudutada. Kaebaja viited erinevatele Eesti NSV õigusaktidele ei ole asjakohased, sest vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust kontrollib kohus haldusaktide vastuvõtmise ja toimingute sooritamise ajal kehtinud õigusaktide alusel. 3) Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2003 korralduse p 1.3 on seaduslik, sest * tn 35 hoone näol on tegemist korterelamuga. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse ja kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärase sihtotstarbe määramist. 4) Kaebajal puudub põhjendatud huvi 28.05.2003 korralduse p 1.3 õigusvastasuse tuvastamiseks, sest tema positsioon ei parane ka sel juhul kui vaidlustatud aktid õigusvastaseks tunnistada ja tühistada. Isegi kui vaidlusaluste ruumide näol oleks tegemist mitteeluruumidega MEES § 2 lg 2 tähenduses, ei tähendaks see automaatselt, et kaebaja saaks nende omanikuks. MEES § 5 lg 1 näeb ette mitteeluruumide erastamist avalikul enampakkumisel ning sama paragrahvi lg 3 ostueesõiguse võimaluse mitmetele isikutele. Samuti ei näe ükski õigusakt ette, et kaebaja perekonnaelu ja tema abikaasa ärialane tegevus peab toimuma samas hoones. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 3
(7)3-03-73
- Apellatsioonkaebuses palub M. M. tühistada Tallinna Halduskohtu 25.09.2005 otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud seadust ning rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. 1) Kohus ei ole käsitlenud kõiki kaebaja nõudeid, osa nõudeid on jäänud üldse kirjeldamata ja osade suhtes ei ole kohus võtnud seisukohta. Seisukoht on võtmata nimelt nõude osas tunnistada mitteeluruumide eluruumideks muutmise toiming õigusvastaseks; nõude osas tühistada ümberhindamise akt; nõude osas tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 04.12.2001 kiri p 17 osas ja teha ettekirjutus kirja tagasitäitmise kohta, s.t registreerida vaidlusalused ruumid tagasi mitteeluruumideks. 2) Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigus norme. Lahendamaks küsimust, kas hoones oli mitteeluruume seisuga 19.05.1992, mil anti hoone munitsipaalomandisse, tuleb kohaldada nõukogudeaegseid õigusakte. Kaebaja on näidanud, et * tn 35 korter 2 oli tehtud mitteeluruumiks enne 25.02.
- Eeltoodut kinnitavad hoone 1983.aasta tehniline pass ja hoone inventariseerimise plaan ja eksplikatsioon samast ajast. Muudatus oli registreeritud hooneregistris. Nõukogude ajal tunnistati hoone inventariseerimisplaan võrdseks hoone ümberehitusprojektiga. Kaebaja lisab apellatsioonkaebusele veel peale kohtuotsust arhiivist leitud täiendava tõendi – Tallinna Linna RSN TK 14.11.1980.aasta korralduse nr 717-k * tn 35 korter 2 üürile andmise kohta mitteeluruumina. * tn 35 korter 4 on tunnistatud elamiskõlbmatuks Tallinna Lääne Rajoonivalitsuse 25.10.1991 määrusega nr
- Vastavalt ENSV Elamukoodeksi §- le 6, selle ning ENSV Ministrite Nõukogu 23.09.1985 määruse nr 523 p 8.5 alusel ENSV Elamu- ja Kommunaalmajanduse Ministeeriumi, ENSV Riikliku Ehituskomitee ja ENSV Tervishoiuministeeriumi 01.04.1986 ühiskäskkirjaga kinnitatud „Juhend i riikliku ja ühiskondliku elamufondi elumajade ja eluruumide alaliseks elamiseks kõlbmatuse hindamiseks“ p-de 3.3 – 3.5 kohaselt peale ruumi elamiskõlbmatuks tunnistamist otsustab majavaldaja, kas elamiskõlb matu ruum lammutada, remontida või kasutada seda muul otstarbel, ja teeb vastavad muudatused inventariseerimisplaanil. Kuna vastavad parandused inventariseerimisplaanil tehti, on nõuded vastavate ruumide käsitlemiseks mitteeluruumidena täidetud. Kohus jättis tuvastamata olulise asjaolu - ruumide staatuse enne 19.12.2001 muudatuse tegemist. 3) Arvestades seda, et tegemist oli mitteeluruumidega, pidi Tallinna Kesklinna Valitsus mitteeluruumide eluruumideks muutmisel arvestama 22.11.2001 jõustunud Tallinna Linnavolikogu 15.11.2001 määrusega nr 43 kinnitatud „Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe ja eluruumide hooneregistrist kustutamise korra“ p-dega 1, 3, 5, 7, 8, 12, 13, 14.2 ja AÕS §-ga
- Seda korda ja AÕS § 74 regulatsiooni pole järgitud. Seega on vaidlustatud toiming õigusvastane. 4) Ümberhindamise akti kontrollimisel pole kohus tähelepanu pööranud kaebaja väitele, et akt peegeldab tegelikku olukorda moonutatult ega ole üheselt mõistetav. Nimetatud aktiga muudeti tegelikult mitteeluruumid eluruumideks, eeltoodu nähtub kasvõi kirjale lisatud eksplikatsioonis ruumide nimetuste muutmisest. Ümberhindamise akt on aluseks * tn 35 katastriüksuse sihtotstarbe määramisel ja rikub kaebaja õigust erastada mitteeluruumid ostueesõigusega. 5) Õige ei ole kohtu seisukoht, et Tallinna Kesklinna Valitsuse 04.12.2001 kiri ei ole haldusakt, sest selle kirjaga lõpetati kaebaja õigus erastada mitteeluruume. Kaebaja väited piisava päikesevalguse puudumisest korterites 2 ja 4 on asjakohased, sest iga kodaniku kohus on takistada tervisele ohtlike eluruumide erastamist. 6) Katastriüksuse sihtotstarbe määramine elamumaana ei vasta tegelikule olukorrale ning on vastuolus „Katastriüksuste sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste“ p- ga
- Kohtu seisukoht, 4
(7)3-03-73 et korralduse p 1.3 ei riku kaebaja õigusi, ei saa olla õige, sest tegemist on seadusevastase haldusaktiga. 7) Ebaõige on kohtu seisukoht põhjendatud huvi puudumise osas korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on näidanud, miks on oluline, et ruume saaks ka edaspidi kasutada kaebaja abikaasa äriühing. See on vajalik kaebaja perekonnaelule. Linnavalitsus on juba teatanud rendilepingu võimalikust lõpetamisest, sest korterid soovitakse üürida eluruumi vajavatele isikutele. Mitteeluruumide erastamine kaebajale on reaalne, sest keegi teine ei ole neid ruume erastada soovinud. Juhul, kui ruumid on eluruumidena registris ning maa sihtotstarbeks elamumaa, võivad kaasomanikud vaidlustada ruumide kasutamise kaebaja abikaasa äriühingu poolt.
- Vastuses apellatsioonkaebusele nõustub Tallinna Linnavalitsus Tallinna Halduskohtu otsusega. 1) * tn 35 asuvate korterite 2 ja 4 näol ei ole tegemist mitteeluruumidega, sest puuduvad vastavad load või muud dokumendid. * tn 35 näol on tegemist ajaloolise elamuga, rendilepingu sõlmimine ei muuda eluruumi mitteeluruumiks. 2) Ümberhindamise aktiga ei ole muudetud ega saagi muuta ruumide kasutusotstarvet. Nimetatud akt ei riku kaebaja õigusi, kuna ta ei vaidlusta akti mitte enda korteri osas vaid vastustajale kuuluvate korterite osas. Asjaolule, et AÕS § 74 ei ole käesolevas asjas asjakohane, on viidanud nii halduskohus kui Tallinna Ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätnud määruses. 3) Tallinna Kesklinna Valitsuse 04.12.2001 kiri on informatsiooniline kiri, mitte haldusakt. 4) Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 1314 on õiguspärane, sest tegemist oli maa sihtotstarbe määramise, mitte muutmisega ning sellisel juhul ei pea kohalik omavalitsus korteriomaniku seisukohaga arvestama. Kaebajal ei ole vaidlustatud korraldusega puutumust. 5) Apellatsioonkaebusele lisatud Tallinna Linna RSN TK korralduse nr 717 kohaselt antakse üürile 8,8 m2 suurune ruum tööliste riietusruumina. Kuna tänapäeval on korteri 2 suurus 23,8 m2 , ei saa nimetatud tõend tõendada, et korter 2 on läbi aegade olnud mitteeluruum. Tõend tuleb jätta tähelepanuta. 6) Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited keskaegsele elukorraldusele, ruumide mittevastavusele eluruumidele kehtestatud nõuetele ja viited nõukogudeaegsetele õigusaktidele. Vaidlustatud toiminguid ja haldusakte tuleb kontrollida nende vastuvõtmise ajal kehtinud õiguse alusel.
- Tallinna Kesklinna Valitsuse vastuses apellatsioonkaebusele leitakse samuti, et see on põhjendamatu. 1) Kui kohus on kaebaja arvates jätnud mõne nõude osas seisukoha võtmata, võinuks kaebaja taotleda kohtult täiendava otsuse tegemist. 2) Täiendava tõendina Tallinna Linna RSN TK korralduse juurdevõtmine ei ole põhjendatud, sest pole tõendatud, et kaebajal oli dokumendi esitamine halduskohtus võimatu. Igal juhul ei saa selle tõendiga tõendada, et korter 2 oli mitteeluruumiks tunnistatud, kuna tõend käsitleb üksnes 8,8 m2 suurust ruumi. 3) Tallinna Hooneregistri toimikus on * 35 kohta kolm majavalduse plaani, ruumide eksplikatsiooni või tehnilist passi, mis kõik sisaldavad vastukäivaid andmeid. Dokumente on mitmel korral muudetud, ilma, et nähtuks muutmise aeg ja alus. Ühegi muutmise puhul ei ole aga tuvastatud, et 5
(7)3-03-73 selle aluseks oleks olnud ümberehituse projekt. Seetõttu on põhjendatud seisukoht, et Hooneregistri toimiku andmetest on usaldusväärsed üksnes 1956.aastal koostatud majavalduse plaan ja ruumide eksplikatsioon. Neis dokumentides ei ole ükski ruum märgitud mitteeluruumina, mistõttu kaebaja väited on alusetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Arvestades TsMS § 654 lg 6, ei korda ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi ning vastab üksnes apellatsioonkaebuse väidetele.
- Õige ei ole kaebaja väide nagu poleks kohus käsitlenud kõiki nõudeid ega võtnud seisukohta kõigi nõuete osas. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et otsuse kirjeldavas osas on jäänud märkimata nõue Kesklinna Valitsuse 04.12.2001 kirja õigusvastaseks tunnistamiseks, siis kirja õigusvastaseks tunnistamise nõue on hõlmatud sama kirja tühistamise nõudega ning eraldi märkimist ei vajanud. Kohus ei ole kirjeldavas osas pidanud vajalikuks märkida kaebaja 16.03.2001 avaldust eluruumide erastamiseks ja vastust sellele (nimetatu on leidnud käsitlemist kohtuotsuse põhjendava osa punktis 2), kuid kirjeldavas osas märgitakse oluline nõuete, väidete ja tõendite kohta ning vaidluses mitteeluruumide olemasolu üle elamus ei ole avalduse esitamine eluruumi erastamiseks selliseks asjaoluks. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, käsitledes otsuse põhjendavas osas kolme vaidlusalust teemade gruppi – Tallinna Kesklinna Valitsuse eluruumide ümberhindamise akti, 04.12.2001 kirja p 17 ja Tallinna Linnavalitsuse 28.05.2003 korralduse nr 1314-k p 1.3 õigusvastasust. Nõuet tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 04.12.2001 kiri p 17 osas ja teha ettekirjutus kirja tagasitäitmise kohta on kohus käsitlenud otsuse punktis
- Samas punktis võttis kohus ka seisukoha, et elamus ei olnud mitteeluruume ja järelikult ei ole mitteeluruumide eluruumideks muutmise toimingut tehtud. Otsuse punktis 1 on võetud seisukoht nõude osas tühistada ümberhindamise akt.
- Kaebaja väidab jätkuvalt, et * tn 35 elamus asuvad korterid 2 ja 4 on mitteeluruumid. Kohus on selle väite kontrollimisel õigesti lähtunud MEES § 2 lg-st 2, mille kohaselt loetakse mitteeluruumideks elamutes paiknevaid ruume, mis on vastavalt ehitus- (ümberehitus-)projektile, kasutusloale või Eesti Vabariigi elamuseaduse § 3
- lõike kohaselt valla- või linnavalitsuse loal ette nähtud alatiselt kasutamiseks mitteeluruumina. Kaebaja väide, et korter 2 oli tunnistatud mitteeluruumiks enne 25.02.1983 ja korter 4 tunnistatud elamiskõlbmatuks ja mitteeluruumiks 1991.a. oktoobris, ei ole tõendamist leidnud. * tn 35 hoone on ehitatud elamuna ja ümberehitusprojekte hooneregistri toimik ei sisaldanud. Kuna inventariseerimisplaanidest ei nähtu, et hoones ümberehitusi oleks tehtud, ei oma tähtsust asjaolu, kas hoone inventariseerimisplaan tunnistati 80- ndatel aastatel võrdseks hoone ümberehitusprojektiga või mitte. Kontrollida tuleb veel, kas eluruumide muutmiseks mitteeluruumideks oli olemas pädeva organi otsus. Selliseid otsuseid hooneregistri toimik ei sisaldanud ning neid ei esitatud ka protsessiosaliste poolt. Hooneregistri toimikus on küll hoone plaanil ja eksplikatsioonis eluruumid parandatud ametiruumideks, kuid paranduste tegemine ei ole vormistatud Eesti NSV elamu- ja kommunaalmajanduse ministri 15.01.1980.a. käskkirjaga nr 11 kinnitatud Eesti NSV linnades ja alevites asuvate hoonete registreerimise juhendi p-st 46 lähtuvalt ja sama juhendi lisa 8 kohase aktiga. Kuna paranduste tegemise aeg ja alus pole teada, pole ka nimetatud parandustest võimalik järeldada vastava te otsuste olemasolu. Hooneregistri plaanidel või eksplikatsioonidel tehtud muudatused iseseisvalt ei anna alust lugeda elamus asuvaid kortereid mitteeluruumideks. Kaebaja poolt viidatud nõukogudeaegsete aktide põhjal saab järeldada, et elamiskõlblikke eluruume võis arvata mitteeluruumideks erandlikel asjaoludel (vt näiteks ENSV 6
(7)3-03-73 Elamukoodeksi § 7 või kaebaja poolt viidatud 1986.a. juhend, toimiku lk 210), samuti ei piisanud eluruumi tunnistamisest sanitaar- ja tehnilistele tingimustele mittevastavaks (määrus nr 83, toimiku lk 71) selleks, et eluruum lugeda muudetuks mitteeluruumiks. Kuna MEES § 2 lg 2 näeb ette, et mitteeluruumidena käsitletakse nimetatud seaduse tähenduses üksnes alatiselt mitteeluruumidena kasutamiseks määratud ruume, ei oma kaebaja poolt kohtule esitatud korterite 2 ja 4 mitteeluruumidena rendile andmist tõendavad dokumendid tähtsust. Eeltoodud dokumendid tõendavad üksnes ruumide tegelikku kasutamist mitteeluruumidena mingil perioodil, see aga ei oma MEES § 2 lg 2 alusel tähtsust mitteeluruumi määratlemisel.
- Kuna tegemist ei olnud mitteeluruumidega, ei ole vastustaja ruumide käsitlemisel eluruumidena nende kasutamise otstarvet muutnud. Seega peegeldab ümberhindamise akt tegelikku olukorda ja vastab Vabariigi Valitsuse
- juuli
- a määrusega nr 198 kinnitatud "Eluruumide erastamise korra" p- le 72 . Kohus on õigesti leidnud, et Tallinna Kesklinna Valitsuse 04.12.2001 kiri ei ole haldusakt, sest tal puudub regulatiivne toime. Nimetatud kiri ei mõjutanud kuidagi kaebaja õigust erastada vaidlusaluseid ruume, sest ruumide erastamisest kaebajale keeldus Tallinna Kesklinna Valitsus vastavalt 27.03.2001 ja 04.12.
- Kaebaja viited piisava päikesevalguse puudumisele vaidlusalustes korterites ei oma käesolevas asjas tähtsust, sest kohtul puudub pädevus tunnistada üks või teine ruum mitteeluruumiks ka juhul, kui ruum ei vasta eluruumidele esitatavatele tingimustele. * tn 35 asuva katastriüksuse sihtotstarbeks on õigesti määratud elamumaa, sest alatiselt mitteeluruumidena kasutamiseks ettenähtud ruume hoones ei ole.
- Kuna kohus on vaidlustatud haldusaktide ja toimingute õiguspärasuse sisuliselt ära kontrollinud, ei oma kaebaja õiguste rikkumine ja põhjendatud huvi olemasolu asja lahendamisel tähtsust. Seepärast ei analüüsi ringkonnakohus kaebaja sellekohaseid väiteid pikemalt, märkides üksnes, et mitteeluruumi erastamisel ostueesõiguse kasutamiseks oleks tulnud vastav avaldus esitada enne 1.detsembrit 2001 (MEES § 5 lg 3). Isegi kui kaebaja märtsis 2001 esitatud avaldust käsitleda vaatamata avalduses märgitud eluruumide erastamise soovile MEES alusel esitatud avaldusena, on kohalik omavalitsus keeldunud taotletud ruumide erastamisest ning keeldumist ei ole vaidlustatud. Seega on kaebaja minetanud võimaluse nõuda vaidlusaluste ruumide erastamist ka juhul, kui tegu oleks mitteeluruumidega. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 7
(7)