Obsah (8)
§ 116§ 131§ 182§ 29§ 30§ 153§ 2§ 37KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 5.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-53 Hal
§ 116
lg 1 alusel seoses koondamisega ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemise tõttu.
§ 131lg 1 p 2 alusel otsustati M.
M. maksta hüvitisena tema kolme kuu ametipalk. 4. M. M. esitas 22.märtsil 2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille taotlusi ja põhjendusi asja menetluse käigus täpsustas. Kaebaja palus tühistada Maksu- ja Tolliameti 19.veebruari 2004 käskkiri nr 1299-k kaebaja teenistusest vabastamise osas, mõista välja 6 kuu ametipalk hüvitisena seoses teenistusse ennistamisest loobumisega, mõista täiendavalt välja 9 kuu ametipalga suurune koondamishüvitis ning jätta
§ 182põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata.
Kaebuse põhjendused: 1)
§ 116
lg 3 eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel, millest tulenevalt ei tohi teise ametikoha pakkumine olla formaalne. Pakkumine peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Kaebajale juhtivinspektori koha pakkumine ei olnud ilmselgelt kooskõlas kaebaja teadmiste, oskuste, seniste töö- ja juhtimiskogemustega ega vastanud kaebaja kvalifikatsioonile. Uurimisosakonna Lääne talituse juhataja kohusetäitja ametikoha pakkumine ei olnud reaalne, kuna see 2
(10)3-04-53 eeldanuks teenistusse asumist Pärnus. Uurimisosakonna juhataja asetäitja kohusetäitja ametikoht ei olnud aktsepteeritav, kuna seda pakuti ajutisena. Kaebajale jäeti pakkumata terve rida tema kvalifikatsioonile vastavaid kõrgemate ametnike ametikohti, mis täideti õigusvastase sisekonkursi korras juba enne uue koosseisu kinnitamist. Avalikku konkurssi ei korraldatud ning kaebajal ei olnud võimalust nendele kohtadele kandideerida. Kõrgemate ametnike ametikohtadele nimetati muuhulgas isikuid, kellel ei olnud nõutavat kõrgharidust või kes varem olid teenistuses vanemametnikena. 2) Vaidlustatud käskkirjaga otsustati kaebajale maksta koondamishüvitisena
§ 131lg 1 p 2 alusel kolme kuu ametipalk.
Kaebajal on
§ 131lg 1 p 4 alusel õigus 12 kuu ametipalga suurusele hüvitisele.
Avaliku teenistuse staaži hulka tuleb arvestada ka kaebaja teenistus prokuratuuris perioodil 3.septembrist 1980 kuni 18.juunini 1993. Puudub mõistlik põhjus eristada avaliku teenistuse staaži arvestamisel isikuid, kes olid
jõustumise päeval 1.jaanuaril 1996 teenistuses, ja neid, kes olid enne
jõustumist lahkunud riigiametist erasektorisse.
§ 182
on 1.jaanuaril 1996 teenistuses olemise tingimuse osas vastuolus põhiseaduse §- ga 12 ning tuleb jätta kohaldamata.
- Tallinna Halduskohtu 1.detsembri 2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) Vastustaja on püüdnud ametnikku mitte vabastada, vaid leida talle sobiv ametikoht selleks, et isik annaks nõusoleku ametisse nimetamiseks. 2) Kaebajale tehtud pakkumine asuda uurimisosakonna Põhja III talituse juhtivinspektori ametikohale ei olnud formaalne. Palgaaste oli küll madalam, kuid kaebajale oli teada, et tema senine sissetulek ei oleks oluliselt vähenenud. Töö sisu, maht ja raskusaste ei viita madalamatele kvalifikatsiooninõuetele senise ametikohaga võrreldes. Osaliselt kattunuksid ülesanded nõuniku ametis tehtud tööga. Kaebaja kvalifikatsioon ja ettevalmistuse tase oli pakutava ametikoha ülesannete täitmiseks piisav. Pakkumise vastuvõtmine ei oleks toonud kaasa kaebaja olukorra halvenemist ja tema õiguste piiramist. Pakkumist ei saa pidada seadusevastaseks seetõttu, et uue ametiga võisid kaasneda sündmuskohal viibimisega seotud ülesanded. Kaebaja senise ametikoha järele kadus vajadus ning uue loodava ametikoha puhul ei saa eeldada, et töö sisu ja maht jäävad samaks. Senise võimupositsiooni halvenemine ei saa olla kriteeriumiks, et lugeda pakkumist formaalseks. 3) Kaebajale pakuti teenistuse jätkamise võimalust uurimisosakonna juhataja asetäitja ametikohal kuni lapsehoolduspuhkuselt naasva teenistuja ametisse asumiseni. Kaebajal oli õigus sellest võimalusest loobuda, kuid pakkumine iseenesest ei olnud seadusega vastuolus. 4) Kaebaja väitel tulnuks talle pakkuda uurimisosakonna juhataja, juhataja asetäitja, juriidilise osakonna juhataja, kontrolliosakonna juhataja ametikohti. Ekslik on kaebaja väide, et need ametikohad olid vakantsed. MTA käskkirjadega
- ja
- veebruarist 2004 loeti nendel ametikohtadel olevate isikute teenistus jätkuvaks MTA koosseisus. Vastustaja on oma tegevuses juhindunud Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 5 lõikest 4, mille kohaselt Maksuameti ja tema kohalike asutuste ning Tolliameti teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus ühendamisega ei muutu või kelle ametinimetusega ei muutu tööülesanded, jätkavad teenistust MTA koosseisus ning nende suhtes ei kohaldata
§ 29lg 1 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise kohustust.
5) Oktoobris 2003 kuulutati Maksuametis välja sisemine konkurss piirkondlike maksukeskuste juhtide ametikohtadele eesmärgiga välja selgitada potentsiaalsed kandidaadid. Kõigil maksuameti teenistuses olnud ametnikel, sh kaebajal, oli võrdne võimalus saada 3
(10)3-04-53 nimetatud piirkondliku maksukeskuse juhi ametikohale. Ühendatud ametis teenistust jätkata soovijate väljavaadete ja eelistuste selgitamine andis tööandjale võimaluse teha ümberpaigutusi ja pakkumisi süsteemselt ning isikutele võimaluse avaldada initsiatiivi. Kaebaja võimalused sellega ei ahenenud. 6) Kaebaja väitel on rida talle sobivaid ametikohti täidetud temast madalama kvalifikatsiooni ja kõrghariduseta isikutega. Kaebaja arvates on Põhja maksukeskuse juriidilise osakonna juhataja kohusetäitja, kontrolliosakonna maksude tagastamise talituse juhataja kohusetäitja, Põhja maksukeskuse kontrolliosakonna IV maksude tagastamise kontrollitalituse juhataja kohusetäitja, Põhja maksukeskuse kontrolliosakonna II maksude tagastamise kontrollitalituse juhataja kohusetäitja, MTA kontrolliosakonna II kontrollitalituse juhataja kohusetäitja, tollikontrolli osakonna juhataja asetäitja kohusetäitja, uurimisosakonna Põhja III talituse juhataja kohusetäitja ja haldusosakonna tehnika talituse juhataja kohusetäitja ametikohtadele isikute kinnitamise motiivid ebaselged ning kvalifikatsiooninõudeid ei ole arvestatud. Kaebaja poolt mainitud ametnikke ametikohtadele nimetades teostas MTA peadirektor talle antud kaalutlusõigust, võttes arvesse ametnike teenistusstaaži, kvalifikatsiooni, teenistusalaseid näitajaid ning muid olulisi asjaolusid. Valiku tegemisel võttis MTA arvesse nii ametniku kvalitatiivseid (kohusetundlikkus, täpsus, korrektsus) kui ka kvantitatiivseid töötulemusi (osalus juhtimisplaani täitmisel, konkreetse allüksuse tulemusaruanded). Väär on seisukoht, et kvalifikatsiooni võrdlemisel tuleb arvestada üksnes seda, kas ametnikul on kõrgharidus. 7) Kaebaja väitel jäeti talle pakkumata Ida maksukeskuse juriidilise osakonna juhataja ja kontrolliosakonna juhataja ametikohad. Vastustaja on selgitanud, et lisaks suunatud pakkumistele informeeriti kaebajat võimalusest saada teiste vakantsete ametikohtade osas täpsemat informatsiooni. Kaebajale on pakutud kõiki teatise esitamise, käskkirja andmise ja teenistusest vabastamise päeval vakantseid ametikohti, sh Ida maksukeskuse juriidilise osakonna juhataja, kontrolliosakonna juhataja ning ka MTA peadirektori asetäitja ametikohta. Kaebaja ei andnud nõusolekut tema nimetamiseks ühelegi vakantsele ametikohale. Asja arutamisel ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks soovinud informatsiooni saada ja et vastustaja oleks jätnud oma kohustused täitmata. Kaebaja ei pöördunud vastava struktuuriüksuse juhi ega personalispetsialisti poole täiendava informatsiooni saamiseks. Kaebaja eest ei hoitud ametikohtade loetelu saladuses ning tal oli võrdsetel alustel võimalus valida talle soodsaim ametikoht. Tal oli võimalus saada informatsiooni interneti ja muude kanalite kaudu ning vajadusel kontrollida selle tegelikkusele vastavust. On väheusutav, et kaebajat oleks rahuldanud pakkumine Jõhvis asuvasse Ida maksukeskusesse olukorras, kus ta ei pidanud reaalseks pakkumiseks võimalust töötada Pärnus. Vastustaja selgitus töö iseloomust ei kinnita kaebaja arusaama, et Ida maksukeskuse juriidilise osakonna juhataja saab töötada Tallinnas. Ametikoht on tänaseni täitmata. 8) Kaebaja väitel pidanuks talle lisaks eespool nimetatutele pakkuma ka MTA uurimisosakonna Ida talituse juhataja, uurimisosakonna jälitustalistuse juhataja ja uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituse juhataja ametikoht i, mis täideti kohusetäitjatega. Ka neile kohtadele on ametnikud nimetatud kaalutlusõiguse alusel, arvestades ametnike staaži MTA-s ning teenistusülesannete senist täitmist. 9) Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tal oli eelisõigus isikute ees, kellel kõrgharidus puudub. Ka ametkonna jätkusuutlikkus põhjendab teenistujate edasise töötamise vajadust. Teenistuse ümberkorraldamisel ja koondatavatele ametikohtade pakkumisel arvestati kvalifikatsiooni ja töö tulemuslikkust. Avaliku konkursi läbiviimiseni ei jõutud, seniseid teenistujaid rakendati kohusetäitjatena.
§ 30
lubab avaliku konkursita teenistusse nimetamise ajutiste asendajate ja kohusetäitjatena. Teenistusalase näitajana ei hinnata kitsalt haridust. Vastustaja arvestas hulga kriteeriumide, sh töö tulemuslikkusega, teenistusstaažiga selles ametkonnas, asjaoluga, et isikud õpivad ja omandavad kõrghariduse lähemal ajal. Iseküsimus on, kas 4
(10)3-04-53 teenistujad tulevikus vastavad atesteerimise nõuetele või läbivad konkursi. Kui koondamisolukorras oleval ametnikul on asutuse juhi hinnangul piisav erialane ettevalmistus, teadmised ja kogemused ametkohal töötamiseks, siis ei saa paljasõnaliselt väita, et juht on kaalumisel käitunud kontrollimatult ja teinud suvalisi eelistusi. 10) Kaebaja väitel ei ole ametikohtade täitmine eelotsustega olukorras, kus puudus rahandusministri määruse projekt struktuuride ümberkorraldamise ja koosseisude kohta, kooskõlas
§ 29ja § 30 sätestatud korraga.
Rahandusministri määrus võeti vastu 19.jaanuaril ja see jõustus 1.veebruaril 2004. Kuni selle ajani ei tehtud ega saadudki teha juriidiliselt siduvat ja tagasivõtmatut otsustust struktuuriüksuste juhtide ametikohtade täitmiseks. Kõik MTA struktuuriüksuste ja allüksuste juhid nimetati uutele ametikohtadele pärast rahandusministri määruse jõustumist. Ettepanekute tegemine ajal, mil määrus ei olnud jõustunud, ei ole seadusevastane. Kaebaja õigusi ei ole rikutud. Õiguslikult siduvad tagajärjed tekkisid pärast õigusakti jõustumist. 11) Vastustaja on kohaldanud seadust õigesti, arvestades kaebaja avaliku teenistuse staaži alates 6.märtsist 2000 kuni 24.veebruarini 2004, ja leides, et koondamishüvitiseks tuleb
§ 131lg 1 p 2 alusel määrata kolme kuu ametipalk.
Kaebaja puhul ei saa
§ 182
lg 1 alusel varasemat tööstaaži teenistusstaažile lisada, sest ta ei olnud 1.jaanuaril 1996 teenistuses. Põhiseaduse § 12 lg 1 sätestab võrdsuspõhiõiguse. Seadus kohtleb erinevalt isikuid sõltuvalt sellest, kas nad olid
jõustumise ajal riigi teenistuses või mitte. Vahetegu on vajalik, et säilitada avaliku teenistuse sektori funktsioneerimine, stabiilsus tööjõuturul ja tekitada riigile solidaarne ametnikkond, kuivõrd erasektori poolt pakutud hüved ja tingimused olid hea kvalifikatsiooni ning ettevalmistusega isikule valdavalt soodsamad. Regulatsioon tagas ametikohtade täituvuse riigiametites ja kohaliku omavalitsuse organites. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. M. M. apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja rahuldada uue otsusega kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Halduskohus kohaldas
§ 182lõiget 1 vääralt.
Kui nõustuda järeldusega, et analüüsitava sätte kohaselt arvestatakse teenistusstaaži hulka varasem ametiasutuses töötamine vaid isikul, kes oli 1.jaanuaril 1996 avalikus teenistuses, siis ei ole isiku puhul, kes ei olnud sel ajal teenistuses, üldse võimalik staaži arvutada. Varasem töötamine ametiasutuses tuleb staaži hulka arvestada
jõustumise ajal teenistuses olemise reservatsioonita. Ebaõige on kohtu seisukoht, et
§ 182ei ole vastuolus põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega.
Halduskohtu poolt kirjeldatud eesmärk – kindlustada teenistuse pikaajalisus – ei ole vaadeldava regulatsiooni kaudu saavutatav. Näiteks arvestatakse 2.jaanuaril 1996 teenistusest lahkunul varasem ametiasutuses töötamine staaži hulka, 31.detsembril 1995 lahkunud ja
kehtivuse ajal teenistusse asunud isikul aga mitte. 2) Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kuni 1.veebruarini 2004 ei teinud peadirektori ülesandeid täitnud isik juriidiliselt siduvat ja tagasivõtmatut otsustust struktuuriüksuste juhtide ametikohtade täitmiseks. Juhtivad ametikohad nii keskasutuses kui kohalikes struktuuriüksustes komplekteeriti õigusvastaselt, mis vähendas kaebaja võimalusi saada kvalifikatsioonile vastavat ametikohta ja jätkata avalikku teenistust. Loodavate kohtade koondatavale pakkumise nõuet eirati. Oktoobris 2003 kuulutati välja sisemine konkurss juhtide ametikohtadele, mida ei eksisteerinud. Novembris-detsembris komplekteeriti personal kõigi juhtivate ametikohtade osas alates talituse juhatajatest kuni peadirektori asetäitjateni vaatamata asjaolule, et taolisi ametikohti ei olnud rahandusministri määrusega veel 5
(10)3-04-53 moodustatud. Ühtegi avalikku konkurssi maksude administreerimise, kontrolli või uurimisega tegelevate ametikohtade täitmiseks ei korraldatud. Seadusega sätestamata sisemistel konkurssidel kaebaja ei osalenud, kuna oli veendunud nende õigusvastasuses ja ta ei teadnud, et tema ametikoht kuulub koondamisele. Olukorras, kus uute ametikohtade täitmine otsustatakse enne seniste ametikohtade likvideerimise otsustamist, ei saa tagada ametikohtade täitmist organisatsioonile parimate kandidaatidega ja koondamisele kuuluvate ametnike õiguste kaitset. 3) Põhjendatud pole halduskohtu seisukoht, et ametikohad täideti kaalutlusõiguse alusel ning et diskretsiooni kohaldamisel kaaluti põhjalikult ametnike teenistusalaseid näitajaid ja kvalifikatsiooni. Diskretsioon tähendab seaduslike otsustuste vahel valimist. Kui otsustuse tegemisel rikutakse seadust, ei saa rääkida diskretsioonist, vaid õigusvastasest tegevusest. Rida kaebajale pakututest soodsamaid ametikohti täideti isikutega, kes ei vastanud kõrghariduse puudumise tõttu ametikoha nõuetele. Õigusvastane tegevus halvendas kaebaja võimalusi jätkata ameti reorganiseerimisel teenistust, sest talle sobivaid ametikohti täideti kohustuslikku haridusnõuet eirates, kaebajale aga pakuti ebasobivat ja kvalifikatsioonile mittevastavat ametikohta, mis tõi kokkuvõttes kaasa teenistusest vabastamise. Kaebajat ei ole võrreldud isikutega, keda kaebuses nimetatud ametikohtadele eelistati. 4) Oletuslik on kohtu väide, et kaebaja ei oleks nagunii olnud huvitatud Ida Maksukeskuse juriidilise osakonna juhataja ja kontrolliosakonna juhataja ametikohtadest. Olukorras, kus kaebajale neid kohti ei pakutud, on ainetu arutelu selle üle, kas teenistusülesandeid oleks või ei oleks saanud osaliselt täita Tallinnas. Ida maksukeskuse ametikohad olid kaebajale pakututest soodsamad ja ta soovinuks neile asumist kaaluda. Soodsamate kohtade pakkumata jätmisega rikuti kaebaja õigusi. 7. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Kaebaja tõlgendab
§ 182vääralt.
Säte ei ole vastuolus põhiseadusega. 2) Kohtulikul arutelul ei selgunud, miks peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks sisemise konkursi toimumist, milles tal oli võrdselt teistega võimalus osaleda. Kaebaja võimalused ei ahenenud. Tema suhtes järgiti koondamise reegleid. Ettepanekute tegemine ajal, mil määrus ei olnud jõustunud, ei ole vastuolus seadusega. Õiguslikult siduvad tagajärjed tekkisid pärast õigusakti jõustumist. 3) Vastustaja tõendas, et ametnike kvalifikatsiooni võrdlemisel võeti arvesse erialast ettevalmistust, teadmisi, eelnevat kogemust vastaval erialal, ametikohal vajalikke isikuomadusi. Kvalifikatsiooninõudeid ja töö tulemuslikkust arvestades on võimalik rakendada senised teenistujad ametisse kohusetäitjatena, et tagada sujuv ja häireteta ametkonna töö. Teenistusalase näitajana ei hinnata kitsalt hariduse küsimust, vastustaja eelistas töö tulemuslikkust. 4) Õige pole väide, et kaebajale jäeti pakkumata Ida maksukeskuse ametikohad. Vastustaja pakkus kaebajale kõiki vakantseid ametikohti, kuid kaebaja ei andnud oma nõusolekut mõnele vakantsele ametikohale nimetamiseks, vaid sisuliselt esitas soovi tema koondamiseks. 8. Ringkonnakohtu istungil toetasid apellant ja tema esindaja apellatsioonkaebust. Vastustaja esindaja palus jätta kohtuotsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6
(10)3-04-53
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks alust. Apellatsioonkaebuse lahendamiseks peatub ringkonnakohus esmalt teenistusstaaži arvestamise (I) ja seejärel teenistusest vabastamise õigusvastasust puudutavatel väidetel (II). I
- Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kaebaja töötamise aeg prokuratuuris perioodil 3.septembrist 1980 kuni 18.juunini 1993 tuleks arvata avaliku teenistuse staaži hulka ja sellest tulenevalt maksta talle koondamishüvitisena
§ 131lg 1 p 4 alusel 12 kuu ametipalk või mitte.
11.
§ 131
lg 1 näeb ette, et kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži (§-d 153-156) kolm kuni viis aastat, makstakse koondamise tõttu teenistusest vabastamisel ametnikule hüvitisena kolme kuu ametipalk (p 1), kui ametnikul on aga avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta, siis 12 kuu ametipalk. Teenistusstaaži arvutamist reguleerib
11. peatükk (§-d 153- 156).
§-des 156 ja 157 sisalduvate volitusnormide alusel on Vabariigi Valitsus 9.jaanuari 1996 määrusega nr 6 kinnitanud ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra.
rakendussätte § 182 „Varasema tööstaaži lisamine teenistusstaažile“ lõige 1 (27.jaanuaril 2001 jõustunud redaktsioonis) sätestab: „Isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153-156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.“ Sama paragrahvi lõigetega 2 ja 3 volitati Vabariigi Valitsust kehtestama riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste loetelu ning ametikohtade loetelu neile asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt
§ 153punktile 1 ja § 182 lõikele 1 arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka.
12. Halduskohus on
eelviidatud sätteid õigesti kohaldades asunud põhjendatult seisukohale, et enne
jõustumist riigi ametiasutuses töötatud aeg arvatakse
rakendussätte § 182 alusel avaliku teenistuse staaži hulka vaid neil isikutel, kes olid
jõustumisel teenistuses. Eeltoodu tuleneb ka teenistusstaaži arvutamise korra punktist 2, mis näeb ette, et isikutel, kes 1.jaanuaril 1996 olid teenistuses
§ 2
teises ja kolmandas lõikes loetletud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana (sealhulgas kohakaasluse alusel), /…./, lisatakse teenistusstaažile vastavalt
§-le 182 enne
jõustumist
§ 2
teises ja kolmandas lõikes loetletud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töölepingu alusel töötatud aeg ning töötamise aeg Vabariigi Valitsuse 2.jaanuari 1996 määrusega nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ kinnitatud loetelus toodud asutustes. 7
(10)3-04-53
§ 182
reguleerib seaduse rakendussättena üksnes nende isikute teenistusstaaži arvutamist, kes olid
jõustumise ajal teenistuses. Säte ei laiene isikutele, kes astusid teenistusse pärast
jõustumist. Nende avaliku teenistuse staaži arvutamise reeglid sisalduvad
11.peatükis, mistõttu ei saa nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, et isikute puhul, kes ei olnud 1.jaanuaril 1996 teenistuses, ei olegi kohtu tõlgenduse õigsuse korral võimalik staaži arvutada. Pärast
jõustumist teenistusse asunute puhul ei ole seadusandja varasema tööstaaži teenistusstaažile lisamist vajalikuks pidanud. Apellandi nõue, et tema puhul tuleks seda teha, ei tugine seadusele. 13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et
§ 182
lg 1 ei ole vastuolus põhiseaduse §- ga 12, ega pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Seadusandjal on õigus otsustada, kellele ja millises ulatuses uue seadusega sätestatud ametihüved laienevad. Ringkonnakohus ei jaga apellandi arusaama, et vaidlusaluse regulatsiooniga pole võimalik kohtu kirjeldatud eesmärki saavutada ja teenistussuhte pikaajalisust kindlustada. Teenistusstaažist sõltuvad paljud avaliku teenistusega kaasnevad ametihüved (
§ 37
lõike 2 alusel makstava lisatasu suurus, § 45 lõike 2 alusel antava lisapuhkuse pikkus, § 57 lõike 2 alusel riikliku vanaduspensioni suurendamine, § 131 lõike 1 alusel makstava koondamishüvitise suurus), mis nimelt stimuleerivad teenistuses olijaid teenistust jätkama, mitte teenistusest lahkuma ja teenistusstaažiga kaasnevatest ametihüvedest loobuma. Olemasoleva professionaalse ametnikekorpuse säilitamisele ja kvalifitseeritud avalike teenistujate erasektorisse suundumise vältimisele suunatud rakendussäte ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. II 14. Apellatsioonimenetluses käib jätkuva lt vaidlus ka selle üle, kas vastustaja on
§ 116
lõikest 3 tulenevad kohustused täitnud või on kaebaja vabastatud teenistusest õigusvastaselt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja vabastati teenistusest kooskõlas seadusega ning tema õigusi ei ole rikutud. 15. Kaebaja teenistusest vabastamisel ei ole
§ 116lõiget 3 rikutud.
Halduskohtu järeldused on kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi poolt eeltoodud sätte tõlgendamisel antud selgitustega (Riigikohtu 22.mai 2000 otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-00, 14.novembri 2000 otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-00 ja 7.aprilli 2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-05). Riigikohtu halduskolleegiumi 7.aprilli 2005 lahendis nr 3-3-1-5-05 toodud seisukohtadest peab ringkonnakohus vajalikuks osutada järgnevale. Suuremate ümberkorralduste ja struktuurimuudatuste käigus ametnikele sobivate ametikohtade leidmine ja pakkumine ei saa muutuda asutuse jaoks sedavõrd koormavaks, et see takistab ümberkorralduste läbiviimist ja pikendab nende kulgu.
§ 116
lõikest 3 ei tulene ametiasutusele kohustust pakkuda isikule kõiki olemasolevaid vabu ametikohti.
§ 116
lg 3 eesmärgist tulenevalt peab pakutav ametikoht vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Kuigi sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine eesmärgiga vältida isiku teenistusest vabastamist, on ametiasutuse kohustus, ei välista see isiku enda hoolikust ja aktiivsust sobiva ametikoha väljaselgitamisel. 8
(10)3-04-53 16. Seoses Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega toimus ulatuslik teenistuse ümberkorraldamine, mille käigus tuli MTA- l hoolitseda selle eest, et enam kui kaks ja pool tuhat ametnikku saaksid uues struktuuris võimaluse korral teenistust jätkata. Koondatavale teise ametikoha pakkumine eeldab, et pakkumise tegija peab isikut vastavaks pakutavale ametikohale ning isiku üleviimist võimalikuks ja vajalikuks. Kaebajale algselt tehtud pakkumist - asuda MTA uurimisosakonna Põhja III talituse juhtivinspektori ametikohale – pole põhjust pidada formaalseks. Vaidlust ei ole selles, et pakutud juhtivinspektori ametikoht oli kaebajale võimetekohane. Asjaolu, et enne ümberkorraldusi oli kaebaja kõrgema ametniku kohusetäitja, tema palgaaste ühe astme võrra pakutud ametikoha palgaastmest kõrgem, töö kaebaja hinnangul loomingulisem ja sündmuskohal käimise kohustuseta, ei tähenda, et kaebaja senine positsioon pidanuks säilima ka pärast ümberkorraldusi. Teenistuse ümberkorraldamise eesmärgiks on saavutada senisest võimekam organisatsioon ja töö tulemuslikkus. Kohtumenetluse käigus ei ole esile toodud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et vastustaja pole püüdnud leida kaebajale sobivat ametikohta, vaid on soovinud temast vabaneda. Vastupidi, olukorras, kus ilmnes, et kaebaja eelistab tema senist töövaldkonda arvestades MTA hinnangul sobivaimale ametikohale kõrgemate ametnike ametikohti, tehti kaebajale ka sellekohased vastustaja arvates sobivaimad konkreetsed senisest töövaldkonnast lähtuvad pakkumised ning lisaks anti kaebajale võimalus leida endale sobiv ametikoht kõigi vakantsete ametikohtade hulgast. Koondamisteatises näidati ära isik, kellelt on võimalik saada täpsemat infot teiste vakantsete ametikohtade kohta. Vastustaja avaldas MTA keskuse ja kohalike maksukeskuste struktuurireformi käigus koondamissituatsiooni sattunud teenistujate informeerimiseks ja nende jaoks sobivate ametikohtade pakkumiseks teabe vakantsete ametikohtade kohta internetis, millest osaline väljatrükk 10.veebruari 2004 seisuga on lisatud ka halduskohtule esitatud kaebusele. Kaebaja ei nõustunud üleviimisega konkreetselt pakutud ametikohtadele ega avaldanud soovi ühelegi teisele vakantsele ametikohale üleviimiseks, vaid kinnitas koondamisteatistel korduvalt, et nõustub koondamisega. Kaebaja poolt ka ringkonnakohtu istungil rõhutatud seisukohaga, et vakantsete ametikohtade loetelus sisaldunud ametikohtade (sh peadirektori asetäitja ning Ida maksukeskuse ametikohtade) konkreetselt kaebajale pakkumata jätmisega on tema õigusi rikutud, ei saa nõustuda. Kaebajal oli võrdselt teistega võimalus anda nõusolek nii talle konkreetselt pakutud ametikohtadele üleviimiseks kui ka sobiva ametikoha leidmiseks vabade ametikohtade nimekirjast. Ametiasutus ei pea pakkuma isikule kõiki ametikohti. Vastustaja täitis
§ 116lõikest 3 tulenevad kohustused.
Vastustaja tegevus kaebajale teenistussuhte jätkumiseks sobiva teenistuskoha pakkumisel oli piisav ja õiguspärane. 17. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohti ega nõustu apellatsioonkaebuse väidetega ka selles, nagu oleks kaebaja õigusi teenistuse jätkamiseks rikutud ühendatud ameti uue struktuuri jõustumise eel asutusesisese konkursi korraldamise, avaliku konkursi korraldamata jätmise ning kaebaja hinnangul talle enam sobinud ametikohtade täitmisega teiste isikute teenistuse jätkunuks lugemise või üleviimise teel. Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega kaasnenud teenistuse ümberkorraldamise ulatust arvestades oli vältimatu asuda reorganiseerimist ette valmistama ja asutusesiseselt potentsiaalseid juhikandidaate otsima juba enne, kui uus struktuur ja teenistujate koosseis on täpselt teada. Sedavõrd suuri struktuurimuudatusi ei ole võimalik teostada päevapealt. Kaebaja oli teiste ametnikega samasuguses olukorras ja tal olid teistega võrdsed võimalused näidata 9
(10)3-04-53 üles omapoolset initsiatiivi ja huvi juhikohtadele kandideerimiseks. Kaebuse esitaja asutusesisesel konkursil ei osalenud. Ringkonnakohtu hinnangul avardas asutusesisese konkursi korraldamine kaebaja võimalusi juhikohtadele kandideerimisel võrreldes avalikuga, mitte ei ahendanud neid. Halduskohtu järeldus, et eelvaliku põhjal ei saadud teha ega tehtud juriidiliselt siduvaid otsustusi ning et kõik ametisse nimetamised toimusid pärast uue struktuuri ja koosseisude kinnitamist, on õiguslikult korrektne ja kooskõlas kohtule esitatud tõendite, sealhulgas apellatsioonkaebuses osutatud Maksuameti nõupidamiste protokollidega. Kohtutoimikus olevatest käskkirjadest nähtuvalt täideti kõrgemate ametnike ametikohti Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 5 lg 4 alusel teenistuse jätkunuks lugemisega, mille puhul ei olnud asutusel samast seadusest tulenevalt avaliku konkursi korraldamise kohustust, või
§ 116
lg 3 ja § 47 alusel üleviimise ning kohusetäitjaks nimetamisega, mille puhul taas ei olnud
§ 30punktist 5 tulenevalt avaliku konkursi kohustust.
Ka võimaluse puudumise osas saada struktuuriüksus te juhtide ametikohti avalikul konkursil osalemise teel, oli kaebaja võrdses olukorras kõigi teiste ametnikega. Reorganiseerimise käigus ametikohtade täitmine kohusetäitjatega ei olnud õigusvastane ning kaebajal avanenuks nõusoleku andmisel vabade ametikohtade hulgast teisele ametikohale nimetamisel ja teenistuse jätkamisel samasugune võimalus nagu senistel kohusetäitjatelgi kandideerida kõrgema ametniku ametikohale siis, kui avalik konkurss korraldatakse. Halduskohtu pädevuses ei ole teostada asutuse asemel kaalutlusõigust personali valikul. Kohtul on alust sekkuda vaid siis, kui ametnike valikut puudutavad otsused on langetatud asjakohatute kaalutluste alusel või ebaõiglase menetluse tulemusel. Selliseid asjaolusid käesolevast asjast ei nähtu. Ainuüksi kõrghariduse olemasolu kaebajal ei näita, et ta oleks olnud kaebuses loetletud ametikohtadele nimetatud isikutest parem kandidaat ning et kõrgharidust omandavate või seniste vanemametnike eelistamisel on tema õigusi rikutud. Koondamisel loodi kaebajale piisavad võimalused ümberkorraldatud struktuuris soovi korral teenistust jätkata. Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 10
(10)