Haldusasi nr 3-195/2004 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 14.juunil 2004.a. Tallinnas 19.mail 2004.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik S.Tromp sekretär S.Lokki juuresolekul ning kaebuse esitaja M.K. esind

§12

lg 3 p 2, lg 8 p 2, §13 lg 1, ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 21.03.94 otsus nr 2211 ja 13.09.99 otsus nr 10952, OÜ Ehitusekspert poolt antud eksperthinnang ja vara tagastamise toimiku nr 8518 materjalid. 18.05.2000 esita L.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2000 korralduse nr 1499-k tühistamise nõudes. Kaebuse esitaja leidis, et kaevatav korraldus on vastuolus seadusega ja rikub kaebuse esitaja õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud vara. Korralduse vastuvõtmisel on tagasiulatuvalt kohaldatud 29.01.97 vastu võetud Omandireformiga seonduvate õigusaktidemuutmise seadusega muudetud

§12lg 8 punkte 1 ja 2.

Korraldus ja ekspertarvamus põhinevad Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määrusel nr 220, mis antud juhul kohaldamisele ei kuulu. OÜ Ehitusekspert eksperthinnangust nähtub, et ekspert ei hinnanud mitte vara kuju, suurust, kubatuuri ja põhikonstruktsioonide säilivust, nagu seda nõudsid

§12lg 8 p 1 ja p 2 vara tagastamise ajal

redaktsiooni alusel AS-lt Ristart Ltd Kinnisvarabüroo. Sellega seonduvalt leidis kaebaja, et täiendav eksperthinnang ei muuda vaidlustatud haldusakti seaduslikuks.

§12

lg 10 sätestab, et käesoleva paragrahvi 8.lõikes nimetatud objektide hindamisel ei arvestata pärast

-e jõustumist tehtud parendusi ja uuendusi.

jõustus 20.06.91 ning pärast seda tehtud uuendusi ja parandusi ei saa arvestada ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemisel. OÜ Ehitusekspert ja AS Ristart arvamustest nähtub, et töid teostati perioodil 1989-1993 ning eksperdid on arvestanud ja hinnanud töid, mida teostati ka pärast 20.06.91. Õigusliku aluseta tehtud ümberehitisi ei saa vara säilivuse hindamisel arvestada. As Ristart ei ole hinnanud mitte vara kuju, suurust, kubatuuri ja põhikonstruktsioonide säilivust, nagu seda nõudsid

§12

lg 8 p 1 ja p 2 vara tagastamise ajal kehtinud redaktsioonis, vaid on hinnanud amortisatsiooni ja jääkväärtusi selle rahalises vääringus ning teinud vastavaid protsentarvestusi. Tallinna Halduskohus oma 08.04.2002 otsusega haldusasjas nr 3-33/2002 rahuldas M.K. kaebuse ja tühistas Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2000 korralduse nr 1499-k. Kohtuotsuse vaidlustasid Tallinna Ringkonnakohtus kaebuse esitaja M.K. otsuse motiivide osas, ja kolmas isik OÜ E.K., kes palus kohtuotsuse tühistada põhjusel, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Õigustatud subjekt L.K. ja tema õigusjärglane M.K. olid algusest peale teadlikud vara tagastamise õigusvastasusest, kuna teadsid, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2003 otsusega haldusasjas nr 2-3/78/2003 tühistati Tallinna Halduskohtu 08.04.2002 otsus haldusasjas nr 3-33/2002 menetlusnormide rikkumise tõttu ning saadeti asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohus on jätnud täitmata uurimispõhimõttest tuleneva kohustuse kontrollida sisuliselt eksperthinnangute järelduste seaduslikkust ning kõrvaldada neis esinevad ebatäpsused ja vastuolud. 18.12.2003 kohtumäärusega määras kohus täiendekspertiisi Tallinnas, Püssirohu 6 endisel kinnistul nr 1902 asuvate hoonete endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks. Ekspertiisi teostajaks oli AS-i Ristart Ltd Kinnisvarabüroo riiklikult tunnustatud ekspert L.Rahumägi. Eksperthinnang esitati kohtule 23.03.

1. Kaebuse esitaja ja Püssirohu 6 hoonete praeguse omaniku OÜ K.Õ. motiivid Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2000 korralduse nr 1499-k tühistamiseks asja teistkordsel läbivaatamisel 3 Kaebuse esitaja jääb oma 18.05.2000 esitatud kaebuses toodud motiivide juurde ning leiab, et kaevatav Tallinna Linnavalitsuse korraldus tuleb tühistada, kuna see on vastuolus põhiseaduse §-ga 10 ja Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määruse nr 220 punktiga
2. Vaidlustatava korralduse andmisega on rikutud kaebuse esitaja suhtes õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipi. Lisaks esialgses kaebuses märgitule leiavad kaebuse esitaja ja vara praegune omanik, et korraldus nr 1499-k kuulub tühistamisele järgmistel motiividel:
3. Tallinna Linnavalitsusel puudus seaduslik alus teostada järelevalvet juba tagastatud vara tagastamise seaduslikkuse üle. See õigus on antud maavanema pädevusse;
4. Järelevalvemenetlust alustati OÜ E.K. taotluse alusel 1999.a. OÜ E.K. oli vara tagastamisest teadlik juba hiljemalt 1995.a., kuna sõlmis vaidlusalusele hoonele 01.02.95 tähtajalise rendilepingu, mis lõppes 01.02.
5. OÜ-l E.K. oli õigus vaidlustada Püssirohu 6 hoonete tagastamine õigustatud subjektile ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest, mitte aga viis aastat hiljem;
6. OÜ E.K. ei ole esitanud projekti, mille alusel ehitati Püssirohu 6 elamu ümber kontorihooneks, samuti puudub ehitusluba. Seega on ümberehitamine toimunud seadusliku aluseta perioodil 1990-1993, st osaliselt peale

-e jõustumist, mida on OÜ E.K. ise kinnitanud. Ümberehitustööde kohta ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid, millest nähtuks, kui suures ulatuses ja millise maksumusega on OÜ E.K. töid teostanud. Hoone säilivuse kindlaksmääramisel ei kuulu hindamisele seadustamata ehitised;

1. Kaebuse esitaja oli vara valdajaks kuni selle võõrandamiseni OÜ-le K.Õ. 21.03.
2. Linnavalitsuse kaevatav korraldus anti välja peale vara võõrandamist. Selleks ajaks oli kaebaja vallasomandit vallanud üle viie aasta kui omanik ning tal ei olnud mingit alust arvata, et peale omandi ostu-müügitehingut teeb Tallinna Linnavalitsus uue korralduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise tühistamise kohta. Tallinna linn ei ole hoonet vallanud ega kandnud hoone kasutamisega seotud kulutusi 9 aasta jooksul;
3. Kaebaja leiab, et OÜ E.K. tuleb kolmanda isikuna kõrvaldada käesolevast protsessist, kuna rendileping OÜ-ga E.K. lõppes 01.02.2000 ja hoone praegune omanik ei ole eelnevat rendilepingut pikendanud ega uut rendilepingut sõlminud. Seega on tegemist Püssirohu 6 hoones asuvate ruumide ebaseadusliku (omavolilise) kasutajaga, kelle õigusi käesoleva kohtuvaidlus ei puuduta. Kaebuse esitaja ja OÜ K.Õ. paluvad Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2000 korraldus nr 1499-k tühistada. Vastustaja seisukoht Tallinna Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaevatav korraldus on õige ja seaduslik. Püssirohu 6 hoone ei kuulunud õigustatud subjektile tagastamisele, kuna hoone ei olnud säilinud endisel individualiseeritaval kujul, mida kinnitavad kaks eksperthinnangut. Kaevatav korraldus on motiveeritud, selles sisalduvad viited korralduse andmise õiguslikele ja faktilistele asjaoludele. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel on arvestatud parenduste ja uuendustega, mis on tehtud peale

jõustumist. Hoone rekonstrueerimine (muudatused põhikonstruktsioonide ja kubatuuri osas) lõpetati eksperthinnangus märgitud dokumentide kohaselt 1990.a. lõpus. Viimistlustööde teostamise aeg ei oma tähtsust. Püssirohu 6 renoveerimis- ja ümberehitusprojekti vastavus nõuetele on tuvastatud Lenini Rajooni RSN TK Kesklinna EEV poolt projektile kooskõlastuse andmisega. 4 Kaevatava korralduse vastuvõtmisel arvestati olulist avalikku huvi, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine toimuks vastavuses

-s ja sellega seonduvates õigusaktides sätestatud korrale. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik OÜ E.K. vaidleb samuti kaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kaevatav korraldus on seaduslik ja põhjendatud. Selle vastuvõtmise tingis Tallinna Linnavalitsuse 24.08.94 korralduse nr 1830-k õigusvastasus, kuna nimetatud korraldusega tagastati õigustatud subjektile vara, mis ei kuulunud tagastamisele seetõttu, et ei olnud säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kohalikul omavalitsusel on tulenevalt KOKS-st õigus tühistada oma varasemaid ebaseaduslikke korraldusi ning nimetatud õiguse kasutamine ei ole ajaliselt piiratud. Püssirohu 6 hoone rekonstrueerimine oli sisuliselt lõpetatud 1990.a. lõpuks, mis nähtub ka ekspertarvamustest. Vara omanikuks ümberehituste ajal oli Tallinna linna, kelle vastavate struktuuriüksuste ja selleks volitatud isikute poolt oli elamu ümberehitise projekt kooskõlatatud. Isegi juhul, kui hoone renoveerimis- ja ehitusprojekt ei oleks olnud kooskõlastatud ning kapitaalremonditöid saaks lugeda ebaseaduslikeks, oli kuni 01.01.2003 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) §70 lg 3 kohaselt võimalik seadustada ka omavoliline ehitis, mis on püstitatud enne PES jõustumist. Tallinna Linnavalitsuse 24.08.94 korraldusega nr 1830-k ja vara üleandmise aktiga tagastati L.K.le 2-korruseline elamu ja pesuköök. Tegelikult oli juba 1990.a. lõpuks tegemist suurenenud ehitisealuse pinnaga 3-korruselise (välja olid ehitatud kelder ja pööningukorrus) kontorihoonega. Pesuköök oli lammutatud ning täiesti uueks ehitiseks oli töökoda-katlamaja. Vara vastuvõtmisel oli L.K. teadlik sellest, et vara ei ole endisel kujul säilinud ja tagastati talle ebaseaduslikult. Seda kinnitab 01.02.95 L.K. ja kolmanda isiku vahel sõlmitud rendilepingu lisaprotokolli p 7, milles märgiti, et rentnik on hoonet parandanud umbes 95% kogu hoone väärtusest. Kuna vara ei kuulunud tagastamisele, ei saanud kaebuse esitajal tekkida õiguspärast ootust, et kaebajat soodustav, kuid ebaseaduslik haldusakt jääb kehtima. Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud haldusasjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leidis: Kaebus ei ole põhjendatud ja see ei kuulu rahuldamisele.

§12

lg 3 p 2 (Tallinna Linnavalitsuse 24.08.94 korralduse nr 1830-k, millega tagastati M.K.le õigusvastaselt võõrandatud vara – Püssirohu 6 asuvad ehitised, vastuvõtmise ajal kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui vara ei ole säilinud sama paragrahvi 8.lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul. Vastavalt

§12

lg 8 loetakse vara endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju ja suurus ei ole oluliselt muutunud, arvestades, et 1) ehitised loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur pole ümberehituste tõttu suurenenud või vähenenud rohkem kui pooles ulatuses võõrandamisaegse kubatuuriga võrreldes; 2) ehitisi ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kõik põhikonstruktsioonid on asendatud kokku rohkem kui poole ulatuses. Ehitise 5 põhikonstruktsioonideks loetakse vundament, välispiirded, kandvad seinad, vahelaed ja katus. Õigusliku hinnangu andmiseks Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2000 korraldusele nr 1499-k, millega tühistati Tallinna Linnavalitsuse varasem haldusakt – 24.08.94 korraldus nr 1830-k, tuleb kindlaks teha, kas tühistati õiguspärane või õigusvastane haldusakt. Korralduse nr 1830-k väljaandmisel ei hinnatud, kas Püssirohu 6 asuvad õigusvastaselt võõrandatud ehitised on endisel individualiseeritaval kujul säilinud või mitte. Hiljem on Tallinna Linnavalitsus tellinud Püssirohu 6 asuvate ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlaksmääramiseks kaks ekspertiisi – 29.10.99 OÜ-lt Ehitusekspert ja 20.09.2001 AS-lt Ristart Ltd Kinnisvarabüroo. OÜ Ehitusekspert 15.12.99 eksperthinnang (töö nr B08399) on koostatud

02.03.97 jõustunud redaktsiooni ja Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määrusega nr 220 kehtestatud metoodika alusel, mis antud juhul kohaldamisele ei kuulu ning millele Tallinna Linnavalitsus ei saanud vaidlustatava korralduse väljaandmisel tugineda. Eksperthinnagu kohaselt esinevad

§12

lg 9 ettenähtud vara osalise tagastamise alused (eksperdi järeldus – õigusvastaselt võõrandatud vara mõtteline osak on 40% ja uuenduste/asenduste varaline osak – 60%). AS-i Ristart 29.10.2001 eksperthinnangu (töö nr E-476/01) koostamisel on lähtutud

enne 02.03.97 kehtinud redaktsioonist (Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määrusega nr 220 kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika p 4). Eksperthinnangus toodud uurimuse kohaselt ehitati Püssirohu 6 hoone 20.sajandi algaastatel elamuna. Hoone natsionaliseeriti 01.11.

1. 1957.a. inventariseerimisjooniste kohaselt oli hoones 12 köök-tuba ja 1 ühetoaline keldrikorter. Ülejäänud keldriruumid olid kasutusel kuuridena, pööning oli välja ehitamata. Hoone kubatuur oli 1542 m
2. 1988.a. toimus elamus kahel korral põleng, mille käigus hävisid või said kahjustusi järgmised põhikonstruktsioonid: katus, seinad, vahelaed, aknad, uksed. 1989.a. koostas PI Kommunaalprojekt hoone ehitustehnilise seisukorra akti, mille kohaselt on lisaks põlengukahjustustele puitseintes ka majaseen ja puukoi. Hoone soovitati osaliselt lammutada ja kahjustatud seinad asendada väikeplokkidega. 20.08.89 Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo poolt koostatud aktis on tulekahjus säilinud välisseinte amortisatsiooniks hinnatud 85%, pesuköök-kuuri kulumiks 60%. Vastavalt Tallinnas ametiruume jaotava komisjoni 25.05.89 protokollile nr 26 anti Püssirohu 6/Võistluse 11 asuv hoone rendile teenindus-tootmiskooperatiivile Esra ametiruumideks. Kuna hoone oli kasutamiskõlbmatu, alustas rentnik ruumide remondiga. Remondi teostamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni koostas arhitekt V.F. 1990.a. Kapitaalremondi käigus tehti põhikonstruktsioonide osas järgmised asendused-muudatused: lammutati täielikult Võistluse tänava äärne tulemüüriga külgnev hooneosa ja ehitati projekti järgi keldrist pööninguni uuena (ehitusalune pind suurenes ca 30 m2), võeti kasutusele kelder (puhkeruum, söökla, saun, laod), ehitati välja pööningukorrus (tõsteti katusekallet), ehitati töökoda-katlamaja. Muutus korruste planeering, ehitati uued sisekommunikatsioonid ja elamu kohandati tervikuna ametiruumideks. Eksperthinnangust nähtub, et selle koostamise käigus esitati eksperdile kinnitatud ehitusprojekt. Remonttööde teostamise aja määratlemisel jõudis ekspert järeldusele, et kõik põhikonstruktsioonide osas tehtavad asendus-ümberehitustööd olid

kehtima hakkamisel, so seisuga 20.06.91, tehtud. Sellele asjaolule viitavad järgmised tõendid: 12.09.90 võeti vastu ja anti ekspluatatsiooni hoone valvesignalisatsioon, töökodakatlamajja ehitatud gaasikatlamaja töötas alates 10.04.91, gaas avati vastavalt Eesti Gaasi 6 kinnitusele Püssirohu 6 objektil 16.01.91 (nimetatud tööde teostamine ei oleks olnud võimalik, kui hoone põhikonstruktsioonid poleks olnud selleks ajaks paigas). Eksperthinnangus jõudis ekspert järeldusele, et elamu-kontorihoone kubatuur on suurenenud 583 m3 (37,8%) ja koos katlamajaga 751 m3 (48,7%), seega vähem kui 50%. Sellest tulenevalt tuleb hoone lugeda endisel individualiseeritaval kujul säilinuks

§12lg 8 p 1 mõttes.

Hoone põhikonstruktsioone on eksperthinnangu kohaselt asendatud rohkem kui pooles ulatuses. Kuna eksperthinnangus ei olnud välja toodud, millised

§12

lg 8 punktis 2 nimetatud põhikonstruktsioonid on asendatud ning eksperdi järeldusi ei olnud võimalik eksperthinnangu alusel kontrollida, siis määras kohus 18.12.2003 täiendekspertiisi, et välja selgitada, millised Püssirohu 6 asuvate hoonete põhikonstruktsioonid ja millises mahus on asendatud ning millega on seletatavad eelmises AS-i Ristart eksperthinnangus sisalduvad vasturääkivused põhikonstruktsioonide jääkväärtuse osas (108,8%, objekti kui terviku väärtus peaks olema 100%). Täiendekspertiisi läbiviijaks määras kohus AS-i Ristart riiklikult tunnustatud eksperdi L.Rahumägi. AS-i Ristart 23.03.2004 eksperthinnangus (töö nr E-547/04) on ekspert Püssirohu 6 asuva hoone asendatud-juurdeehitatud põhikonstruktsioonide füüsiliste mahtude tõestamiseks tabelis välja toonud põhikonstruktsioonide jääkväärtused algvarana (1940.a.) ja asendustejuurdeehitustena

redaktsiooni kohaselt oli algvara põhikonstruktsioonide jääkväärtus võõrandamisel 100%. Kui asendatud-juurdeehitatud põhikonstruktsioonide jääkväärtus ületas

kehtestamisel (20.06.91) 50%, siis loeti ehitis endisel individualiseeritaval kujul mittesäilinuks (AS-i Ristart töös nr E-476/01 oli see 108,8%). Eksperthinnangu kohaselt elamu põhikonstruktsioonide algvara (jääkväärtus) võõrandamisel oli 15 016 rbl. Juurdeehitatud-asendatud põhikonstruktsioonide jääkväärtus 1991.a. juunis (koos katlamajatöökojaga) 12 460 + 3061 = 15 521 rbl. 15 521: 15 016 x 100 = 103,4% > 50%. Sama ilma katlamajata: 12 460 : 15 016 x 100 = 83,0% > 50% Seega on Püssirohu 6 hoone põhikonstruktsioone asendatud rohkem kui pooles ulatuses ning vastavalt

§12lg 8 p 2 ei ole hoone endisel individualiseeritaval kujul säilinud.

Samale seisukohale jäi ekspert L.Rahumägi ka kohtuistungil, vastates protsessiosaliste küsimustele. Kohus on seisukohal, et kaebuse väited ei lükka ümber ega anna alust kahelda ekspertarvamuses välja toodud järelduste õigsuses. Tõendamist ei ole leidnud kaebuse esitaja väited selle kohta, et ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamiseks koostatud ekspertarvamuses on arvestatud peale

jõustumist tehtud parendusi ja uuendusi. Ekspertarvamusest ja selle aluseks olevatest dokumentidest nähtub üheselt, et hoone põhikonstruktsioonide asendustejuurdeehituste osas olid tööd

jõustumise ajaks lõpetatud. Asjaolu, et viimistlustööd võisid kesta kuni 1993.aastani, ei oma antud asjas tähtsust, kuivõrd hindamise aluseks oleva 7

-e redaktsiooni kohaselt toimunud muutusi. hinnatakse vaid põhikonstruktsioonide ja kubatuuri osas Tõendatud ei ole ka kaebuses toodud väited ümber- ja juurdeehituste ebaseaduslikkuse kohta. Püssirohu 6 hoone renoveerimis- ja ümberehitusprojekti vastavus sel ajal kehtinud nõuetele on tuvastatud Tallinna Lenini Rajooni RSN Täitevkomitee Kesklinna EEV poolt kooskõlastuse andmisega. Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.12.98 kirjast nr 1-26/3262 (tlk 15) nähtub, et RPI Tööstusprojekt arhitekti V.F.i poolt koostatud projekti kooskõlastas 1990.a. juulis Tallinna Lenini Rajooni Valitsuse esimees P.Lepp.

vastuvõtmisest kuni 02.03.97 kehtinud redaktsioon ei näinud ka ette, et ilma kasutusloata ja likvideerimisele kuuluvaid tehtud parandusi ja uuendusi ei hinnata. PES, millele

§12lg 10 viitab, jõustus 27.07.95.

Sätted, mille regulatsiooni kohaselt enne seda koostatud ekspertarvamustes omavoliliselt teostatud töid ei hinnata, enne PES jõustumist puudusid.

§12

lg 3 p 2 kohaselt kuulus tagastamisele ainult omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara, mis oli säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Püssirohu 6 endisel kinnistul nr 1902 asuvad ehitised ei olnud endisel individualiseeritaval kujul säilinud tulenevalt

§12

lg 8 punktist 2, kuna ehitiste kõik põhikonstruktsioonid olid asendatud rohkem kui pooles ulatuses. Vabariigi Valitsuse 05.02.93 määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 27 kohaselt juhul, kui valla- või linnavalitsusel tekkis kahtlus vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, pidi ta tegema maa- või linnavalitsuse poolt määratud ekspertidele ülesandeks koostada selles küsimuses põhjendatud arvamus, mis kuulus kinnitamisele valla- või linavalitsuse poolt. Ekspertiisi määramisest tuli teatada õigustatud subjektile, kellel oli õigus esitada ekspertidele tõendeid ja dokumente. Kõnealusel juhul Püssirohu 6 endisel kinnistul nr 1902 asuvatele hoonetele Tallinna Linnavalitsus enne nende tagastamise otsustamist ekspertiisi ei teostanud ega määranud kindlaks vara endisel individualiseeritaval kujul säilivust. Tallinna Linnavalitsuse 24.08.94 korraldusega nr 1830-k tagastati vara õigustatud subjektiks tunnistatud L.K.le ja anti nimetatud korralduse alusel 01.10.94 koostatud vara üleandmise aktiga nr 121 L.K.le üle. Seega otsustati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine enne asjas olulist tähtsust omava asjaolu väljaselgitamist. Tallinna Hooneregistri 19.04.2000 tõendist nr 2708 (tlk 16) nähtub, et vara üleandmise aktiga nr 121 tagastati L.K.le aadressil Püssirohu 6 asuv kahekorruseline katusekorrusega elamu ja pesuköök (1969.a. koostatud ruumide eksplikatsiooni järgselt oli Püssirohu 6 elamu korruste arv 2, hoone üldpind (suletud netopind) 430,6 m2 ). Tegelikult ei olnud vara tagastamise ja üleandmise ajaks endist kahekorruselist elamut ja pesukööki enam olemas, vaid selleks ajaks oli välja ehitatud suurenenud ehitisealuse pinnaga ning pööningu- ja keldrikorrusega ametihoone pinna suurusega 578,6 m2. Pesuköök oli lammutatud ning selle asemel oli ehitatud uus töökoda-katlamaja. Tallinna Linnavalitsuse 24.08.94 korraldus nr 1830-k vara tagastamise kohta L.K.le on vastuolus

§12

lg 3 p 2 ja lg 8 p 2 ning korralduse väljaandmisel on rikutud Vabariigi Valitsuse 05.02.93 määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 27. Seega on tegemist ebaseadusliku haldusaktiga, millega tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara, mis vastavalt

-le tagastamisele e kuulunud. 8 Õigustatud subjekt sai vara tagastamisel aru ja oli teadlik sellest, et tagastatud vara on kolmanda isiku poolt olulises ulatuses ümber ehitatud ja võib sellega seoses olla endisel individualiseeritaval kujul mittesäilinud, mis sisuliselt välistab õiguse vara tagasi saada. Asjaolu, et õigustatud subjekt L.K. ning tema õigusjärglane ja praegune kaebuse esitaja M.K. olid kolmanda isiku poolt teostatud ümberehituste mahust teadlikud, on tõendatud L.K. esindajana tegutsenud M.K. ja kolmanda isiku OÜ E.K. vahel 01.02.95 sõlmitud rendilepingu lisaprotokolli punktiga 7, mille kohaselt lepingu pooled on teadvustanud fakti, et rentnik on hoonet parendanud umbes 95% ulatuses kogu hoone väärtusest. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §33 lõikest 1 on kohalikul omavalitsusel õigus oma haldusakt ise tühistada, kui see on vastuolus seadusega. Haldusorgani vastav õigus on sõnaselgelt sätestatud ka 01.01.2002 jõustunud haldusmenetluse seaduses (HMS). Seetõttu on ebaõige kaebuses toodud väide, et Tallinna Linnavalitsusel puudus õigus ise tühistada oma 24.08.94 ebaseaduslikku korraldust nr 1830k, vaid seda oleks võinud vastavalt oma järelevalvepädevusele teha ainult maavanem. HMS §64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. HMS §64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et antud juhul on Tallinna Linnavalitsus 24.08.94 korralduse nr 1830-k kehtetuks tunnistamisel nimetatud asjaolusid kaalunud ning õigesti leidnud, et antud juhul tuleb ebaseaduslik haldusakt kehtetuks tunnistada, kuna esineb kaalukas avalik huvi, et kohalikule omavalitsusele pandud avalikõigusliku ülesande - omandireformi läbiviimise käigus toimuks vara tagastamine õigustatud subjektidele seaduslikult ning et sellega ei tekitataks uut ülekohut teistele isikutele. 12.04.2000 korraldus nr 1499-k on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt motiveeritud selleks, et korralduse adressaat mõistaks, miks selline haldusakt vastu võeti. Seda, et kaebuse esitaja on haldusakti sisust aru saanud, tõendab ka kaebuse vaidlustamine halduskohtus. Õige on kaebuse esitaja väide, et kaevatava korralduse aluseks olevas eksperthinnangus on tuginetud

alates 02.03.97 kehtivale redaktsioonile ja Vabariigi Valitsuse 25.11.97 määrusega nr 220 kinnitatud metoodikale, mis antud juhul kohaldamisele ei kuulunud, kuid see ei ole sisuliselt mõjutanud asja otsustamist. Kohus ei nõustu väitega, et Tallinna Linnavalitsuse 12.04.2000 korraldus nr 1499-k, millega kuus aastat hiljem tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 24.08.94 korraldus nr 1830-k „Püssirohu tänav 6 asuvate hoonete tagastamine“, on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega, sh õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetega. Nende printsiipide kaebuse esitaja suhtes kohaldatavuse üle otsustamiseks peab kohus vajalikuks märkida, et isik ei saa tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui ta pidi olema teadlik kehtetuks tunnistatava haldusakti õigusvastasusest ning arvestama sellega, et ebaseaduslik õigusakt võib mitte kehtima jääda. Õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima, kuid antud juhul ei olnud tegemist õiguspärase ootusega, kuna kaebuse esitaja ei saanud arvestada sellega, et haldusakt, millega talle 1994.aastal ebaseaduslikult tagastati õigusvastaselt võõrandatud vara, mis vastavalt

§12lg 3 p 2 ja §8 p 2 tagastamisele ei kuulunud, jääb kehtima.

Seega leiab kohus, et eelpoolnimetatud õiguse üldpõhimõtteid ei ole kaebuse esitaja suhtes rikutud. 9 Kohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta OÜ E.K. kolmanda isikuna protsessi kaasamise õiguspärasuse suhtes, kuna nimetatud küsimusele on antud õiguslik hinnang Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2003 jõustunud kohtuotsuses haldusasjas nr 2-3/78/2003, milles leiti, et OÜ E.K. kaasamine protsessi kolmanda isikuna on põhjendatud, kuna käesoleva asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kaebus tervikuna ei kuulu rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS §26 lg 1 p 6 ning §31 lõigetest 1, 4 ja 5 kohus otsustas : Jätta M.K. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. S.Tromp kohtunik