← Eesti

3-05-967/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-967 Haldusasi S. K kaebus ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni 27. septembri 1993. a otsuse nr 13/30 p 3, Kuressaare Vallavalitsuse 19. juuni 1996. a korralduse nr 119, Kaarma Vallavalitsuse 26. juuni 2000. a korralduse nr 371 ja Kaarma Vallavalitsuse 28. aprilli 2003. a korralduse nr 255 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2006. a määrus haldusasjas nr 3-194/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus S. K määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja S. K Vastustajad ÕVVTK Saare maakonnakomisjon ja Kaarma Vallavalitsus (muuhulgas Kuressaare Vallavalitsuse õigusjärglasena) Kolmas isik E. K RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2006. a määrus haldusasjas nr 3-194/2005 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. S. K esitas 26. oktoobril 2005 halduskohtule kaebuse ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni 27. septembri 1993. a otsuse nr 13/30 p 3, Kuressaare Vallavalitsuse 19. juuni 1996. a korralduse nr 119, Kaarma Vallavalitsuse 26. juuni 2000. a korralduse nr 371 ja Kaarma Vallavalitsuse 28. aprilli 2003. a korralduse nr 255 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt said haldusaktid talle teatavaks 22. septembril 2005, mil dokumendid kaebajale väljastati. Ühtlasi esitas kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse, põhjendades seda teadmatusega sellest, et ta oleks pidanud saama maa tagastamisest teada ajalehest. 3-05-967 2. Tallinna Halduskohtu 27. jaanuari 2006. a määrusega lõpetati haldusasja menetlus. Kohus leidis järgmist:

  1. a)Kaebaja ei ole asjas viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks tema poolt avalduse esitamist ** talu maa tagastamiseks. Seetõttu ei tulnud vastustajatel vaidlustatud haldusakte kaebajale teatavaks teha. Kaebaja tutvus vara tagastamise toimikuga enne 1996. aasta juulit ja ta pidi teada saama, et ** talu maade osas on tunnistatud õigustatud subjektiks kaebaja vend E. K.
  2. b)Vastustajatel puudusid andmed S. K kohta ja järelikult ei olnud tema teavitamine korraldustest võimalik. Seega tuleb haldusaktide teatavaks saamise ajaks lugeda kinnistamisteadete ajalehes ja ametlikes teadaannetes avaldamise hetke. Tunnistaja ütlused tõendavad, et kaebaja teadis kinnistamisteadetest. Mändjala külas asuva maatüki kinnistamisteade avaldati novembris 1996, Upa külas asuva maatüki kinnistamisteade veebruaris 2001 ja Sikassaare külas asuva maatüki kinnistamisteade detsembris 2003. Ei ole esitatud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et kaebaja on pärast toimikuga tutvumist või kinnistamisteadete avaldamist pöördunud mõistliku aja jooksul vastustajate poole selleks, et vaidlustatud haldusaktid talle teatavaks tehtaks. Ei ole ühtegi ettenägematut takistust, haldusorgani põhjendamatut viivitust, haldusorgani eksitavat lubadust ega muud objektiivset asjaolu, mis oleks takistanud kaebajal vastustaja poole pöörduda.
  3. c)Kaebaja ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks väidet selle kohta, et ta on esitanud avalduse õigusvastaselt võõrandatud ** talu maa tagastamiseks. Kaebaja väited maakorraldaja M. O poolt paadi omandamise asjaolude kohta on vastuolus ja ümberlükatud tunnistaja ütlustega ja kolmanda isiku seletustega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. S. K määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada järgmistel põhjustel:
  4. a)Kaheldavad on tunnistaja ütlused kaebaja äratundmise osas, sest ta ei olnud hiljem samas asjaolus enam kindel. ** talu maade asjus ei ole tunnistaja varem kohtunud kummagi vennaga ega ole ka teadlik nende seotusest Kaarma vallas talumaade tagastamisega. M. O ei ole apellandile kunagi ** talu maade tagastamise toimikut näidanud.
  5. b)Kaebaja esitas koos vennaga vara tagastamiseks ühise avalduse, mistõttu pidi kohalik omavalitsus teatama talle nii subjektiotsuse vastuvõtmisest kui ka tagastamise korraldustest. Kaebaja selgitas kohtule, et ta ei sekkunud maade tagastamise menetlusse, kuna vend ei lubanud asjasse sekkuda, vaid ajas asju ise oma tuttava M. Oa kaudu. Ka kohtus kinnitas kolmas isik kõrvalabi vajadust ja väitis, justkui avalduse andmisel polekski olnud õigust maid tagasi saada ning alles pärast võimalust külgliinis pärida, võeti avaldus menetlusse. Määruskaebuse esitaja ei näe mingit takistust endiste õdede ja vendade alanejate sugulaste poolt maa tagasisaamisel ja avaldust tulnuks menetleda algusest peale. E. K varjas isa pärandi vastuvõtmisel notari eest venna olemasolu ja Torgu valla maade tagasisaamist. E. K andis M. Oale maade tagastamise asjaajamise huvides paadi.
  6. c)Asjaolu, et vendade poolt esitati ühine avaldus ja vallavalitsusel oli olemas informatsioon kaebaja kui maade tagasitaotleja kohta, kinnitab fakt, et vara tagastamise toimikus on olemas andmed S. K kohta ja tema sünnitunnistus. Kohus rajas oma järeldused maade tagastamisest teadasaamise aja kindlakstegemisest asjast huvitatud isikute ütlustele (M. O, E. K). E. K poolt kohtuistungil antud lahknevad ütlused tema poolt avalduse esitamise aja ja koha osas, segadus avalduse postitamise ja ise kohaletoimetamise vahel, annavad kinnitust kaebaja kahtlustele ühise avalduse asendamises E. K isikliku avalduse vastu. 5. Saare Maavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 2

(6)3-05-967
  1. a)Väited, et E. K 15. jaanuari 1992. a avaldus on võltsimistunnustega, ei ole asjassepuutuv. Määruskaebus esitati kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta. Halduskohus jättis 16. jaanuari 2006. a kohtuistungil õigesti kaebuse esitaja ekspertiisitaotluse lahendamata, lahendades enne kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimuse. E. K poolt avalduse esitamist 15. jaanuaril 1992 kinnitab nii taotleja allkirja juurde tema poolt märgitud avalduse esitamise kuupäev kui ka avalduse vastuvõtja poolt avalduse ülaserva märgitud kuupäev avalduse vastuvõtmise kohta (15. jaanuar 1992).
  2. b)Väide, et E. K andis M. Oale asjaajamise huvides paadi, ei vasta tõele.
  3. c)Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimikus märkis E. K kaebaja andmed lahtrisse isikute kohta, kes peale tema veel omavad maade tagastamise õigust. Seega ei varjanud E. K venna olemasolu.
  4. d)S. K võimalus oma huve maa võimalikul ebaõige l tagastamisel kaitsta oli tagatud ka maa esmakinnistamise avalikustamisega. 6. Kaarma Vallavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  5. a)Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimikus on vaid E. K avaldus, mille alusel viimane tunnistati õigustatud subjektiks. 15. jaanuaril 1992 esitatud avalduse visuaalsel vaatlusel võib näha, et tegemist on tavalise paberi defektiga, mida 1990. aastate alguses esines üsna tihedalt. Selline defekt ei lase pastapliiatsiga korrektselt kirjutada. Vastu valgust dokumenti vaadates ei ole ülekirjutust märgata.
  6. b)Kohus võttis põhjendatult arvesse nii tunnistaja ütlusi kui ka kolmanda isiku seletusi. Kaebaja kirjalikust seletusest nähtub, et ta käis 1996. aasta keskel vallavalitsuses.
  7. c)Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimikutes on palju ülearuseid pabereid, seega võis seal olla ka andmeid S. K kohta ja tema sünnitunnistuse koopia. Ülearuseid pabereid toimikute vahelt välja ei võetud. 7. E. K vastus es palutakse jätta määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  8. a)S. Kl oli jurist M. T juures käies kaasas toimiku originaaleksemplar. M. T. oli valla lepinguline jurist ja tal ei olnud probleeme toimik vallavalitsusest kaasa võtta ja kaebaja kätte anda.
  9. b)Kaebajaga oli kokkulepe, et isa tööosakud võtab kolmas isik oma nimele ja kannab poole vennale üle. Nii toimiti päritud tööosakutega. Hiljem muudeti maade nõudeõigus päritavaks ja pärandvara tekkis juurde. Kokkuleppe kohaselt kandis kolmas isik poole Neemi talu maade eest arvestatud kompensatsioonist kohe pärast selle saamist kaebajale.
  10. c)Toimikusse andis andmed S. K kohta kolmas isik, sünnitunnistuse kohta ei oska selgitada.
  11. d)Haldusasja algatamine on korraldatud E. S poolt eesmärgiga mõjutada sellega kolmandat isikut maad võõrandama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Määruskaebus ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Kaebetähtaja regulatsioon peab tagama õiguskindluse kaitse. Haldusakte ei ole võimalik isiklikult teatavaks teha kõikidele isikutele. Isikute puhul, kellele haldusakti ei tulnud haldusmenetluses isiklikult teatavaks teha, ei saa kaebetähtaja üle otsustamisel juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg-st 1, mille kohaselt kaebetähtaeg hakkab kulgema ha ldusakti teatavakstegemisest arvates. Selle sätte eesmärgiks ei ole kehtestada olukorda, kus asjasse mittepuutuvad isikud saavad haldusakti peale esitada kaebusi määratlemata aja jooksul. Kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil üheselt selge, et haldusakt on olemas, peab isik ise astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt 3
(6)3-05-967 talle teatavaks tehtaks (Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. detsembri
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-52-00, p 2;
  3. oktoobri
  4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 11;
  5. oktoobri
  6. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-02, p 9;
  7. detsembri
  8. a määrus ha ldusasjas nr 33-1-73-05, p 18). Ebamõistliku viivituse korral ei saa kaebajal olla ka mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks.
  9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja oleks ha ldusakte vaidlustada soovides pidanud ise mõistliku aja jooksul võtma tarvitusele kohased meetmed selleks, et ha ldusaktid talle teatavaks tehtaks.
  10. Eeltoodu põhjendamisel on määrav asjaolu, et kaebajat ei tulnud kaasata maa tagastamise menetlusse, sest ta ei olnud taotlenud maa tagastamist. Kaebaja väidab vastupidist, kuid ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Kaebaja seletus ei saa tõendada, et ta on avalduse esitanud, sest tema enda versiooni kohaselt ei viibinud ta avalduse esitamise juures. Kaebaja väidab üksnes, et nad koostasid E. Kga ühise taotluse ja et vendade kokkuleppe kohaselt pidi E. K selle taotluse esitama. Ringkonnakohus leiab, et taotluse vormistamine ega kokkulepe selle esitamiseks ei tõenda taotluse tegelikku esitamist. Samuti ei saa taotluse vormistamist ega kokkulepet taotluse esitamisega võrdsustada. Lisaks sellele on kaebaja väide vastuolus muude tõendite ja asjas tuvastatud faktidega. Vabariigi Valitsuse
  11. augusti
  12. a määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrand atud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 10 kohaselt tuli avalduse vastuvõtmisel taotlejale anda tõend avalduse vastuvõtmise kohta. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendit avalduse vastuvõ tmise kohta. Kaebaja leiab, et avalduse esitamist tõendab tema isikuandmete ja sünnitunnistuse sisaldumine tagastamistoimikus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kaebaja isikuandmed märkis E. K tagastamisavaldusse, sest avalduses oli lahter ka teiste isikute kohta, kes omasid õigust tagasi taotletavale varale. Kuna teiste õigustatud isikute kohta nõuti tagastamisavalduse esitamisel andmeid, ei ole midagi kahtlustäratavat ka selles, et toimikus sisaldub kaebaja sünnitunnistus.
  13. Ükski objektiivne asjaolu ei anna alust kaebaja kahtlusele, et maa tagastamise avaldus on võltsitud või asendatud. Kaebaja väide, et tagastamisavaldusel on aastaarv „1993“ asendatud aastaarvuga „1992“, on oletuslik ja asjassepuutumatu. Kui olekski tõendatud, et avaldus kandis algselt kuupäeva „
  14. jaanuar 1993“, ei tuleneks sellest kaugeltki, et tegelikuks avalduse esitajaks on ka kaebaja. Sama kehtib postitempli mehaanilise jälje, paberi ja kirjutusvahendi liigi jms seonduvate oletuste kohta. Halduskohus ei pidanud seetõttu viima läbi ekspertiisi avalduse uurimiseks. Liiatigi on vallavalitsus ja kolmas isik andnud paberidefekti kohta usutavad selgitused (tl 142, 143). Asjassepuutuvad ei ole ka arutlused selle üle, kas avaldus esitati just avaldusel märgitud kuupäeval ja kas see edastati postiga. Need asjaolud ei saa kuidagi kinnitada kaebaja poolt avalduse esitamist. Kaebaja osutab nende asjaoludega seoses vastuoludele kolmanda isiku seletuses. Kolleegium leiab, et paljude aastate möödumise tõttu on mõistetav, et kolmandal isikul ei meenunud kohtuistungil avalduse esitamise üksikasjad koheselt. Väitel notarile valeandmete esitamise kohta puudub igasugune seos vaidlusaluse tagastamismenetlusega. 4
(6)3-05-967
  1. Arvestades asjaolu, et kaebaja ei olnud tagastamismenetluse osaline, leidis halduskohus põhjendatult, et kaebetähtaeg tagastamiskorralduse vaidlustamiseks hakkas kaebaja suhtes kulgema maaüksuste kohta kinnistusregistriosa avamise teadete avaldamisest arvates. Kõrvalise isiku suhtes ei pea kaebetähtaja regulatsioon tagama sama efektiivselt ha ldusaktist teadasaamist kui õiguslikult puudutatud isikute puhul. Kinnistamisteateid ei saa lugeda haldusakti teatavakstegemiseks, küll aga asjaoludeks, mille ajendil on isikul, kelle õigusi tagastamine ei puuduta, võimalik soovi korral selgitada välja, et maa on tagastatud. Teadetes oli märgitud, et ** maaüksus kinnistatakse E. Kle (tl 85—87). Sellest oli kaebajal võimalik järeld ada, et tegu võib olla maaga, mille suhtes ta oleks omal ajal saanud ka ise esitada tagastamisavald use.
  2. Lisaks eelnevale leiab ringkonnakohus, et kaebajal oli ka sõltumata kinnistamisteadete avaldamisest võimalik võtta tarvitusele meetmed vaidlus tatud haldusaktide kohta teabe saamiseks ja nende vaidlustamiseks oluliselt varem.
  3. Kaebaja väited ei ole suutnud ümber lükata tollase valla maakorraldaja M. Oa poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et kaebaja käis
  4. või
  5. aastal tutvumas maa tagastamise toimikuga (tl 144). Vallavalitsuses käimist tunnistab ka kaebaja enda kirjalikus seletuses, kuid eitab toimikuga tutvumist (tl 138). Määruskaebuse põhjendused maakorraldaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta ei veena kolleegiumi. Kaebaja on teinud liiga kaugele ulatuvad järeldused tunnistaja ütlustest, mille kohaselt viimane ei tunne kaebajat isiklikult ega pruugi tunda kaebajat ära käesoleval ajal. Kumbki neist asjaoludest ei välista, et toimikuga tutvumise hetkel oli kaebaja isik tunnistajale teada, sest nad elasid ühel tänaval (tl 144, 145). Veel peab kaebaja ebausaldusväärseks tunnistaja ütlusi selle kohta, et kaebajale ei tehtud toimikust koopiat, sest E. K seletuse kohaselt käis kaebaja toimikuga jurist M. T juures. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles küsimuses. Esiteks ei viibinud E. K juristiga kohtumise juures, mistõttu tema seletus ei saa seada kahtluse alla tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Teiseks on E. K selgitanud, et M. Tl oli vallavalitsuse juristina ka endal juurdepääs toimikule.
  6. Kaebaja leiab, et E. K ja M. Oa seletused ja ütlused on ebausaldusväärsed, sest tegu on asjast huvitatud isikutega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Huvi asja vastu ei anna iseenesest alust jätta tõendina kõrvale tunnistaja ütlust, veel vähem aga kolmanda isiku seletust, kes menetlusosalisena ongi puudutatud isik. Märkida tuleb, et ka kaebaja on asjast huvitatud isik. Seetõttu ei ole alust pidada kaebaja väiteid eelpoolnimetatud tõenditest igal juhul usaldusväärsemaks. Võimalikku huvi tuleb tõendite kogumis hindamisel arvestada. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et halduskohus on kolmanda isiku seletuste hindamisel tema huvi arvesse võtnud. Kaebaja väide, nagu oleks tunnistaja M. O asjast huvitatud E. Klt paadi saamise tõttu, ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja väidab küll, et M. O sai paadi
  7. aastal, M. O ise aga kinnitab, et sai selle E. K ämmalt juba
  8. või
  9. aastal. Väite kohta, et E. Kl oli M. Oaga kokkulepe, et viimane aitab E. K maa tagastamise menetluses, ei ole esitatud tõendeid.
  10. Kaebaja ei ole esitanud ka tõsiseltvõetavat põhjendust selle kohta, mis takistas tal vallavalitsuses käies ja tagastamismenetluse vastu huvi tundes toimikuga tutvumast. Väide, nagu keelanuks E. K kaebajal tagastamismenetlusse sekkumast, ei ole asjakohane, sest vallavalitsust külastades oli kaebaja niikuinii juba menetlusse sekkunud. Arvestades vendade konflikti, millest käesolev haldusasi on võrsunud, on väheusutav, et E. Kl oleks
  11. aastal olnud kaebaja üle selline mõju, mis sundinuks teda hoiduma toimikuga tutvumast vaatamata vallavalitsuse külastamisele. 5
(6)3-05-967
  1. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et tõendid, mis räägivad
  2. aastal toimikuga tutvumise kasuks, on usaldusväärsemad kui kaebaja vastupidine seletus. Kuna kaebaja oli menetlusest teadlik, ei ole usutav, et ta sai maa tagastamisest teada alles
  3. aastal. Pärast subjektio tsusest teada saamist oli kaebajal võimalik jälgida menetluse edasist käiku. Kaebaja pidi mõis tma, et tagastamismenetlus viiakse ühel hetkel lõpule ja võib tekkida vajadus haldusaktide kohtulikuks vaidlustamiseks 30-päevase tähtaja jooksul. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.