← Eesti

3-04-433/3

Obsah (7)§ 7417§ 74§ 7422§ 413§ 433§ 7419§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lilianne Aasma, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2006, Tallinn Haldusas

) rikkumist, sealhulgas alljärgnevad rikkumised: Rikkumise kuupäev Rikkumine Otsuse kuupäev Jõustumine 03.10.2002

§ 7417

, § 7419 13.11.2002 30.11.2002 22 23.09.2003

§ 74

lg 3 21.10.2003 06.11.2003 24.11.2003

§ 7422

lg 2 24.11.2003 10.12.2003 22 08.11.2004

§ 74

lg 2 08.11.2004 24.11.2004 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo 26.11.2004 otsusega nr 12119 peatati J. K mootorsõiduki juhtimisõigus

§ 413

lg 8 alusel 24 kuuks otsuse tegemisest arvates, võttes aluseks Põhja Politseip refektuuri 08.11.2004 jõustunud väärteo otsuse 2314,04,030142

§ 7422

lg 2 rikkumise eest ning lähtudes kehtivatest karistustest

§ 7417ja § 7419 , § 7422 lg 3 ja § 7422 lg 2 rikkumise eest.

2. J. K kaebuses paluti tühistada ARK Tallinna büroo 26.11.2004 otsus nr 12119 ja mõista välja õigusabikulud summas 8 000 krooni. 1) Kaebaja puhul ei kuulu

§ 433

lg 8 kohaldamisele, sest tal ei esine nelja karistusregistrist kustutamata liiklusalast õigusrikkumist, mille korral oleks võimalik juhtimisõiguse peatamine. Kuna

§ 7422

lg 2 ja lg 3 korral on juhtimisõiguse peatamise aluseks retsidiivi esinemine, siis ei võimaldanud seadus esmakordsel kiiruse ületamisel 23.09.2003 juhtimisõigust peatada. Kaebaja poolt

§ 7422

lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine oli kolmas (mitte neljas) juhtimisõiguse peatamist ette nägev rikkumine. 2) Kaebaja leidis kohtuistungil, et otsus ei vasta proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele ning palus jätta kohaldamata otsuse aluseks olevad

§-d 41 ja 413 lõiked 1, 3, 4, 8 ja 10 vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 11.

§ 413

ei anna võimalust kaalutlusõiguse teostamiseks, mis on tingimata vajalik, arvestades asjaolu, et juhtimisõiguse peatamine on karistusliku iseloomuga ja riivab intensiivselt kaebaja õigusi. Kuna karistusseadustiku (KarS) § 50 sätestab juhtimisõiguse äravõtmise, mille sisu subjekti suhtes on sama mis juhtimisõiguse peatamisel, peab ka juhtimisõiguse peatamise kohaldamisel kui samaväärsel isiku õiguste riivel kohaldama KarS-s sätestatuga samaväärset subjekti õiguste kaitset asja menetlemisel. See tähendab, et niisuguse õiguste riive kohaldamist võib otsustada kohus ja otsuse langetamisel peab otsustajal olema võimalus arvestada toimepandud õiguserikkumist ja õiguserikkuja isikut. Praegu võib väärteo toimepanemine kaasa tuua raskema tagajärje kui kuriteo toimepanemine, mis rikub PS-ga tagatud võrdse kohtlemise printsiipi. 3. Tallinna Halduskohtu 16.12.2004 määrusega, mis jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 määrusega nr 3-3-1-11-05, peatati ARK Tallinna büroo 26.11.2004 otsuse nr 12199 täitmine kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. 4. Tallinna Halduskohtu 17.06.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) ARK kohaldas õigesti

§ 413lõiget 8.

2) Kaebajal oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal viis kehtivat karistust.

§ 413

lg 1 järgi toob

§ 7419

rikkumise eest ka esmakordne karistamine kaasa juhtimisõiguse peatamise, kuid

§-de 7417 ja 7422 lg 2, 3 rikkumine toob kaasa juhtimisõiguse peatamise alles teistkordsel karistamisel (

§ 413lg 2, 3).

Kaebaja arvates ei lähe arvesse esmakordne karistamine

§ 7422

lg 2 rikkumise eest ja

§ 7417

rikkumine, mistõttu juhtimisõiguse peatamine 24 kuuks on vastuolus

§- ga 413 lg 8. 3)

§ 413

lg 8 sõnastus on ebaõnnestunud ja arusaamatusi tekitav, kuid seda paragrahvi tervikuna analüüsides on õige peatada 8. lõike alusel juhtimisõigus isikutel, kes on varem 2

(6)3-04-49 vähemalt kolm korda rikkunud sama paragrahvi lõigetes 1-7 fikseeritud

sätteid, mille eest neile määratud karistused ei ole karistusregistrist kustutatud. See tuleneb

§ 413

sisemisest loogikast – kui lg-tes 2 ja 4 läheb arvesse ka esmakordne 7422 lg 2, 3 rikkumine ja lg-s 3 esmakordne 7417 rikkumine, tuleb neid esmakordseid rikkumisi arvestada ka lg 8 kohaldamisel. 4) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 järgi on Riigikohtu üldkogu otsus seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kuni üldkogu pole teinud teistsugust otsust. Üldkogu otsus on kohustuslik ka esimese astme kohtule. Riigikohtu üldkogu andis 25.10.2004 otsuses nr 3-4-1-10-04 hinnangu ka kaalutlusõiguse puudumisele ja proportsionaalsuse põhimõttele, märkides, et juhtimisõiguse peatamine

§ 413lg 8 alusel ei ole karistus, vaid isiku süüdimõistmise automaatne järelm.

Juhtimisõiguse peatamisel ARK-s sisulist menetlust ei toimu, asutus vaid vormistab juhtimisõiguse peatamise. Haldusorgan ei hinda juhtimisõiguse peatamisel isikust lähtuvat liiklusohtu. Ainsaks rikkumise hindajaks on väärteoasja menetleja, kes süüteoasja arutamisel hindab aga üksnes isiku süüd, mistõttu tuleb juhtimisõiguse peatamise aluseks lugeda seda, et isik on süüdi liiklusalase rikkumise toimepanemises. Riigikohtu üldkogu osundas, et samasugusele seisukohale on jõudnud Euroopa Inimõiguste Kohus 23.09.1998 otsuses asjas Malige v France, leides, et haldusorgani kehtestatud juhtimiskeeldu, mis on kehtestatud süüteomenetluse tulemusel ja kontekstis, tuleb vaadelda isiku süüdimõistmise automaatse järelmina.

§ 28

lg 3 järgi on juhtimisõiguse saamise eelduseks, et liikluses osaleja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Sellest tulenevalt ei ole isikule, keda karistatakse liiklusalase väärteo eest, ootamatu, et karistamisotsuse jõustumisele järgneb ka tema juhtimisõiguse peatamine, sest sellise meetme kohaldamine on üheselt ja siduvalt ette nähtud

§ 413lõigetes 1-8.

5)

§ 413ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet.

Võrduspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Selle sätte järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ja ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. See tähendab, et võrdselt tuleb kohelda kõiki liikluseeskirjade rikkumisega väärteo toime pannud isikuid, sest nad on võrdses olukorras. Võrdselt ei pea aga kohtlema väärtegude toimepanijaid ja kuritegude toimepanijaid, sest nemad on ebavõrdses olukorras. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. J. K apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus

väära kohaldamise tõttu, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja kohtukulud. 1) Kaebaja leidis jätkuvalt, et

§ 413

lg 8 kohaldamiseks tema suhtes puudub alus, sest tema poolt 08.11.2004 toimepandud

§ 7422

lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumine ei olnud neljas (oli kolmas) rikkumine, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. 2) Kohus jättis

§ 413

lg 8 tõlgendamisel tähelepanuta sätte selle osa: /—/rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine/—/. Kohus ei selgitanud, miks ta jättis tähelepanuta sätte tõlgendamisel osa tekstist, mille sisu on mõte, et viidatud rikkumised peavad olema mitte lihtsalt kiiruse ületamine vms, vaid need rikkumised peavad olema sellised, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kui sätte tõlgendamisel arve stada kogu teksti ja kõiki tekstis sisalduvaid mõtteid, on sättel samuti olemas loogika ja sisu ja see ei ole vastuolus seaduse muude sätetega. Seega on kohtu poolt rakendatud tõlgendusviis ebaõige ja on viinud väära sisulise otsuseni. 3) Kohus leidis, et

§ 413

lg 8 sõnastus on ebaõnnestunud ja arusaamatusi tekitav, kuid ei selgitanud, miks tuleb ebaõnnestunud sõnastuse ja arusaamatu sätte puhul tõlgendada seda seaduse subjekti huvi enamkahjustaval viisil. 4) Peab arvestama, et tegemist on haldussanktsiooni rakendamisega. Riigikohus on võtnud seisukoha, et tegemist on materiaalse karistusega. Ka on Riigikohus leidnud, et juhtimisõiguse 3

(6)3-04-49 kohene peatamine sarnastel juhtumitel ei ole vajalik, sest apellandi poolt sõiduki edasine kasutamine ei ohusta avalikkust sedavõrd (vt Riigikohtu määrus antud asjas). 5) Materiaalne karistus on suunatud karistuse subjektile ja mitte niivõrd avaliku huvi kaitsele. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane ebaõnnestunud ja arusaamatusi tekitava sõnastusega seadusesätte isiku kahjuks tõlgendamine. Karistusõiguse põhimõte, mille kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, on rakendatud ka haldusmenetluses haldussanktsioonide rakendamisel (Riigikohtu 23.02.2004 otsus 3-3-1-1-04). 6) Vaidlustatud otsus ja selle aluseks olevad

sätted on vastuolus põhiseadusega. Kohus hindas kaebuse sellekohaseid väiteid vaid osaliselt. Kaebaja viitas põhiseadusevastasust põhjendades sellele, et

rakendamisel läbiviidavas haldusmenetluses ei ole selle sätestamisel menetluse subjekti õigused vajalikul määral tagatud. Samuti ei olnud need tagatud vaidlustatud otsuse tegemisel. Juhtimisõiguse peatamise kohaldamiseks kehtestatud menetluskord ei sätesta menetluse subjektile Euroopa Inimõiguste konventsiooni art 6 p 1 kohaselt tagatud õigust olla ärakuulatud enne, kui tema suhtes rakendatakse juhtimisõiguse peatamist. 6. ARK kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vaidlustatud otsus tehti

413 lg 8 alusel. Viidatud lõige eeldab vähemalt nelja karistust

§-de 745 ; 7417 ; 7419 ; 7420; 7421; 7430 ; 7431 ; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 rikkumise eest, mis ei ole kustunud karistusregistri seaduse tähenduses. J. K on karistatud neljal korral, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine

§ 413lg-s 1-7.

2)

§ 7422

lõigete 2 ja 3 või 7417 esmakordsel rikkumisel ei ole juhtimisõiguse peatamist ette nähtud. Eeltoodu aga ei tähenda, et seda esimest rikkumist, mis iseseisvana haldustõkendi rakendamist ei põhjusta, hiljem, so korduvate rikkumiste esinemisel ei arvesta. Esimene rikkumine tuleb arvesse nii

§ 413lõikes 2, 3 kui ka lõikes 4.

Seega ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks see ei peaks arvesse tulema

§ 413lõike 8 kohaldamisel.

3) Kaebaja on valesti lugenud rikkumisi, mille eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine. Kiiruse ületamine iseenesest on rikkumine, mille eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine. Antud juhul ei saa arvestada asjaolu, et esimese rikkumise korral haldustõkendit ei rakendata. Kui esimest kiiruse ületamist rikkumisena ei arvestata, siis loogilise tehte tulemusena kolmandat ja neljandat ei tule kunagi ning sellisel juhul jääb mõistetamatuks, miks

413 üldse sisaldab lõiget 8. Taoline tõlgendus ei ole kooskõlas

mõtte ja seadusandja tegeliku tahtega.

413 lg 8-t tuleb tõlgendada süstemaatiliselt koos

413 lg-ga 1-7. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 413

lg 8 sätestas: “Neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa välja andnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks”.

§ 413

lg 4 sätestas: „Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud sama seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.“ 8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ja vastustaja seisukohaga ning leiab, et esmakordset

§ 7422

lg 2 rikkumist (mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis ),

§ 7422lg 3 rikkumist (mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima 4

(6)3-04-49 sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis) ja 7417 rikkumist (mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus) ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisena, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine (

§ 413lg 8 tähenduses).

9.

§ 413

lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. See tähendab, et

§ 413

lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks juhtimisõiguse peatamist

§ 7422

lg 2 ja lg 3 ning

7417 esmakordse rikkumise korral. Seetõttu ei saa kaebaja poolt 03.10.2002 toime pandud

§ 7417

rikkumist ja 23.09.2003 toime pandud

§ 7422

lg 3 rikkumist arvestada, sest nende rikkumiste eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Kaebaja oli kolm kehtivat karistust selliste rikkumiste eest, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise (

§ 7419

rikkumine 03.10.2002,

§ 7422

lg 2 rikkumine 24.11.2003 ja

§ 7422lg 2 rikkumine 08.11.2004).

Seega puudus alus kaebaja suhtes

§ 413lg 8 kohaldamiseks ja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks 24 kuuks.

10. Kuna kaebuse esitajat karistati 08.11.2004 kolmandat korda

§ 7422

lõigete 2 ja 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste

§ 7422

lõike 2 ja lõike 3 rikkumiste eest määratud karistuste kohta eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, tuli vastustajal kohaldada tema suhtes

§ 413lõiget 4 ja peatada mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

11. Riigikohtu 25.10.2004 otsuses asjas nr 3-4-1-10-04, 10.12.2004 otsuses asjas nr 3-4-1-2404 ning 27.06.2005 otsustes asjas nr 3-4-1-2-05 ja asjas nr 3-3-1-1-05 kontrolliti

§ 413kooskõla põhiseaduse §-dega 11, 12, 13, 14 ja 23.

Riigikohus ei tunnistanud

§ 413lõikeid 1, 2, 4, 8 ja 10 põhiseadusevastaseks.

Ka kaebaja väited

rakendamisel läbiviidavas menetluses subjekti õiguste vajalikul määral mittetagamisest ei anna eelnimetatud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadest (vt Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 otsus nr 3-4-1-2-05 punktid 3337) lähtudes kaebuse täies ulatuses rahuldamiseks alust.

  1. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja esindaja kohtuistungil väljendatud seisukohta vaidlusaluse otsuse kehtivuse lõppemisest kohtuvaidluse lõppemisel ja otsuse täitmise võimatusest. Juhtimisõiguse peatamise otsuse jõustumine ei ole seotud halduskohtule kaebuse esitamise ega esialgse õiguskaitse kohaldamisega halduskohtu poolt. Nii sätestab ka HKMS § 121 lg 1, et kaebuse esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist. Järelikult jõustub haldusakt sõltumata kaebuse esitamisest. Ka esialgse õiguskaitse korras lükati edasi üksnes vaidlustatud otsuse täitmine, mitte aga selle jõustumine. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuse täitmine ei ole muutunud võimatuks. Otsusega peatati kaebaja juhtimisõigus kahekümne neljaks kuuks. Otsuses märgitud andmed, mille kohaselt juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest ja peatamise tähtaeg lõpeb 25.11.2006, on seotud otsuse faktilise täitmisega. Kuna vaidlustatud otsuse täitmine kohtumäärusega peatati, lükkus otsuse täitmine esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse aja ulatuses edasi.
  2. Kohtul on tulenevalt HKMS § 26 lg 1 punktist 1 ja riigivastutuse seaduse § 3 lõikest 1 volitus tühistada haldusakt ainult selles osas, milles see rikub kaebaja õigusi. ARK 26.11.2004 5

(6)3-04-49 otsus nr 12119 on õigusvastane osas, millega nähti ette kaebaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuueks kuuks, ning selles osas tuleb vaidlustatud otsus tühistada.
  1. Vastavalt HKMS § 93 lg- le 6, kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi, muudab ta kohtukulude jaotust lähtudes sama paragrahvi lõigetest 1, 2 ja
  2. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 93 lg 3). Kaebaja taotles halduskohtus õigusabikulude väljamõistmist ja esitas 09.06.2005 maksekorralduse Advokaadibüroole LEXTAL haldusasjas nr 3-2623/2004 osutatud õigusabi eest 8 000 krooni tasumise kohta. Arvestades kaebuse osalist rahuldamist on põhjendatud vastustajalt 4 000 krooni õigusabikulu väljamõistmine kaebaja kasuks. Samuti tuleb vastustajalt välja mõista pool kaebaja poolt tasutud riigilõivust kaebuse esitamisel halduskohtusse ja apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtusse.
  3. Neil põhjendustel tuleb tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada J. K kaebus osaliselt ja mõista tema kasuks välja kohtukulud summas 4 010 krooni. Kaire Pikamäe Ruth Virkus Lilianne Aasma 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.