KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-57 Haldusasi L. K.. ja A. S. kaebused Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) 9. juuli 2003. a otsuste nr 20031080 ja 20031081 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise tühistamiseks ja KMA-le ettekirjutuse tegemiseks vaadata elamisloa taotlused uuesti läbi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. mai 2005. a otsus haldusasjas nr 3-296/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 27. märts 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuste esitajad L. K. ja A. S. Vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Merlin Suurna RESOLUTSIOON 1. Muuta Tallinna Halduskohtu 16. mai 2005. a otsuse haldusasjas nr 3-296/2004 põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. 2. Muus osas jätta Kodakondsus- ja Migratsiooniameti apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 6. aprillil 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. L. K. saabus 1986. aasta detsembrikuus koos O. S., kellega ta oli vabaabielus, oma sugulaste ja tuttavate juurde Eestisse. 1992. aasta detsembris sõitis L. K. Gruusiasse, et ära tuua dokumendid. Raseduse ajal tema elukaaslane lahkus. Elukaaslase asukoht ei ole teada. Pärast A. S. sündi 29.12.1992 elas L. K. mõnda aega Gruusias ja sõitis taas Eestisse, kus ta abiellus 26.08.1994 A. K.-ga. NSVL kodaniku passi vahetamise eesmärgil sõitis ta Gruusiasse. Abielu lahutati 08.05.1995. Hiljem sõitis L. K. uuesti seoses passide vahetusega 3-03-57 Gruusiasse ja võttis Gruusia kodakondsuse. Viisakutse alusel saabus L. K. uuesti Eestisse 28.12.1995. A. S. käis 01.10.1995 kuni 01.07.2000 * ja õpib alates 01.09.2000 *. Alates 1997. aastast on L. K. elukaaslane Eestis alaliselt elav S. U.. 2. KMA 09.07.2003 otsusega nr 20031080 keelduti L. K. tähtajalise elamisloa andmisest välismaalaste seaduse (VMS) § 12 lg 9 p 3 ja § 12 lg 4 p 1 alusel ning otsusega nr 20031081 keelduti tema alaealisele pojale A. S. tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 lg 5 alusel. KMA leidis, et L. K. esitas valeandmeid oma Eestis püsivalt elamise kohta alates 1987. aastast ja tema elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Kuivõrd L. K. viibib Eestis seadusliku aluseta, on KMA-l kohustus keelduda tema pojale elamisloa andmisest, kuna kutsuja ei vasta seaduses sätestatud tingimustele. 3. Halduskohtule esitatud kaebustes palusid L. K. ja A. S. tühistada KMA 09.07.2003 otsused nr 20031080 ja 20031081 ning teha KMA-le ettekirjutus vaadata elamisloa taotlused uuesti läbi. 4. Tallinna Halduskohtu 16.05.2005 otsusega tühistati vaidlustatud otsused ja tehti KMA-le ettekirjutus vaadata taotlused uuesti läbi. Kohtuotsuse motiivid olid järgmised:
- a)Elamisloa taotlusele lisatud ankeedist ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks väitnud, et ta elab alates 1986. aastast Eestis püsivalt. Ankeedis on märgitud, et kaebuse esitaja elab Eestis alates 1986. aastast. Asjaolu, et välismaalaste seadus seob alalise elaniku ja Eestis püsiva elamise määratluse Eesti kodakondsuse või elamisloa omandamisega, ei tähenda, et Eestis viisa alusel, hiljem seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase puhul ei võiks rääkida tema faktilisest elamisest Eestis. Ka kaebuse esitaja tähtajalise elamisloa taotluse lisaankeedis asjaolude märkimata jätmine (miks taotletakse tähtajalist elamisluba välislepingu alusel), ei muuda kaebuse esitaja tegevust valeandmete esitamiseks. KMA on pidanud kaebuse esitaja poolt valeandmete esitamist ohuks Eesti riigi julgeolekule. Asja otsustamisel ebaõigele keeldumise alusele tuginemine on käsitletav olulise kaalutlusveana, mis võis viia KMA ebaõigetele järeldustele ja ebaproportsionaalse otsuse tegemiseni ning tingib kaalutlusotsuse tühistamise. Seepärast ei anna kohus hinnangut kaebuse esitaja ja vastustaja seisukohtadele, mis puudutavad teist tähtajalise elamisloa keeldumise alust.
- b)KMA-le tuleb teha ettekirjutus tähtajalise elamisloa taotluse uueks läbivaatamiseks. Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb arvestada kaebuse esitaja Eestis elamise kestust, tema sidemeid Eestiga ja kodakondsusjärgse riigiga ning võimalust kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda. Samuti tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise ja sellele järgneva Eestist sunnitud lahkumise tagajärgi tema perekonnale ning muid taotluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Asjaolu, et kaebuse esitajal on Gruusia kodakondsus, ei tähenda veel, et tal on ka reaalne võimalus nimetatud riiki ümber asuda. Kaebuse esitaja väitel tal puuduvad Gruusias nii sugulased kui elukoht. Tema vanemad elavad Eestis ja tal on tihedad sidemed kohaliku armeenlaste kogukonnaga.
- c)Kaebuse esitaja ja tema poeg moodustavad perekonna. Mõlemale elamisloa andmisest keeldumine ei lahuta neid teineteisest, kuid L. K. elamisloa andmisest keeldumisel tuleb arvesse võtta selle tagajärgi tema alaealisele lapsele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada ka A. S. võimalused jätkata haridusteed Gru usias. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. KMA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellandi põhjendused on järgmised:
- a)L. K. ei ole Eestis elanud alates 1986. aastast ja Eestis pikaajaliselt ebaseaduslikult viibivat isikut ei saa määratleda püsiva elanikuna ning see ei ole aluseks tema elamisloa taotluse rahuldamiseks. Asjaolu, et välismaalane on õigusvastaselt riigis viibinud, ei too kaasa talle elamisloa andmist. 01.07.1990 jõustunud immigratsiooniseaduse järgi oli Eestis elavatel välismaalastel kohustus taotleda elamisluba, selle puudumisel oli välismaalane kohus- 2
(5)3-03-57 tatud Eestist lahkuma. Hilisemad sama valdkonda reguleerivad õigusaktid konkretiseerivad esitatud nõudeid, kuid nõue ja kohustus taotleda Eestisse saabumiseks või Eestis elamiseks seaduslikku alust, on jäänud muutumatuks.
- b)L. K. on Gruusia Vabariigi kodanik, seega Eesti Vabariigi jaoks välismaalane. Seni on tema Eestis viibimise seaduslikuks aluseks olnud üksnes viisa. Varem ta elamisluba taotlenud ei ole, mistõttu ta on riigis viibinud ajutiselt ja teda ei ole võimalik arvata Eesti elanikkonna hulka. Eeltoodu viitab, et välismaalane ei ole seotud Eestiga, kuna on riiki üksnes lühiajaliselt külastanud. Eestis on ta elanud ebaseaduslikult alates 01.04.1996, mil lõppes viisapikendus. Abielludes Eesti kodanikuga ei taotlenud kaebuse esitaja samuti elamisluba, millest järeldub, et ta ei pidanud enda sidumist Eestiga vajalikuks. L. K. ei ole Eestisse elama asunud enne 1990. aastat, seega on KMA-le esitatud valeandmeid.
- c)A. S. Eestisse elama kutsuja ei vasta välismaalaste seaduse tingimustele. Asjaolu, et A. S. on suurema osa oma elust elanud Eestis, ei tähenda, et talle tuleb elamisluba anda igal juhul. Tema Eestis koolis käimine näitab, et Eesti on illegaalselt riigis viibivale lapsele taganud võimaluse hariduse omandamiseks. Arvestada tuleb L. K. ja tema pojale 21.08.2002 tehtud ettekirjutust Eestist lahkumiseks, mida ei ole vaidlustatud. L. K. õele ja vanematele on keeldutud elamisloa andmisest ja neile on tehtud ettekirjutused Eestist lahkumiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2005 otsuses haldusasjas nr 23/155/05 leiti, et haldusaktid on õiguspärased.
- d)KMA tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse tegemise ajal VMS § 12 lg 4 p 1 ei näinud ette kaalutlusõigust Riigikohtu 21.06.2004 otsusest tulenevalt. Seega on väär käsitleda VMS § 12 lg 4 p 1 kui diskretsiooni võimaldavat sätet. Olukorras, kus keeldumise alused ei sõltu teineteisest, ei ole õige väita, et ühe aluse rakendamine viis ebaõigele järeldusele ning välistab kohtupoolse hinnangu andmise teistele keeldumise alusele. Asjaolu, kas L. K. esitas valeandmeid või mitte, ei muuda isiku taotlust põhjendatuks. 6. L. K. ja A. S. vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuse motiividega ja lisab, et endistele NSVL kodanikele kehtestati viisarežiim alates 1994. aastast. Kuni nimetatud tähtpäevani ei olnud nendele isikutele viisat vaja. L. K. sõitmine Gruusiasse endale kehtiva passi vormistamise eesmärgil oli seotud elamisloa taotlemisega. Gruusias oli kodusõda ja teisest rahvusest inimesed sunniti ajavahemikus 1988 kuni 1992 Gruusiast lahkuma. 1990. aasta sündmused Bakuu ja Sumgaiti linnades olid avalikkuse tähelepanu all seoses armeenlaste genotsiidiga. A. S. ei vaja kutset Eesti riiki, sest ta elab siin püsivalt 1993. aasta aprillikuust. Seetõttu on ajutise elamisloa andmisest keeldumine põhjendamatu. 7. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. L. K. suhtes antud vaidlustatud haldusaktist nähtub, et elamisloa andmisest keelduti VMS § 12 lg 4 p 1 ja § 12 lg 9 p 3 alusel. VMS § 12 lg 4 p 1 kohaselt elamisluba ei anta välismaalasele, kes on esitanud valeandmeid (sealhulgas oma varasema tegevuse kohta) viisa, elamis- või tööloa taotlemisel või nende pikendamise taotlemisel. Paragrahvi 12 lg 9 p 3 kohaselt elamisloa andmisest keeldutakse, kui elamisloa andmise taotlus ei ole põhjendatud. 9. Apellandi väitel on halduskohus valesti hinnanud tõendeid, leides, et L. K. saabus Eestisse elama 1986. a. KMA leiab, et enne 1990. aastat L. K. esitatud tõendite põhjal Eestisse elama ei saabunud. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Halduskohtus on tunnistajad T. K. (tl 177) ja V. M. (tl 178) väitnud, et L. K. saabus Eestisse elama 1987. a. Apellant ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis näitaksid, et L. K. elas faktiliselt enne 1990. aastat mujal. Tõendid, mille kohaselt L. K. tuttavad puutusid temaga kokku alates 1990. aastast, ei näita, et varem ei ole L. K. Eestis viibinud. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus apellandi- 3
(5)3-03-57 ga, et L. K. on esitanud valeandmeid faktiliselt Eestisse elama asumise aja kohta. Apellandi selline väide ei ole tõendatud.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et elamisloa taotluse lisaankeedist 3 (tl 44) ei nähtu, et L. K. oleks väitnud
- aastast püsivalt Eestis elamist ning et lühiajaliste väljaspool Eestit viibimiste mittemärkimine elamisloa taotluse lisaankeedi lahtris „asjaolude kirjeldus, miks te taotlete tähtajalist elamisluba välislepingu alusel“ ei muuda kaebuse esitaja tegevust valeandmete esitamiseks. Ankeedis ei ole nõutud asjaolu märkimist, kas Eestis viibimine on toimunud õiguslikul alusel või ebaseaduslikult. Küsimus, kas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 9 lg 1 p 3 mõttes on L. K. Eestisse elama asunud enne
- aastat või tuleb tema varasemat Eestis viibimist sätte tähenduses käsitleda Eestis ajutise viibimisena, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Seetõttu ei saa ka selles asjas hinnata, kas VSS § 9 lg 1 p 3 alused on täidetud. Valeandmete esitamisena saab käsitleda VMS § 12 lg 4 p 1 mõttes selliste asjaolude väitmist, mida tegelikult ei ole aset leidnud. Ankeet ei sea kriteeriume, millisest hetkest Eestis viibimist saab käsitleda siin elamise või püsiva elamisena. Ankeedis esitatud andmeid tuleb mõista lähtudes nende esitaja arusaamast, mitte seadusega sõnadele antud tavapärasega võrreldes erinevast tähendusest.
- Õige on apellandi seisukoht, et VMS § 12 lg 4 p 1 ei sätestanud vaidlustatud haldusakti andmise ajal haldusorganile kaalutlusõigust, kas elamisloa andmisest keelduda või mitte. Kuna kohus asus seisukohale, et valeandmeid ei ole esitatud, siis eksis halduskohus, nimetades VMS § 12 lg 4 p 1 ebaõiget kohaldamist kaalutlusveaks. Tegemist on subsumeerimisveaga. Vaidlustatud haldusakti tühistamine eeldab seetõttu selgitamist, kas VMS § 12 lg 9 p 3 kohaldati õigesti. Kui sätte kohaldamine oli põhjendatud, siis üksnes VMS § 12 lg 4 p 1 mä rkimine haldusakti alusena ja faktilistes põhjendustes valeandmete esitamisele osundamine ei too kaasa haldusakti tühistamist. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti tühistamist nõuda vormivigade tõttu juhul, kui vormivead ei mõjutanud haldusakti sisu. Seetõttu ei ole alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks juhul, kui apellant on õigesti jätnud elamisloa andmise taotluse rahuldamata VMS § 12 lg 9 p 3 alusel. Halduskohtu otsuse motiive tuleb selles osas muuta ning ühtlasi täiendada põhjendustega, mis puudutavad VMS § 12 lg 9 p 3 kohaldamist.
- Apellant leiab õigesti, et VMS § 12 lg 9 p 3 ei tule mõista nii, et elamisloa andmisest keeldutakse juhul, kui elamisloa taotluses ei ole toodud põhjendust elamisloa saamiseks. Elamisloa andmisel peab haldusorgan hindama, kas taotluses toodud põhjendus on asjakohane ja piisav, et õigustada elamisloa andmist. Kui haldusorgan leiab, et elamisloa andmiseks piisav põhjus puudub, siis peab ta jätma elamisloa taotluse rahuldamata. VMS § 12 lg 9 p 3 ei näe haldusorganile ette kaalutlusõigust.
- Apellant hindas otsuse tegemisel L. K. võimalust pöörduda tagasi kodakondsusjärgsesse riiki. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes sellest asjaolust järeldada, kas isiku elamisloa taotlus on põhjendatud või mitte. Ringkonnakohus peab sellise asjaolu põhjal ebapiisavaks elamisloa andmise põhjendatuse hindamist. Elamisloa andmise põhjendatuse hindamisel tuleb haldusorganil arvesse võtta nii isiku Eestis faktilise elamise kestust, perekondlikke ja muid sidemeid ning elu- ja 4
(5)3-03-57 töökoha olemasolu või nende saamise võimalusi Eestis ja kodakondsusjärgses riigis. Ringkonnakohus leiab, et apellant ei hinnanud õigesti L. K. Eestis elamise faktilist kestust ega käsitlenud tema Eestis viibimise pikaajalisust. Samuti pole hinnatud muid elamisloa põhjendatuse seisukohalt vajalikke asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et üksnes Gruusia kodakondsuse olemasolu ei taga kaebuse esitajatele veel tegelikku võimalust Gruusiasse elama asumiseks.
- Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud otsuse tühistamine oli õige. Apellant peab elamisloa taotluse uuesti läbi vaatama.
- Protsessiosaliste vahel puudub vaidlus selles, et A. S. elamisloa andmisest keeldumise otsuse õiguspärasus sõltub sellest, kas L. K. elamisloa andmisest keeldumine on õiguspärane. A. S. kui alaealisele isikule elamisloa andmisest keeldumine, kui tema ema le antakse elamisluba Eestis, ei ole põhjendatud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka temale elamisloa andmisest keeldumise otsuse tühistamine on põhjendatud ja apellatsioonkaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata.
- Protsessiosalised ei ole taotlenud kohtukulude väljamõistmist. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 5
(5)