2-05-3854/1

Tsiviilasi nr.2/109-6077/05 05-3854) KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2006.a. Harju Maakohus Kentmanni kohtumajas koosseisus: kohtunik Arne Kolnes sekretär Liia Paimre juuresolekul, hageja esindaja Eha Rudi osavõtul, arutas avalikul kohtuistungil 23.mail 2006.a. (kohtuotsuse teatavakstegemise aeg Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu 12.juunil 2006.a. kell 15.00.) AS SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252, Tornimäe 2, 15010 Tallinn) hagi M.T () vastu 71 622,50 krooni nõudes, l e i d i s: Hagiavalduse kohaselt vastavalt AS-i Eesti Ühispank (praeguse ärinimega AS SEB Eesti Ühispank, hagis edaspidi nimetatud Pank) ja M.T vahel 02.10.1996.a sõlmitud Visa Electroni lepingule nr 0024130 (edaspidi Leping) (Lisa 1) sai kostja enda valdusesse Visa Electron pangakaardi. Lepingu punkti 1.5 kohaselt võis kostja kasutada kaarti maksevahendina ja sularaha väljavõtmiseks pangaautomaadist. Kostja arvelduskonto nr 10602003760007 väljavõttelt (Lisa 2) nähtub, et kontole on 13.08.1997.a laekunud 72 000.- krooni, mille kostja on 14.08.1997.a sularahas välja võtnud, sooritades seejärel 14.08.1997.a pangakaarti kasutades rea sularaha väljavõtu tehinguid sularahaautomaadist, mille tulemusel kontolt 1997.a augustis välja võetud summa ületas konto vahendite jäägi 71 622.50 kr võrra. Lepingu punkti 8.1 kohaselt kohustus kostja konto omanikuna tasuma Pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad, sealhulgas summad, mis selguvad ühe kuu jooksul lepingu lõppemisest. Kostja Pangale kaarditehingute eest ei tasunud, mistõttu kostja arvelduskonto saldo on tänaseni negatiivne 71 622.50 krooni ulatuses. Vastavalt Lepingu punktile 5.3 oli kostjal õigus avaldada Pangale protesti kaardiga tehtud operatsioonide arvestamise õigsuse kohta ja nõuda õige arvejäägi taastamist kuni ühe kalendrikuu jooksul alates operatsiooni kajastumisest arvelduskontol. Samuti oli kostjal õigus nõuda Pangast informatsiooni tema kontoga seotud pangakaardiga sooritatud operatsioonide kohta. Kostja tehinguid ei vaidlustanud. Kuni 01.07.2002.a kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 kohaselt loetakse vaikimist tahteavalduseks, kui see on ette nähtud seaduses või poolte kokkuleppega. Kuna kostja ei vaidlustanud tehinguid lepingus kokku lepitud perioodi jooksul, on lepingule tuginedes eeldatav, et kostja luges õigeks kaarditehingute arvestamise ning kiitis kaarditehingud heaks, millega langes ära alus kaarditehingute edaspidiseks vaidlustamiseks. Kostja kohustus hoidma kaarti hoolikalt ning seda mitte üle andma teistele isikutele (Lepingu p 7.1), hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt talle kuuluvat PIN-koodi (p 7.2) ning kaardi valduse kaotamisel koheselt informeerima sellest Ühispanka (p 7.3). Kaardi valduse kaotamisest vmt kostja Pangale ei teatanud. Lepingu punkti 5.2 kohaselt oli kostjal õigus nõuda Pangalt (2- kaardi kasutamise blokeerimist, kuid seda õigust kostja samuti ei kasutanud. Et sularahaautomaadist sularaha väljavõtu tehinguid on võimalik teostada vaid kaardi PIN-koodi teades, sest sularaha väljavõtu puhul sularahaautomaadist asendab kaardi valdaja allkirja ja isikut tõendavat dokumenti PIN-kood, ja et PIN-koodi avaldamine kolmandatele isikutele oli keelatud, on Pangal lepingu mõtte kohaselt õigus eeldada, et tehingud sooritas kostja. Samas ei ole kostja tehingute eest tasunud. Kostjapoolne lepingutingimuste mittetäitmine on käsitletav ühepoolse lepingu täitmisest keeldumisena, mis Tsiviilkoodeksi (TsK) § 174 kohaselt ei ole lubatud. Kostja käitumine on vastuolus ka TsK § 173 lõikega 1, mille kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ning tähtajaks. Võlgnevus on olnud kostjale tema arvelduskontol nähtav alates tehingute debiteerimisest (15.08.1997.a). Kostja kaarditehinguid ei vaidlustanud, kuid lõpetas peale võlgnevuse tekkimist Pangas arveldamise ega ole võlgnevust tänaseni tasunud. Panga 25.05.2005.a võlateatisele (Lisa 3) mis saadeti kostja Rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile (Lisa 4), kostja reageeris ning kinnitas telefonivestluses, et kaarditehingud tegi isiklikult. Kohtuvälisele kokkuleppele ei ole siiski jõutud. Lepingu punkti 11.2 kohaselt kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Tallinna Linnakohtus. Vastavalt VÕS RS § 11 kohaldatakse enne 01.07.2002.a tekkinud võlasuhetele enne VÕS RS jõustumist kehtinud seadust. Et Leping sõlmiti ja kohustus muutus sissenõutavaks enne 01.07.2002.a, tuleb vaidluses kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid. Seoses eeltooduga, aluseks võttes esitatud dokumentaalseid tõendeid ning tuginedes TsK § 173 lg 1, § 174; TsÜS § 63; VÕS RakS § 11 ning TsMS §-le 5 lg 1 p 1 palub hageja välja mõista M.Tlt AS-i SEB Eesti Ühispank kasuks 71 662.50 krooni ja kohtukulud. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on Tartu Maakohtu menetluses kriminaalasi mitmete isikute süüdistuses, kus hagejaks on AS SEB Eesti Ühispank. Kostja osaleb selles kriminaalasjas tunnistajana. Eeluurimisel oli tõestatud, tema Eesti Ühispanga pangakaardi nimetatud isikud omandasid endale vastu tema tahtmist. Samas oli ka tõestatud, et PIN koodi ta neile ei öelnud. Kohus kuulanud ära pooled ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. VÕS RakS § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.juul.it 2002.a. kohaldatakse enne VÕS jõustumist kehtinud seadust. Seega kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses tuginetud TsK §-de 173 lg 1 ja 174 alusel. Kohus loeb hagi tõendatuks hageja poolt esitatud järgmiste tõenditega, millised kinnitavad järgmist: Poolete vahel on 02.
2. 1996.a. sõlmitud VISA Electron pangakaardi kasutamise leping nr.
3. (tl.6-7). Kostja pangakonto väljavõttest 01.08.1997.a. kuni 31.08.1997.a. nähtuvalt on tal tekkinud võlgnevus 71 622,50 krooni. ( tl. 8-10). 25.05.2005.a. on hageja esitanud kostjale kohtuväliselt ka võlgnevuse tasumise nõude summas 71 622,50 krooni (tl. 11). Kostja vastväited hagile ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja poolt väidetav kriminaalasja menetlemine ei oma antud asjas tähtsust,. sest kostja vastutab hageja eest tulenevalt lepingulisest kohustusest. Kostja tunnistas kohtuistungil, et ta teadis, et pangakaarti ei tohi kellelegi anda ja politsei menetluses olevas kriminaalasjas oli tõestatud, et tema võttis raha pangakontolt välja ja andis selle võõrastele inimestele. (tl. 36). 2 Asjas ei ole ka tõendeid, et kostja oleks teatanud hagejale pangakaardi ja PIN koodi kadumisest, millise nõude sätestas pooltevahelise lepingu p. 5.
4. Lepingu järgi lasus selline kohustus kostjal vastavalt lepingu punktidele 7.1 ja 7.2 Kostjalt kuulub kohtukuluna väljamõistmisele hageja kasuks hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4750 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS RakS §-st 11, TsK § -dest 173 lg 1 ja 174, kohus o t s u s t a s: Välja mõista M.T`lt AS SEB Eesti Ühispank kasuks võlgnevus 71 662,50 (seitsekümmend üks tuhat kuussada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti. Välja mõista M.T`lt kohtukuluna hageja poolt tasutud riigilõiv 4750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Arne Kolnes kohtunik 3