Obsah (5)

§ 65§ 64§ 67§ 69§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juuni 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-1616/2004 Haldusasi R.V.’u kaebused Murru Vang

§ 65lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.

Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole täitmisele pööratud kaheksa kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Seaduse mõttest lähtuvalt otsustab karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamise karistuse määraja, seega ei ole Murru Vangla ametnikel võimalust teise vangla direktori määratud karistust tingimisi edasi lükata. Vangistusseaduses on ette nähtud võimalus pöörata karistus täitmisele kaheksa kuu jooksul selle määramisest, kui karistust ei ole võimalik mitmesugustel põhjustel (nt vabade kartseri kohtade puudumise tõttu) koheselt täitmisele pöörata. Vangistusseadus ega haldusmenetluse seadus ei näe ette karistuse edasi lükkamist põhjusel, et distsiplinaarkaristuse käskkiri on vaidlustatud. Seega on kaebaja väited kartserisse paigutamise ebaseaduslikkuse kohta alusetud. Murru Vangla direktoril ei ole õigus otsustada, kas ta täidab teise vangla direktori otsust või jätab selle täitmata. Murru Vangla ametnik on lähtunud käskkirja täitmisele pööramisel HMS § 60 lõikes 2 sätestatud kohustusest, mille kohaselt on haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Tallinna Vangla direktori käskkiri oli täitmisele pööramise ajal kehtiv ja seda oli kaebajale tutvustatud. Asjaolu, et käskkiri tunnistati hiljem kehtetuks, ei muuda selle täitmist vangla poolt õigusvastaseks. Isik kelle õigusi on rikutud, saab esitada kahjunõude rikkuja vastu. Antud juhul oli rikkujaks Tallinna Vangla direktor, kuna distsiplinaarkaristuse määras tema. 3

§ l1 lg 1 sätestab, et vangistusseadusele ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 81 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Vangistusseadus ei sätesta käskkirja täitmise peatamise võimalust, seega tuleb lähtuda HMS sätetest. HMS annab vaiet lahendavale organile võimaluse haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik haldusakti adressaadi õiguste kaitseks. Vaiet läbivaatavaks organiks on Justiitsministeerium. Justiitsministeerium ei ole peatanud käskkirja täitmisele pööramist, seega käitus vangla otsust täites õiguspäraselt. Kaebaja arvab ekslikult, et kui ta otsuse vaidlustab, siis on tegemist apellatsiooniga kohtumenetluse mõttes. HSM § 61 lg 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seaduse ei sätesta teisiti Kaebajale tutvustati distsiplinaarkaristuse käskkirja 19.03.2004 ja see tunnistati kehtetuks 26.04.

1. Vaideotsus jõudis Murru Vanglasse otsuse tegemisele järgneval päeval. Murru Vangla ametnike poolt täideti kehtivat käskkirja, seega on ametnike käitumine õiguspärane. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja paigutati kartserisse kehtiva käskkirja alusel, siis oli kartserisse paigutamine õiguspärane. Seega ei ole Murru Vangla ametnikud kaebajale kahju tekitanud. II. Murru Vangla direktori 16.11.04 käskkirja nr 78-i tühistamise nõue. Kaebaja lukustatud kambrisse paigutamise põhjuseks oli vangla julgeoleku ohustamine keelatud esemete omamisega ja järelevalve teostamise takistamine. Kaebaja tunnistab, et ta kattis kaamera kinni, kuid väidab, et tegi seda hambavalu tõttu. Ebatõenäoline on, et kaebaja ei saanud aru, et ta takistab oma tegevusega järelevalve teostamist. Eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate jälgimiseks paigaldatud kaamerad kaeti kinni
2. ja
3. novembril ning narkootiline aine avastati
4. novembril, seega oli alust oletada, et kaamerate sulgemine oli seotud õigusvastaste tegude varjamisega. Kaebaja õigusvastane tegevus on kinnitust leidnud. Kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine oli põhjendatud vajadusega piirata õigusvastase tegevuse jätkumist. Kaebaja üritab väita, et teisel päeval ei katnud kaamerat kinni A.N., kuid käesolevas kohtuvaidluses ei ole oluline, kas kaamera kattis kinni A.N. või keegi teine eluaegset vanglakaristust kandvatest kinnipeetavatest. Kaebaja väidab, et vangla ei suuda tõendada keelatud esemete leidmise fakte, kuid samas möönab, et teiselt eluaegselt kinnipeetavalt on kahel korral ära võetud mobiiltelefon. Eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate juurest on leitud vanglas tehtud fotosid. Fotoaparaadita ei ole vanglas võimalik pilte teha, seega on kinnipeetavate käsutuses keelatud ese, mida ei ole õnnestunud leida. Kui sellele lisada järelevalve tegevuse takistamine ja narkootilise aine leidmine, võib rääkida toime pandud rikkumiste sagenemisest. Seega on kaebaja väited alusetud. Kaebuse esitamine Murru Vangla raamatupidaja suhtes ei ole seotud julgeolekuabinõude kohaldamisega, kuna kaebaja isikuarvele on tagastatud ekslikult maha arvatud summa. Sellega on kaebaja õigused taastatud. Seega on kaebaja väited kättemaksu kohta pajasõnalised. KOHTU PÕHJENDUSED I. Kaebus kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et kaebus kaebajale kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised: Vastavalt

§ 64

lõikele 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Sama paragrahvi lg.4 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustatakse kinnipeetavale allkirja vastu. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla direktori Toomas Malva 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442d määratud R.V.’ule distsiplinaarkaristuseks 35 ööpäeva kartserit selle eest, et etapeerimise ettevalmistamisel 20.02.2004 kell 13.40 leiti temalt keelatud ese - mobiiltelefon Nokia 3310 koos laadijaga, mis oli peidetud aluspesu alla. Kaebaja seletuse kohaselt viibis ta käskkirjas märgitud sündmuse ajal 20.02.2004 Tallinna Vangla koosseisu kuuluvas haiglas.

§ 65lg 1 kohaselt pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.

Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni. Seega eeldab distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramise edasilükkamine distsiplinaarkaristuse määraja vastavat otsustust koos katseaja määramisega. Tallinna Vangla direktori Toomas Malva 11.03.2004 käskkirjas nr. 442-d ei ole R.V.ule määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist edasi lükatud ega katseaega määratud. Seega tuli distsiplinaarkaristus pöörata täitmisele kohe. Kaebusest nähtuvalt on Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkiri nr. 442-d saabunud Murru Vanglasse 19.03.2004. Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d koopiast nähtuvalt on nimetatud käskkiri kaebajale Murru Vanglas teatavaks tehtud 19.märtsil 2004. Seega sai Murru Vangla pöörata selle käskkirja täitmisele alates 19. märtsist 2004.

§ 65

lg 6 sätestab, et distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Nimetatud sättest järeldub, et distsiplinaarkaristus võib täitmisele pöörata distsiplinaarkaristuse määramisest kaheksa kuu möödumiseni. Käesoleval juhul pöörati R.V.ule Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442-d määratud distsiplinaarkaristus Murru Vanglas täitmisele 01.04.2004, seega ei ole käskkirja täitmisele pööramisel ületatud

§ 65lg.-s 6 sätestatud tähtaega.

R.V. on 22.03.2004 esitanud Tallinna Vangla direktori Toomas Malva 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d peale vaide Justiitsministeeriumi vanglata osakonnale. VS § l1 lg 1 sätestab, et vangistusseadusele ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Kohus nõustub vastustajaga, et vangistusseadus ega haldusmenetluse seadus ei näe ette karistuse edasi lükkamist põhjusel, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on vaidlustatud. Vangistusseadus ei sätesta ka käskkirja täitmise peatamise võimalust, seega tuleb lähtuda HMS sätetest. HMS § 81 kohaselt võib vaiet lahendav haldusorgan haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitseks. Vaiet läbi vaadanud Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler ei ole peatanud Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d täitmist, seega on Murru Vangla Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442-d määratud distsiplinaarkaristuse täitmisele pööranud õiguspäraselt. HMS § 61 lg 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kaebajale tutvustati Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d 19.03.

1. HSM § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seaduse ei sätesta teisiti. Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkiri nr. 442-d tunnistati kehtetuks Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 26.04.
2. vaideotsusega nr. 4-1-08/
3. Asja materjalidest nähtuvalt jõudis vaideotsus Murru Vanglasse otsuse tegemisele järgneval päeval ja R.V. vabastati kartserist 27.04.2004 (tl.6) Seega oli Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkiri nr. 442-d karistuse täitmisele pööramise ajal 01.04.2004 kehtiv. Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab 5 õiguslikku jõudu. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja paigutatud kartserisse Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirja nr. 442-d kehtivuse ajal õiguspäraselt. Kaebaja on vabastatud koheselt Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 26.04.
4. vaideotsuse nr. 4-1-08/3860 saamisel. Vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § lõikele 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuna Murru Vangla ei ole kaebajat kartserisse paigutanud õigusvastaselt, ei ole Murru Vangla talle kartserisse paigutamisega ka õigusvastaselt kahju tekitatud. Kahju võidi kaebajale tekitada Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442-d, mis tunnistati kehtetuks Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 26.04.2004 vaideotsusega nr. 4-1-08/
5. Kaebaja ei ole aga käesolevas kaebuses esitanud kahjunõuet Tallinna Vangla vastu. Samas märgib kohus, et Justiitsministeeriumi vanglate asekantsleri 26.04.
6. vaideotsusega nr. 41-08/3860 tunnistati Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkiri nr. 442-d, kehtetuks põhjusel, et üks käskkirjas märgitud süütegudest, kaebaja valduses mobiiltelefoni laadija olemine, ei olnud piisavalt tõendatud. Teine käskkirjas märgitud süütegu, kaebajalt keelatud eseme, mobiiltelefoni Nokia 3310 leidmine, on leidnud tõendamist ka vaideotsuses. Sellest tulenevalt on Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler teinud vaideotsuses Tallinna Vangla direktorile ettekirjutuse distsiplinaarkaristuse määramise uueks otsustamiseks. Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirjaga nr.864-d ongi määratud R.V.’ule Vangla sisekorraeeskirja § 58 nõuete rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks 30 ööpäeva kartserit selle eest, et 20.02.2004 kell 13.40 etapeerimise ettevalmistamisel leiti temalt keelatud ese - mobiiltelefon Nokia
7. Seega karistati R.V.’ut Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirjaga nr.864-d sama süüteo eest, mille eest oli talle karistus määratud kehtetuks tunnistatud Tallinna Vangla direktori 11.03.2004 käskkirjaga nr. 442-d ja millest ta oli ära kandnud 26 päeva. R.V. kinnitas kohtuistungil, et Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirja nr.864-d ta ei vaidlustanud ei haldus- ega halduskohtumenetluses. Seega on jäänud kehtima käskkiri, millega kaebaja on süüdi tunnistatud ja karistatud kartserisse paigutamisega teo eest, mille eest ta on osaliselt karistuse ära kandnud. Vastustaja seletuse kohaselt ei olnud võimalik Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirja nr.864-d täitmisele pöörata, kuna karistus oli määratud sama süüteo eest, mille eest R.V. oli karistuse juba osaliselt ära kandnud. VS § 63 lg.3 kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest kohaldada ainult ühte distsiplinaarkaristust. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajale tema kartserisse paigutamisega kahju tekkinud. RVS § 8 lg.1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et ASga Vanglatööstus sõlmitud töökokkulepped linade õmblemiseks täitis ta kartseris olemise ajal täielikult määratud tähtajaks ja ta sai ka tehtud töö eest tasu (tlk.68). Seega ei ole kaebajale kaebuses väidetud varalist kahju tekitatud. RVS § 9 lg.1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg.2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja ei ole väitnud, et tema kartserisse paigutamisega oleks süüliselt alandatud tema väärikust või teotatud tema au või head nime. Kaebaja kannab eluaegset vabaduskaotuslikku karistust, mistõttu on välistatud temalt vanglas kartserisse paigutamisega vabaduse võtmine, tema kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine. Kohtus ei leidnud tõendamist kaebaja tervise süüline kahjustamine tema kartseris viibimisega. 6 Kaebaja seletas kohtuistungil, et kartseris hommikul ärgates ta märkas, et jalale oli tekkinud marrastus.11.05.2004 Murru Vangla meditsiinilise osakonna arsti V.Kulikovi poolt väljastatud meditsiinilisest õiendist (tlk. 4) nähtuvalt vaadati kinnipeetav R.V. läbi 15.04.
8. Tal diagnoositi infitseeritud marrastus (lümfangoiit) vasaku labajala piirkonnas ja määrati ravi. Järgmisel päeval 16.04.2004 vaadati kaebaja teistkordselt läbi ning lümfangoiidi nähud olid kadunud. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et ta jalg on paranenud ning praegu mingit kahjulikku tagajärge sellest ei ole. II. Kaebus Murru Vangla direktori 16.11.2004 käskkirja nr. 78-i osaliseks tühistamiseks. Kohtule esitatud kirjalikus kaebuses taotles kaebaja käskkirja tühistamist tervikuna. Kohtuistungil täpsustas kaebaja taotlust ning palus tühistada käskkirja kaebaja osas. Vastavalt VangS § 69 lg.-le 1 kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. VangS § 69 lg 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja suhtes vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud VangS § 69 lg 2 punkti 4 ehk eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist.

§ 67sätestab kinnipeetava kohustused julgeoleku tagamiseks vanglas.

Nimetatud paragrahvi kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele, mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid, teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist ning suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Justiitsministri 01.04.2003 määrusega nr 23 kinnitatud ”Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine” (edaspidi Määrus) § 2 kohaselt korraldatakse kinnipeetava vangistuse nõuetekohaseks täideviimiseks vanglas järelevalve vangistuse täideviimise tingimuste üle, mis on sätestatud „Vangistusseaduses“, justiitsministri 30. novembri 2000.a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirjas“ (edaspidi Vangla sisekorraeeskiri) „Vangla kodukorras“ ja teistes õigusaktides. Nimetatud Määruse § 24 p.1 kohaselt korraldatakse järelevalves kinnipeetavate visuaalset või elektroonilist jälgimist. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses ja ka kohtuistungil kinnitanud, et sulges 06.22.2004 koridori jälgiva kaamera kuueks minutiks. Seega on kaebaja ise kinnitanud, et ta on takistanud vanglas järelevalve teostamist, seega pannud toime

§-i 67 rikkumise. Kaebuse väited väljakutsenupu mittetöötamisest ja tema hambavalust on asjakohatud, sest nimetatu ei saa olla kaebuse esitaja poolt vanglas järelevalve teostamise takistamise õigustuseks. Käesolevas haldusasjas on samuti kindlaks tehtud, et kaebajale on Tallinna Vangla direktori 01.06.2004 käskkirjaga nr.864-d määratud distsiplinaarkaristus Vangla sisekorraeeskirja § 58 nõuete rikkumise, seega keelatud eseme omamise, eest. Eeltoodust võib järeldada, et kaebuse esitaja on keelatud esemete valdamisega ja kaamera sulgemisega korduvalt, seega süstemaatiliselt, rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju, millest tulenevalt oli vastustaja õigustatud kohaldama tema suhtes VangS § 69 lõiget 1 ehk täiendavaid julgeolekuabinõusid.

§ 69kuulub nimetatud seaduse 8.jakku „Julgeoleku tagamine vanglas”.

Julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole karistus, vaid tegemist on ennetava abinõuga, mis on suunatud vangla julgeolekuriske suurendavate asjaolude, milleks on kinnipeetavate poolt õiguserikkumiste toimepanemine, ärahoidmisele. Seega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võib põhineda nii kinnipeetava poolt konkreetselt toimepandud teol kui ka kogutud informatsioonil, mis võimaldab 7 teha järeldusi kinnipeetava võimaliku käitumise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt asusid

1. eluosakonnas eluaegsete kinnipeetavate sektsioonis kolm eluaegset kinnipeetavat: R.V., A.N. ja O.B.. Kaebaja on kinnitanud kohtule esitatud kaebuses, et A.N.ilt on mitmel korral ära võetud mobiiltelefonid. Seega on A.N.i valduses olnud keelatud esemed. Murru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Raivo Põder´i 15.11.2004 ettekandest (tlk. 55) nähtuvalt suleti 06.11.2004 tema tööl olles
2. eluosakonnas eluaegsete kinnipeetavate koridori jälgiv kaamera. Kaamera avati mõne minuti pärast ja videolindilt oli näha, et seda tegi kinnipeetav R.V.. Inspektor-korrapidaja abi Valeri Ranert´i 08.11.2004 ettekandest nähtuvalt kattis A.N. 07.11.2004 videokaamera kolm korda käega ja rätikuga (tkl.56). Murru vangla valvuri Vanda Sasjuki 07.11.2004 ettekandest nähtuvalt kaeti
3. eluosakonnas eluaegsete kinnipeetavate koridori jälgiv videokaamera 06.11.2004 kella 16.10 paiku umbes viieks minutiks, monitorist ei olnud näha, kes seda tegi (tlk 57). Murru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Raivo Põder´i 15.11.2004 ettekandest (tlk. 55) nähtuvalt leiti 08.11.2004 O.B.i läbiotsimisel tema pükstest must kilepakk, milles oli 180 doosi fentanüüli. Selle fakti alusel on alustatud Põhja politseiprefektuuri narkotalituse poolt kriminaalmeneltus.

§ 66

lg 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vangla direktor.

§ 69lg.4 kohaselt kohaldab vangla direktor täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Seega on seadusega vangla direktorile antud õigus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Vastava otsuse tegemisel peab vangla direktor hindama olemasolevatele faktilistele asjaoludele ja informatsioonile tuginevalt, kui suur on julgeolekuoht. Käesoleval juhul on vangla direktor käskkirjas nimetatud faktilisi asjaolusid hinnates leidnud, et korduv videovalvekaamerate kinnikatmine, millega takistatakse kinnipeetavate järelevalve teostamist ning keelatud esemete leidmise sagenemine elutsoonis ja narkootilise aine avastamine samal perioodil nõuab vangla sekkumist edasiste õiguserikkumiste ärahoidmiseks. Vastavalt Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg.-le 1 on kinnipeetaval õigus äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda oma osakonna territooriumil. Õigust vabalt liikuda ei ole kartseris, eraldatud lukustatud kambris, vangla ravipunkti statsionaaris, vanglahaiglas või vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval. Tulenevalt kinnipeetavate vabast liikumisest osakonna territooriumil ei saanud vangla juhtkond keelatud esemete leidmise juhtumitel sisuliselt kindel olla, et kinnipeetavad, kelle juurest keelatud esemeid ei leitud, ei olnud keelatud esemetest teadlikud ega seotud esemete saamise või edasiandmisega. Kohus on seisukohal, et varem ühises elutsoonis elanud kinnipeetavate eraldamine üksikkambritesse on antud olukorras, kus seoses ühise elutsooniga on vangla sisekorraeeskirju rikkuvate kinnipeetavate tuvastamine raskendatud, igati põhjendatud. Eeltoodud julgeolekumeede võib kaasa aidata edasiste õigusrikkumiste tuvastamisele ning on ennetuslik meede, hoidmaks ära vanglas keelatud esemete ning narkootikumide levitamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamine on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus leiab, et kuigi kaevatava käskkirjaga on piiratud kaebuse esitaja õigust liikuda ja vabalt suhelda eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavatele ettenähtud elutsoonis, on see käesoleval juhul õigustatud ja kooskõlas seadusega. Vangla direktor on hinnanud kinnipeetavate ohtlikkust faktiliste asjaolude ja sellest tehtud järelduste alusel. Vaidlustatud käskkiri tugineb seaduslikule alusele, käskkirja põhjendustes on toodud kaalutlused, millest käskkirja andmisel on lähtutud. Kohus ei ole tuvastanud kaalutlusotsuse menetlus- ega vormivigu. Kohtu hinnangul on diskretsiooni teostatud õiguspäraselt. VangS § 69 lg 3 kohaselt VangS § 69 lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Vaidlustatud käskkirjas on peetud abinõu rakendamiseks vajalikuks ajaks ühte aastat. Kohus leiab, et käskkirjas toodud faktiliste asjaolude ja kaalutluste pinnalt, samuti kohtule esitatud kirjaliku seletuse ja asja arutamisel antud seletuste 8 kohaselt, millest nähtuvalt on kinnipeetavatelt lisaks keelatud esemetele leitud suures koguses narkootilist ainet, mida on põhjendatult seostatud õigusvastaste tegude varjamiseks kaamerate sulgemisega, ei saa täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise aastast tähtaega pidada ebamõistlikult pikaks. Kaebaja on ekslikult leidnud, et vaidlustatud käskkirjaga on tema suhtes kohaldatud ka VangS § 69 lg.2 p.3 sätestatud täiendavat julgeolekuabinõud-kehakultuuriga tegelemise keelamist. Vastustaja seletuse kohaselt ei ole R.V.ult ühegi haldusaktiga võetud ära õigust sporti teha. Talle on kambris võimaldatud sporditarvete kasutamist. Endise spordisaali ruumi on tehtud ladu (tlk.71). Spordisaali likvideerimine ei ole kaebaja suhtes VangS § 69 lg.2 p.3 täiendavat julgeolekuabinõu kohaldamine. Paljasõnaline ja tõendamata on kaebuse väide, mille kohaselt paigutati ta eraldatud lukustatud kambrisse kättemaksuks selle eest, et ta oli pöördunud Riigiprokuratuuri avaldusega kriminaalasja alustamiseks Murru Vangla raamatupidamise suhtes. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et kaebaja isikuarvelt ekslikult maha arvatud summad on sellele arvele tagastatud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse motiivid ja kaebaja põhjendused ei anna alust käskkirja osaliseks tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Aili Maasik Kohtunik 9