) § 6 lg 2 (14.augustil 1995 kehtinud redaktsioon) kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse seadmises, § 7 lg 1 kohaselt ei tagastata alevi või linna piires maad, kui see kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana. Seega oleks tulnud ostueesõigusega erastatava maa piirid teha kindlaks enne maa tagastamist. 2) Kaevatava korraldusega tagastatud maa piirneb Viimsi Keskkooli ees asuva parklaga. Kaevatava korralduse vastuvõtmise ajal oli teada, et AS E. on Viimsi Keskkooli hoone omanik ning ilmselt soovib kasutada seadusest tulenevat õigust maa erastamiseks. Tulenevalt
lg-st 2 ei olnud maa tagastamine lubatud enne ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa määramist olenemata sellest, kas maa erastamise avaldus oli esitatud või mitte. Vastustaja tagastas maa selgitamata eelnevalt välja Viimsi Keskkooli hoone teenindamiseks vajaliku maa suurust. 3) Erastamisele kuuluva maa suurust ei saa määrata kohtumenetluses. Vastustaja vastuväited Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Kaebaja avaldus maa erastamiseks on esitatud 23.12.1997, s.o 2 aastat ja 4 kuud pärast seda, kui Viimsi Vallavalitsus oli vastu võtnud 14.08.1995 korralduse nr 161 Kõrgmäe II maaüksuse tagastamiseks. 2) Maaüksus Kõrgmäe II on kantud kinnistusregistrisse 22.11.1995, s.o 2 aastat varem kui AS E. esitas maa ostueesõigusega erastamise avalduse, mistõttu korralduse tühistamine käesoleval ajal ei ole enam võimalik. 3) Vastustajal ei olnud maa tagastamise korralduse tegemise ajal teada, et AS E. soovib Viimsi Keskkooli hoone juurde erastada nii suurt maatükki. 4) Vastustaja on seisukohal, et kaebajal ei olnud sel ajal soovi erastada maad Viimsi Keskkooli hoone juurde, sest AS E. tolleaegne juhatus soovis, et Viimsi Vallavalitsus annaks AS E. omandisse ca 2,4 ha munitsipaalmaad Miiduranna külast ja pakkus vahetuseks selle maa eest Viimsi valla omandisse Viimsi Keskkooli hoonet ja selle läheduses oleva lasteaia Piilupesa hoonet. AS E. aktsionäride 23.03.1994 üldkoosoleku protokollist nr 1 nähtub, et päevakorra punktis 6 „Jooksvad küsimused“ on otsustatud nõustuda Viimsi Vallavalitsuse sooviga ning lubada aktsiaseltsi juhatusel anda Viimsi Vallavalitsusele tasuta bilansist bilanssi Viimsi Keskkool ja lasteaed Piilupesa. Sellealased läbirääkimised lõppesid pooltevahelise koostöölepingu sõlmimisega 26.10.1998, mis nägi ette AS-i E. omandis olevate eelnimetatud hoonete vahetamise 2,4 ha suuruse maatüki vastu. Vallavalitsus moodustas eelnimetatud maatükist kinnistu „Raudteejaama“ suurusega 2,756 ha. Ette valmistati ka notariaalne leping, mis pidi sõlmitama 1999.a. detsembris, kuid jäi sõlmimata AS E. esindaja lepingu sõlmimisele mitteilmumise tõttu. Seejärel nõustus Viimsi Vallavalitsus tulles vastu kaebaja suurenenud soovidele, lisaks 0,563 ha suuruse kinnistu andmisega vahetuse korras. Notariaalse lepingu sõlmimisele 28.04.2003 AS E. esindaja ei ilmunud. Vastustaja leiab, et eeltoodust nähtub, et AS-l E. ei olnud 1995.a. soovi maa ostueesõigusega erastamiseks. 2 5) 19.08.2002 müüs AS E. Viimsi Keskkooli hoone Läti äriühingule S.D., millega muutus kehtetuks hoone juurde maa ostueesõigusega erastamise avaldus. Eelnimetatud Läti äriühing ei esitanud avaldust, et soovib erastada ostueesõigusega maad. Kuna eelnimetatud äriühing hoone eest ei tasunud ostis AS E. 16.10.2002 täitemenetluse kaudu hoone tagasi. Peale hoone omandamist 16.10.2002 ei ole AS E. uut ostueesõigusega erastamise avaldust esitanud. 6) Jõus on 24.01.2002 kirjaga nr 132 tehtud piiride kulgemise ettepanek koos juurdelisatud plaaniga. AS E. ei ole seni esitanud vallavalitsusele katastriüksuse moodustamiseks dokumente, seega venib menetlus AS E. tegemata jätmiste tõttu. Kohtuotsuse põhjendused ja resolutiivosa Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud toimiku materjale ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust selles, et AS E. oli kaevatava haldusakti andmise ajal Viimsi Keskkooli hoone omanik ning avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks on esitatud tähtaegselt.
lg 2 p 3 (01.01.1995-07.06.1996 kehtinud redaktsioon) kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned või rajatised ning ei lepita kokku hoonestusõiguse seadmises, vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 7, 9 ja 10. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt ei tagastata alevi või linna piires õigusvastaselt võõrandatud maad, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ning kehtivad õigusaktid ei võimalda maa jagamist ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitise võõrandamiseks õigustatud subjektile.
lg 5 kohaselt ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse määrab kindlaks kohalik omavalitsus ja volitatud riigiasutus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
ja 10 rakendamiseks antud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 208 kinnitatud „Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluste“ (16.07.1992-09.07.1998 kehtinud redaktsioon) p 2 esimese lause kohaselt linna või alevi piires ning kompaktse hoonestusega aladel väljaspool linnade või alevite piire asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde teenindamiseks vajaliku maana. Punkt 3 kohaselt hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga. Punktist 4 tulenevalt oli hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks tiheasustusala (linn, alevik, kompaktse hoonestusega küla) osa hoonestusprojekt; ettevõtte või selle ehitusjärjekorra või hoone(te) ehitusprojekt, liini-, teede- või vesiehituse projekt, mille generaal- (asendi-) plaani osa põhjendab maa-ala suuruse ning piiride paigutuse hoonete, peal- ja allmaarajatiste, kaitsetsoonide ja –haljastuse tarvis vastavalt ehitamise ajal kehtinud normatiivaktidele. Kohus nõustub vastustaja esindajaga selles, et juhul, kui esinesid
lg 2 p-s 3 või § 7 lg-s 1 märgitud alused, tuli enne maa tagastamist lahendada ostueesõigusega erastamise küsimus. Kõrgmäe II maaüksus pindalaga 12 067 m2 tagastati õigustatud subjektile 14.08.
lg-st 1, mille kohaselt ei tagastata alevi või linna piires õigusvastaselt võõrandatud maad, kui maa kuulub teise isiku hoonete või rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana. 09.07.1998 kehtima hakanud Vabariigi Valitsuse kinnitatud "Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord" kaevatava tagastamise korralduse andmise ajal ei kehtinud, kuid teenindusmaa olemusest ja maareformi põhimõttest arvestada kõigi maareformi subjektide huve, on tuletatav, et hoone juurde sai määrata selle teenindamiseks vähima ja piisava koguse maad. Kõrgmäe II maaüksuse õigustatud subjektile tagastamise hetkel ei olnud kaebaja poolt maa ostueesõigusega erastamise avaldust esitatud. AS E. aktsionäride 23.03.1994 üldkoosoleku protokollist nr 1 (tlk 102) nähtub, et päevakorra punktis 6 „Jooksvad küsimused“ on otsustatud nõustuda Viimsi Vallavalitsuse sooviga ning lubada aktsiaseltsi juhatusel anda Viimsi Vallavalitsusele tasuta bilansist bilanssi Viimsi Keskkool ja lasteaed „Piilupesa“. Poolte vahel on sõlmitud koostööleping 26.10.1998, mis nägi ette AS-i E. omandis olevate eelnimetatud hoonete vahetamise 2,4 ha suuruse maatüki vastu (tlk 97). Vastustaja esindaja selgituste kohaselt moodustas vallavalitsus eelnimetatud maatükist kinnistu „Raudteejaama“ suurusega 2,756 ha. Ette valmistati ka notariaalne leping, mis pidi sõlmitama 1999.a. detsembris, kuid jäi vastustaja seletuste kohaselt sõlmimata AS E. esindaja lepingu sõlmimisele mitteilmumise tõttu. 17.12.1999 on AS E. nõukogu otsustanud Viimsi Keskkooli ja lasteaia „Piilupesa“ hooned vahetada Viimsi vallale Miiduranna külas kuuluva maa suurusega 27560 m 2 vastu (tlk 96). Vastustaja esindaja seletuste kohaselt nõustus Viimsi Vallavalitsus lisaks 0,563 ha suuruse kinnistu andmisega vahetuse korras. Ka selle notariaalse lepingu sõlmimisele 28.04.2003 AS E. esindaja vastustaja seletuste kohaselt ei ilmunud. Kohus peab eeltoodust tulenevalt tõendatuks, et eelmärgitud ajavahemikul (1994-1999) ei olnud AS-l E. tegelikku soovi Viimsi Keskkooli hoone juurde maad erastada. Viimsi Vallavalitsusel ei olnud põhjust, lähtudes AS E. aktsionäride nõusolekust Viimsi Keskkooli hoone vahetamiseks ning sellest, et juhul kui vahetustehingut ei toimu, on hoone omanikul õigus vaid vähima vajaliku ja piisava teenindusmaa määramisele, viivitada maa tagastamiseks esitatud avalduse lahendamisega. Nähtuvalt 21.11.1975 maa üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 148 (tlk 187-190) oli Viimsi Keskkooli ja lasteaia „Piilupesa“ hoonete alla antud tähtajatuks kasutamiseks kokku maad 6,99 ha., seega ei oleks AS E. saanud nõuda vaid Viimsi Keskkooli teenindamiseks vajaliku maana 6,8 ha ostueesõigusega erastamist. Käesolevaks ajaks on Viimsi Keskkooli hoone juurde teenindusmaa määramiseks tehtud Viimsi Vallavalitsuse poolt piiride kulgemise ettepanek, mis on siduv. Nimetatud ettepaneku kohaselt ei ulatu määratud teenindusmaa piirid maatükini, mis tagastati õigustatud subjektile (tlk 70). Kohtul ei ole alust arvata, et 1995.a. oli sama hoone teenindamiseks vajalik suurem maatükk kui 2002.aastal. Eeltoodust põhjendustel ei kuulu kaebus rahuldamisele. 4 Kohtukulud hüvitatakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti (HKMS § 93 lg 1), seega jääb rahuldamata kaebaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks. Vastustaja kohtukulude nõuet esitanud ei ole. Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 ja §-st 31, kohus OTSUSTAS: Jätta AS E. kaebus täies ulatuses rahuldamata. Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest 01.12.2004. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Kristina Maimann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.