3-04-318/2

3-2338/04 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Tallinnas,

1. jaanuaril 2005.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja OÜ Õ.K. esindaja Reimo Metsa, vastustajate, Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturite Elin Vilippus'e ja tema asendaja Silva Kulagina esindaja advokaat Urmas Kiik"i osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 20.
2. 2005.a. OÜ Õ.K. kahju hüvitamise kaebust Tallinna ja Harjumaa kohtutäiturite Elin Vilippus'e ja tema asendaja Silva Kulagina vastu summas 70 000 krooni. Kahjunõuet põhjendatakse järgmiselt: 06.03.2003.a. tegi A.P. täitemenetluse alustamiseks avalduse T.K. vastu 35 000 krooni nõudes. 06.05.2003.a. müüdi kohtutäitur Elin Vilippuse büroos toimunud Elin Vilippuse asendaja Silva Kulagina läbiviidud enampakkumisel võlgnikule kuuluvad üksiktuba nr 55 ja Vi mõttelist osa korterist nr 38/39 aadressil Xxxxxxxx, Tallinn alghinnaga 38 000 krooni H.K. OÜ-le. Nimetatud enampakkumine tunnistati kehtetuks Tallinna Linnakohtu 15.03.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/125-414/04 kuid tulenevalt asjaolust, et äriühing on enampakkumisel omandatud korterid edasi võõrandanud, siis puudub kaebuse esitajal, kellele T.K. loovutas nõude kohtutäiturite vastu, seaduslik võimalus oma omandit heausksetelt omanikelt tagasi nõuda. Kaebuse kohaselt enampakkumise kehtetuks tunnistamise põhjuseks oli asjaolu, et alghinna puhul 38 000 krooni kehtestati enampakkumise sammuks põhjendamatult, vastuolus heade tavade ja mõistlikkuse põhimõttega, 100 000 krooni. Kaebuse esitaja arvab, et korrektse enampakkumise tulemusena oleks olnud temal võimalus saada enampakkumisel tunduvalt suuremat hindaja seega on kohtutäitur vastutav kaebuse esitajale enampakkumise tulemusena tekitatud kahju eest. Kohtuistungil selgitas avaldaja, et enampakkumise normaalse sammu korral 1000 - 5000 krooni oleksid korterid müüdud tõenäoliselt nende kohaliku keskmise turuhinnaga 2 x 26 000 = 52 000 krooni ning arvestades tegelikult saadud summat 38 000 krooni moodustaks kahju 52 000 - 38 000 = 14 000 krooni. Sama tulemus saabunuks ka siis kui juba enampakkumise alghinnaks oleks märgitud 52 000 krooni. Kaebuse teise seisukoha järgi puudub aga ka põhjendus, miks müüdi mõlemad üksiktoad korraga kuigi tõenäoliselt oleks piisanud ühe korteri enampakkumisele panemisest sest ühe korteri keskmiseks väärtuseks enampakkumisel võinuks olla 26 000 krooni. Selle hinna põhjenduseks osundab kaebaja, et täiteasjas nr 022/2003/03 omandas OÜ E.I. kohtutäitur E. Vilippuse poolt 15.04.2003.a. läbiviidud enampakkumisel võlgnik T.K. omandis olnud seitse korterit aadressil Xxxxxxxx kokku summas 219 000 krooni (tl 37 - 38) ning teistele tema poolt esitatud materjalidele. Kaebaja on seisukohal, et kuna esitatud nõue moodustas 35 000 krooni millele lisandus kohtutäituri tasu umbes 3000 kroonija ühe korteri keskmine väärtus avaldaja arvates oli 26 000 krooni, siis polnud vajalik ja otstarbekas puuduva 12 000 krooni saamiseks panna müüki veel üks korter. Selle asemel oleks kohtutäitur pidanud võlgnevuse täielikuks kätte saamiseks rakendama mingeid teisi ja sobivamaid lahendusi, näiteks võlgniku pensionist 50% kinnipidamist või tema pangakonto arestimist. Neid vahendeid rakendamata ei vastustaja ei arvestanud küllaldaselt võlgnike huvide ja õigustega. Kokkuvõttes on avaldaja seisukohal, et kohtutäituri tegevuse tulemusena on ta kaotanud ühe vajaduseta müüki pandud korteri. Selle vajaduseta müüdud korteri turuväärtus ongi tekitatud kahju sest kahju eest määratava hüvitisega tuleb vastavalt õiguse üldpõhimõtetele luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud ning kahju suurus tehakse kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga ja hindades. Väljamõistetud hüvitis peab võimaldama osta kaotatud varaga samaväärse vara kohtuotsuse tegemise seisuga (viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.11.1994.a. otsusele nr III-2/1-45/94). Samaväärse üksiktoa turuväärtus aadressil Kopli 69E/1-Vasara 1 on käesoleval hetkel 70 000 krooni. Vastustaja kaebust ei tunnista, olles seisukohal, et enampakkumise läbiviimine ei rikkunud isegi T.K. õigusi. Seda järgmistel põhjustel: T.K. oli täitemenetlusest teadlik, ilmudes kohtutäituri büroosse, kus talle tutvustati täitedokumenti ning võlgniku õigusi ja kohustusi. Järgnevast enampakkumisest anti T.K.le teada täitekutsega, samuti oli talle saadetud vallasvara arestimise akt ning teade arestimise toimumisest. Täituri poolt määratud eluruumide hinda 38 000 krooni võlgnik ei vaidlustanud, järelikult pidas ta hinda õiglaseks. Kaebaja varanduslikus seisundis ei toimunud märkimisväärseid muutusi kuna korterite müügihinna tasumise kohustus tasuti kaebaja eest teiste isikute poolt ning samas kaotas ta omandiõiguse eluruumidele mida polnud veel omandanud. Ainult siis, kui kaebaja oleks tõendanud, et enampakkumise teistsugusel läbiviimisel oleks müügiobjekti hind kindlasti tõusnud, võiks rääkida võlgniku õiguste rikkumisest. Kohtutäiturite esindaja juhib tähelepanu veel asjaolule, et T.K. ostis needsamad vaidlusalused eluruumid 03.03.2003.a. 35 000 krooni eest A.P.Mlt. Arvestades müügilepingu tingimusi on ka arusaadav, miks võlgnik ei vaidlustanud vara arestimisel täituri poolt määratud hinda. Lepingu kohaselt kohustus T.K. alluma nimetatud summa mitteõigeaegsel tasumisel kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustiku ettenähtud korras. Vastustaja arvates polnud enampakkumise sammu suurus oluline. On tava ja väljakujunenud praktika selline, et täituri poolt korraldatavale enampakkumisele saabunud isikud lepivad ukse taga omavahel kokku, kes alghinnaga asja omandab ja sisulist enampakkumist ei toimugi. Kokkulepet ka antud juhul tõendab asjaolu, et enampakkumise aktist ei nähtu ühegi osaleja vastuväiteid pakutud hinnasammule. Väide, et OÜ E.I. sammuga ei nõustunud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja ei ole tõendanud, et madalam pakkumise samm oleks kaasa toonud eluruumide müümise kõrgema hinnaga. Pöörates sissenõude eluruumidele, mille võlgnik oli omandanud, kuid mille eest oli tasumata jätnud, lähtus kohtutäitur nõudesumma suurusest ning sissenõudja ja võlgniku huvidest. Võlgniku vara müük enampakkumisel ei olnud vastuolus Kohtutäituri seaduse §-st 2 lg 3 tulenevate põhimõtetega. Täitemenetluse seaduse (TMS) § 48 lg 2 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale sissenõudja soovil. Täitedokumendi täitmise efektiivsuse huvides pööras kohtutäitur sissenõude võlgniku eluruumidele nr 55 ja Vi mõttelisele osale korterist nr 38/39 aadressil Xxxxxxxx, Tallinn . Ainult ühe korteri enampakkumisele panekul ja ülejäänud osas võlgniku pensionile sissenõude pööramisel oleks täitedokumendi täitmine võtnud aega enam kui üks aasta Selline täitmine ei oleks olnud täitemenetluse tõhususe huvides. Sissenõudja soov oli temale võlgnetav rahasumma võimalikult kurest kätte saada. Kõhus, kuulanud ära protsessiosalised ja uurinud kirjalikke tõendeid, tuvastas: Kaebuse esitaja õigusi rikuvad kohtutäituri toimingud siis, kui ametniku õigusvastase tegevuse tulemusena oleks T.K.le kuuluv vara müüdud madalama hinnaga kui kohustuste nõuetekohasel täitmisel. Õiguste rikkumine väljenduks sel juhul omaniku varalise sfääri alusetus vähenemises või saamata jäänud tulus. Seega on kaebuse esitanud selleks õigustatud isik. 03.03.2003.a. ostis T.K. üksiktoa nr 55 ja Vz mõttelist osa korterist nr 38/39 aadressil Xxxxxxxx, Tallinn 35 000 krooni eest A.P.Mlt. 06.03.2003.a. tegi A.P. täitemenetluse alustamiseks avalduse T.K. vastu 35 000 krooni nõudes. 06.05.2003.a. müüdi kohtutäitur Elin Vilippuse büroos toimunud Elin Vilippuse asendaja Silva Kulagina läbiviidud enampakkumisel võlgnikule kuuluvad üksiktuba nr 55 ja Vi mõttelist osa korterist nr 38/39 aadressil Xxxxxxxx, Tallinn alghinnaga 38 000 krooni H.K. OÜ-le. Tallinna Linnakohtu 15.03.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/125-414/04 nimetatud enampakkumine tunnistati kehtetuks. Otsuse kohaselt enampakkumise sammuks 100 000 krooni kehtestamine oli põhjendamatu, vastuolus hea tava ja mõistlikkuse põhimõttega. Sammu suurus peab olema mõistlik, et vara saaks müüdud kõrgeima hinnaga. Samm, mis ületab mitmekordselt alghinda, on ebamõistlikult suur ja rikub enampakkumisel osalenute õiguste pakkuda suuremat hinda. Kaebaja arvutuste järgi müüdi analoogilisi kortereid enampakkumistel antud piirkonnas 2003.a. keskmise hinnaga ca 26 000 krooni. Seetõttu tulnuks kähe korteri alghinnaks määrata 2 x 26 000 — 52 000 krooni või kehtestada 38 000 krooni suuruse alghinna korral normaalne enampakkumise samm vahemikus 1 000 - 5 000 krooni, mis tõenäoliselt samuti viinuks korterite võõrandamiseni 52 000 krooni eest. Kõhus nõustub nende järeldustega osaliselt. Korterite arestimine hinnaga 38 000 krooni oli avaldajale teada (tl 86 - 87 ning seda ta ei vaidlustanud. Samad korterid oli kaebaja kaks kuud tagasi ostnud 35 000 krooni eest. TMS § 64 lg 1 järgi vara alghinnaks enampakkumisel on arestimisaktis märgitud hind. Seega käitus kohtutäitur õiguspäraselt, määrates enampakkumise alghinnaks 38 000 krooni. Küll on õige, et enampakkumise sammuks 100 000 krooni kehtestamine oli põhjendamatu, vastuolus hea tava ja mõistlikkuse põhimõttega ning TMS § 64.1 lg 1 nõudeid eirates ei võimaldanud silmas pidada võlgniku huvi müüa asi maksimaalse pakutava hinnaga. Sammu juures 100 000 krooni, mis mitmekordselt ületab müüdava vara alghinna, ei ole majanduslikult mõttekas järgmist pakkumist teha. On suuresti tõenäoline, täituri selline viga tõi kaasa T.K.le kahju tekkimise. Hinnates enampakkumise tõenäolist kulgu madalama sammu korral (1000 - 5000 krooni) on piisavalt alust eeldamaks, et korter oleks müüdud alghinnast kõrgemalt. Esitades Tallinna Linnakohtule hagi enampakkumise tühistamiseks väljendas OÜ E.I. protesti täituri kehtestatud sammu suhtes ning soovi uuel enampakkumisel osaledes teha alghinnast kõrgemaid pakkumisi. Vastasel korral puudunuks hagi esitamisel mõte. Hinnates enampakkumise kulgu mõistliku sammu kehtestamise korral pole kohtul alust mittenõustumiseks kaebaja seisukohaga, et enampakkumise tulemuseks võinuks reaalselt kujuneda korterite müük nende tavalisel hinnatasemel 52 000 krooni eest. Seega jäi T.K.l täituri seadusevastase tegevuse tõttu saamata tulu kokku 52 000 - 38 000 = 14 000 krooni. Küll ei pea Kõhus põhjendatuks kaebuse seisukohta, et müüki oleks tulnud panna ainult üks korter ja ülejäänud osas pöörata sissenõue võlgniku hoiusele või pensionile. Selline lähenemine ei oleks taganud TMS § 64.1 lõikest tuleneva enampakkumise eesmärgi, milleks on sissenõudja nõude käre rahuldamine, täitmist. Isegi kui lähtuda kaebaja andmetest ja arvestada ühe korteri keskmiseks müügihinnaks 26 000 krooni ning teades nõude suurust, milleks on 38 000 krooni, kulunuks T.K. pensioni suurust arvestades (tl 76) nõude rahuldamiseks minimaalselt 12 kuud, mille puhul ilmselgelt ei oleks tegemist nõude kiire rahuldamisega. Hoiuse kohta, mille arvel võinuks toimuda nõude täitmine, ei ole kaebaja esitanud mittemingisuguseid andmeid, kuigi kõhus tegi talle juba 10.11.2004.a vastava määrusega ettepaneku asuda paljasõnalisi väiteid tõendama. Seega on kaebaja 70 000 kroonine kahjunõue tema valdusest väljaläinud korteri väärtuse ulatuses alusetu. HKMS § 93 lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Antud juhul oli kaebaja poolt esitatud kahjunõude summaks 70 000 krooni. Et kaebuse rahuldatud osa suurus on 14 000 krooni ehk 20% siis kuulub OÜ Õ.K. käsuks tasutud riigilõivust 2100 krooni vastustajatelt väljamõistmisele 420 krooni ja vastustajate kantud õigusabikulust 11 800 krooni kaebajalt väljamõistmisele 9440 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 4 ja § 93 lg 3 kõhus otsustas: 1 .Rahuldada OÜ Õ.K. kaebus osaliselt j a mõista Elin Vilippus' eit j a Silva Kulaginalt solidaarselt OÜ Õ.K. käsuks välja tekitatud kahju summas 14 000 (neliteist tuhat) krooni.
3. Mõista Elin Vilippus^elt ja Silva Kulaginalt OÜ Õ.K. käsuks välja kantud kohtukulu summas 420 (nelisada kakskümmend) krooni ning OÜ-lt Õ.K. Elin Vilippus'e ja Silva Kulagina käsuks summas 9440 (üheksa tuhat nelisada nelikümmend) krooni. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikust teatavakstegemisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu, teatades apellatsiooni esitamise kavatsfisest otsuse teinud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul. Aivar Koppel, / halduskohtunik