3-04-366 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 1.märts 2006, Tallinn Haldusasi A.S.´i (end.

) § 69 lg 2 p

1. Kaevatav haldusakt on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 14.10.
2. 12.11.2004 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud käskkirja vaidlustamiseks ja Murru vangla administratsiooni distsiplinaarvastutusele võtmiseks. 09.03.2005 määruse p-ga 2 tagastas kohus kaebuse osaliselt, so nõudes Murru vangla administratsiooni distsiplinaarvastutusele võtmise osas, halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. 1 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja esitas kohtule esmalt tühistamiskaebuse. Lõplikuks taotluseks (täpsustatud 14.02.2006 kohtuistungil, tlk 144) jäi taotlus tunnistada 13.10.2004 käskkiri nr 62-i õigusvastaseks. Esialgse kaebuse kohaselt ei toimunud 28.09.2004 kambris nr 11 läbiotsimist ning läbiotsimise kohta ei ole vormistatud ühtegi dokumenti. Seega ei saanud kaebaja ka kedagi ähvardada. 18.08.2005 kohtuistungil täiendas kaebaja kaebuse põhjendusi, leides, et raportit, millele kaevatavas haldusaktis viidatakse (S.Orlov´i raport) ei ole olemas. Kaebaja paigutati eraldi lukustatud kambrisse tegelikult põhjusel, et ta esitas avalduse vanglaametniku korrumpeerumise kohta. Samas muutis kaebaja kohtuistungil seisukohta selles, et läbiotsimist ei toimunud, väites, et läbiotsimine tegelikult toimus aga selle sündmuse kohta puuduvad dokumendid. Kaebaja leidis, et läbiotsimine teostati ajal (öösel kell 12), millal see ei ole seadusega lubatud. Läbiotsimine teostati põhjusel, et võtta tagasi 4 tundi enne läbiotsimise toimumist vanglaametnik J.Meinert´i poolt müüdud kaks mobiiltelefoni. Kaebajale ei antud võimalust esitada distsiplinaarkaristuse määramise kohta seletust. (tlk 74, 75) Kaebaja põhjendatud huviks kaevatava käskkirja õigusvastasuse tuvastamisel on soov esitada kahjunõue (tlk 144). Vastustaja leidis vastuses tühistamiskaebusele, et kuna kaevatava käskkirjaga kehtestatud piirang lõppes 13.04.2005 ei saa kaebaja taotleda kaevatava haldusakti tühistamist, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks peab kaebajal esinema põhjendatud huvi (HKMS § 7 lg 1). Kaebaja on põhjendatud huvina välja toonud soovi esitada kahjunõue. Pooltel ei ole vaidlust, et haldusakt on antud pädeva isiku poolt ja kohaldatud õigusnorm (

§ 69) oli kaevatava haldusakti andmise ajal kehtiv.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas esinesid

§-s 69 sätestatud täiendava julgeolekuabinõu kohaldamiseks vajalikud faktilised asjaolud (süstemaatilised rikkumised; vanglaametnike segamine läbiotsimise teostamisel ja vanglaametniku ähvardamine). Käesoleva haldusasja läbivaatamisel ei saa kohus võtta seisukohta, kas vanglaametnik J.Meinert on toime pannud kuritegusid, väärtegusid või distsiplinaarrikkumisi, kuna halduskohtul puudub selleks pädevus. Kohus saab anda hinnangu vaid Murru vangla direktori 13.10.2004 käskkirja nr 62-i „Kinnipeetava suhtes julgeolekuabinõude kohaldamine“ õiguspärasusele. Kaebaja võttis kohtuistungil omaks, et vähemalt osa 2004.a. tehtud distsiplinaarkaristuste määramise seitsmest käskkirjast on õiguspärased (tlk 144). Kohtule on esitatud 2004.a. käskkirjade koopiad (tlk 81, 85, 89, 93, 97, 102, 107), millest nähtub, et kõik käskkirjad on kaebajale teatavaks tehtud. Ühtegi märgitud käskkirjadest ei ole haldusorgani poolt kehtetuks tunnistatud ega kohtu poolt tühistatud, mistõttu oli kaevatava haldusakti andmise ajal (13.10.2004) tegemist kehtivate distsiplinaarkaristustega (

§ 65lg 5).

Kohus leiab, et seega esines

§-s 69 sätestatud täiendava julgeolekuabinõu kohaldamiseks aluse andev faktiline asjaolu (süstemaatiline vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja rikkumine). Kaevatava haldusakti kohaselt on selle andmise õiguslikuks aluseks

§ 69

lg 2 p 4.

§ 69

lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult kahjustab oma 2 tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes. Sama paragrahvi punkt 2 sätestab, et täiendava julgeolekuabinõuna on lubatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Kaevatav haldusakt on

§ 69lg-st 2 tulenevalt antud kaalutlusõiguse alusel.

Vaidlustatud haldusaktis leitakse, et A.R. rikub süstemaatiliselt vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju, mistõttu on otstarbekas kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning paigutada ta eraldatud lukustatud kambrisse. Kohtuistungil antud vastustaja esindaja seletuse (tlk 148) kohaselt oli lisaks korduvatele distsiplinaarrikkumistele kaevatava haldusakti aluseks ka läbiotsimise segamine ja ähvardamine, kuigi seda haldusakti põhjendavas osas märgitud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga, et nähtuvalt haldusaktist ja asja materjalidest olid märgitud faktilised asjaolud kaevatava haldusakti aluseks, mistõttu tuleb hinnata nende asjaolude esinemist. Kohus leiab, et

§ 69

lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et ka vägivallaga ähvardamine on aluseks märgitud normi kohaldamisel, lähtudes normi eesmärgist, milleks on tagada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kaudu teiste isikute (sh vanglaametnike) turvalisus ja julgeolek vanglas (

8.jao pealkiri,

§ 66lg 1).

Eelnimetatud faktiliste asjaolude esinemist kaevatava haldusakti andmise alusena tõendab: 1) 12.10.2004 julgeolekuosakonna spetsialist Neeme Henk´i ettekanne. Kaevatava haldusakti kohaselt nähtub ettekandest, et A.R. (sünd. xx.xx.xxxx) on 2004.aastal seitsmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on süstemaatiliselt toime pannud distsiplinaarrikkumisi ega ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kohtutoimikus (tlk 119) oleva N.Henk´i ettekande kohaselt on kinnipeetav A.R. (sünd. xx.xx.xxxx) rikkunud korduvalt kinnipidamisrežiimi. 2004.a. on teda karistatud distsiplinaarkorras seitsmel korral, seega on kinnipeetaval seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. 28.09.2004 kirjutas S.Orlov raporti selle kohta, et läbiotsimise käigus I eluosakonnas, kus leiti ning konfiskeeriti kaks mobiiltelefoni, kinnipeetav R. segas vanglaametnikke läbiotsimisel ning ähvardas valvurit Meinhart´i korduvalt füüsilise vägivallaga. /…/ Eelmistest distsiplinaarkaristustest kinnipeetav A.R. õigeid järeldusi teinud ei ole. Võttes arvesse eeltoodut ning olemasoleva informatsiooni tõsidust, on N.Henk teinud ettepaneku kohaldada kinnipeetav A.R.i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid –

§ 69lg 2 p 4 – paigutada kuueks kuuks eraldatud lukustatud kambrisse.

Seega N.Henk´i ettekanne tõendab läbiotsimise segamist ja vanglaametniku ähvardamist ning süstemaatiliselt distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Tegemist on kaudse tõendiga, kuna N.Henk ise läbiotsimise juures ei viibinud. 2) 28.09.2004 Stanislav Orlov´i raport. Kaevatava haldusakti kohaselt nähtub raportist, et A.R. segas läbiotsimist ning ähvardas valvureid korduvalt füüsilise vägivallaga. Kohtutoimikus (tlk 120-121) oleva S.Orlov´i raporti kohaselt kinnipeetavad R.U. ja A.R., kelle kambrist leiti mobiiltelefonid, väljendasid üle koridori kõva häälega oma rahulolematust valvur Juri Meinerti aadressil, nagu oleks ta nemad korrapidajatele „ette söötnud“ ja ähvardasid teda füüsilise vägivallaga. Kohus leiab, et raport tõendab vanglaametniku ähvardamise fakti. Läbiotsimise segamise kohta raport informatsiooni ei sisalda. Kohtuistungil andis märgitud raporti ja faktiliste asjaolude kohta tunnistajana ütlusi Stanislav Orlov, kelle ütluste kohaselt kaebaja tuli tunnistaja juurde kell üks läbi ja nõudis jutuajamist. /…/ Kaebaja oli äärmiselt ärritatud ja ütles, et vabaduses tellib Meinert´i tapmise, umbes selline oli tunnistaja meenutuste kohaselt vestluse mõte. (tlk 146) Kohtuistungil andis tunnistusi Juri Meinert, kelle ütluste kohaselt 29.09.2004 hommikul valvur Orlov kandis suuliselt korrapidaja Ranertile ette, et kaebaja ähvardas tunnistajat ning ta sai Ranerti käest sellest teada. Tunnistajat hoiatati, et ta oleks ettevaatlik. (tlk 146) Kohus leiab, et kuigi S.Orlov´i kirjaliku raporti ja kohtuistungil antud suuliste ütluste vahel on 3 mõningaid erinevusi, saab tunnistaja S.Orlov´i kirjaliku raporti ja kohtuistungil antud ütlustega (arvestades, et sündmusest on möödunud pikk ajavahemik) lugeda tõendatuks, et kaebaja ähvardas vanglaametnik J.Meinert´it. S.Orlov´i ütlusi kinnitavad ka tunnistaja J.Meinert´i eeltoodud ütlused. Kaebaja vastupidine väide on täielikult tõendamata. Protsessiosalise kohtuistungil antud seletus ei ole tõendiks. Kaebaja väide, et S.Orlov kirjutas raporti tagantjärele ei ole samuti tõendatud. Kohtule esitatud raport kannab registreerimistemplit kuupäevaga 28.09.2004. Asjaolu, et raportit ei pandud kaebaja isiklikku toimikusse õigeaegselt ei tõenda, et raport on koostatud tagantjärele ja selles sisalduv ei vasta tõele. Samuti ei saa kõiki asjas kogutud materjale kogumis hinnates tekkida kahtlusi, et S.Orlov´i raportis on peetud silmas kaebajat – A.S.´i (end. R.), kuigi kaebaja sünniaega ei ole nimetatud raportis kirjas. Kuna kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, mitte ei määratud distsiplinaarkaristust, siis ei ole kaebaja väited distsiplinaarmenetluse läbiviimise reeglite järgimata jätmise kohta asjakohased. Kaevatava haldusakti õigusvastasust ei too kaasa ka asjaolu, et läbiotsimine teostati öösel, kuna õigusaktidest keeldu läbiotsimise teostamiseks öörežiimi ajal ei tulene. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et tõendatud on faktiliste asjaolude esinemine, mis tõi kaasa täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise. Kaebaja oma kaebuses ja kohtuistungil esitatud väiteid tõendada ei suutnud. Vastustaja on kaalutlusõigust kasutades otsustanud kohaldada eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist kuueks kuuks, mida ei ole kohtul alust pidada mitteeesmärgipäraseks ja ebaproportsionaalseks. Kaevatav haldusakt on kehtiva õigusega kooskõlas. Seega puudub kohtul alus tunnistada kaevatavat haldusakti õigusvastaseks ning kaebus tuleb HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. Kristina Maimann kohtunik 4