← Eesti

3-05-267/1

Obsah (7)§ 35§ 52§ 7§ 34§ 31§ 30§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 21.12.2005, Tallinn Haldusasja number 3-509/2005 Haldusasi AS H. kaebus Põhj

§ 35

lg 2 p 6 alusel, kuna nimetatud pakkuja tehniline kompetentsus ei vasta esitatud tingimustele ning tehti ettepanek tunnistada kvalifitseerunuks OÜ C. ja AS T.. Samas protokollis on toodud AS H. mittekvalifitseerimise selgitused. 21.03.2005 Põhja Regionaalse Maanteeameti riigihankekomisjoni protokollis tehti ettepanek Maanteeameti direktorile tunnistada vastavaks OÜ C. ja AS T. pakkumised ning direktorile tehti ettepanek tunnistada edukaks OÜ C. kui kvalifitseeritud pakkuja poolt vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast madalaima hinnaga pakkumine. Põhja Regionaalse Maanteeameti 21.03.2005 käskkirjaga nr 28 tunnistati avatud pakkumismenetlusega riigihanke nr 017178 „Harju maakonna riigiteede märgistustööd“ pakkujad OÜ C. ja AS T. kvalifitseerunuks, kuna nad vastasid pakkumise kutse dokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Sama käskkirjaga jäeti avatud pakkumisega riigihanke nr 017178 „Harju maakonna riigiteede märgistustööd“ pakkuja AS H.“ kvalifitseerimata, kuna ta ei vastanud pakkumise kutsedokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Põhja Regionaalse Maanteeameti 21.03.2005 käskkirjaga nr 29 tunnistati avatud pakkumisega riigihanke nr 017178 „Harju maakonna riigiteede märgistustööd“ pakkujate OÜ C. ja AS T. pakkumised vastavaks pakkumise kutsedokumentides esitatud tingimustele ning tunnistati avatud pakkumismenetlusega riigihanke nr 017178 „Harju maakonna riigiteede märgistustööd“ edukaks pakkumiseks OÜ C. pakkumine kui vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast odavaim pakkumine. Põhja Regionaalne Maanteeamet ja OÜ C. sõlmisid 06.04.2005 lepingu riigimaanteede märgistustööde teostamiseks Harju maakonnas

§ 52lg 1 alusel.

OÜ C. asus teostama lepingujärgseid töid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID JA TAOTLUSED 03. veebruaril 2005 avaldati Riigihangete registris pakkumise kutse Põhja Regionaalse Maanteeameti riigihankele registreerimisnumbriga 017178PK "Harju maakonna riigiteede märgistustööd." Kaebuse esitaja võttis Põhja Regionaalse Maanteeametist välja riigihanke pakkumise kutse dokumendid ja esitas 28.02.2005 oma pakkumise nimetatud riigihankele. 2 07.03.2005 saatis Põhja Regionaalne Maanteeamet AS-ile H. kirja, milles nõuti täiendavaid selgitusi esitatud pakkumise kohta. 09.03.2005.a. esitas AS H. omapoolsed täiendavad selgitused. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatavate haldusaktidega rikutakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigus; vastustaja on põhjendamatult mittekvalifitseerinud kaebuse esitajat riigihankes nr. 017178, lükanud tagasi kaebuse esitaja pakkumise ja põhjendamatult tunnistanud antud riigihankes edukaks pakkujaks OÜ C.. Põhja Regionaalse Maanteeameti riigihanke nr. 017178 "Harju maakonna riigiteede märgistustööd" pakkujate kvalifitseerimise protokollilise otsusega 18.03.2005.a. vastustaja komisjon ebaõigesti leidis, et pakkuja AS H. ei vasta

-i § 35 lg. 2 p. 6 alusel ostja esitatud tingimustele. Komisjon ekslikult leidis, et AS H. ei ole teostanud ajavahemikul

  1. 2004.a. kokku teedemärgistöid 4 miljoni krooni ulatuses, seega ei kuulu AS H. riigihankes kvalifitseerimisele. Pakkuja poolt esitatud 2004.a. majandusaasta aruandest nähtub, et AS H. on osutanud 2003.a. eksportteenustöid summas 6,2 miljonit krooni ja müünud omatoodetud kaupa välisriikidesse 5,5 miljoni krooni eest. 2004.a. bilansist nähtub, et pakkuja on müünud 2004.a.-l välisriikidesse toodangut 6,6 miljoni krooni eest. Pakkuja poolt esitatud PKD vorm 2 kohaselt on pakkuja poolt teostatud pea- või alltöövõtjana märgistustöid 2003.a. 4 miljoni krooni ulatuses ja 2004.a. 11,7 miljoni krooni ulatuses. On leidnud usaldusväärselt tõendamist, et ainuüksi 2003.a. on pakkuja teostanud teekattemärgistustöid 4 miljoni krooni ulatuses. Ebaõige on kvalifitseerimise protokollis märgitu, et pakkuja reaalselt ei teostanud PKD vormis 2 märgitud töid. Ebaõige on ostja poolt protokollis märgitud seisukoht, et 2003.a. on pakkuja teostanud töid ainult 1,3 miljoni krooni ulatuses ja 2004.a. 1733 tuhande krooni ulatuses. Komisjon on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et ilma materjalita ei ole võimalik teostada märgistustöid. Märgistustööde hulka tuleb arvestada nii materjali maksumus kui ka teostatud tööde maksumus. Pakkuja AS H. teostas välisriikides teekattemärgistustöid koostöös teiste äriühingutega. Riigihanke kutsedokumendid võimaldavad osaleda riigihankes kui on eelnevalt teostatud riigihankes nõutud koguses vastavaid töid. Antud juhul on AS H. täitnud ostja poolt esitatud riigihanke tingimused ja pakkuja mittekvalifitseerimine ei ole mitte millegagi põhjendatud. Ostja ei ole toonud mittekvalifitseerimise põhjuseks peale varasemate hankelepingute puudumist muid asjaolusid. Kaebuse esitaja leiab, et ebaõige on pakkuja kompetentsuse kindlaksmääramisel võtta aluseks ainuüksi pakkuja poolt teostatud varasemate tööde maksumus. Riigihangete seaduse § 35 lg. 6 kohaselt ostja ei või jätta pakkujat kvalifitseerimata üksnes varasemate riigihangete puudumise tõttu. Ostja juhindus oma otustustes Riigihangete seaduse § 35 lg. 2 p. 6, mis näeb ette, et pakkujat ei kvalifitseerita kui pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema majanduslik seisund või tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele. Komisjoni otsusest ei nähtu, et pakkuja ei vastaks tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktides ettenähtud nõuetele. Pakkuja omab Maanteeameti peadirektori poolt 03.09.2004.a. väljastatud teehoiutööde tegevusluba nr.
  2. Luba kehtib kuni 03.09.2007.a. Tegevusluba võimaldab AS-il H. teostada teede ehitamist, remontimist ja hooldamist, välja arvatud sillad. Teeseaduse (TeeS)§ 25 lg.1 kohaselt korraldab teehoidu tee omanik Euroopa lepingu, Riigihangete seaduse ja TeeS-i ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt.TeeS § 251 lg.1 sätestab, et avalikult kasutatavate teede ehitamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks, nimetatud teehoiutööde ehitusjärelevalveks, teede projekteerimiseks ning projekti ekspertiisi tegemiseks on nõutav tegevusluba. Tegevusluba antakse füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on täitnud nõuded vastava teehoiutöö tegemiseks. 3 TeeS-i § 251 lg 2 p 5 kohaselt tegevusluba on vajalik teehoiutöödeks seonduvalt teede ehitamise, remontimise ja hooldamisega. TeeS-i § 252 sätestab tegevusloa taotlejale esitatavad nõuded:

(1)Teede projekteerimiseks ja teeprojektide ekspertiisiks, sildade projekteerimiseks ja sillaprojektide ekspertiisiks, liikluskorralduse projektide tegemiseks ja nende projektide ekspertiisiks, liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks ning teehoiutööde ehitusjärelevalveks tegevusluba taotleval juriidilisel isikul peab igal tegevusluba nõudval tegevusalal olema vähemalt üks töölepingu alusel töötav teehoiutöö kvaliteedi eest vastutav töötaja (edaspidi vastutav töötaja), kellel on vastav füüsilise isiku tegevusluba.
(2)Teede ehitamiseks, remontimiseks ja hooldamiseks ning sildade ehitamiseks ja remontimiseks tegevusluba taotleval juriidilisel isikul peab igal tegevusluba nõudval tegevusalal olema vähemalt üks vastutav töötaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele.
(3)Tegevusluba taotleval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku vastutaval töötajal peab olema vastav akadeemiline või rakenduslik erialane kõrgharidus ning erialane töökogemus.
(4)Erialaseks töökogemuseks loetakse: 1) teede projekteerimise ja teeprojektide ekspertiisi, sildade projekteerimise ja sillaprojektide ekspertiisi ning liikluskorralduse projektide tegemise ja nende projektide ekspertiisi korral vähemalt kolmeaastast töötamist vastavalt teede, sildade või liikluskorralduse projekteerijana; 2) teede ehitamise, remontimise ja hooldamise, sildade ehitamise ja remontimise ning liikluskorraldusvahendite paigaldamise korral vähemalt kolmeaastast töötamist vastava teehoiutöö juhina; 3) teehoiutööde ehitusjärelevalve tegemise korral vähemalt kolmeaastast töötamist teede või sildade projekteerijana, teehoiutööde ehitusjärelevalve insenerina või teehoiutöö juhina, välja arvatud teede, sildade ja liikluskorralduse projektide ekspertiisitööde juhina ning liikluskorraldusvahendite projekteerimistööde ja liikluskorraldusvahendite paigaldustööde juhina.
(5)Teehoiutööde ehitusjärelevalve tegevusluba taotlev füüsiline isik peab lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele olema läbinud majandus- ja kommunikatsiooniministri tunnustatud asutuses teehoiutööde ehitusjärelevalve koolituskursuse ja sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami. Koolituskursuse peab tegevusloa omanik läbima iga kolme aasta tagant.
(6)Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitab koolituskursuse õppekava.
(7)Erandkorras võib teehoiutööde tegevusluba taotleda või olla vastutavaks töötajaks teeehitusalase keskeriharidusega isik, kelle senine tööalane tegevus, täiendusõpe ning tööandjate ja ameti- või erialaliitude soovitused tunnistavad tema pädevust vastaval tegevusalal tegutsemiseks.
(8)Välisriigi kodaniku ja ettevõtja suhtes kehtivad teehoiutööde tegevusloa taotlemise korral samad nõuded, mis Eesti Vabariigi kodaniku ja ettevõtja suhtes. Tegevusloa taotlemist juriidilise isiku poolt reguleerib TeeS § 252 lg.2, mille kohaselt tegevusloa saamiseks peab juriidiline isik esitama Maanteeametile taotluse, millele on lisatud: 1) andmed tema kasutuses oleva vastava teehoiutöö tegemiseks vajaliku tehnilise varustuse kohta; 2) ametlikult kinnitatud väljavõte asutamisotsusest, -lepingust, ühingulepingust või põhikirjast tegevusvaldkondade kohta; 3) põhikohaga töötavate vastutavate töötajate nimekiri, kuhu on märgitud nende erialased oskused ja erialased töökogemused; TeeS-i § 254 lg.1 sätestab, et teehoiutööde tegevuslubasid annab välja Maanteeamet. Tegevusloa väljaandmiseks hindab Maanteeamet tegevusloa taotleja vastavust käesoleva seaduse §-s 252 sätestatud nõuetele ning kontrollib taotleja maksuvõlgnevuse puudumist. Seega on selleks pädev organ Maanteeamet 03.09.2004 tuvastanud, et AS H. on tehniliselt 4 kompetentne teehoiutööde teostamiseks. Vaidlematult on aga märgistustöö käsitletav teehoiutööna, kusjuures ei ole kaebuse esitajale esitatud kaalutlusi, et teekatte märgistustööd eeldaks oluliselt suuremat tehniliselt kompetentsust võrreldes teiste teehoiutöödega. Kaebuse esitaja nõustub asjaoluga, et vastustajal oli kaebuse esitaja kvalifitseerimise küsimuse otsustamisel diskretsiooniõigus. HKMS-i §19 lg.6 sätestab, et kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja 18.03.2005.a. protokollilises otsuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mille alusel oli vastustaja õigustatud käsitlema kaebuse esitajat ebakompetentsena, tehniliselt mittevastavana või muude asjaolude tõttu mittevastavana Riigihangete seaduse § 35 lg.2 p.6 nõuetele. Põhja Regionaalse Maanteeameti 21.03.2005.a. protokolli kohaselt komisjon kontrollis pakkujate poolt esitatud pakkumiste pakendite sisu vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutule. Komisjon leidis,et avatud pakendid sisaldasid pakkujate tehnilise kompetentsust ja majandusliku seisundi tutvustust ning pakkumise maksumust. Komisjon otsustas teha ettepanek Põhja Regionaalse Maanteeameti direktorile vastavaks tunnistada järgmised esitatud pakkumised: - OÜ C., reg. nr. 10462339, - AS T., reg.nr. 10114029. Komisjon otsustas teha Põhja Regionaalse Maanteeameti direktorile ettepanek tunnistada edukaks OÜ C., reg. nr. 10462339, kui kvalifitseeritud pakkuja poolt vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgas madalaima hinnaga pakkumine. 21.03.2005.a. protokollist ei nähtu, et komisjon oleks võtnud seisukoha, kas kaebuse esitaja AS-i H. poolt tehtud pakkumise dokumendid vastasid esitatavatele nõuetele. Võttes arvesse, et komisjon ei ole esitanud AS-ile H. pretensioone riigihankes esitatud dokumentide puuduste kohta, tuleb lugeda, et AS-i H. poolt esitatud dokumendid vastavad kehtestatud nõuetele ja seega oleks ostja komisjon pidanud tegema ettepaneku Põhja Regionaalse Maanteeameti direktorile tunnistada vastavaks ka AS-i H. poolt esitatud pakkumine. Võttes aluseks riigihanke läbiviimise komisjoni 18.03.2005.a. pakkujate kvalifitseerimise protokolli, tunnistati Põhja Regionaalse Maanteeameti käskkirjaga 21.03.2005.a. nr. 28 avatud pakkumismenetlusega riigihanke nr. 017178 "Harju maakonna riigiteede märgistustööd" pakkujad OÜ C. ja AS T. kvalifitseerituks, kuna nad vastavad pakkumise kutse dokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Sama käskkirjaga jäeti pakkuja AS H. riigihankes kvalifitseerimata, kuna ta ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Käskkiri ei täpsusta, millistele kvalifitseerimise tingimustele kaebuse esitaja ei vasta. Selles osas on haldusakt ebaselge. Võttes arvesse, et käskkirjas viidatakse 18.03.2005.a komisjoni protokollile, siis sellest võib järeldada, et vastustaja aktsepteerib komisjoni protokollis märgitud seisukohti, mis aga on vastuolus kehtiva seadusandlusega. Kuna kaebuse esitaja on küllatki põhjalikult analüüsinud juba protokollilises otsuses toodud seisukohtade ekslikkust, ei pea kaebuse esitaja vajalikuks oma väiteid enam korrata. Põhja Regionaalse Maanteeameti käskkirjaga 21.03.2005.a. nr. 29 tunnistati avatud pakkumismenetlusega riigihanke nr. 017178 "Harju maakonna riigiteede märgistustööd" edukaks pakkumiseks OÜ C. pakkumine kui vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast odavaim pakkumine. Käskkirjast ei nähtu, milline oli OÜ C., AS-i T. ja teiste riigihankes osalenute pakkumine. Seega käskkiri kui haldusakt ei ole selge ega vasta haldusakti nõuetele. Riigihange on avalik õigustoiming, seega peab haldusaktis olema välja toodud kõik asjaolud, millest Põhja Regionaalne Maanteeamet tegi vastavad järeldused, tunnistades OÜ C. poolt 5 esitatud pakkumise odavaimaks pakkumiseks. AS H. tegi oma riigihanke pakkumise koos käibemaksuga summas 2177815,08 krooni, see on tunduvalt madalam kui on OÜ C. poolt tehtud pakkumine (Põhja Regionaalse Maanteeameti komisjoni 01.03.2005.a. protokollist nr.7-8/8-2 nähtub, et OÜ C. pakkumine oli koos käibemaksuga 2 354 658,61 krooni). Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhul on rikutud Riigihangete Seaduse §-s 6 märgitud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja on põhjendamatult kohelnud AS-i H. ebavõrdselt võrreldes teiste riigihankes osalenutega. Vastustaja on põhjendamatult tunnistanud riigihanke võitjaks OÜ C., kelle pakkumishind oli AS-i H. pakkumishinnast tunduvalt kõrgem. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kaebuse esitaja mittekvalifitseerimisega kõrvaldati kaebuse esitaja pakkumise hinna võrdlemise voorust, andes sellega eelise teistele pakkujatele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja poolt väljaantud haldusaktide pinnalt ei saa järeldada, et vastustaja poolt oleks järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Selleks, et käsitleda riikliku organi poolt 03.09.2004.a. teehouitööde tegemiseks tehniliselt kompetentseks tunnistatud ettevõtet 18.03.2005.a. ebakompetentsena, peavad olema väga kaalukad asjaolud, mille olemasolu ei nähtu riigihanke dokumentides. Kaebuse esitaja on seisukohal - kui olekski leidnud usaldusväärselt tõendamist, et kaebuse esitaja poolt oleks teostatud 2002-2004.a. teekattemärgistustöid vähem kui nelja miljoni eest, ei ole see veel aluseks pakkuja mittekvalifitseerimiseks. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, ei ole proportsionaalsed ja kaalutlusvigateta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud asjas kogutud tõendid ei anna alust kaebuse esitaja suhtes

§ 35lg.2 p.6 kohaldamiseks nagu seda on tehtud vaidlustatavas asjas.

Kuna komisjoni 18.03.2005.a. protokollilise otsusega on enne asja lõplikku lahendamist õiguslikult siduvalt kindlaks tehtud asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu ebaõigesti ja seega õigusvastaselt, siis ei saa õiguspärane olla ka asja lõplikult korraldav haldusakt. Komisjoni 18.03.2005.a. protokollilise otsuse õigusvastasusest tulenevalt rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi ka Põhja Regionaalse Maanteeameti protokolliline otsus 21.03.2005.a. Riigihanke nr. 017178 "Harju maakonna riigiteede märgistustööd", Põhja Regionaalse Maanteeameti käskkiri 21.03.2005 nr. 28 "Avatud pakkumismenetlusega riigihanke nr. 017178 "Harju maakonna riigiteede märgistustööd" pakkujate kvalifitseerimine" ja Põhja Regionaalse Maanteeameti käskiri 21.03.2005 nr. 29 "Avatud pakkumismenetlusega riigihanke nr. 017178 "Harju maakonna riigiteede märgistustööd" pakkumiste vastavaks ja pakkumise edukaks tunnistamine. 21.aprillil 2005.a. esitas kaebuse esitaja AS H. Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja Regionaalse Maanteeameti riigihanke nr. 017178 otsustele. Kaebuses taotleti Põhja Regionaalse Maanteeameti riigihankekomisjoni otsuste ja Põhja Regionaalse Maanteeameti käskkirjade 21.03.2005.a. nr. 28 ja nr. 29 tühistamist. Tallinna Halduskohtu istungil selgus, et vaidlustatud riigihankes on Põhja Regionaalse Maanteeameti ja AS-i C. vahel sõlmitud hankeleping ning vaidlustatud riigihankes on tööd teostamisel. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlusaluste haldusaktide tühistamisel ei ole kaebuse esitajal enam võimalik sõlmida hankelepingut riigihankes märgitud tööde teostamiseks. Eeltoodud motiividest lähtudes muudab kaebuse esitaja oma taotlusi ja palub antud asjas tühistamismenetluselt minna üle tuvastusmenetlusele. Kaebaja taotlused: 1.Tuvastada Põhja Regionaalse Maanteeameti riigihankekomisjoni 21.03.2005 protokollilise otsuse "Riigihanke nr 017178 "Harju maakonna riigiteede märgistustööd" ja 6 Põhja Regionaalse Maanteeameti käskkirja nr 28 21.03.2005 punkt 2, millega jäeti riigihankes nr 017178 kvalifitseerimata AS H., õigusvastasus. 2. Kohtu- ja advokaadi õigusabi kulud panna vastustajale. VASTUSTAJA SEISUKOHT Põhja Regionaalne Maanteeamet ei pea AS H. kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud, mille tõttu AS H. kaebus tuleb jätta rahuldamata: 1. Riigihangete Ameti elektroonilisse andmebaasi on 06.04.2005.a. sisestatud ja 07.04.2005.a. on avaldatud riigihanke deklaratsioon nr 017178RHD, millest nähtub, et vaidlustatud riigihankes on vastustaja ja OÜ C. vahel sõlmitud 06.04.2005.a. hankeleping Harju maakonna märgistustööde teostamiseks, mille sõlmimisega vastavalt Riigihangete seaduse (

) § 8 lg. 2 p.-le 1 lõppes pakkumismenetlus. Pakkumismenetluse lõppemisega on lõppenud ka vaidlustatud haldusaktide toime ja nende haldusaktidega antud õigused on lõplikult realiseerunud, mistõttu nende tühistamine või täitmise peatamine ei ole enam võimalik. Tühistada või peatada saab üksnes kehtivat haldusakti. Haldusmenetluse seadus ( HMS ) § 61 lg. 2 sätestab, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui haldusakti tühistamine või täitmise peatamine ei ole enam võimalik, siis ei ole võimalik nõuda ka kohtult ettekirjutuste tegemist nimetatud haldusaktide tagasitäitmiseks või haldusaktide täitmise peatamiseks.

  1. Kaebaja väidab kaebuses ( lk.2 teine lõik ) et märgistustööde hulka tuleb arvata nii materjalide maksumus kui ka teostatud tööde maksumus ning et AS H. teostas välisriikides teekattemärgistustöid koostöös teiste äriühingutega. Vastustaja leiab, et nimetatud kaebaja väide on väär ja kaebaja poolt esitatud pakkumisest ei ole järeldatav märgistustööde teostamine vaidlusaluses riigihankes nõutud 4 miljoni krooni ulatuses. 2.
  2. Kaebaja majandusaasta aruandest ( riigihanke 017178 toimikust AS H. Teekatete märgistustööd Harju maakonnas 2005.a. pakkumine lk 26 ) ja kaebaja poolt 09.03.2005.a. esitatud vastusest Põhja Regionaalse Maanteeameti kirjale nr 7-8/8-3 ( lk 1-40 ) nähtub üheselt, et kaebaja on üksnes müünud materjali tema poolt viidatud märgistustööde tarbeks nendel objektidel peatöövõttu teostanud isikutele. Nimetatud dokumentidest ega muudest pakkumise dokumentidest ei nähtu, et kaebaja oleks teostanud märgistustöid. Kaebaja 2004.a. majandusaasta aruandes ei nähtu, et kaebaja oleks 2004.a. teostanud ühtegi märgistusalast teenustööd Eestis või välismaal. Võimalik, et neid töid, mida kaebaja väidab, et on 2004.a. teostanud, on teostanud altöövõtjana C.K. AB, kes nagu nähtub esitatud arvetest, on olnud AS H. materjalide ostja, aga C.K. AB ja AS H. ei ole üks ja sama isik. 2.
  3. Sõltumata eeltoodust on Põhja Regionaalne Maanteeamet siiski arvestanud kaebaja puhul 2003.a. tehtud koostööd S. OY-ga ja S. SF-iga ning 2004.a. koostööd J.C.-iga ja S.T. AB-ga kui teemärgistustöid. Nagu ilmneb nimetatud ettevõtjate poolt antud kinnitustest, on AS- iga H. küll tehtud neil aastatel koostööd, kuid koostöö on piirdunud märgistusmaterjalide ostmisega AS-ilt H. või C.K. AB-lt või kontrolli ja nõustamisteenuse osutamisega objektidel. Samas ei ole koostöö puudutanud ühelgi juhul teemärgistustööde teostamist. Sellest tulenevalt on AS H. pakkumises ( PKD vorm 2 lk 29 ) nimetatud objektidel tegelikult teinud kontrolli ja andnud nõu mitte aga teostanud märgistustöid. 7 Seega tuleb märkida Põhja Regionaalne Maanteeamet on tegelikult käitunud kaebaja suhtes mööndusega, kui arvestas kaebaja puhul teemärgistustöödena ka neid AS-i H. poolt pakkumises esitatud töid, mida tegelikult kaebaja teostanud ei ole. 2.
  4. Märgistustööde teostamist kaebaja poolt ei tõenda ka Põhja Regionaalse Maanteeameti kirja nr 7-8/8-3 vastusele lisatud arved. Nimetatud arvetest nähtub, et AS H. on müünud märgistustööde materjale, mitte aga teostanud märgistustöid. 2.
  5. Teemärgistustöid loetakse teehoiutöödeks vastavalt Teeseaduse ( TeeS ) §-ile 14 . Vastustaja leiab, et põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et teemärgistuseks kasutatavate materjalide tootmine ja müük on samuti teehoiutööd. Teemärgistustöö on konkreetne tegevus, mille tulemuseks on vajaliku ja nõuetekohase märgistuse kandmine teele, mille käigus kasutatakse märgistamiseks vajalikke materjale. Märgistustöödeks vajalike materjalide tootmine ja müük ei ole kuidagi samastatav teemärgistustööde teostamisega, sest nimetatud materjalide tootmisel ja müügil ei teostata iseenesest mingit märgistustööd teedel. Kuivõrd vaidlustatud riigihankes oli pakkuja tehnilise kompetentsuse hindamiseks ja kontrollimiseks nõutav pakkuja varasem märgistustööde, s.o. teatud spetsiifilist liiki teehoiutööde teostamise kogemus, pidi kaebaja tõendama just sellise töö kogemuse olemasolu. Märgistustööde teostamiseks vajaliku materjali tootmise ja müügi kogemus ei ole samastatav märgistustööde teostamise kogemusega nagu kaebaja ekslikult oma kaebuses väidab.
  6. Kaebaja heidab kaebuses ( lk. 2 kolmas lõik ) vastustajale ette, nagu oleks vastustaja jätnud kaebaja kvalifitseerimata seetõttu, et kaebajal puudusid varasemad riigihanke lepingud ning ostja oleks justkui sellega põhjendanud kaebaja mittekvalifitseerimist. Vastustaja leiab, et selline kaebaja etteheide on väär ning kohut eksitav. Antud juhul ei ole vastustaja jätnud kaebajat kvalifitseerimata seetõttu, et kaebajal ei ole ette näidata varasemaid hankelepinguid. Kaebaja jäeti kvalifitseerimata seetõttu, et tal puudus riigihanke nr 017178 pakkumise kutse dokumentides nõutud märgistustööde teostamise kogemus, nii riigihangete raames kui muude lepingute alusel teostatud sarnaste tööde teostamise kogemus ehk pakkujal puudus piisav tehniline kompetentsus. Hankelepingu definitsiooni annab

§ 7

lg.1, mille kohaselt hankelepinguks loetakse

tähenduses riigihanke pakkumismenetluse tulemusel ostja ja pakkuja vahel sõlmitud kirjalikku rahaliste huvidega seotud lepingut. Vastustaja leiab, et

§ 35lg.6.

mille kohaldamisele kaebaja viitab, tuleb tõlgendada lähtuvalt

§-ist 7 lg.1. Sellest tulenevalt on

§35

lg.6 mõõteks see, et üksnes varasemate riigihangete tulemusena sõlmitud hankelepingute puudumine ei saa olla pakkuja kvalifitseerimata jätmise põhjuseks. Nimetatu aga ei tähenda, et täieliku või piisava kogemuse puudumine ei võiks olla pakkuja kvalifitseerimata jätmise põhjuseks. Just viimati nimetatud asjaolust vastustaja kaebaja kvalifitseerimata jätmisel juhindus ning vaidlustatavates haldusaktides seda ka vastavalt põhjendas. Siinkohal peab vastustaja vajalikuks märkida, et nõue, mis oli pakkuja kvalifitseerimise aluseks, ei näinud ette, et riigimaanteedel teostatud märgistustööd pidanuks kõik olema teostatud riigihangete korras, s.t.

-is nimetatud protseduure järgides ja hankelepingute alusel. Kaebaja oma pakkumises on väitnud, et omab piisavat kogemust, mida vastustaja on nõudnud ning selle tõendamiseks on esitanud andmed välismaal teostatud väidetavate märgistustööde teostamise kohta ning kinnituse, et ta ise neid ka tegi. Kahjuks osutus nimetatud kaebaja väide vääraks ning ükski kaebaja poolt pakkumismenetluse käigus esitatud tõend seda ei kinnita, et ta omaks vastustaja poolt nõutud märgistustööde kogemust. Kaebajat teavitati kogemuse puudumise küsimuse tõstatamisest ning kaebaja esitas 09.03.2005 kõik temal olevad dokumendid oma kogemuste tõendamiseks. Vaatamata sellele ei ole kaebaja pakkumise käigus esitanud ühtki tõendit, mille kohaselt ta oleks mingilgi 8 maanteel teemärgistustöid tegelikkuses teostanud. Veelgi enam – kaebaja enda majandusaasta aruannetes toodud andmed tõendavad, et kaebajal puudus vastav käivegi. Seega ei saa pidada õigeks kaebaja väidet, et vastustaja 18.03.2005.a. protokollilises otsuses ei ole välja toodud asjaolusid, mille alusel oli vastustaja õigustatud käsitlema kaebuse esitajat ebakompetentsena, tehniliselt mittevastavana või muude asjaolude tõttu mittevastavana lähtudes

§-ist 35 lg.2 p.6. Vastupidiselt kaebaja väitele on vastustaja nimetatud protokollis välja toonud asjaolud ja põhjendused, mille pärast pakkuja tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele

§-i 35 lg.2 p.6 tähenduses. Samuti ei ole vastustaja pakkumismenetluse käigus väljaantud haldusaktides viidanud, et kaebaja jäi kvalifitseerimata varasemate riigihanke lepingute puudumise tõttu. 4. Kaebusest nähtub, et kaebaja arvates on tema kvalifikatsiooni ja riigihankes nr 017178 nõutud tehnilise kompetentsuse olemasolu tõendamiseks piisav AS-ile H. Maanteeameti poolt väljastatud tegevusluba ning seeläbi loetama igas riigihankes tehniliselt kompetentseks vastavate teehoiutööde teostamisel. Vastustaja leiab, et nimetatud kaebaja seisukoht on väär ja selline järeldus ei tulene

-ist.

§35lg.2 p.6 sätestatud tehniline kompetentsus ei ole võrdsustatav Tee

S § 25¹ lg. 1 sätestatud tegevusloa olemasoluga. Pakkuja tehniline kompetentsus

tähenduses tähendab ostjal

§ 34

lg.4 alusel nõutud andmete põhjal tekkinud veendumust, et pakkuja on võimeline riigihanke objektiks olevaid töid teostama ja teostama neid kvaliteetselt. Seevastu on tegevusluba ettevõtjale seadusega vastavas valdkonnas tegutsemise lubamiseks sätestatud üldeeldus, mis ei tõenda ega saagi tõendada ettevõtja valmisolekut ja kompetentsust konkreetset tööd konkreetses mahus ja tingimustel teostada. Tegevusloa saamiseks peab ettevõtja täitma antud tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud miinimumnõuded, samal ajal, kui konkreetse riigihanke raames võib ostja riigihanke iseloomust tulenevalt kehtestada oluliselt kõrgemaid erinõudeid. Eelnevat seisukohta kinnitab

§ 35lg.2 p.6.

Nimetatud sättes on tegemist kolme alternatiivse pakkuja kvalifitseerimata jätmise alusega. Siit tuleneb üheselt, et seadusandja on neid kahte alust eristanud, s.t. asjaolu, et kui pakkuja vastab vastavas valdkonnas õigusaktidega sätestatud nõuetele, milleks on ka vajaliku tegevusloa omamine, ei tähenda see veel seda, et pakkuja oleks tehniliselt kompetentne konkreetse riigihanke raames tehtava töö teostamiseks, vaid pakkuja tehnilist kompetentsust hindab ostja

§ 34alusel nõutud informatsiooni põhjal.

Kui asuda näiteks seisukohale, et ainuüksi tegevusloa olemasoluga oleks pakkuja tehniline kompetentsus tõendatud, siis puuduks ostjal tegevusluba nõudvas valdkonnas riigihanke korraldamisel igasugune võimalus pakkujate tehnilise kompetentsuse hindamiseks. See oleks aga vastuolus

§ 31lg.

1 p.1, 34 ja 35 lg. 2 p.6, muutes need sätted sisuliselt mõttetuks.

§ 30

lg 1 kohaselt on ostja kohustatud kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni, kehtestades pakkumise kutse dokumentides vastavad nõuded ning kontrollides pakkujate kvalifikatsiooni vastavust kehtestatud nõuetele. Kui pakkuja kvalifikatsiooni nõuetele ei vasta, siis peab ostja jätma pakkuja kvalifitseerimata, nagu vastustaja antud juhul ongi toiminud. Vastustaja leiab siinkohal veel, et kaebaja poolt esitatud tegevusloast nr 0484, mis on väljaantud 03.09.2005.a., ei ole põhjendatud teha järeldust, et kaebajal oli tegevusluba teehoiutöödeks ka varasemal perioodil s.o. 2002 - augustini

  1. Vastustaja teada on nimetatud tegevusluba kaebajal esmakordne, mis kinnitab ka asjaolu, et kaebajal ei saanudki enne 03.09.2004 olla mingit kogemust tegevusloaga lubatud teemärgistustööde tegemisel, sest kaebajal vastav õigus eelneval perioodil puudus. Kaebaja ei ole riigihanke tingimusi vaidlustanud - need on jõus ja kehtivad olemasoleval kujul. Seetõttu ei ole antud menetluses võimalik nimetatud nõude osas vaielda. 9
  2. Vastustaja nõustub kaebaja väitega, et vastustaja 21.03.2005.a. protokollist ei nähtu, et komisjon oleks võtnud seisukoha, kas kaebaja poolt tehtud pakkumise dokumendid vastasid esitatavatele nõuetele. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud protokollist ei peagi nähtuma seisukoht, kas kaebaja poolt esitatud pakkumise dokumendid vastasid esitatavatele nõuetele.

-ist tuleneb, et kõigepealt kontrollitakse pakkujate vastavust kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Selleks hinnatakse pakkuja poolt esitatud informatsiooni ja ostjale endale teada oleva või muu kättesaadava informatsiooni alusel seda, kas pakkuja on kõigile Ostja poolt esitatud nõuetele vastav. Kui pakkuja kõigile esitatud nõuetele vastav ei ole, jäetakse pakkuja kvalifitseerimata. Hinnatakse ja võrreldakse üksnes kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud pakkumisi.

§ 35

lg.8 kohaselt kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises pakkumismenetluses. Ostja komisjoni 18.03.2005.a. protokollilise otsusega tegi ettepaneku jätta AS H. kvalifitseerimata ja Põhja Regionaalse Maanteeameti 21.03.2005.a. käskkirjaga nr 28 jäeti AS H. kvalifitseerimata. Vastustaja leiab, et eeltoodu alusel on Ostja komisjon toiminud kooskõlas

-iga, kui 21.03.2005.a. “ Pakkumiste vastavaks tunnistamine ja edukaks tunnistamine” protokollis ei ole võtnud seisukohta kaebaja suhtes. Eeltoodud alusel ei nõustu vastustaja ka kaebaja väitega, et ostja komisjon oleks pidanud tegema ettepaneku Põhja Regionaalse Maanteeameti direktorile tunnistada vastavaks ka AS-i H. poolt esitatud pakkumine. Kaebaja järeldus, et kui komisjon ei ole esitanud AS-ile H. pretensioone riigihankes esitatud dokumentide puuduste kohta, tuleb lugeda vastustaja poolt esitatud pakkumise dokumendid vastavateks kehtestatud nõuetele, on väär, sest kvalifitseerimata jäetud pakkuja pakkumine ei osale edaspidises riigihankemenetluses. Kaebaja väide on ka väär – ostja tõstatas vastava küsimuse ja kaebaja vastas sellele, esitades kogu teabe ja dokumendid, mis tal esitada oli.

  1. Kaebaja väidab, Põhja Regionaalse Maanteeameti 21.03.2005.a. käskkirjas nr.29 ei ole välja toodud asjaolusid, mille alusel tunnistati edukaks pakkujaks OÜ C. pakkumine ning ei ole kajastatud teiste riigihangetes osalenute pakkumisi s.h. AS H. pakkumist. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud käskkirjast selguvad kõik asjaolud, mille alusel tunnistati edukaks OÜ C. ning võttes aluseks vastustaja poolt seletuses eelnevalt väljatoodud seisukohad, miks kaebaja edasises hankemenetluses ei osale, siis ei pidanud nimetatud käskkirjas sisalduma, milline oli kaebaja pakkumine.
  2. Kaebaja väidab, et ostja on pakkumismenetluses rikkunud

§-is 6 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja leiab, et selline kaebaja etteheide nii põhjendamata, kui tõendamata. Kaebuse põhjal jääb selgusetuks, kuidas kaebajat on ebavõrdselt koheldud. Kaebaja vastavaust kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele hindas vastustaja samadel alustel nagu ka OÜ-d C. ja AS-i T. vastavust samadele kvalifikatsiooninõuetele. Kaebaja väited, nagu oleks ühte pakkujat eelistatud muul alusel, kui pakkumise pinnalt, on alusetud. Kokkuvõtteks leiab vastustaja, et komisjoni vaidlustatud 18.03.2005.a. protokolli punktis 1 on toodud välja asjaolud, mille alusel kaebajat käsitleda tehniliselt ebakompetentsena vaidlusaluses riigihankes, mis oli omakorda põhjendatud aluseks jätta kaebaja kvalifitseerimata. Komisjon on vaidlustatud protokollis põhjendatult jõudnud järeldusele, et kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel ei ole võimalik tunnistada kaebajat tehniliselt kompetentseks teemärgistustööde teostamises. Komisjon sai järelduse tegemisel lähtuda ainult kaebaja esitatud dokumentidest ning komisjonil puudus alus kohelda kaebajat priviligeeritumalt kui teisi pakkujaid ning komisjon on kõiki pakkujaid nende pakkumiste hindamisel kohelnud võrdselt. Vastustaja on seisukohal, et iga isik, kes soovib riigihankes osaleda, peab vastama kutse dokumentides esitatud nõuetele ning esitama pakkumise kutses nõutud dokumendid, 10 vastupidisel korral rikutaks pakkumismenetluses osalejate võrdset kohtlemist, samuti muutuks sellisel juhul kaheldatavaks pakkumismenetluse läbipaistvus ja kontrollitavus. Vastustaja esindaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste seletusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel motiividel: Kaebuse esitaja AS H. jäi kvalifitseerimata põhjusel, et tal puudus riigihanke nr 017178 pakkumise kutse dokumentides nõutud märgistustööde teostamise kogemus, nii riigihangete raames kui ka muude lepingute alusel teostatud sarnaste tööde teostamise kogemus ehk teisisõnu pakkujal puudus piisav tehniline kompetentsus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Riigihangete seaduse (

) tähenduses pakkuja tehniline kompetentsus tähendab ostjal

§ 34

lg 4 alusel nõutud andmete põhjal tekkinud veendumust, et pakkuja on võimeline riigihanke objektiks olevaid töid teostama ja seda ka kvaliteetselt. Vaidlus poolte vahel puudub selle üle, et vastustajal oli kaebaja kvalifitseerimise otsustamisel diskretsiooniõigus, mida vastustaja kohtu hinnangul teostas temale antud kaalutlusõiguse piirides. Põhja Regionaalse Maanteeameti riigihankekomisjon hindas AS H. poolt esitatud pakkumisdokumenete ning leidis, et esitatud pakkumisest ei ole järeldatav märgistustööde teostamine kõnealuses riigihankes nõutud tingimustel ja ulatuses. Kaebuse esitaja ei ole riigihanke tingimusi vaidlustanud. Riigihankekomisjoni väitel kõnealuse pakkuja poolt esitatud dokumentidest ega muudest pakkumisdokumentidest ei nähtu, et AS H. oleks teostanud märgistustöid. Vastustaja väidab, et kuivõrd nimetatud riigihankes oli pakkuja tehnilise kompetentsuse hindamiseks ja kontrollimiseks nõutav pakkuja varasem märgistustööde, s.o teatud spetsiifilist liiki teehoiutööde teostamise kogemus, pidi kaebaja tõendama just sellekohase töökogemuse olemasolu. Vastustaja hinnangul märgistustööde teostamiseks vajaliku materjali tootmise ja müügi kogemus ei ole samastatav märgistustööde teostamise kogemusega, nagu kaebuses ekslikult märgitakse. Vastustaja kinnitab, et AS H. ei jäetud kvalifitseerimata seetõttu, et kaebajal ei olnud ette näidata varasemaid hankelepinguid. AS H. jäeti kvalifitseerimata põhjusel, et tal puudus riigihanke nr 017178 pakkumise kutse dokumentides nõutud märgistustööde teostamise kogemus nii riigihangete raames kui muude lepingute alusel teostatud sarnaste tööde teostamise kogemus ehk pakkujal puudus piisav tehniline kompetentsus. Vastustaja selgituse kohaselt pakkuja tehniline kompetentsus

mõistes tähendab

§ 34

lg 4 alusel nõutud andmete põhjal tekkinud veendumust, et pakkuja on võimeline riigihanke objektiks olevaid töid teostama ning seda ka kvaliteetselt. Pakkuja tehnilist kompetentsust hindab ostja

§ 34alusel nõutud informatsiooni põhjal.

Teeseaduse § 14 mõistes teemärgistustööd on teehoiutööd. Teemärgistustöö on konkreetne tegevus, mille tulemuseks on vajaliku ja nõuetekohase märgistuse kandmine teele. Kohus nõustub selles vastustajaga. Pakkuja jäetakse kvalifitseerimata, kui ta ei vasta kõigile kutsedokumentides esitatud nõuetele. Hinnatakse ja võrreldakse üksnes kvalifitseeritud pakkujate poolt esitatud 11 pakkumisi. Vastavalt

§-ile 35 lg 8 kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises pakkumismenetluses. Kuna kaebaja edasises riigihankemenetluses ei osalenud, siis ei pidanud vaidlustatud käskkiri sisaldama kaebaja pakkumist. Kohus leiab, et kaebaja väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda, kuna täielikult nõustub selles osas vastustaja põhjendustega.

§ 8

lg 2 p 1 kohaselt pakkumismenetluse lõppemise üheks aluseks on hankelepingu sõlmimine. Avatud pakkumismenetlusega riigihanke nr 017178 „Harju maakonna riigiteede märgistustööd“ edukaks pakkujaks tunnistati OÜ C. pakkumine, kellega ostja Põhja Regionaalne Maanteeamet sõlmis hankelepingu 06.04.

  1. Käesoleva riigihanke deklaratsioon nr 017178RHD avaldati Riigihangete Ameti andmebaasis 07.04.
  2. Tühistamiskaebus esitati halduskohtule peale pakkumismenetluse lõppemist 22.04.
  3. Pakkumismenetluse vaidlustamine on otstarbekas enne selle lõppemist, sellisel juhul on oluline vaidlustuse operatiivsus. Tühistamiskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus kaotavad oma mõtte, kui pakkumismenetlus on lõppenud, sellisel juhul jääb üle vaid tuvastamiskaebusele üleminek, milleks omakorda peab isikul esinema põhjendatud huvi. Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on kaebajal põhjendatud huvi olemasolu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Põhjendatud huvi puudumisel võib kohus jätta kaebuse rahuldamata. Käesoleval haldusasjas kaebaja pool soovis tühistamiskaebuselt üle minna tuvastamiskaebusele. Oma viimases kaebuse täienduses, mis esitati kohtule 22.09.2005, jättis kaebaja põhjendatud huvi välja toomata, kuigi sellele juhtis kohus kaebaja esindajate tähelepanu 30.06.2005 kohtuistungil (eelviimasel istungil), kus kaebaja esindaja adv Nikolai Kõiv teatas kohtule, et kaebaja pool soovib muuta kaebuse motiive ja taotlusi ning soovitakse õigusvastaseks tunnistamist ja kahju hüvitamist, väites, et kui oleks teadnud, et leping on sõlmitud, oleks kohe esitatud tuvastamiskaebus (viimasele istungile kaebaja esindajad ei ilmunud, kuigi enne eelviimase kohtuistungi lõppu teatas kohus pooletele uue istungi aja allkirja vastu, mis kajastub nii protokollis kui ka kutsutavate menetlusosaliste nimekirjas). Kaebaja esindaja adv Nikolai Kõiv 30.06.2005 istungil palus kohut anda kaebaja poolele rohkem aega täpsustatud kaebuse esitamiseks ning palus määrata tähtaja septembrisse (22.09.05). Kaebaja poolt esitatud kaebuse täpsustus seisnes vaid nõuete muutmises, sisuliselt esialgsele kaebusele midagi motiivide osas ei lisatud ning selles ei toodud ka põhjendatud huvi. Üksnes kaebaja esindaja vihje kahju hüvitamisele 30.06.2005 toimunud kohtuistungil ei ole käesolevas asjas käsitletav põhjendatud huvina, kuna väidetava kahju osas ei ole kaebaja pool kohtule esitanud ühtegi põhjendust, mida kohus saaks hinnata põhjendatud huvi aspektist. Pelgalt suuline viide võimalikule kahju hüvitamisele tulevikus ei ole hinnatav põhjendatud huvina käesolevas asjas. AS H. pakkujana ei osutunud kvalifitseerituks, seega edasine pakkumismenetlus teda enam ei puudutanud, s.h pakkumiste vastavaks tunnistamine, eduka pakkuja väljaselgitamine ja sealt edasi hankelepingu sõlmimine ostjaga. Seega ei ole usutav kahju tekkimine pakkujal riigihankemenetluses, kus ta jäeti kvalifitseerimata ning edasises pakkumismenetluses ei osalenud. Pakkumismenetluse korraldaja ehk ostja kehtestab pakkumistingimused, millele peavad pakkumised vastama.

§ 7

lg 2 kohaselt pakkumismenetluse korraldamise eesmärk on ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine. Kohtu hinnangul käesolevas asjas nii protokollilised otsustused (ettepanekute tegemine direktorile) kui ka nende alusel antud käskkirjad sisaldavad põhjendusi ning oma sisult on üheselt arusaadavad. Siinkohal kohus märgib, et kaebajat otseselt puudutavad ainult need otsustused, mis käsitlevad AS H. kvalifitseerimata jätmist (18.03.2005 pakkujate 12 kvalifitseerimise protokolli p 1 ja 21.03.2005 käskkirja p 2). Samas kaebajasse ei puutu 21.03.2005 protokoll pakkumiste vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise kohta ning 21.03.2005 käskkiri nr 29. Kaebuse esitaja mittekvalifitseerimine on vastustaja poolt piisavalt põhjendatud 18.03.2005 pakkujate kvalifitseerimise protokolli p-s 1 ja 21.03.2005 käskkirja p-s 2. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, nende ülekordamist kohus ei pea vajalikuks. Elle Kask Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.