).
kohaselt on maareformi eesmärgiks kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsusüksuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jääv maa (
). Märgitu kinnitab, et kaebajatel ei saanud olla õigustatud 12 ootust, et sälib endine olukord. Ka neile endile anti võimalus muuta senist olukorda ja erastada maa ulatuses, mille kohta nad esitasid vastava sooviavalduse. Kaebuse esitajad said arvestada, et endise kinnistu piiresse jäävat maad on kolmandad isikud õigustatud tagasi nõudma ja sõltumata maa senisest sihtotstarbest tagastatakse maa õigustatud subjektidele. Kaebajate poolt tasuta maakasutust antud juhul seadusega ette ei nähtud. Haldusorganid ei ole siinkohal kaebajatele eksitavaid lubadusi andnud.
Kolmandad isikud on õigustatud nõudma maa tagastamist ja sellekohane haldusakt on antud ning jõustunud.
lg 1 kohaselt ei tagastatud maad endistes piirides, kuna maal asuvad kaebuse esitaja Fedinile kuuluvad hooned. Maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui esineb
Rajatiste küsimust on kohus eelnevalt käsitlenud ja nõustub vastustaja seisukohtade ja põhistusega, et kaebuse esitajatele ei kuulu tagastatud maal rajastisi tulenevalt käesolevast õigusnormist, mistõttu
lg 2 p 3 tulenevaid kaebuse esitaja õigusi ei rikuta ka rajatiste küsimuses.
lg 3.1 kohaselt teed ning tehnovõrgud ja –rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Seega jääb kohus seisukohale, et õigusvastaselt võõrandtud maa tagastamiseks ulatuses, mis oli võimalik, ei ole toimetatud kaebuse esitajate õiguste rikkumisega. Teise isiku hoonetega (Fedin) on arvestatud. Märgitud sätted kehtivad tiheasustusega alade kohta ja kuna maa asub Tallinnas, ei ole vaidlust, et tegemist on tiheasustuse alaga. Kaebajate elamumaa hulka on arvatud kogu elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Õigustatud subjektidele kuuluvaid hooneid/elamut tagastuval maal ei asu. Kuna maad osaliselt ei tagastatud, sest maal asub teise isku hoone, siis
Kolmanda isiku seisukoht, et neil oli õigus asendusmaale, ei ole korrektne, kuna asendusmaa suhtes kehtinud õigusakt oli korralduse väljaandmise ajaks tunnistatud kehtetuks. Maa ostueesõigusega erastamine saab toimuda üksnes enne maa tagastamist. Maa tagastamise saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Maareformiseaduse § 9 lg 9 kohaselt määrab maareformiseaduse paragrahv 9 alusel mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa, sealhulgas ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. J.M. märkis kohtuistungil, et antud juhul nn maasiil tuleks jätta riigi omandisse, millest ta oleks huvitatud koos teiste kaebajatega või siis hoopis erastada kaebuse esitajale.
kohaselt erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega munitsipaalomandisse. Kui maad taotletakse riigi omandisse käesoleva seaduse § 31 alusel või munitsipaalomandisse käesoleva seaduse § 28 alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostu-eesõigusega erastamist käesoleva seaduse §-s 22.1 sätestatud ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul 13 maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi oamndisse § 31 lg 1 alusel, on samuti riigi omandis, kuid ka siit ei saa tuletada kaebajate õigust säilitada endine olukord. Kuna maa tuleb tagastada endise kinnistu ulatuses, siis ei ole tegemist maaga, mida ei tagastata. Tagastamisel ei ole maa sihtotstarbel tähendust. Kui tagastuva maa omanik soovib maale hakata ehitama, siis teeb ta seda läbi detailplaneerimise ja antud juhul on kolmandad isikud soovinud maa sihtotstarbe muutmist elamumaaks ning soovivad detailplaneerimist. Kaebuse esitajad ei ole esitanud peale neile maa erastamist ühtegi avaldust, mis võiks olla suunatud soovile suurendada nende senist maakasutust. Korralduse väljaandmise ajal
lg 1.2 kohaselt kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maa ei ole võimalik või otstarbekas maakorralduslikult vastava iseseisva katastriüksuse moodustamine, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus seda maatükki krundiga liitmiseks ostueesõigusega erastada maavanema loal ja kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kaebuse esitajad märgitud sättest tulenevalt ei oma õigusi; kuigi maasiil (mille erastamiseks kaebajad soovi ei olnud avaldanud), jääb kaebajate kinnisasjade piirile, ei olnud tagastuv maa kinnistusse kantud. Märgitud õigusnorm kehtib juhul, kui kõik maasiiluga piirnevad krundid oleksid reformitud kinnistutena, antud juhul tagastuv maa kanti kinnistusse hiljem, kui kaebajate maa. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et
, mis sätestab maa erastamise lõpptähtajad, nägi ette lg 1 tulenevalt maa ostueesõigusega erastamise avalduste esitamisel tähtajad. Kaebajate osas on kinnistud moodustatud ja peale seda ei ole kaebajad uusi avaldusi esitanud. Avaldusi maa ostu-eesõigusega erastamiseks võeti pikendatud tähtajaga vastu korralduse andmise ajal kuni
tähtaegu on muudetud ja pikendatud, kuid kaebajad ei vasta paragrahvis 40 lg 1 ja lg 2 sätestatud tingimustele. Enampakkumisi võib algatada omavalitsus ja eraõiguslik isik oma avalduse alusel. Kaebuse esitajad ei täpsustanud, missugusel õiguslikul alusel nad lootsid enampakkumise korraldamist, nad ei ole J.M.i ja esindaja kinnitusel esitanud ühtegi avaldust, mis oleks ka suunatud enampakkumise nõudele või soovile selles osaleda. Korralduse andmise ajal kehtinud
lg 2 kohaselt said nõuda peale 2003.aasta 31..detsembrit avaldusi maa piiratud enampakkumisel erastamiseks isikud, kes on nimetatud § 22 lg 4 p-des 2 ja 2 ning nende suhtes on tehtud maa mittetagastamise otsus ning nimetatud otsus on vastu võetud pärast 2003.aasta 1 .oktoobrit. Ehk säte annab õigused õigustatud subjektidele, kes soovisid maa tagastamist. Kaebajad ei ole taotlenud antud piirkonnas ja elamute ümber maa tagastamist, vaid maa ostueesõigusega erastamist. Seega ei ole kaebajatel õigustatud 14 ootusi ka märgitud õiguslikul alusel ja kaebajad on ekslikult leidnud, et neil on veel võimalus esitada avaldus maasiilu erastamiseks, sh piiratud enampakkumise korras.
§ 22 1 - lg 6- erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorraldusnõuetest tulenevalt otstarbekas. Kaebajad pidasid ostueesõigusega erastamisel vajalikuks maa erastamise neile välja mõõdetud kruntide piires. Tiheasustusega alal asuvale elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid käesoleva seaduse § 7 5. ja 5 1 lõikes sätestatud alaustel. Seega kohalik omavalitsus võis
lg 5 kohaselt ehitise teendindamiseks vajaliku maa suurused ja piirid määrata vastavuses planeeringu ja maakoraldusnõuetega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata. Kohalik omavalitsus võib otsustada määrata ehistise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid detailplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse käesolevas seaduses sätestatud maa erastamise ulatusega. Kaebuse esitajad nõustusid maa erastamisel, et nende elamute/hoonete juurde erastatakse maa senise krundi piirides ehk nad ei seadnud omavalitsust valiku ette, kas erastada rohkem, kui kaebajad seda soovisid. Seega ei riku maasiilu arvamine tagastuva maa hulka kaebajate seadusega kaitstud huve ja õigusi. Kohus nõustub vastustajate ja kolmandate isikute seisukohtadega, et maa tagastamine ei riku kaebajate õigusi ja huve kaebuses nimetatud põhjusel, et tagastuva maa piirid ei lange kokku endise kinnistu piiridega. Kaebajad leiavad, et kui katastriüksust ei oleks moodustatud, siis oleks neil ostueesõigus vaba maasiilu osas, kuid nüüd arvati see tagastatud maa hulka ja neil ei ole võimalust maatükki enam erastada. Kohus on eelnevalt ära märkinud, miks kaebuse esitajatel ei ole võimalust ega õigust nõuda enam maasiilu erastamist. Vastustaja ja kolmandad isikud on õigesti selgitanud, et tagastuva maana
lg 1 tulenevalt võib tagastatava maaüksuse pindala erineda tagastamisele kuuluva maa pindalast kuni +/- 8 protsenti. Kaebajad nimetavad seda nn maa „ärastamiseks“. Maa tagastamine nii, et tagastuva maaüksuse piirid erinevad maaüksuse pindlast, ei riku kaebajate õigusi eelnevalt märgitud põhjustel. Vastavalt HKMS § 7 lõikele 1 või kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Nn populaarkaebust või kaebust üldistes huvides ei ole kaebajad õigustatud esitama ja neil puudub selleks kaebeõigus. Siiski märgib kohus selguse huvides, et kolmandate isikutele tagastati maa katastriüksuse mõõdistamise teel ning järgides Maakorraldusseaduse nõudeid. MKS § 3 kohaselt maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse (lg 19). Riiklikku järelvalvet maakorralduse seaduslikkuse üle teostab maavanem ( lg 2). Maa tagastamisel teostatakse planeerimine vastavalt seadusele ja kui omavalitsus on arvestanud üldiste maakorraldusnõuetega, sh MKS § 5 lg 1 ja lg 2 tulenevate 15 põhimõtetega (näiteks kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine), siis jäeti avaldustega katmata ja reformimata maasiil moodustuva kinnisasja koosseisu. Katastrimõõdistamisel koostati maaüksuse asendiplaan ja kaebajate väidetavate õiguste ja huvidega puutuvalt on katastri moodustamisel ja maaüksuse mõõdistamisel arvestatud kitsendustena kaebajatele kuuluva torustiku kulgemisega ja asukohaga. Katastrimõõdistamise teostamise ja katastrimõõdistamise kontrollimise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.10.03.a. määrusega nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.