) § 104 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel hageja suhtes usalduse kaotamise tõttu (käskkiri nr 56). Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega 29.11.2005 töövaidlusasjas nr 9.03-02/2633-05 rahuldati töötaja avaldus osaliselt ja ennistati ta tööle, kuid ei 2 tunnistatud töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks ega mõistetud talle välja keskmist palka töölt sunnitult puudutud aja eest. II Hageja nõuded ja põhjendused Hageja leiab, et tööleping temaga lõpetati siiski ebaseaduslikult. Käskkirjas nr 56 tööandja poolt välja toodud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Ka on töövaidluskomisjon asunud seisukohale, et töölepingu lõpetamiseks puudusid seaduses ettenähtud asjaolud, seega oli leping lõpetatud ebaseaduslikult. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete ja põhjenduste juurde ning selgitas, et faktiliselt viibis töölt eemal 07.10.2005 – 29.11.2005, asus TVK otsuse alusel tööle 30.11.2005 ja töötab kostja juures tänaseni. Samuti selgitas hageja, et esitas avalduse tööandja nõukogule üksnes seetõttu, et soovis vastava ala spetsialistina ja pikaajalise töötajana teatrile parimat helitehnikat. Tema poolt väljapakutud äriühingute esindajad ei olnud tema tuttavad. Ehitustööde lõpetamise viibimine ei ole seotud ruumide vabastamisega. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. 2005.juunis alustas kostja haldusjuht RT saali helitehnika hanke ettevalmistamist. Hankemenetluse käigus esitas hageja pidevalt tema poolt mittesoositud pakkuja Digital Emotions OÜ kohta selle usaldusväärsust alusetult kahjustavaid andmeid ja takistas hankemenetluse läbiviimist. Hageja kirjutas ka kostja nõukogule avalduse, milles esitas valeinformatsiooni ja avaldas umbusaldust kostja juhatuse poolt soovitatava koostööpartneri Digital Emotions OÜ pakkumise suhtes ning palus usaldada tema poolt pakutud tarnijaid ART Konverentsitehnika OÜ-d või Ehast Koiduni OÜ-d. Seoses sellega esitas RT 26.09.2005 kostjale omapoolsed pretensioonid tema maine kahjustamise kohta. Kostja juhatus korraldas uue konkursi, kuid hageja üritas taaskord Digital Emotions OÜ usaldusväärsust kahjustada. Lisaks eeltoodule seisnes töölepingu lõpetamise põhjus ka selles, et hageja ei vabastanud tema kasutuses olnud tööruume ehitustööde teostamiseks õigeaegselt, mistõttu tööde teostaja Facio Ehituse AS esitas avalduse lepingu tähtaja pikendamiseks. Ehitustööde pikenemine on aga loonud reaalse ohu, et kostja ei saa teatrihooaega 27.03.2006 avada nagu oli algselt planeeritud. Samuti esitas kostja taotluse tunnustada
vastuolu Põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 31 ning jätta see antud vaidluses kohaldamata. Taotluse põhjenduste kohaselt piirab
ebamõistlikult PS-i §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust ja võimaldab avalikul võimul ülemäära sekkuda füüsiliste ja eraõiguslike juriidiliste isikute tegevusse. Vastavalt PS §-le 11 peavad õiguste ja vabaduste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
kui ettevõtlusvabaduse riive on ebaproportsionaalne, kuna
sätestab niigi töötajale vajalikud enda õiguste kaitsevahendid töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral. Sarnaste õigust andmine töölepingu seadusliku lõpetamise korral väljub töötaja kaitse vajaduse piiridest ja sekkub ülemäära tööandjate ettevõtlusvabadusse. Tööandja usalduse kaotanud töötaja sunniviisiline töökollektiivi ennistamine kahjustab ebamõistlikult eraõiguslike tööandjate otsustuspädevust ja töötajate valimise vabadust ega ole kooskõlas turumajanduse põhimõtetega. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, hageja on näidanud, et ta ei tegutsenud oma tööandja huvides. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ja tema ning kostja esinda seletused ja tunnistaja RT´i ütlused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid, sealhulgas Tallinna ja Harjumaa TVK toimiku nr 9.0302/2633-05 materjalid, kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt kostja käskkirjale nr 56 03.10.2005 (t lk 12-13) vabastati hageja heliosakonna juhataja kohalt alates 06.10.2005 usalduse kaotuse tõttu
3
lg 1 ja lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping
p-s 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes on tööandja kaotanud usalduse, ning selline vabastamine võib muuhulgas toimuda, kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise ja/või põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 3 p-le 4 on töölepingu lõpetamine
p-de 6-8 alusel distsiplinaarkaristuseks ning seega tuleb antud vaidluse lahendamisel muuhulgas lähtuda ka nimetatud seaduse sätetest. Vastavalt käskkirjale pani tööandja töötajale süüks järgmisi tegusid: tema kasutuses olnud heliruumide mittetähtaegne vabastamine, mis tõi kaasa ohu teatri renoveerimistööde mittetähtaegseks valmimiseks; teatri helitehnika hankesse lubamatu sekkumine (nõukogu liikmele kirjutamine ja hanke osas oma seisukohtade esitamine, juhatusele ja nõukogule korduv kirjutamine ning kirjades vale ja umbusalduse avaldamine). Tööandja oli seisukohal, et nimetatud konkreetsed teod seadsid ohtu nii teatri vara säilimise kui kahjustasid teatri mainet äripartnerite ees. Kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et nimetatud süüteod leidis tõendamist osaliselt. Heliruumide mittetäielikku vabastamist kooskõlas tööandja käskkirjaga nr 46 19.08.2005 möönis ka hageja ise kohtuistungil. Nimetatud käskkirja (t lk 58, tõlge t lk 59) kohaselt oli tööandja käskinud seoses peahoone remonttöödega vabastada kogu inventarist muuhulgas heliosakonna ruumid ja hagejal kui heliosakonna juhatajal lasus täielik vastutus käskkirja õigeaegse täitmise eest. Poolte vahel puudub vaidlus, et tähtaegselt, s o 01.09.2005, ei olnud heliruum täielikult vabastatud ning et see oli tehtud üks nädal hiljem. Sama on tõendatud ka tunnistaja R.T´i ütlustega (t lk 66-67). Tunnistaja ütluste kohaselt oli 01.09.2005 heliruumis veel esemeid (mööblit, tehnikat), kuid ta ei tea, kas tegemist oli vajalike või äraviskamisele kuuluvate asjadega ning et ehitajaga oli neil kokkulepe, et prahi koristab ehitaja ise ära. Ka tõendas tunnistaja, et ehitaja ja tema kui teatri esindaja vahel oli koostatud 01.09 või 02.09 ruumide vabastamata oleku kohta akt ning et ehitaja poolt oli tehtud kirjalik ettepanek seoses heliruumi vabastamisega 09.09.2005 renoveerimislepingu pikendamiseks. Viimane asjaolu on tõendatud ka Facio Ehituse AS-i vastavasisulise teatega (t lk 22). Kohus on seisukohal, et sisulist tähtsust ei oma, kas seisuga 01.09.2005 olid heliruumis ainult äraviskamisele kuuluvad asjad või ka tarvilik inventar. Käskkirjast nähtub, et ruum pidi olema vabastatud kogu inventarist. Juhul, kui ruumis oli seisuga 01.09 tõepoolest vaid prügi ja vana mööbel, on mõistlik eeldada, et hageja sellest tööandjat ka informeeris, mitte aga peale vastavat teadet ruumi vabastas. Tunnistaja ütluste kohaselt teavitas kas tema või teenindusjuht hagejat sellest, et ruumid on vaja vabastada ning et ruumide uuesti ülevaatamisel olid need tühjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist leidis asjaolu, et hageja ei täitnud täpselt talle tööandja poolt antud ülesannet ja sellega seadis ohtu tööandja ja ehitaja vahelise töövõtulepingu graafikujärgse täitmise, mis omakorda võis tuua kaasa tööandja vara vähenemise. Ka teise töötajale süüks pandud süüteo osas jõudis kohus peale sisulist arutamist veendumusele, et see leidis tõendamist osaliselt. Tõendatud on töötaja poolt seoses läbiviidud helitehnika hankega avalduse kirjutamine nii tööandja nõukogule, aga ka talle hankest osavõtnud isiku kohta teadaoleva info edastamine isikutele, kelle pädevuses oli hanke läbiviimine. Nimetatud asjaolusid möönis nii hageja ise kui need on tõendatud vastavasisuliste dokumentaalsete tõenditega (t lk 14, 15, 19, 20). Tõendatud on, et kellegi TT poolt hagejale saadetud e-kirjades (t lk 19, 20), millised hageja edastas tööandjale, ei vastanud vastavalt Krediidiinfo andmetele tegelikkusele info EP kui füüsilise isiku võlgnevuste kohta (t lk 21). Muus osas valetamine, laimamine vmt kohtus analüüsitud tõenditega tõendamist ei leidnud. Neist tõenditest ei nähtu ka, et töötaja oleks seda infot kellelegi teistele 4 levitanud kui isikutele, kes otseselt tegelesid hankega, sealhulgas valisid välja helitehnika hankija. Hageja seletuste kohaselt oli tema ainsaks eesmärgiks saada teatrile parim sobiv helitehnika. Hageja selline seletus on kohtu arvates ka mõistlik, kuna tegemist isikuga, kes töötas heliosakonna juhatajana ja pidi ise selle tehnikaga vahetult tööle hakkama. Hageja kirjast ei nähtu omakasupüüdlikkus või muu taunimist vääriv eesmärk. Asjaolu, et hageja kui helitehnika asjatundja avaldus/info/tähelepanu juhtimine hankega tegelevatele isikutele oli ka viimaste endi arvates tõsiseltvõetav, nähtub nende tegevusest --- nad pidasidki vajalikuks võtta täiendavad hinnapäringud ja hageja osales 26.09.2005 hankega seotud koosolekul (t lk 16). Selline tegevus ei saanud olla hageja poolt neile kuidagigi peale surutud vmt. Asjaolu, et täiendavale hinnapäringule vastuseks ART Konverentsitehnika OÜ loobus oma senisest pakkumisest seoses helitehnikahankega (t lk 18), ei ole kohtu arvates kuidagi põhjuslikus seoses hageja eelneva käitumisega (suhtlemisega hankealal pädevate tööandja isikutega). Täiendavad hinnapäringud esitas mitte hageja, vaid kostja. Ka teatas loobuja oma kirjas 27.09.2005, et soovib jätkata koostööd sünkroonteenuste osutamises ja „tänab meeldiva varasema koostöö eest“. Asjaolu, kas ja kui siis millises kontekstis oli hr P tegelikkuses kommenteerinud hagejale Digital Emotions OÜ pakkumist, kohtu menetluses tõendamist ei leidnud. Kohus on seisukohal, et isegi kui hageja sai hr P sõnadest/mõttest aru mitte nii nagu see oli mõeldud (vastuolud ilmnevad t lk 15 ja 16 asuvates tõendites), ei ole tõendatud, et kostja maine hr P ees oleks olnud oluliselt kahjustatud (26.09.2005 koosolekul sai hr P oma seisukoha välja öelda ning koostöö tema ja teatri vahel jätkus). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tõendamist leidis küll hageja poolt hankega seotud toimingutesse sekkumine, kuid mitte sel määral, et oleks tõendatud kostja maine kahjustamine tema äripartnerite (J.P, Digital Emotions OÜ, Facio Ehituse AS-i) ees. . Samas on kohus ka seisukohal, et eelpool tõendamist leidnud süütegudele vaatamata oli töötaja suhtes valitud distsiplinaarkaristus ilmses vastuolus tegude raskuse, nende toimepanemise asjaolude ja töötaja eelneva käitumisega. Selline olukord on aga vastuolus TDVS § 8 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Nimelt puuduvad kohtul tõendid ja kostja väited hagejal varasemate süütegude olemasolu kohta. Vastavalt töölepingule töötab hageja samal tööandja juures juba aastast 1991 (t lk 40-41). Seega tegemist märkimisväärselt staažika töötajaga, kelle poolt hanketoimingutesse sekkumine lähtus eesmärgist tagada oma edasiste töövahendite kvaliteetsus/komplektsus. Asjaolu, et tol hetkel jäi kas siis liigse emotsionaalsuse või suhtlemisprobleemide tõttu mõnedele kaastöötajatele teistsugune mulje, ei saa iseenesest veel oli aluseks töölepingu lõpetamisele. Vastavalt TDVS-i §-le 3 oli tööandjal töötaja mõjutamiseks võimalik kasutada leebemaid karistuse vorme (noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamine). Kuna eelpool asus kohus seisukohale, et valitud distsiplinaarkaristus ei olnud töötaja suhtes seaduslik, kuulub rakendamisele
Kuna eelpool asus kohus seisukohale, et valitud distsiplinaarkaristus ei olnud töötaja suhtes seaduslik, oli temaga töölepingu lõpetamine selle alusel ebaseaduslik ning rakendamisele kuulub
Seega puudub kohtul antud vaidluses vajadus analüüsida ja rakendada
Samas soovib kohus selgitada, et isegi juhul, kui antud vaidluses oleks tulnud rakendada
, ei oleks kohus nõustunud kostja seisukohtadega nimetatud sätte vastuolu kohta PS-i §-dega 11 ja 31.
kohaselt on vaidluse korral töölepingu lõpetamise alustel
p-des 6-8 ettenähtud alustel kohtul õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise 5 otstarbekust ning töötaja tööle ennistada ja sellisel juhul tööle ennistamise korral ei ole töötajal õigust hüvitusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega; need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja – liitudesse; seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra; kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Kohus on seisukohal, et
ei saa kuidagi piirata ei kostja ega ühegi teise isiku õigust tegeleda ettevõtlusega ega koonduda ühingutesse/liitudesse.
kaitseb töötajat olukorras, kus tema poolt on küll toime pandud süütegu, kuid see ei ole oma raskuseastmest või muudest asjaoludest tulenevalt piisavaks aluseks töölepingu lõpetamisele. Töösuhe töötaja ja tööandja vahel ei ole oma olemuselt nn tavaline võlaõiguslik suhe. Tegemist suhtega, milles eeldatakse ühe poole, s o töötaja, sõltuvust teisest poolest.
regulatsiooni eesmärgiks ongi vältida töölepingu lõpetamist üleastumiste eest, mis küll formaalselt on süüteod, kuid mis oma sisuliselt vähese tähtsuse tõttu ei häirinud oluliselt tööd jmt. Seega eesmärgiks anda erapooletule organile võimalus hinnata töölepingu lõpetamise põhjendatust ja vastavust seaduse mõttele. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.