← Eesti

3-05-261/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 29.06. 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-261 Haldusasi OÜ AK kaebus AS Saaremaa Laevakompanii kohustamiseks vedama Rohuküla - Heltermaa liinil OÜ AK sigadeveokit vähemalt kaks edasi- tagasi reisi nädalas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 14.10.2005 määrus nr 3-491/2005 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ AK erikaebus RESOLUTSIOON Jätta OÜ AK erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.10.2005 määrus haldusasjas nr 3-491/2005 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK OÜ AK esitas halduskohtule kaebuse AS Saaremaa Laevakompanii kohustamiseks sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu (sõlmitud 28.09.2004 Eesti Vabariigi (veo tellija) ja AS Saaremaa Laevakompanii (vedaja) vahel, kehtivusajaga 01.10.2004-30.09.2006) alusel vedama Rohuküla Heltermaa liinil kaebaja poolt sigade vedamiseks kasutatavat sõidukit vähemalt kaks edasi- tagasi reisi nädalas ning palus esialgse õiguskaitse määrusega kohustada vastustajat seda tegema ka kohtumenetluse ajal. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt tegeleb kaebaja seakasvatusega Hiiumaal, kuid põrsaid ostab mandrilt ja nuumikud viiakse mandrile tagasi R tapamajja. Hiiumaal puudub võimalus sigade nõuetekohaseks tapmiseks. Kaebaja majandustegevus on tsüklilise iseloomuga. Seetõttu määrava tähendusega on, et sigade vedamiseks kasutatava sõidukiga saab teha regulaarselt kaks korda nädalas edasi-tagasi reise. Kaebaja on sellise võimalusega arvestanud oma äritegevuse ülesehitamisel. Alates aastast 2001 tehtigi sigade vedamiseks kasutatava sõidukiga vähemalt kaks edasi- tagasi reisi nädalas, ülevedu toimus koos eriveostega. Sügisest 2004 lõpetati üks eriveose reis ja kaebaja kasutas teiseks üleveoks tavareisi. Veebruaris 2005 ei lubanud vastustajale kuuluva praamlaeva kapten kaebajale kuuluvat nuumsigade vedamiseks kasutatavat sõidukit laevale. Vastustaja pakkus alates 10.02.2005 sigade ülevedu vaid koos kütuseveokitega, so ohtlike vedude reisidel, mis toimuvad aga üldjuhul üks kord nädalas, või siis hermeetilise sõiduk iga. Viimane ettepanek ei ole aktsepteeritav, sest hermeetilises veokis lämbuksid sead õhu puudumise tõttu. Sigade veoks kasutatava sõiduki 18.02.2005 teostatud ülevaatuse tulemused kinnitavad, et sõiduk vastab täielikult loomade veo nõuetele. Vastustaja on ülepaisutanud tavareisil sigade vedamiseks kasutatava sõiduki ebameeldiva lõhna mõjusid. Eestis on mitmeid ebameeldiva lõhnaga maanteelõike ja asulaid, kuid see ei tähenda, et ettevõtlust tuleb takistama hakata. Kuigi kaebajal on õigus kasutada mis tahes reise, on ta nõus kasutama sigade üleveoks eriveoste reise, kuid ühest reisist nädalas ei piisa. Aktsepteeritav ei ole ka vastustaja pakutud alternatiivne reis läbi Saaremaa, sest see põhjustab sigade veo aja pikenemise ja nuumikute kvaliteedi languse. Loomadele põhjustatava stressi vältimine on iseseisev avalik loomakaitse nõuetega kaitstav huvi, nuumikute ja sealiha kvaliteedi langus mõjub negatiivselt kaebaja majandustegevusele. Vastustaja rikub kaebaja õigust ettevõtlusele. Riivatud on ka kaebaja usaldust, et senine veokorraldus jääb kestma. Esialgne õiguskaitse kohaldamine võib küll kaasa tuua lisakulutusi vastustajale, kuid see ei kaalu üles kaebaja huve. Puuduvad märkimisväärsed avalikud huvid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks. Tallinna Halduskohtu 29.04.2005 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.05.2005 määrusega halduskohtu määruse muutmata ja OÜ AK erikaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja väited äritegevuse võimaliku lõpetamise kohta on paljasõnalised. Kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu kaebaja poolt alternatiivsete lahenduste otsimist. Veenvad ei ole kaebaja väited hermeetilise veoki kasutuselevõtu ja transpordi korraldamise võimatusele läbi Saaremaa. Veenvalt ei ole põhjendatud, miks peab nuumikud mandrile tagasi viima. Kaebaja ei selgitanud, kas ka Saaremaal puuduvad nõuetekohased tingimused sigade tapmiseks. Samuti ei selgu kaebusest ja esialgse õiguskaitse taotlusest, miks kaebaja ei saa vedada ühe eriveose reisi ajal topelt kogus loomi. Kuna kuni 04.09.2005 toimuvad eriveosed veel kaks korda nädalas, on kaebajal piisavalt aega oma äritegevuse ümberkorraldamiseks vastavalt muutunud tingimustele. Avalik ja kolmandate isikute (isikud, kes reisivad Hiiumaa ja mandri vahel) huvi seisneb antud juhul ebameeldiva lõhna ja tervisele kahjulike gaaside laeva tekile sattumise ärahoidmises. Reisijad ei ole kohustatud taluma õhureostust ka ühel korral nädalas. Teiste ühiskonnaliikmete heaolu ja tervis kaalub selgelt üle ühele äriühingule tema äritegevuse teatava ümberkorraldamisega kaasnevad mõjud. 19.09.2005 OÜ AK esitas halduskohtule uue sama nõudega esialgse õiguskaitse taotluse, milles märkis, et kasvatab sigu endises mahus ning seetõttu on vajadus teha vähemalt kaks edasi-tagasi vedu nädalas liinil Rohuküla - Heltermaa. Mõistlikke alternatiive sellele lihtsalt ei ole – kaebaja on neid uurinud/proovinud. Kahe auto kasutamist ühel veol takistab seakasvatuse tsüklilisus. Läbi Saaremaa vedu takistab aja- ja transpordikulude suurenemine ning see ei klapi ka tapamaja tööaegadega. Põrsaste veoaeg võib suureneda üle seadustega lubatud piirmäära. Saaremaale realiseerimist takistavad lepingud AS-ga E ja R Liga ning koostööpartneri puudumine Saaremaal. Uue lõhnakindla veoki soetamist takistab võimaluse puudumine nii tehniliselt kui ka finantsiliselt. Kaebus ei ole perspektiivitu ning kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja põhjendus, et veokist levib ebameeldiv lõhn ja tagatud ei ole reisijate heaolu, ei ole asjakohane. Kui vastustaja soovib tagada reisijatele mugavusi seadusest enamal määral, on tal võimalus panna käima teine ohtlike veoste erireis/praam. Sigadeveokist laeva autotekile vähesel määral sattuda võiv läga on lihtsalt koristatav ja pealegi on kaebaja võtnud tarvitusele meetmeid, et läga autotekile ei satuks. Asjakohane ei ole ka vastustaja väide, et sigadeveokist erituv niiskus häirib tuletõrjesignalisatsiooni. Laeva ventilatsioon peaks siiski tagama, et niiskus ei muuda signalisatsiooni töökõlbmatuks. Kaebaja ettevõtlus on Hiiumaal olulise tähendusega ning esialge õiguskaitse kohaldamiseks esineb avalik huvi. 2

(4)Vastustaja vaidles taotlusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Tallinna Halduskohus jättis korduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning jäi 29.04.2005 määruses toodud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt, et kuna kuni 04.09.2005 toimusid eriveod veel kaks korda nädalas, oli kaebajal kuni sügiseni piisavalt aega oma äritegevuse ümberkorraldamiseks vastavalt muutunud tingimustele. Kaebajal ei ole mingit alust eeldada, et riik peab talle tagama mugavaima ja odavaima võimaluse tema äritegevuse käigus sigade transportimiseks mandri ja Hiiumaa vahel. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES OÜ AK erikaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus on vääralt määratlenud avaliku huvi ning on jätnud vastamata kaebaja esitatud põhjendustele. Avalik huvi asjas on maanteeühendus mandri ja Hiiumaa lähte- ja sihtkohtade vahel ning kaaluda oleks tulnud majanduslikke huve. Vastustajal on võimalus teha kaks erireisi ja kasutada lahtise tekiga praami ja parendada oma ventilatsioonisüsteemi ning mingit küsimust kolmandate isikute huvide riivest ei tõusetuks. See on vastustaja majandusliku valiku küsimus. Kohus on ebaõigesti pannud alternatiivi valiku koormuse kaebajale ja seda olukorras, kus kaebaja soovib seni pikaajaliselt toimunud veokorralduse jätkumist ning teenuse pakkumisest keeldub monopoolne ettevõtja. Kohus on jätnud tähelepanuta asjas kogutud tõendid, mis kinnitavad, et teiste ühiskonnaliikmete tervis ei ole ohustatud; lõhn on esteetiline, mitte tervise küsimus. Kaebaja äritegevust ei ole samaväärselt ja -otstarbekalt võimalik kuidagi ümber korraldada. Kõige lähedasem äri ühele veole vastavaks ümberkorraldamisel on seakasvatuse mahtude vähendamine poole võrra, kuid see tähendab olulist survet tehtud investeeringutele, sest seakasvatusse investeerimine ei ole kuuekuuline ettevõtmine. Kaebaja soovib mitte mugavaimat transporti, vaid 1) teiste sõidukitega samaväärset transporti, 2) seni pikaajaliselt toimunud transpordiviisi jätkumist, 3) transporti vastavalt lepingule, milles on ettenähtud kaks eriveose reisi nädalas. AS Saaremaa Laevakompanii vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. Vastustajale teadaolevalt transportis kaebaja 2005 veebruarist kuni maini ning transpordib ka käesoleval ajal nuumikud vajadusel mandrile kahel veoautol ühe ohtlike veoste reisiga nädalas. Vastustaja on keelanud kaebajal kasutada laevade tavareise sigadeveokite üleveoks reisijate huvidest lähtuvalt, et vältida võ i viia miinimumini reisijate kokkupuude sigadeveokite ja nendest tuleneva saastega ning suunanud sigadeveokid ohtlike veoste reisidele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Erikaebuse väited ei anna halduskohtu määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega, et esialgse õiguskaitse määrus tuleb jätta rahuldamata. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks haldusorganile ettekirjutuse tegemine, mida ei ole võimalik tagasi täita, võib kõne alla tulla juhul, kui kohustamiskaebuse rahuldamiseks on suur õiguslik tõenäosus ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine tooks kaebaja jaoks kaasa rasked tagajärjed. Ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul need eeldused täidetud ei ole. Esitatud kaebust ei saa seni kogutud ja haldusasjas sisalduvate materjalide põhjal pidada ei ilmselgelt põhjendamatuks ega ka ilmselgelt perspektiivikaks. Samuti ei ole kaebaja tõendanud talle pöördumatute raskete tagajärgede saabumist. Kaebaja on väitnud äritegevuse ümberkorraldamise võimatust ja majandustegevuse mahtude vähenemist, kuid peale paljasõnaliste väidete ei ole esitanud ühtegi arvestatavat tõendit kinnitamaks oma õiguste rasket 3
(4)ohustamist kohtumenetluse ajal. Kui kohus leiab kaebuse põhjendatud olevat ja rahuldab selle ning kaebaja on vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu kandnud kahju, siis on võimalik tekitatud negatiivsete tagajärgede kõrvaldamine kahju hüvitamise nõude kaudu. Vastustajale ettekirjutuse tegemiseks ei anna alust pelgalt asjaolu, et kaebaja soovib seni väidetavalt pikaajaliselt toimunud veokorralduse jätkumist ja vedaja keeldub sellest. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.