) § 67 p 1 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt väljendus distsipliinirikkumine selles, et 02.06.2005.a. kell 15.30 keeldus V.P. täitmast vanglaametniku seaduslikku koraldust minna talle määratud kambrisse.Seega avaldas V.P. allumatust vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Karistuse määramisel on käskkirja kohaselt arvestatud kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust ja ulatust, millega ta häiris järelevalve tööd. 1 Tallinna Vangla direktori 10.10.2005.a. käskkirjaga nr 707-d määrati V.P.le
p 1 ja p 2 ning Tallinna Vangla kodukorra p 13.6 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks paigutamine 20 ööpäevaks kartserisse. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 19.09.2005.a. kell 09.15 jalutuskäigule viimisel keeldus V.P. minemast temale määratud jalutusboksi, suheldes vanglaametnikuga kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja demonstreeris oma suguorganeid, millise tegevusega rikkus ta hea suhtlemise tavasid ja takistas vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Karistuse määramisel on hinnatud toimepandud tegu oluliselt järelevalve teostamise takistamisena. Tallinna Vangla direktori 24.10.2005.a. käskkirjaga nr 776-d määrati V.P.le
lg 1 p 4 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks paigutamine 23 ööpäevaks kartserisse.Käskkirja kohaselt väljendus distsipliinirikkumine selles, et 04.10.2005.a. kell 09.15 jalutuskäigult tulles demonstreeris kinnipeetv vanglaametnikule oma genitaale, rikkudes sellega üldtunnustatud viisakusreegleid ja takistades vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Karistuse määramisel on hinnatud kirjeldatud rikkumist kinnipeetava poolt oma negatiivse suhtumise näitamisena vanglaametnikesse ja õiguskorda. Ämari Vangla direktori 11.03.2005.a. käskkirjaga nr 112 karistati V.P.t
lg 1 ja lg 2 ning Ämari Vangla kodukorra nõuete p 18.3 rikkumise eest 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, millele liideti Ämari Vangla direktori 17.01.2005.a. käskkirjaga nr 11 määratud 20 ööpäeva kartserit, kokku määrati kinnipeetavale 25 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Käskkirja kohaselt väljendus 07.02.2005.a. kell 13.50 aset leidnud distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele, suhtlemisel kasutas ähvardavaid ja solvavaid väljendeid. KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Tallinna Vangla tegevusele vaidlustab V.P. tema suhtes distsiplinaarkaristusena kohaldatud kartserisse paigutamised02.06.2005.a. käskkirjaga nr 386, 24.10.2005.a. käskkirjaga nr 776 ja 10.10.2005.a. käskkirjaga nr 707, samuti Ämari Vangla direktori käskkirja alusel kartserisse paigutamise 08.06.2005.a. Ämari Vangla direktori 11.03.2005.a. käskkirja nr 112 alusel Tallinna Vanglas kartserisse paigutamine 08.06.2005.a. oli kaebuse väitel ebaseaduslik seetõttu, et samal ajal toimus samade sündmuste osas kriminaalmenetlus. Distsiplinaarkaristust oleks kaebaja väitel olnud võimalik kohaldada vaid pärast kriminaalmenetluse lõppemist. Tallinna Vangla, asudes distsiplinaarkaristust täitma, ei võtnud arvesse süütuse presumptsiooni ning seega on distsiplinaarkaristust kohaldatud õigusvastaselt. Tallinna Vangla direktori 14.06.2005.a. käskkirjaga nr 386-d on distsiplinaarkaristuse määramine õigusvastane seetõttu, et kaebaja väitel põhjendas ta üleminekust keeldumist, selleks olid mõjuvad põhjused. Kaebaja väitel ütles ta temale ohtu kujutavate vihavaenlaste nimed vanglaametnik G.Grünbergile, samuti esitas need nimed seletuskirjas. Vangla direktor ei ole distsiplinaarkaristuse määramisel arvestanud selle asjaoluga. Distsiplinaarkaristuse määramine on õigusvastane ka seetõttu, et käskkiri tühistati. Tallinna Vangla direktori 10.10.2005.a. käskkirja nr 707-d puhul on lähtutud vaid vanglaametnik R.Roosi paljasõnalistest ütlustest. R.Roosi väited sõimu kasutamise kohta on põhjendamatud. Asjas ei ole välja selgitatud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid , näiteks oleks saanud kasutada turvakaameraga fikseeritut, samuti pidi teine valvur kuulma öeldut, sest ukse avamine toimus ca nelja meetri kauguselt. Distsiplinaarmenetluses on lähtutud hoiakust, et 2 vanglaametnike ütlused on õiged, kinnipeetava ütlused ja selgitused aga tegelikkusele mittevastavad. Vanglaametnik R.Roos on teinud ettekande, selgitamata tegelikult välja, kes oli väidetavaks distsipliinirikkujaks. R.Roos oli töötanud vaid ühe päeva ja ei tundnud kartseris olnud isikuid. Asjas ei ole toimunud distsiplinaarmenetlust. Kui puudusid tunnistajad, oleks vangla pidanud algatama kriminaalmenetluse. Tallinna Vangla direktori 24.10.2005.a. käskkiri nr 776-d on kättemaksuks selle eest, et V.P. oli esitanud kohtule kaebuse ja kohtu poolt oli määratud kohtuistung. Nimelt on käskkiri antud 04.10.2005.a., karistust aga kohaldatud 17.01.2006.a. Viidatud juhul ei ole asjas läbi viidud distsiplinaarmenetlust ja ei ole välja selgitatud kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Valvuril puuduvad tunnistajad kaebaja poolt väidetava teo toimepanemise kohta, asja juurde on võtmata turvakaamera materjalid ning ditsiplinaarkaristust ei määratud õigeaegselt. Tallinna Vanglal puuduvad andmed kaebuse esitaja varasemast käitumisest , mis võiksid viidata võimalusele, et kaebuse esitajalt võib eeldada käskkirjas kirjeldatud käitumist. Kaebaja väitel puudus tal igasugune põhjendus R.Roosiga temale süüks pandud viisil käituda, sest enne 2005.a. septembrikuud ei olnud ta R.Roosiga kohtunud ning kartseris viibimise ajal puutus temaga kokku vaid paaril korral. Asjas oleks pidanud läbi viima kriminaalmenetluse, kuna puudusid tunnistajad. Kaebaja taotleb distsiplinaarkaristuste alusetu määramisega põhjustatud moraalse kahju hüvitamist kokku 80 000 krooni ulatuses. Kaebaja väitel oli karistuse kohaldamine inimväärikust alandav, samuti jäi ta kartseris viibimise tõttu ilma tööst, mis omakorda muutis võimatuks võlgnevuste tasumise riigile. Ka jäeti kaebaja karistuste ajal ilma puhkusest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tallinna Vangla on seisukohal et kaebus on alusetu ja palub seda mitte rahuldada.Vastustaja väitel on distsiplinaarmenetlused vaidlustatud distsiplinaarasjades läbi viidud kooskõlas
ja justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kehtestatud “Vangla sisekorraeeskirjades” sätestatuga. 14.06.2005.a. käskkirja nr 386-d andmise aluseks olnud rikkumise osas on läbi viidud distsiplinaarmenetlus.Distsiplinaarmenetluse protokollist, mis on koostatud vangistusosakonna juhataja A.Põdra poolt 08.06.2005.a. nähtub kaebaja distsipliinirikkumise aeg ja koht, ditsipliinirikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, samuti ettepanek ditsiplinaarkaristuse kohta.Lisatud on järelevalveosakonna valvuri Valeri Šitovi 02.06.2005.a. koostatud ettekanne nr 742 ning vanglaametniku Anatoli Sergejevi ja kinnipeetava seletused. Protokolli on kaebuse esitajale tutvustatud.
p 1 kohaselt on kinnipeetava kohustuseks alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele, kaebuse esitaja seda kohustust ei täitnud, mida ta kinnitab ka oma seletuskirjas. Kaalutlusena on toodud käskkirjas asjaolu, et kinnpeetav on varasemalt distsiplinaarkorras karistatud ning tegemist oli rikkumisega, mis häiris vangla järelevalve tööd. Kaebuse esitajale määrtud karistus pöörati täitmisele 03.07.2005.a. kell 14.00 ja kaebaja vabastati kartserist 26.07.2005.a. kell 14.00. Käskkirja on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires.Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu, mistõttu käskkiri on õiguspärane. Tallinna Vangla direktori 10.10.2005.a. käskkirjaga nr 707 määrati kaebuse esitajale distsiplinaarkaristus, kuna isik pani toime
19.10.05 on järelevalveoskonna praktikant Raiko Roosi poolt koostatud ettekanne nr 1402, mille kohaselt keeldus V.P. 19.09.5.a. kell 09.15 jalutuskäigule minnes täitmast vanglaametniku seaduslikku korraldust, milleks oli korraldus minna temale ettenähtud boksi. Kaebuse esitaja kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja demonstreeris oma suguelundeid. 29.10.05.a. on R.Roos andnud täiendava selgituse, ,kus on märkinud, et tunnistajaid intsidendil ei olnud. Kinnipeetavalt on võetud seletuskiri, mille kohaselt taoline intsident aset ei leidnud. Menetlejal puudus kõiki asjaolusid arvestades alus kahelda vanglaametniku kandidaadi ettekande sisus ja eelistada kinnipeetava ütlusi. Inspektor—kontaktisik V.Vlassov koostas 03.10.2005.a. õiendi selle kohta, et V.P. purustas original distsiplinaarmenetluse materjalid.10.10.05 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtuvad distsipliinirikkumise aeg ja koht, kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta.Lisatud on vanglaametniku ettekanne ning vangalametniku ja kinnipeetava seletused. Kaebuse esitajale süüks pandavad teod on leidnud tõendamist. V.P.le määrati karistuseks 20 ööpäeva kartserit. Käskkirja on teinud selleks pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires.Vaidlustatud käskkirjas on toodud kaalutlusena asjaolu, et seoses rikkumisega oli oluliselt takistatud järelevalve teostamine.Distsiplinaarkaristuse määramise otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ja selle tegemisel ei esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu, mistõttu käskkiri on õiguspärane. Tallinna Vangla direktori 24.10.2005.a. käskkirjaga nr 776-d määrati V.P.le distsiplinaarkaristuseks 23 ööpäeva kartseris viibimist, kuna isik pani toime
Järelevalveosakonna praktikant R.Roos koostas 04.10.05 ettekande nr 1482, mille kohaselt V.P. 04.10.2005.a. kell 09.10 jalutuskäigult tulles demonstreeris oma suguelundeid. Ettekande kohaselt on tegemist teistkordse samalaadse juhtumiga. Intsidendil tunnistajaid ei olnud, kuid puudub alus kahelda ametniku ettekande sisu tegelikkusele vastavuses. Asjas on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub distsipliinirikkumise aeg ja koht, kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta.Lisatud on vanglaametniku ettekanne ning vangalametniku ja kinnipeetava seletused. Kaebuse esitajale süüks pandavad teod on leidnud tõendamist. Karistuse määramise käskkirjas on toodud karistuse põhjendamisel esile asjaolu, et kinnipeetav näitas oma negatiivset suhtumist vanglaametnikesse ja õiguskorda. Otsus tehti kinnipeetavale teatavaks 28.10.05, täitmisele seda seisuga 09.01.06 pööratud ei ole. Distsiplinaarkaristuse määramise otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ja selle tegemisel ei esinenud olulisi menetlus- ja vormivigu, mistõttu käskkiri on õiguspärane. Tallinna Vangla korrapidaja Vadim Ventmanni poolt 15.06.2005.a. koostatud ettekandele nr 808 distsiplinaarkorras karistamist ei järgnenud, sest kinnitust ei leidnud kinnipeetava otsene süü ja menetlus lõpetati. Ämari Vangla direktori 11.03.2005.a. käskkirjaga nr 112 kaebuse esitajale määratud distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele Tallinna Vanglas, vastav menetlus viidi läbi Ämari vanglas. Viidatud käskkirja alusel paigutati V.Pozarski kartserisse 08.06.2005.a. kell 10.00 ja vabastati kartserist 03.07.2005.a. kell 10.00. Tallinna Vangla oli õigustatud distsiplinaarkaristuse pöörama täitmisele olenemata sellest, et alustatud oli kriminaalmenetlus. Tallinna Vangla leiab, et kuna vangla toimingud on olnud õiguspärased, ei ole nendega seega rikutud kaebaja isiklikke õigusi, mille puhul kuulub RVS kohaselt hüvitamisele mittevaraline kahju. 4 KOHTU PÕHJENDUSED 1.Kaebuse esitaja taotleb temale distsiplinaarkaristuste kohaldamise õigusvastaseks tunnistamist ning õigusvastaste karistamistega- kartserisse paigutamistega põhjustatud moraalse kahju hüvitamist. Kuna kaebuse esitaja ei ole distsiplinaarkaristuste määramise õigusvastaseks tunnistamiseks väljendanud muud põhjendatud huvi, on õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmatud kahju hüvitamise nõudega. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada sama seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eespooltoodust tulenevalt eeldab seadus mittevaralise kahju nõude alusena süülist õigusvastast tegevust. Kaebuse esitaja on asja arutamisel seletanud , et vaidlustatud käskkirjade alusel viibis ta kartseris kokku 91 päeva. Kaebaja väitel oli karistuste kohaldamine inimväärikust alandav, samuti jäi ta kartseris viibimise tõttu ilma tööst, mis omakorda muutis võimatuks võlgnevuste tasumise riigile. Ka jäeti kaebaja karistuste ajal ilma puhkusest. Kohtuvaidluses on kaebaja väitnud, et mittevaralist kahju tekitati temale ka nõuetele mittevastavasse kartserisse paigutamisega. Kaebaja peab temale tekitatud mittevaralise kahju õiglaseks hüvitiseks 80 000 krooni väljamõistmist Tallinna Vanglalt. Alljärgnevalt kontrollib kohus kõigepealt, kas kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuste määramine vaidlustatud käskkirjadega , mille pinnalt on esitatud kahju hüvitamise nõue, oli õiguspärane või mitte. 2.Asja arutamisel ei ole leidnud kinnitust kaebuse esitaja väide tema alusetust karistamisest Tallinna Vangla 14.06.2005.a. käskkirjaga nr 386-d seetõttu, et neljandasse rühma üleminekust keeldumiseks olid kaebuse esitajal mõjuvad põhjused ning vastava info -teda ohustavate vihavaenlaste nimed, tegi kaebaja teatavaks Gert Grünbergile, samuti näitas ta ära kõik teda ohustavate kinnipeetavate nimed vangla direktorile saadetud 02.06.2005.a. seletuskirjas. Tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud “Vangla sisekorraeeskirja“ §-dest 97 ja 98 tuleb distsiplinaarmenetluse kohta koostada protokoll, millele lisatakse tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja märkused protokolli kohta, õiend kehtivate distsiplinaarkaristuste ja kartserisse paigutamise kohta. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on käsitletaval juhul koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll ( tl 64), samuti on distsiplinaarasja materjalide hulgas valvur Vitali Šitovi ettekanne ( tl 60), samuti julgeolekuosakonna spetsialisti Gert Grünbergi 03.06.2005.a. õiend ( tl 63).
lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi, mida käesoleval juhul on V.P. teinud 06.06.2005.a.( tl 62). Asjas esitatud dokumentidest ja antud selgitustest järelduvalt on V.P. põhjendanud temale määratud kambrisse minekust keeldumist ohuga oma julgeolekule, väites, et 4.rühmas on tal vaenlasi. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, mille kohaselt mõjuval põhjusel eluosakonda minemisest keeldumine ei ole õiguserikkumine, mis võiks kaasa tuua kartserisse paigutamise, kuid ainuüksi sellekohase väite esitamine kinnipeetava poolt ei ole küllaldane selleks, et 5 pidada keeldumist asetleidnuks mõjuval põhjusel. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et Tallinna Vangla ei ole kaebuse esitaja väidetut jätnud tähelepanuta , samuti ei ole vangla eelnevalt kõiki tähtsust omavaid asjaolusid selgitamata hinnanud kaebuse esitaja keeldumist vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumisena. Kohtus asja arutamisel tunnistajana ütlusi andnud Tallinna Vangla peaspetsialist Gert Grünberg on seletanud, et 02.06.2005.a. toimus tal vangistusosakonna juhataja palvel vestlus kaebuse esitajaga, tuvastamaks, kas kinnipeetavat ähvardab 4.elusektsioonis reaalne oht tema julgeolekule .Tallinna Vangla peaspetsialist on kohtule kinnitanud, et julgeolekuosakonnas puudus informatsioon selle kohta, et kaebuse esitajat võiks neljandas elusektsioonis ähvardada oht, mistõttu kinnipeetava väite tegelikkusele vastavuse kontrollimiseks ning kõigi asjaolude väljaselgitamiseks toimus V.P.ga vestlus. Kaebaja ei avaldanud G.Grünbergile kinnipeetavate nimesid, kelle poolt ähvardaks tema elu ja tervist neljandas elusektsioonis viibimisel oht. Asjast ei nähtu ühtegi põhjust, miks ei peaks usaldama G.Grünbergi kohtuistungil antud seletust ja distsiplinaarasja materjalide juures olevat tema poolt koostatud õiendit, ka kaebaja ise on kohtuistungil kinnitanud ( tl 129), et ta ei tea ühtegi põhjust, väitmaks G.Grünbergi huvitatust asjast viisil, mis seaks kahtluse alla tema ütluste või koostatud õiendi usaldusväärsuse. Seega on paljasõnalised ja tõendamata kaebuse väited korralduse täitmata jätmist tinginud mõjuvate põhjuste ( kaebajat ohustavad kaaskinnipeetavad) teatamisest Gert Grünbergile. Kaebaja väidetud 02.06.2005 koostatud seletuskirja, milles ta olevat samuti märkinud ära teda ohustavate kinnipeetavate nimed, asja materjalide hulgas ei ole ning vastustaja kinnitusel on nimetatud dokument kohtule esitamata põhjusel, et sellist seletuskirja kinnipeetava toimikus olemas ei ole. Asja arutamisel on vastustaja selgitanud, et menetlejal, kelleks oli käesoleval juhul kontaktisik, ei olnudki võimalust samal päeval kaebuse esitajalt seletust võtta, kuna kontaktisikute tööpäev lõppeb vanglas kell 17.00. Ettekande kirjutanud valvuril pädevust distsiplinaarasja menetlemiseks ei ole. Intsident toimus 02.06.2005.a. kell 15.30, vastustaja esindaja selgituste kohaselt kogutakse valvurite ettekanded kokku ja registreeritakse ning seejärel jagavad peaspetsialistid ettekanded menetlejale. Eespooltoodust järelduvalt leiab kohus, et väide 02.06.2005.a. seletuskirjas kaebajat ohustavate kinnipeetavate nimede märkimisest on põhjendamatu. Ka ei nähtu 06.06.2005 seletuskirjast, et see on täienduseks mingile varasemale seletuskirjale. Kuigi kaebuse esitaja väitel on julgeolekuosakonnal olemas asjakohane informatsioon, ei kinnitanud seda tunnistaja G.Grünberg, samuti on G.Grünberg 03.06.2005.a. õiendis kinnitanud, et operatiivinformatsioonile tuginevalt ei ole kaebaja üleviimine sektsiooni nr 4 tema julgeolekule ohtlik. Isegi juhul, kui eeldada, et kaebuse esitaja oli kirjalikult teatanud vanglale teda ohustava võivate kinnipeetavate nimed, ei õigusta see vestluses G.Grünbergiga nimede avaldamata jätmist. Samas on tunnistaja selgitanud, et hilisemalt – septembris või veelgi hiljem, avaldas kaebuse esitaja temale kinnipeetava nime, kellega koos viibisid nad Ämari Vanglas ning kelle poolt reaalse kättemaksu ohu olemasolu julgeolekuosakond samuti ei tuvastanud, viimatinimetatu ei oma aga tähendust 14.06.2005.a. käskkirjaga nr 386-d karistuse määramise õiguspärasuse kontrollimisel. Eespooltoodust tulenevalt on kaebaja väited 4.sektsiooni minekust keeldumiseks mõjuvate põhjuste olemasolust paljasõnalised. Kas väidetav põhjus esineb ning kas see põhjus on käsitletav mõjuva põhjusena, hindab vangla. Kaebuse esitaja ei teavitanud julgeolekuosakonna töötajat G.Grünbergi teda väidetavalt ohustavatest kinnipeetavatest, selline operatiivinformatsioon julgeolekuosakonnal puudus. Eespooltoodust tulenevalt hindas Tallinna Vangla õigustatult kaebuse esitaja 02.06.2005.a. käitumist t(
) § 67 p 1 rikkumisena- vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumisena. Õiguskantsleri 14.06.2005.a. kiri (tl 106-107) ei tõenda V.P. poolt vanglaametniku korralduse täitmisest keeldumise põhjendatust, nagu väidab kaebuse esitaja.Siinjuures juhib kohus 6 kaebaja tähelepanu õiguskantsleri poolt oma kirjas kaebajale antud selgitusele, et esitatud küsimustele vastamisel piirdutakse kirjas viitamisega asjakohastele õigusaktidele ja nende sätetele ning ei seostata neid kaebaja poolt esitatud konkreetsete asjaoludega. Karistuse määramisel on arvestatud kinnipeetava varasemat distsiplinaarkorras karistatust ja ulatust, millega ta häiris järelevalve tööd, seega on karistuse määramise otsus kaalutletud. Kohus märgib, et kaebaja ei ole motiveerinud käsitletava käskkirja õigusvastasust karistuse ebaproportsionaalsusega. Distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, kui eelnev menetlus on läbi viidud kooskõlas vangistusseaduse ja haldusmenetluse seaduse sätetega ning asjas on välja selgitatud kõik tähtsust omavad asjaolud, karistuse määramisel on aga arvestatud diskretsioonireeglitega. Ülaltoodud põhimõtteid on Tallinna Vangla direktori 14.06.2005.a. käskkirja nr 386-d puhul järgitud. Kaebuse esitaja väide tema karistamise õigusvastasusest seetõttu, et käskkiri hiljem tühistati, ei ole leidnud tõendamist. Kohus peab siiski siinkohal vajalikuks märkida, et käskkirja hilisem tühistamine iseenesest ei tähenda igal juhul karistamise õigusvastasust . 3.Tallinna Vangla direktori 10.10.2005.a. käskkirjaga nr 707-d määrati V.P.le
p 1 ja p 2 ning Tallinna Vangla kodukorra p 13.6 rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks paigutamine 20 ööpäevaks kartserisse. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 19.09.2005.a. kell 09.15 jalutuskäigule viimisel keeldus V.P. minemast temale määratud jalutusboksi, suheldes vanglaametnikuga kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja demonstreeris oma suguorganeid, millise tegevusega rikkus ta hea suhtlemise tavasid ja takistas vanglaametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Karistuse määramisel on hinnatud toimepandud tegu järelevalve teostamise olulise takistamisena. Kaebuse väited distsiplinaarmenetluse mittetoimumisest on põhjendamatud.
lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või selleks tema poolt volitatud ametnik. Kohus on eespool viidanud justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud “Vangla sisekorraeeskirjale”, mille §dest 97 ja 98 lähtuvalt tuleb distsiplinaarmenetluse kohta koostada protokoll, millele lisatakse tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja märkused protokolli kohta, õiend kehtivate distsiplinaarkaristuste ja kartserisse paigutamise kohta. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on käsitletaval juhul koostatud 10.10.2005.a. distsiplinaarmenetluse protokoll vangitusosakonna peaspetsialisti Olav Orgi poolt ( tl 71), samuti on distsiplinaarasja materjalide hulgas vanglaametniku ettekanne ( tl 67) ning vanglaametniku( tl 68) ja kinnipeetava ( tl 69) seletused. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on distsiplinaarmenetlus alustatud vanglaametniku Raiko Roosi 19.09.05.a. ettekande alusel. Tõenditele antud hinnangu kohtulikku kontrolli ei takista asjaolu, et direktor ei ole käskkirjas põhjendanud, miks ta usaldab vanglaametniku ettekannet enam kui kaebuse esitaja seletust. Ekslik on kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluses ei ole tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ära kasutatud olemasolevaid võimalusi vaid on tuginetud vanglaametniku ütlustele. Nii vastustaja esindajad kui ka tunnistajana asjas ütlusi andnud R.Roos on kinnitanud, et turvakaamera ei fikseeri kinnipeetavate tegevust jalutusboksis, seega kõnealust intsidenti turvakaameraga jäädvustatud olla ei saa ning nii vastustaja kui tunnistaja väitel on see asjaolu teada ka kaebajale ja teistele kinnipeetavatele, sest turvakaamera asukoht on avalik. Puudub alus väita rikkumise asjolude väljaselgitamata jätmist seetõttu, et asjas ei ole üle kuulatud teist valvurit, kes avas kartseri uksi. Oma 29.09.2005.a. seletuses on R.Roos kinnitanud tunnistajate puudumist, asja arutamisel on tunnistaja R.Roos selgitanud, et tema ülesandeks oli jalutusboksi uste lukustamine, teine valvur oli kartseri juures ning intsident toimus , kui 7 kaebaja keeldus minemast kõige kaugemasse jalutusboksi ning kinnipeetav rääkis piisavalt vaikselt. Kaebuse esitaja on distsiplinaarkaristuse määramise vaidlustanud tuginedes asjaolule, et puudusid tunnistajad. Seega on kaebaja ka ise olnud teadlik sellest, et tema tegevust teine valvur ei näe ega kuule. Põhjendamatu on kaebaja arusaam, et kui tõendiks on vaid intsidendis osalenute ütlused,järeldub sellest distsiplinaarmenetluse mitteläbiviimine või tuleneb kohustus algatada kriminaalmenetlus. Ekslik on kaebuse väide, et direktor on ilma kaalutluseta võtnud aluseks vanglaametniku seletused ja jätnud kinnipeetava seletused tähelepanuta. Kohus leiab, et Tallinna Vangla direktor on kaalunud kõiki asjaolusid ja kogutud tõendeid ning on põhjendatult leidnud, et ditsiplinaarsüüteo toimepanemine on tõendatud. Kaebuse esitajale ditsiplinaarkaristuse määramise aluseks on distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendid ning distsiplinaarmenetluse protokoll. Vanglaametniku ettekandele lisaks on distsiplinaarmenetluse käigus peetud vajalikuks temalt täiendava seletuse võtmist, tuvastamaks rikkumise asjaolusid. Vastustaja on kohtuistungil selgitanud, et vangla direktor pidas usaldusväärseks vanglaametniku ettekannet, kuna tegemist oli noore ametnikuga, kes püüdis ennast näidata parimast küljest.Kaebuse esitaja on ise kohtuistungil väitnud, et R.Roos töötas kartserite juures alles teist päeva ning ei olnud kaebuse esitajaga varem kokku puutunud. Sama kinnitas tunnistajana ütlusi andnud R.Roos. Puudub mõistlik põhjendus, miks koosseisuvälise teenistujana vanglas töötanud Sisekaitseakadeemia üliõpilane, kellel puudus varasem kokkupuude kaebuse esitajaga ,peaks koostama tegelikkusele mittevastava ettekande. Tunnistajana ütlusi andnud R.Roosi käitumisest pärast intsidenti “ ma ei osanud antud olukorras käituda ja siis kutsusin valvuri enda juurde” on kohtu hinnangul samuti ebamõistlik järeldada vanglaametniku pahatahtlikku tegevust.Ka on tunnistaja andnud seletuse selle kohta, miks intsident toimus. Samas asjaolu, et väidetava teo toimepannud kinnipeetav seda eitab, on arusaadav ja on seletatav karistuse vältimise püüuga.Siinjuures märgib kohus, et kaebuse esitaja hoiakut väljendab ka tema seletuskiri. Kinnitust ei ole leidnud kaebaja väide, et koosseisuväline teenistuja R.Roos ei ole välja selgitanud tegelikult üleastumise toime pannud isikut ning seega on distsiplinaarkaristust kohaldatud vale isiku suhtes. Kaebaja väited tuginevad oletustel selle kohta, kuidas R.Roos tegi rikkuja isiku kindlaks ning tunnistaja R.Roos on oma ütlustega kohtu hinnangul veenvalt tõendanud, et üleastumise toimepannud isiku kindlakstegemine ei toimunud mitte kaebaja väidetud viisil, s.o. väga üldiste tunnuste järgi (tumedate juustega) rikkujat teistele valvuritele kirjeldades. Raiko Roosi kohtuistungil antud seletus kinnitab kaebaja väidet, mille kohaselt ei ole kartseris viibivatel isikutel riietusel nimesilte, kuid kinnipeetava isiku tuvastas ta kartseri esimesel korrusel asuvate kinnipeetavate fotodega kaartide alusel ning teda abistas selle juures kartseri valvur. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et teist samas kartseriruumis olevat kinnipeetavat L. teadis ta varasemast, kuna töötas pikemat aega esimese salga juures,kus kandis karistust ka viimatinimetatud kinnipeetav. Ülaltoodust tulenevalt on kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramisel toimunud ditsiplinaarmenetlus, mille käigus on tuvastatud distsipliinirikkumise toimepanek kaebuse esitaja poolt. Asjaolu, et kaebuse esitaja on vangistusosakonna inspektor-kontaktisiku A.Vlassovi 03.10.2005.a. õiendist nähtuvalt purustanud temale tutvustamisel distsiplinaarmenetluse materjalid ,ei tähenda, et selliseid materjale ei ole ning distsiplinaarkaristuse määramine on seetõttu õigusvastane. Kõnealuseid dokumente ( R.Roosi ettekanne, täiendav seletus R.Roosilt, kaebaja 29.09.2005 seletuskiri, distsiplinaarjuurdluse protokoll) oli võimalik taastada ning seda ongi tehtud. Ekslik on kaebaja väide, et asja materjalide juures ei ole tunnistajate seletusi põhjusel, et need on ( seega tema enda poolt) katki rebitud. 8 Määratud karistuse valikut on direktor põhjendanud asjaoluga, et toimepandud teoga takistas kinnipeetav oluliselt järelevalve teostamist. Siinjuures kohus märgib, et kaebaja ei ole motiveerinud käsitletava käskkirja õigusvastasust karistuse ebaproportsionaalsusega. 4. Kaebaja vaidlustab temale Tallinna Vangla direktori 24.10.2005.a. käskkirjaga nr 776-d distsiplinaarkaristuse määramise põhjusel, et asjas ei ole läbi viidud distsiplinaarmenetlust. Väited distsiplinaarmenetluse puudumisele lähtuvad ennekõike kaebaja seisukohast, et valvuril puuduvad teo kohta tunnistajad, samuti ei ole asja juurde võetud turvakaamera materjale. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuseks 23 ööpäeva kartseris viibimist, kuna isik pani toime
Järelevalveosakonna praktikant R.Roos koostas 04.10.05 ettekande nr 1482, mille kohaselt V.P. 04.10.2005.a. kell 09.10 jalutuskäigult tulles demonstreeris oma suguelundeid. Ettekande kohaselt on tegemist teistkordse samalaadse juhtumiga. Kohus ei pea vajalikuks siinkohal uuesti käsitleda
ja justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud “Vangla sisekorraeeskirja” sätteid, mis reguleerivad distsiplinaarmenetluse läbiviimise korda ning millistele on kohus osundanud eespool. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on käsitletaval juhul koostatud 21.10.2005.a. distsiplinaarmenetluse protokoll vangistusosakonna juhataja Andres Põdra poolt ( tl 76), samuti on distsiplinaarasja materjalide hulgas praktikandist vanglaametniku R.Roosi ettekanne ( tl 74) ning kinnipeetava ( tl 75) seletused. Kaebuse väidete osas, mille kohaselt kinnitab distsiplinaarmenetluse puudumist teo kohta tunnistajate puudumine ning turvakaamera materjalide puudumine asja materjalide hulgast, on kohus esitanud oma seisukoha kohtuotsuse eelmises punktis ning pea vajalikuks nende kordamist, rõhutab siinjuures vaid, et tunnistajate ja turvakaamera salvestuste puudumine ei tähenda vaieldamatult teo tõendamatust, samuti ei tulene sellest kriminaalmenetluse algatamise kohustust. Tunnistaja R.Roos on kohtule kinnitanud, et ettekandes kirjeldatu vastab tegelikkusele ning leidnud.”Arvan, et sellel korral oli asi tehtud kättemaksuks või oma võimu näitamiseks./…/ ta lihtsalt irvitas.”. Distsipliinirikkumise kohta ei ole tõendiks vaid tunnistajate ütlused, nagu ekslikult leiab kaebuse esitaja, vaid selleks on muu hulgas ka distsiplinaarmenetluse käigus kogutud dokumendid, , sealhulgas distsipliinirikkumise avastanud vanglaametniku ettekanne, samuti distsiplinaarmenetluse protokoll. Kõiki kogutud tõendeid on vangla direktor hinnanud ja arvestanud ning asjaolu, et kinnipeetava seletusest usaldusväärsemaks on direktor lugenud vanglaametniku ettekande, kelle suhtes kaebuse esitaja käitus väga vähe aega tagasi samamoodi, ei tähenda pelgalt vanglaametniku seletuse alusel karistuse määramist.Asjast ei nähtu ning ei ole esile toonud ka kaebaja ühtegi põhjust, miks tuleks kahtluse alla seada vanglaametniku ettekanne. Küll võis aga anda tegelikkusele mittevastavaid seletusi kaebuse esitaja, keda oli eelnevalt samasuguse teo eest karistatud ning kes oli teadlik sellest, et turvakaamera jalutusboksides toimuvat tegevust ei fikseeri:”teine valvur ei saanud näha, et ma panin toime teo..” ( tl 111). 04.10.2005.a. aset leidnud distsipliinirikkumise eest on kaebuse esitajat karistatud 24.10.2005.a. käskkirjaga nr 776-d 23 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebuse esitajat on otsusest teavitatud 28.10.2005.a. Seega on väär väide karistuse mittemääramisest. Kaebuse väited distsiplinaarkaristuse kohaldamisest kättemaksuks selle eest, et V.P. esitas kaebuse kohtule, on põhjendamatud. Vangla direktori käskkirjaga oli tuvastatud distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaebuse esitaja poolt ning määratud temale karistus. See käskkiri oli distsiplinaarkaristuse täitmisele pöööramise ajal jõus.
lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul ditsiplinaarkaristus täitmisele kohe.
lg-st 6 tulenevalt 9 ditsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kaebuse esitaja suhtes pöörati viidatud käskkirjaga temale määratud distsiplinaarkaristus täitmisele 17.01.2006.a. , mis iseenesest ei tähenda distsiplinaarkaristuse õigusvastast kohaldamist. Vastustaja esindaja on kohtule selgitanud, et Tallinna Vanglas on üle 1000 kinnipeetava ning kartseri täituvus on suur, mistõttu karistuse täitmisele pööramine võib venida. Samuti on vastustaja selgituse kohaselt arvestatud sellega, et kaebaja viibis kartseris kuni 07.11.2005.a. ning ei peetud põhjendatuks eelmise distsiplinaarkaristuse kandmise lõppemisel pöörata kohe täitmisele teises distsiplinaarasjas määratud karistust kartseris viibimisena. 5.Kaebuse esitaja selgituste kohaselt tuli ta Tallinna Vanglasse 17.03.2005.a. Ämari Vangla direktori 11.03.2005.a. käskkirjaga nr 112 määrati kaebuse esitajale
lg 1 ja lg 2 ning Ämari Vangla kodukorra nõuete punkt 18.3 rikkumise eest karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine, samuti määrati nimetatud käskkirjaga kaebuse esitajale Ämari Vangla direktori 17.01.2005.a. käskkirjaga nr 11 katseajaga määratud karistus kartserisse paigutamiseks 20 ööpäevaks, kokku seega 25 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Käskkirjast nähtuvalt seisnes distsipliinirikkumine selles, et 07.02.2005.a. kasutas V.P. suhtlemisel vanglaametnikuga ähvardavaid ja solvavaid väljendeid, ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele. Kuna kaebaja toodi pärast karistuse määramist Tallinna Vanglasse, kuulus karistus täitmisele pööramisele Tallinna Vanglas.Kaebuse esitaja paigutati Ämari Vangla direktori 11.03.2005.a. käskkirja nr 112 alusel, millega kaebajat karistati 5-ööpäevase kartseris viibimisega, kartserisse 08.06.2005.a. ning ta viibis seal kuni 13.06.2005.a. Nähtuvalt kinnipeetava distsiplinaarkaristuste elektroonilisest registrist ning karistuse täitmisele pööramise õiendist ( tl 91)pöörati Ämari Vangla direktori 17.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.