← Eesti

3-04-76/3

Obsah (7)§ 1§ 8§ 9§ 30§ 16§ 20§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-76 Ha

) sätteid. 2) Tallinna Linnavolikogu keeldus 09.12.2004 määrusega nr 54 rahuldamast kaebajate 11.11.2004 avaldust ning arvestamast K17 ja K17 A asuvate hoonete ja rajatiste omanike ja seaduslike valdajate huve maa-alade üldplaneeringu teostamisel. 3) OÜ A.P. sai OÜ- ga B&D 26.09.1997 notariaalselt tõestatud ostu- müügi- ja pandi- lepingu alusel K17 ja 17a ehitiste omanikuks (osa alates 1914 puidutehase ehitised). AS V. omandas K17 ehitised AS- lt N. 07.05.1992 sõlmitud ostu- müügilepingu alusel (osa Lennusadama ehitist). AS V., AS B. ja OÜ A.P. vahel sõlmiti 21.10.1999 ühistegevuse leping, mille alusel OÜ A.P. ja AS V. andsid AS- le B. õiguse vallata ja kasutada hooneid, rajatisi ja maad aadressil K17 ja 17a. Selle leping alusel on AS B. lepingujärgse töö investor, olles hoonetesse ja rajatistesse investeerinud umbes 10 miljonit USA dollarit. AS B. on raudteeharu, metallangaari ja kai omanik ja valdaja. 2

(10)3-04-76 4) Tallinna Linnavolikogu rikkus PS § 3, § 11, § 12, § 14, § 32 ja § 154, samuti

§ 1lg 2, § 3 lg 1, § 16 lg 1.

Rikkumine väljendub K17 ja 17a asuvate hoonete ja rajatiste omanike ja seadusliku valdaja huvide ignoreerimises planeeringumenetluses ning maa-alade sihtotstarbe ebaseaduslikus muutmises. 5) Määrus ei kahjusta mitte ainult kaebajate, vaid ka riigi huve. Maa-alade sihtotstarbe muutmine põhjustab kõnealusel territooriumil ajalooliselt kujunenud majandusliku objekti likvideerimise, mistõttu kaovad ka objektil olevad töökohad. 6) K17 ja 17a sihtotstarbe muutmine kaebajate huve arvestamata põhjustas nende ettevõtete äriplaani nurjumise nendel aadressidel asuvate hoonete ja rajatiste kasutamise osas ja tekitas saamata kasumina kahju 344 miljonit krooni. Kaebajad peavad tähtsaks Lennusadama kui olulise ajaloolise ja majandusobjekti säilitamist. Kohus liitis äriühingute kaebused ühte menetlusse.

  1. Harju maavanem, Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsus ning Eesti Vaba riik Justiitsministeeriumi kaudu palus id jätta kaebused rahuldamata.
  2. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebused rahuldamata. 1) Kuna kaebajad ei esitanud täiendavat põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks, hõlmab kohustamistaotlus õigusvastasuse tuvastamise taotluse. Maavanemat ei saa kohustada tegema kaebuses taotletut. Kohustamisnõudeks saaks olla järelevalvetoimingu uus tegemine, mis aga osaüldplaneeringu kehtestamise tõttu ei ole võimalik. Kohustamisnõude rahuldamisega kaebajad soovitud eesmärki enam saavutada ei saaks. Ka juhul, kui maavanema toimingud oleksid õigusvastased, ei mõjutaks see planeeringu kehtivust. 2) Heakskiidu andmine maavanema poolt järelevalvemenetluses ei saa mõjutada planeeringu kehtestamist. Kuna planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on üld- ja detailplaneeringuga ehitus- ja maakasutustingimuste määramisel ning erinevate kinnisasja omanike huvide arvessevõtmisel lõplikuks otsustajaks kohalik omavalitsus. 3) Tegemist ei ole detailplaneeringuga, vaid Paljassaare ja Russalka vahelise üldplaneeringuga, mis kujutab endast linna osaüldplaneeringut ja mille koostamise lähtealuseks on Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud ja jõusolev Tallinna linna üldplaneering. 4) Põhjendamatud on väited maavanema tegevuse ebaseaduslikkuse kohta seoses maa-alade kasutusotstarbe muutmisega nõustumisega. Maavanem on pärast lahendamata planeeringuvaidluste osas korraldatud nõupidamist, mille eesmärgiks oli kuulata ära osapoolte seisukohad ja jõuda kokkuleppele vaidlusalustes küsimustes, analüüsinud järelevalve teostamiseks esitatud materjale ja leidnud, et osaüldplaneeringulahenduse näol ei ole tegemist uue põhimõttelise lahendusega, vaid täpsustatud on kehtivas üldplaneeringus sätestatud sadamaalade, tänavavõrkude ja raudteevõrkude arengutingimusi ja eesmärke. K17 ja 17a ehitiste maa-ala jääb osaüldplaneeringu kohaselt Lennusadama ja vesilennukite angaari piirkonda (alale nr 15). Kõnealuse planeeringu tsoneeringukaardil on nimetatud piirkonna maa-ala juhtfunktsioonideks üldkasutatava ehitise maa ning jahi- ja reisisadama maa. Üldplaneeringu sadamate tsoneerimise skeemi nr 2.
  3. kohaselt on rannaala Miinisadamast kuni Vanasadamani, kuhu jääb ka Lennusadam, kavandatud reisi- ja sportlaevade sadama alaks. Osaüldplaneeringus Vanasadama loodemuulile viiva raudtee asemele Kalamaja möödasõidu ning Lennusadama maa-alale jahi- ja reisisadama maakasutuse juhtfunktsiooni määramisel on lähtutud kehtivast üldplaneeringust. Üldplaneeringu seletuskirja p 6.1 järgi on Kalasadama ja Lennusadama piirkond linna sunnas tõusva reljeefiga ja sinna saab rajada kahetasandilise logistikasüsteemi, kus all paikneb sadama infrastrukuur, teed ja tänavad ning teisel tasandil teenindus-, kultuuri- ja muud madalehitised, kust linlastel või linna külalistel avaneb vaade merele, on võimalus jalutada ja aega veeta. Põhimõtteliselt oleks võinud tulenevalt kehtivast Tallinna üldplaneeringust lahendada Kalamaja möödasõidutee ja Lennusadama maa-ala 3

(10)3-04-76 planeerimise detailplaneeringuga.

§ 8

lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringu (millega määratakse maaüksusele ehitusõigus, sh sihtotstarbed ning ka tänavate maa-alad ja liikluskorraldus) koostamisele. Seega vaidlustatud osaüldplaneeringuga ei lahendatud küsimusi, mis

§ 9kohaselt kuuluvad lahendamisele detailplaneeringuga.

5) Maavanem ei ole pädev otsustama K17 ja 17a ehitiste omandamise küsimust.

§ 30

näeb ette kohaliku omavalitsuse kohustuse kinnisasja või selle osa omandamiseks kinnisasja omaniku nõudel. Olenemata K17 ja 17a asuvate ehitiste ja rajatiste omandiõiguse küsimusest, mille üle toimub kohtuvaidlus Tallinna Linnakohtus, ei anna ehitiste ja rajatiste valdamine alust väita kinnisasja omanikuks olemist. Kõnealune maa on riigi omandis. 6) Maavanem ei ole lahendanud K17 ja 17a ehitiste omandiõiguse küsimust, vaid leidnud, et lõpliku seisukoha ehitiste omandiõiguse vaidlusele annab kohus. Maavanem on järelduse, mille kohaselt kaebajate vastuväidete arvestamine ei olnud planeeringu koostamisel tarvilik ja nende arvestamata jätmine ei olnud seadusega vastuolus, teinud mitte lähtuvalt K17 ja 17 a asuva vara omandiõiguse ja valduse seaduspärasusele hinnangu andmise tulemusena, vaid planeeringuseadusele ja Tallinna linna üldplaneeringule vastavuse kontrolli tulemusena. 7)

§ 16

järgi tuleb üldplaneeringu (sh osaüldplaneeringu) koostamisele kaasamise all mõista planeeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude korraldamist. Tallinna Linnavalitsus on käsitlenud kaebajate seisukohti planeeringu osas lahendamata planeeringuvaidlustena ja edastanud need maavanemale, kes on käsitle nud vastuväidete arvestamata jätmist ka järelevalvemenetluses. Ekslik on kaebajate seisukoht menetlusse kaasamata jätmisest või menetluse õigusvastasusest üksnes põhjusel, et vastuväidete alusel ei muudetud planeeringut. 8) Kaebajate väide omandiõiguse rikkumisest osaüldplaneeringu kehtestamisega on paljasõnaline.

-st ei tulene, et üldplaneeringu kehtestamise otsus peaks sisaldama kinnisasja omandamise otsust. Kaebuses toodud aadressidel ei ole kinnisasja. 9)

§ 8lg 3 sätestab üldplaneeringuga lahendatavad küsimused.

Tallinna linna üldplaneeringus on leitud, et tulenevalt nõukogude perioodi iseloomustanud ranna-alade suletusest ja seal valdavalt tööstuse ja piirivalvega seotud rajatiste ja hoonete olemasolust on ranna-alad linna teiste piirkondadega võrreldes vähem arenenud. Kõrvuti olulise avaliku huviga on käesolevaks ajaks avardunud ka võimalused ranna-alade kasutamiseks. Üldplaneeringus käsitletud transpordisüsteemi analüüsi tulemusena on jõutud järeldusele, et see vasta nõuetele (ei vasta liikluskoormusele läbilaskevõimelt, läbivad elurajoone, kergliikluse võimalused piirkonnas puuduvad). Seoses korraliku magistraaltänavate süsteemi puudumisega on problemaatiline planeeringuala sadamate maismaaühendus. Tallinna linna üldplaneeringu p-st 1.2 nähtuvalt käsitletakse planeeringus prioriteedina Tallinna sadamate, raudtee ning lennuvälja arengut, seades tingimuseks ohutu elukeskkonna tagamise, samuti on üldplaneeringu üldiseks eesmärgiks vanalinna ja mere kui Tallinna tähtsamate linnakujunduslike tegurite rõhutamine. Planeering toetab linna kompaktset arengut ja olemasoleva infrastruktuuri efektiivset kasutamist kooskõlas säästva arengu põhimõtetega, nähes ette linnastruktuuri tihendamist endiste sõjaväe- ja tööstusalade ning seni üksnes osaliselt väljaarendatud piirkondade kasutuselevõtmisega. Eesmärgiks oli seatud tagada võimalused kesklinna liiklusolude parandamiseks ühistranspordi arendamisega ja maa reserveerimisega uutele magistraalteedele nagu Põhja- ja Lõunaväil, Pelgulinna, Kalamaja ja Pääsküla möödasõiduteed, samuti nähti ette rannaalade kasutamise kaasajastamisega, raskeveokite kesklinnast möödajuhtimise ja kaubasadamate kesklinnast väljaviimisega Kopli poolsaarele parandada oluliselt linna välisilmet, õhu puhtust ja vähendada mürataset. Üldplaneeringu seletuskirjast tulenevalt on ette nähtud linnakeskuse laienemine Kalamaja sadamapiirkonda, mille käigus avatakse juurdepääs seni suletud mereäärsele alale, võetakse kaubasadamad kasutusele reisi- ja väikelaevade sadamatena ja liidetakse nad avatud linnaruumiga. 10) Üldplaneering sisaldab planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani. Plaanil on kajastatud linna territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis näitab millise 4

(10)3-04-76 funktsiooniga alad kuskil paiknevad, määrab kindlaks transpordikoridoride orienteeruvad asukohad, haljasmaadena säilitatavad alad jne. Maakasutusfunktsioonidele on lisatud tingimused, mis määravad põhifunktsioonile sobivad kaasfunktsioonid või piirangud ja mida täpsustatakse detailsemates planeeringustaadiumides. Magistraaltänavate võrgu arendamisel on ette nähtud muu hulgas rajada Kalamaja möödasõidutee praeguse sadamaraudtee suunal.

§ 8

lg 2 p 2 järgi võib üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu vastavalt sama paragrahvi lg 3 sätestatud eesmärkidele. Vaidlustatud planeering on käsitletav teemaplaneeringuna Tallinna üldplaneeringu suhtes. Mereäärsete alade arengusuunad lähtuvad Tallinna üldplaneeringust, samuti järgivad osaüldplaneeringus määratud Lennusadama maa-ala üldised kasutamistingimused üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid. 11) Osaüldplaneeringu seletuskirja p 3.4.1 kohaselt on juhtfunktsioonina käsitletavad maa-ala üldise kasutamise tingimused.

§ 8

lg 3 sätestab üldplaneeringuga lahendatava küsimusena muu hulgas maa- ja veealadele üldiste kasutamise ja ehitustingimuste määramise. Seletuskirja järgi on juhtfunktsioon territooriumi valdavate kasutamise sihtotstarvete üldistus, mis määrab ära edaspidise maakasutuse põhisuunad. Sealhulgas võib juhtfunktsioon koosneda ka teistest antud piirkonda sobivatest maakasutusfunktsioonidest kuni 50 % ulatuses maa-alast. Üldplaneeringu ellurakendamisel võib olemasolevaid krunte ja kinnistuid kasutada edasi nende senise kasutusfunktsiooni järgi. Seletuskirja kohaselt tuleb juhtfunktsiooni järgida siis, kui soovitakse muuta krundi või kinnistu senist otstarvet. Kaebuse väited kruntide sihtotstarvete määramisest üldplaneeringuga on ekslikud ülaltoodud põhjendustel, samuti

§ 9

lähtuvalt.

§ 9

lg 2 p 2 ja lg 4 p 1 tulenevalt määratakse kruntide sihtotstarve detailplaneeringuga. Eeltoodud põhjendustel on alusetud väited õiguskindluse rikkumisest planeeringuga. 12) Planeeringus on kaalutud kõiki asjaolusid ja leitud, et tööstuse koondamine planeeritud alale võimaldab vältida kaubavedusid läbi linnakeskuse kui elukeskkonna ja turismipiirkonna. Samuti ei ole põhjendatud Kalamaja kui vanima eeslinna ja kultuuripärandi eksisteerimine kõrvuti tööstusega, kõnealusel maa-alal asuv arhitektuuripärand vajab säilitamist ja kaitset. Tehes investeeringuid, arvestamata üldplaneeringuga ettenähtud territooriumi arengukava, võttis kaebaja endale riski, mis ei anna alust nõuda planeeringu muutmist. 13) Kaebajatel pole õigust nõuda planeeringu kehtestamise otsuse tühistamist riigi huvides. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. AS V., AS B. ja OÜ A.P. apellatsioonkaebustes paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada uue otsusega kaebused. 1) Ebaseadusliku kohtuotsuse tegemine on tingitud Justiitsministeeriumi ja halduskohtu ühisest seisukohast tsiviilõigusliku vaidluse suhtes Eesti Vabariigi ja kaebajate vahel omandiõiguse üle hoonetele ja rajatistelel aadressil K17 ja 17a, mistõttu kaebajaid ei peetud huvitatud isikuteks planeeringumenetluses ega arvestatud nende huvidega. Kohtu viited pooleliolevale tsiviilasjale nr 2/3/227-6180/97 on alusetud. 2) Kohtul ei olnud õigust pärast kaebajate erikaebuse saamist 14.02.2005 jätkata asja sisulist läbivaatamist ja teha kohtuotsust. Kohus oleks pidanud saatma erikaebuse koos kohtutoimikuga ringkonnakohtule. Erikaebuse saatmine ilma toimikuta, asja sisulise lahendamise jätkamine ja kohtuotsuse tegemine enne ringkonnakohtu määruse tegemist on menetlusnormide (HKMS § 31 lg 7 ja § 33 lg 2) oluline rikkumine. 3) Kohus rikkus TsMS § 231 lg 3 ja lg 4 ning ei põhjendanud, miks ei nõustu kaebaja väitega TsÜS § 67 lg 1 (enne 01.07.2002) kohaldamise vajadusest huvitatud isikute ringi määramisel. Maavanem lähtus planeeringuvaidluses Justiitsministeeriumi arvamusest, et kaebajad ei ole aadressil K17 ja 17a asuvate hoonete ja rajatiste omanik ud ega valdajad ning ei kaalunud seetõttu kaebajate huve. Maavanema järeldus on vastuolus TsÜS § 67 lg- ga
  2. 5

(10)3-04-76 4) Kohus kohaldas valesti TsÜS § 67 lg 1 ja § 178 lg 1 ning Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 81. Kaebajad said omandiõiguse hoontele ja rajatistele aadressil K17 ja 17a kehtivate lepingute (sh ka notariaalselt tõestatud) ja seaduslike tehingute alusel. 5) Väär on kohtu järeldus, mille kohaselt

-st ei tulene, et üldplaneeringu kehtestamise otsus peaks sisaldama kinnisasja omandamise otsust. Kaebajad esitasid alternatiivtaotluse neile kuuluvate rajatiste ja hoonete K17 ja 17a väljaostmiseks kohaliku omavalitsuse poolt, juhindudes

§ 30ja Ts

ÜS § 4 ja § 54 lg

  1. Kuna kaebajatele kuuluvad hooned ja rajatised K17 ja 17a on kindlalt seotud maatükkidega, siis on need kinnisasja olulised osad. Kõik need hooned ja rajatised kuuluvad sadamale. Kaebajad esitasid õigeaegselt avalduse maa erastamiseks aadressil K17 ja 17a. Avalduste menetlus on peatatud riigi algatusel kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2/3/227-6180/
  2. 6) Tallinna kohaliku omavalitsuse tegevus, mis on suunatud kaebajate juurdepääsust ilma jätmisele raudtee infrastruktuurile ja maatükkide K17 ja 17a sihtotstarbe muutmisele, toovad kaasa kaebajate õiguste olulise piiramise omandi kasutamiseks. Kui nõustuda kohtuga, siis võib Tallinna Linnavalitsus vabalt piirata kaebajate õigus t omandi kasutamiseks. Kohtuotsus rikub kaebajate PS §-dest 3, 11, 32 ja 146 tulenevaid õigusi. 7) Kohus nõustus vastustajate ning põhjendas ebaseaduslikult Harju maavanema tegevust ja Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrust nr 54 Tallinna üldplaneeringu tingimustega, mis olevat kavandanud Lennusadamasse viiva raudteeharu demonteerimise. Tallinna linna üldplaneeringu punktis 3.2 järeldub, et likvideerimisele kuulub Vanasadamasse, mitte Lennusadamasse viiv raudteeharu. Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 54 kehtestatud Tallinna linna osaüldplaneeringuga on kavandatud osa Lennusadamasse viiva raudteeharu likvideerimine. Seega kavandatakse kaebajatele kuuluvad raudteeharud eraldada raudtee infrastruktuurist. Kohus tunnustas sellise tegevuse sisuliselt seaduslikuks. Raudtee seaduse § 7 lg l ja § 8 lg l alusel peab riik tagama kaebajatele kuuluva (Lennusadamasse viiva) raudteeharu liitmise raudtee infrastruktuuriga. 8) K17 ja 17a asuvate maatükkide sihtotstarvet muudeti planeeringute kaudu õigusvastaselt, eirates kaebajate huve, mis on PS § 32 rikkumine. 9) Vaidlustatud planeeringuga ettenähtud osa Lennusadamasse viiva raudteeharu likvideerimine on vastuolus riigiorgani tegevusega, kes andis AS- le B. välja 27.01.2004 registreerimistunnistuse nr 82 Raudteeameti peadirektori 27.01.2004 käskkirja nr 197 alusel. Kohus jättis neile tõenditele hinnangu andmata. 10) Kohus ei andnud hinnangut ka Mereinspektsiooni 17.12.1999 lubadele nr 48 ja nr 25 kai rekonstrueerimiseks ja merepõhja täitmiseks pinnasega. Harju maavanema, Tallinna Linnavalitsuse ja Linnavolikogu tegevus ei ole heauskne, sest nad tegutsesid vastuolus varem väljaantud Mereinspektsiooni lubadega, raudtee registreerimistunnistusega ja Raudteeameti peadirektori 27.01.2004 käskkirjaga nr
  3. Nende tegevus on vastuolus nii TsÜS § 138 lg 2 kui ka heade haldustavadega. 11) Kohus hindas valesti 26.09.1997 ostu- müügi- ja pandilepingut, registreerimistunnistus t nr 82 ja Raudteeame ti peadirektori 27.01.2004 käskkir ja nr 197, mis kinnitavad, et kaebajad hakkasid investeerima Lennusadamasse enne Tallinna linna üldplaneeringu kehtestamist. 12) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal vastuväite esitamist tõendavad Tallinna Linnavalitsuse 07.11.2003 kiri LV-1/5224; OÜ A.P. 14.11.2003 avaldus nr 3-258A-2; AS V. 14.11.2003 avaldus nr 3-259V-2; AS B. 14.11.2003 avaldus nr 3-257B-
  5. Harju maavanem palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Kuna kaebajad ei esitanud oma vastuväiteid planeeringu avaliku väljapaneku ajal, siis leidis maavanem, et nende 30.09.2003 kirjades esitatud vastuväiteid ei saa käsitleda vastuväidetena

§ 20lg 1 tähenduses.

Sellest hoolimata pidas maavanem kaebajaid huvitatud isikuteks, põhjendatuks ja otstarbekaks nende vastuväiteid menetleda ja anda nende kohta oma seisukoht. 6

(10)3-04-76 Maavanem leidis, et osaüldplaneeringus Vanasadama loodemuulile viiva raudtee asemele Kalamaja möödasõidu ja lennusadama maa-alale jahi- ja reisisadama maakasutuse juhtfunktsiooni määramisel on lähtutud kehtivast Tallinna üldplaneeringust. Tegemist ei ole uue põhimõttelise lahendusega, vaid täpsustatud on kehtivas üldplaneeringus sätestatud sadamaalade, tänavavõrkude ja raudteevõrkude arengu tingimusi ja eesmärke. Kaebajate väited erikaebuse ja kohtutoimikute edastamisest ringkonnakohtule ei ole kohtuotsuse seaduslikkuse hindamisel asjassepuutuvad. Kaebajate väide, nagu oleks maavanem tuvastanud, et kaebajad ei ole aadressil K17 ja 17a asuvate hoonete ja rajatise omanikud, on meelevaldne. Ekslik ja kummastav on kaebajate väide, et K17 ja 17a ehitised kuuluvad sadamale ja on kinnisasja olulised osad. Maatüki oluliseks osaks saavad ehitised muutuda kinnistamise käigus. K17 ja 17a maatükk kinnistusraamatusse kantud ei ole. Asjaolu, et on esitatud avaldus maa erastamiseks, ei tähenda, et maatükk kuuluks avalduse esitanud isikutele. Väärad on kaebajate põhjendused, et raudteelõigu võimalik likvideerimine tulevikus on vastuolus riigiorgani (Raudteeameti) tegevusega, kes andis 27.01.2004 registreerimistunnistuse nr
  1. Registrisse kuulumise fakt ei määra omandiõigust. Ükski riiklik register või andmekogu ei määratle omandit, vaid registreerib selle. Omand tekib seaduse või lepingu alusel. Raudteeamet kooskõlastas 18.06.2003 Tallinna linna Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu ilma märkusteta, seega on amet arvestanud ja aktsepteerinud raudteekorralduse võimalike muudatustega planeeringulahenduses täies mahus.
  2. Tallinna Linnavolikogu ja Linnavalitsus palusid jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Kohus ei ole menetlusnorme rikkunud. Kaebajate väited kohaliku omavalitsuse või maavanema kohustusest omandada järelevalve menetluse käigus või üldplaneeringu alusel K17 ja 17a ehitised, ei rajane seadusel. Nimetatud aadressidel ei asu kinnisasja, ehitiste alune maa on reformimata. Ka kaebajate väide ehitiste ja maa kuulumisest sadamale, ei rajane seadusele. Kohtuotsusest järeldub üheselt, et osaüldplaneeringuga ei ole ega olekski saanud K17 ja 17a maaüksuste sihtotstarvet muuta, mistõttu üldplaneering ei kitsenda kaebajate väidetavaid õigusi maa senisel kasutamisel. Kaebuste kohaselt seisneb kohtu poolt tõendite ebaõige hindamine selles, et Tallinna linna üldplaneeringu p 3.2 kohaselt kuulub likvideerimisele Vanasadamasse, mitte aga Lennusadamasse viiv raudteeharu. Sellised väited ei ole kooskõlas tõenditega. Üldplaneeringu p 3.2 kõrval on oluline arvestada ka üldplaneeringu lisaks oleva raudteevõrgu plaaniga nr 21, kus on märgitud linna perspektiivne raudteevõrgustik. Plaanilt nähtub, et linna üldplaneeringu järgi on kavandatud likvideerida muuhulgas raudteeharu Vanasadamast kuni Miinisadamani hõlmates ka Lennusadamasse viiva raudteelõigu. Osaüldplaneeringus ei ole 2001.aastal kehtestatud linna üldplaneeringus märgitud lahendust muudetud. Maavanem ja halduskohus ei ole tuvastanud omandiõiguslikke küsimusi. Raudteeinfrastruktuuri registreerimine avalik-õiguslikus registris raudteede kohta arvestuse pidamiseks ei ole käsitletav riigiorgani otsustusena infrastruktuuriosa sobivusest linnakeskkonda ja raudtee registrisse kandmisel pole riigiorgan andnud hinnanguid raudteelõigu võimaliku muutmise või likvideerimise vajaduse üle tulevikus. Viited raudteeseaduse §-dele 7 lg 1 ja 8 lg 1 ei ole asjassepuutuvad. Kaebajad olid kaasatud planeerimismenetlusse ja osalesid selles aktiivselt.
  3. Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu palus samuti jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Ekslik on kaebajate väide, et kohtuotsus on mõjutatud Eesti Vabariigi ja kaebajate vahelisest K17 ja 17a hoonete omandõiguse küsimuses toimuvast tsiviilõiguslikust vaidlusest. Kohus ei ole vaadeldavate hoonete ja rajatiste omandiõiguse küsimuses seisukohta võtnud. Väär on väide, et kaebajaid ei peetud huvitatud isikuteks planeeringuvaidluses. Planeerimismenetlus oli avalik, kaebajad said planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitada oma vastuväiteid ning neid on seadusele vastavalt ka menetletud. Saanud kohalikult omavalitsuselt planeeringu heakskiitmiseks, võtab maavanem muuhulgas seisukoha arvestamata jäetud 7
(10)3-04-76 vastuväidete kohta. Seega ei toimu planeerimismenetluses mingisugust erilist huvitatud isikute ringi määratlemist või isikute huvitatuks tunnistamist või mittetunnistamist. Väär on kaebajate seisukoht, et Harju maavanem tuvastas, et kaebajad ei ole K17 ja 17a asuvate hoonete ja rajatiste omanikud ega valdajad. Mingisugust vaidlust, et nimetatud objektid on kaebajate valduses, ei ole käesolevas menetluses olnud. Asjaolu, et Harju maavanem viitas 18.06.2004 kirjas 2.1-13/1117 K17 ja 17a objektide omandi- küsimuses pooleliolevale kohtuvaidlusele ja justiitsministri kui selles vaidluses riigi seadusliku esindaja seisukohtadele, ei muuda õigusvastaseks tema tegevust planeeringu heakskiitmisel. Osaüldplaneeringus raudteeharu perspektiivse likvideerimise ettenägemist ei välista raudteeharu omandiõigus või raudtee registreerimistunnistuse välja andmine. Planeeringu koostamine on kohaliku omavalituse pädevuses ja asjaolu, et kaebajatele on raudtee registreerimistunnistus väljastatud, ei tähenda, et nimetatud raudteeharu peab igavesti säilima. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebus te väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kohtule esitatud kaebuste rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebus tele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Kaebajate väide halduskohtu poolt menetlusnormide olulise rikkumise kohta on väär. Menetluse peatamise alused on sätestatud HKMS §-s
  3. Halduskohtumenetluse seadustiku sätetest ei tulene halduskohtule keeldu jätkata asja sisulist läbivaatamist ja teha kohtuotsust enne kui on lahendatud määruse peale esitatud erikaebus (alates 01.01.2006 määruskaebus). Väidetav rikkumine puudutab erikaebuse ringkonnakohtule edastamise küsimust ning ei ole seetõttu kohtuotsuse seaduslikkuse hindamisel asjassepuutuv.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate väitega, et riigi ja kaebajate vahel pooleliolev tsiviilõiguslik vaidlus omandiõiguse üle (riigi hagi kaebajate vastu K17 ja K17a asuvatele ehitistele omandi tunnustamise ja nende ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks) on mõjutanud kaevatava kohtuotsuse tegemist. Halduskohus võib ka ise tuvastada tsiviilõigusliku asjaolu, kui see on haldusasja lahendamiseks vajalik. Halduskohtu poolt tuvastatud tsiviilõiguslik asjaolu ei mõjuta aga lepingute kehtivust tsiviilõiguslikes suhetes ning ei ole siduv ühegi tsiviilasja menetlemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.10.1999 määrus nr 3-3-1-31-99). Halduskohus ei ole kaevatavas otsuses hinnanud kaebajate tsiviilõiguslikke lepinguid ega tehinguid, samuti ei ole kohus võtnud seisukohta K17 ja 17a asuvate hoonete ja rajatiste omandiõiguse küsimuses.
  5. Asjaolu, et Harju maavanem ei tuvastanud kaebajate vastuväidete alusel nende õiguste rikkumist planeerimismenetluses ja Tallinna Linnavolikogu ei muutnud vaidlustatud osaüldplaneeringut, ei anna alust väita, et kaebajaid ei peetud planeerimismenetluses huvitatud isikuteks. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajad on saanud osaleda planeerimismenetluses ja esitada vastuväited ning nende vastuväiteid on menetletud nõuetekohaselt. 8
(10)3-04-76
  1. K17 ja 17a asuvate hoonete seotus maatükkidega ei muuda neid kinnisasja olulisteks osadeks. K17 ja 17a asuvate maatükkide näol on tegemist reformimata maaga, mille ostueesõigusega erastamiseks on kaebajad küll esitanud avalduse, kuid selle menetlemine on takistatud pooleli oleva tsiviilvaidluse tõttu (Tallinna Linnakohtu 03.12.1997 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2/3/227-6180/97 – halduskohtu tl 183). Kuna käesoleva ajani ei ole toimunud nimetatud maatükkide erastamist, munitsipaliseerimist või riigi omandisse jätmist, siis ei ole nendel maatükkidel kinnistuid veel moodustatud. K17 ja 17a asuvad hoonete ja rajatised on seetõttu vallasasjad, mitte kinnisasjade olulised osad, nagu ekslikult leidsid kaebajad. Haldusasja materjalidest nähtub, et nii Tallinna linn, Harju maavanem kui ka halduskohus on planeerimisdiskretsiooni teostamisel ja selle kontrollimisel arvestanud võimalusega, et kaebajad võivad olla eelnimetatud ehitiste omanikud ja sellest tulenevalt võivad nende õigused olla planeeringuga riivatud.
  2. Planeeringu käigus tuleb arvestada kõiki põhjendatud huve. On loomulik, et erinevad huvid planeerimismenetluse käigus põrkuvad. Kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, piisavalt põhjendades, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Vaidlustatud osaüldplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel on peetud avalikke huve kaebajate huvidest kaalukamateks. Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esine nud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Halduskohus ei tuvastanud osaüldplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel olulisi menetlusja vormivigu, samuti kaalutlusvigu.
  3. AS-le B. raudtee registreerimistunnistuse väljastamine haruteede riiklikku registrisse kandmise kohta ja Mereinspektsiooni poolt 17.12.1999 välja antud luba tööde teostamiseks perioodil 20.12.1999 - 29.12.2000 ei välista osaüldplaneeringus raudteeharu perspektiivse likvideerimise ettenägemist. Raudtee registreerimistunnistus ja Mereinspektsiooni luba ei ole haldusaktid, millega otsustatakse raudteede ja sadamate planeerimisõigusliku sobivuse üle. Kaebajale väljastatud raudtee registreerimistunnistus ja Mereinspektsiooni luba ei piira kohaliku omavalitsuse pädevust osaüldplaneeringu teostamisel. Planeeringu koostamine on kohaliku omavalituse pädevuses ja asjaolu, et kaebajale on raudtee registreerimistunnistus väljastatud, ei tähenda, et see raudteeharu peaks igavesti säilima. Samas ei ole osaüldplaneeringu kehtestamise määrus veel aluseks raudteeharu likvideerimisele. Raudteeharu likvideerimise otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel lahendada raudteeharu omanikule selle likvideerimisega kaasneva kahju hüvitamise küsimus.
  4. Tulenevalt senise kauba- ja tootmissadama maa kasutusotstarbe muutmisest vaidlustatud osaüldplaneeringuga jahi- ja üldkasutatavaks maa-alaks ei saa kaebajad ilmselt oma senist tootmistegevust aadressil K17 ja K17a jätkata. Tootmistegevuse jätkamise ja edasiarendamise võimatus võib endaga kaasa tuua tootmise ümberkorraldamise ja sellega kaasnevad kulutused, mille võimalikus hüvitamises võivad kaebajad Tallinna Linnavalitsusega kokku leppida. Lisaks 9
(10)3-04-76 ei ole välistatud ka võimalus, et kaebajad saavad nõuda kohalikult omavalitsuselt kehtestatud planeeringu elluviimisel hoonete ja rajatiste sundvõõrandamist

§ 30

alusel.

§ 44

näeb ette, et samas seaduses sätestatud kinnisasja omaniku õigused planeeringu koostamisel laienevad ka enne

  1. aasta
  2. novembrit tekkinud maakasutusõiguse omanikule. Seega on kaebajatel

§ 30

alusel õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt K17 ja K17a asuvate hoonete ja rajatiste omandamist kohese ja õiglase tasu eest kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alustel ja korras juhul, kui leiab tõendamist, et kaebajatel on tekkinud nimetatud maatükkide maakasutusõigus enne 01.11.1991 ning kaebajad on nendel maatükkidel asuvate hoonete ja rajatiste omanikud. 19. Neil põhjendustel tuleb jätta AS V., AS B. ja OÜ A.P. apellatsioon- kaebused rahuldamata ja kaevatav halduskohtu otsus HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel muutmata. Ivo Pilving Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.