Obsah (6)

§ 85§ 84§ 73§ 75§ 83§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 25.04.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-491 (endine

§ 85

lg 1 p 5 alusel teenistusest vabastamisega jämeda teenistuskohustuste rikkumise eest (toimiku lk. 45). Käskkirja kohaselt ei kontrollinud V.V. teenistuslähetuses hingamismaske vastavalt tootja juhendile ning seadis sellega ohtu päästjate elu. Samuti karistati V.V.i

§ 85

lg 1 p 1 alusel noomitusega, sest ta töötas ilma otsese ülemuse loata teise tööandja juures. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Avaliku teenistuse seaduse § 118 lg 2 kohaselt võib teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p 1) eest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Väidetavat kaebuse esitaja mittekvaliteetset (mittekorrektset) tööd ei saa lugeda teenistuskohustuste jämedaks rikkumiseks.

§ 85lg-s 1 loetakse ametnikele määratud distsiplinaarkaristused.

TDS § 8 lg 1 paneb karistuse 1 määrajale kohustuse seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse vastavust süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. Kaebuse esitaja on töötanud tööandja juures 6 aastat, 9 kuud ja 13 päeva ning selle aja jooksul ei ole talle määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. Ametliku juurdluse algatamise aluseks ei olnud mitte distsiplinaarsüütegu, vaid operatiivteenistuse osakonna peaspetsialisti kahtlus (27.04.2005 ettekanne), et kaebuse esitaja töö on mittekvaliteetne ning 27.04.05 nimetatud kahtluse alusel algatatud ametkondlik juurdlus. Kaebuse esitaja vahetu ülemus ei teatanud nõuetekohasel viisil ning ei nõudnud testimise aja normide rangemat järgimist. Järelikult ei saa ametnikku objektiivselt hinnata. Fakt, et kaebuse esitaja töötab Korvpalliklubis B.V., ei ole süütegu

§ 84mõttes.

Kaebuse esitaja ei ole kunagi varjanud antud fakti ning kajastas seda ka Korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. Kuna kaebuse esitaja töötas spordiklubis vabal ajal ning puudus huvide konflikt, siis kaebuse esitaja arvas, et töötandjale teatamine piirdub teise töökoha märkimisega majanduslike huvide deklaratsiooni. VASTUSTAJA SEISUKOHT Ametkondliku juurdluse algatamiseks ei olnud kindel teadmine distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta, vaid vajadus kontrollida tekkinud kahtlusi. Kahjuks said kahtlused ka kinnituse. Tuvastati, et kaebaja ei testi hingamisaparaate vastavalt tootja juhendile. Objektiivse hinnnangu saamiseks aparaatide testimise mõistliku aja kohta pöördus Päästeamet küsimusega Interfire OÜ poole, kes omab suurimat kogemust vastavate seadmete kontrollimisel, testimisel ja hooldamisel, leides, et seega ei ole Päästeamet võimeline andma objektiivset hinnangut kaebaja tööle. Vastava pöördumise tingis vajadus saada objektiivne hinnang hingamisaparaatide testimise mõistliku aja kohta. Päring oli vajalik objektiivsete asjaolude väljaselgitamiseks, kuna esinesid lahknevused kaebaja ja tema kaastöötajate ütluste vahel. Kaebaja vabastamine

§ 85

lg 1 p 5 alusel oli ainuõige lahend, võttes arvesse toimepandud süüteo ohtlikkust päästjate tervisele ja elule. Kaebaja on asunud väärale seisukohale, et teda karistati töötamise eest Korvpalliklubis B.V.. Kaebajat karistati noomitusega selle eest, et ta ei teavitanud oma otsest ülemust töötamisest teise tööandja juures. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse süüteo objektiivse ja subjektiivse külje raskusastet ning kaaludes kõiki asjaolusid on Päästeamet seisukohal, et kaebaja noomitusga karistamine on vastava süüteo eest kohane karistus. Vastustaja taotleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Kaebuse esitaja karistamine noomitusega Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebuse esitaja distsiplinaarsüütegu selles, et ta ei informeerinud oma otsest ülemust korvpalliklubisse B.V. tööle asumisest, mis on kvalifitseeritav

§ 84

p 1 järgi distsiplinaarsüüteona.

§ 84

p 1 järgi on distsiplinaarsüüteoks teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine.

§ 85

lg 1 p 1 kohaselt saab ametnikule määrata distsiplinaarkaristuseks noomituse.

§ 73

lg 1 kohaselt võib ametnik teise tööandja juures töötada vahetu ülemuse poolt lubatud koormusega ja ajal, kui niisugune töötamine ei kahjusta teenistuskoha mainet. 2 Kohus on seisukohal, et eeltoodud säte paneb ametnikule kohustuse teavitada oma vahetut ülemust teise tööandja juures töötamisest, töötamise ajast ja koormusest. Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel ei ole ametniku vahetul ülemusel võimalik otsustada, kas töötamine teise tööandja juures võiks kahjustada teenistuskoha mainet või mitte ning kas vastaval ajal ning koormusega töötamine võiks segada ametnikul teenistuskohustuste täitmist. Seega ei anna

§ 73

ametnikule endale õigust otsustada, kas teise tööandja juures töötamine on

§ 73

järgi lubatav või mitte ning teise tööandja juures töötamine saab olla lubatav vaid eeldusel, et ametniku vahetu ülemus on andnud töötamiseks loa. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks saanud oma vahetult ülemuselt loa teise tööandja juures töötamiseks. Ühtlasi on kohus seisukohal, et vahetu ülemuse teavitamine ei saa toimuda kaudseid teid pidi, näiteks majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise kaudu.

§ 75

paneb ametnikule kohustuse esitada majanduslike huvide deklaratsioon korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras ja tingimustel. Korruptsioonivastase seaduse § 14 lg 1 lause 2 kohaselt esitab ametiisik deklaratsiooni asutuse juhi poolt määratud deklaratsioonihoidjale, selle puudumisel asutuse juhile. Kuna kaebuse esitaja vahetu ülemusena Päästeameti Operatiivteenistuse osakonna peaspetsialist Natalja Hein ei ole samastatav Päästeameti direktori kui asutuse juhiga või tema poolt määratud deklaratsioonihoidjaga, ei saanud kaebuse esitaja eeldada, et teise tööandja märkimisega majanduslike huvide deklaratsiooni saaks automaatselt ka Natalja Hein informeeritud kaebuse esitaja töötamisest teise tööandja juures. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja jättis oma

§-st 73 tuleneva teenistuskohustuse süüliselt täitmata, millega pani toime

§ 83p-s 1 kvalifitseeritava teo.

Vastava teo toimepanemise eest on kohtu arvates noomitus piisavaks distsiplinaarkaristuseks.

1. Kaebuse esitaja karistamine teenistusest vabastamisega Käskkirjast nähtuvalt vabastati kaebuse esitaja teenistusest seoses mittekvaliteetse tööga hingamismaskide kontrollimisel teenistuslähetuses Tartumaa Päästeteenistuses ajavahemikul 18.04.05-22.04.
2. Käskkirja kohaselt eiras kaebuse esitaja tootjapoolset testimisjuhendit ja oma ametijuhendi p. 3.1, mille eest ta vastutab ametijuhendi p. 5.1 järgi. Käskkirjas tuvastati kaebuse esitaja mittekvaliteetne töö kaebuse esitaja poolt hingamisaparaatide kontrollimisele kulutatud aja alusel. Käskkirjast nähtuvalt on minimaalne võimalik ühe hingamismaski kontrollimiseks kuluv aeg 5 minutit tingimusel, et vastav aparaat mingit remonti ega seadistamist ei vaja. Antud juhul vajasid remonti suuremal või vähemal määral 35 hingamisaparaati 95-st. Kaebuse esitaja tegi aga reaalselt tööd 5 h ja 10 min. Lähtuvalt eeltoodust kulus keskmiselt ühe aparaadi kontrollimiseks ja remontimiseks 3,26 minutit. Käskkirjas leitakse, et tegemist on ebamõistlikult lühikese ajaga ja see viitab töö mittekvaliteetsusele. Kõigepealt märgib kohus, et toimiku materjalidest, tunnistajate ütlustest ja kaebuse esitaja seletusest nähtuvalt hõlmab käskkirjas käsitletud distsiplinaarsüütegu vaid kaebuse esitaja teenistuslähetuse esimesel päeval,
3. aprillil 2005 Tartumaa Päästeteenistuses kaebuse esitaja poolt teostatud hingamismaskide puudulikku kontrolli. Tunnistaja Natalja Hein’a ütluste kohaselt alustas kaebuse esitaja nimetatud päeval koos Natalja Hein’a ja P.S.’ga tööd kell 11.20 ning kaebuse esitaja lõpetas töö kell 17.
4. Tunnistaja väitel teab ta seda kindlalt öelda, kuna ta vaatas mõlemal korral kella. Kaebuse esitaja väitel alustas ta tööd umbes kell 10.
5. P.S. tööaja algust ei mäletanud, kuid ta selgitas kohtule, et tööd ei saa kohe alustada, kuna seadmete ja töölaudade ettevalmistamine võtab aega. Samuti ei osanud P.S. nimetada 3 seadmete ja töölaudade ettevalmistamisele kuluvat aega. Kohus on seisukohal, et kuna Natalja Hein ainsana vaatas kella, on võimalik kaebuse esitaja tööaja kindlakstegemisel tugineda Natalja Heina poolt antud ütlusele, mille kohaselt tööga alustati kell 11.20 ja kaebuse esitaja lõpetas töö kell 17.
6. Samuti peab kohus tõenäoliseks tunnistaja väidet, et kaebuse esitaja viibis lõunal 30 minutit. Asjaolu, et kaebuse esitaja käis lõunal, mäletas ka tunnistaja P.S.. Eeltoodust tulenevalt tuleb pidada õigeks käskkirjas nimetatud kaebuse esitaja tööaega – 5 tundi ja 10 minutit. Käskkirjast nähtuvalt kontrollis kaebuse esitaja eeltoodud aja jooksul 95 hingamisaparaati, millest vajasid suuremal või vähemal määral remonti 35 hingamisaparaati. Kohus on seisukohal, et Natalja Hein’a seletuskirja (toimiku lk. 55) ja kohtus antud ütluste, samuti kaebuse esitaja poolt kohtus antud seletuse alusel on võimalik tuvastada, et kaebuse esitaja kontrollis esimesel teenistuslähetuse päeval vaid 87 hingamismaski ning teisel teenistuslähetuse päeval kontrollis ülejäänud 8 hingamismaski. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt koosneb hingamisaparaat kahest osast: näomaskist ja hingamisventiilist. Remonti teostatakse tavaliselt ainult hingamismaski osas, ventiili remonti tehakse harvem. Hingamisventiili kontrolliks läheb 1 minut. Selle aja jooksul, kui hingamisventiili kontrollitakse, saab kontrollida näomaski. Kaebuse esitaja väitel kulub tal ühe hingamismaski kontrollimiseks 2,5-3 minutit (toimiku lk. 147). Tunnistaja P.S., kes on enda väitel hingamisaparaatide hoolduse ja kontrollimisega tegelenud alates
7. aastast ning kes õpetas kaebuse esitajat siis, kui ta Päästeametisse tööle tuli, selgitas kohtuistungil, et hingamismaski küljes on hingamisventiil, mille testimine käib kindlate reeglite järgi. Tehase juhises on ventiili testimiseks ette nähtud 6 testi, mis tehakse testseadmete abil kindlas järjekorras. Testimistulemused tuleb hiljem kanda testimisprotokolli. Kaks neist testidest on hermeetilisuse testid, mis kumbki kestavad 1 minuti. Tunnistaja väitel kulub temal endal hingamisventiili kontrollimiseks 6-7 minutit juhul, kui see ei vaja remonti. Näomaski kontrollimiseks kulub umbes 2 minutit, kui ühtegi detaili ei ole vaja vahetada. Tunnistaja väitel ei ole näomaski vaatlust võimalik teha paralleelselt ventiili testimisega. Kahe ajaliselt reglementeeritud testi ajal ei ole põhimõtteliselt võimalik teha näomaski kontrolli (toimiku lk. 148). Vaidlustatud käskkirjas leitakse, et ühe hingamismaski kontrollimiseks kuluv aeg on 5 minutit tingimusel, et aparaat mingit remonti ega seadistamist ei vaja. Vastustaja seletuse kohaselt tuvastas vastustaja hingamismaski kontrollimiseks kuluva aja, pöördudes küsimusega Interfire OÜ poole, kes omab suurimat kogemust vastavate seadmete kontrollimisel, testimisel ja hooldamisel. Kohtule esitatud G.T.’i meilist T.T.’ile selgub, et „kui teha tööd nö. Normaalses tempos, siis võib võtta keskmiselt ca 5 min. mask. Eeldusel, et mask on korras. Momendid, mida testitakse on:
8. Väljahingamise takistus.
9. Ülerõhk.
10. Tihedus (ooteaeg 1 min)“ (toimiku lk. 72). Kohus on seisukohal, et eeltoodud meilis esitatud selgitus ei saa olla hingamismaski kontrollimisel minimaalseima kontrollimisaja määramise aluseks. Meilist nähtuvalt on testimisaeg 5 minutit toodud keskmise testimisajana normaalses tempos töötamise korral. Seega töötada saab ka kiiremini kui 5 minutit. Samas on meilis loetletud momente, mida testitakse, vähem, kui testimisjuhendis toodud 6 testi, mida tuleb testida : hermeetilisus (tihedus), käivitustakistus, turvaventiili kontroll, õhuvool, väljahingamistakistus ning hermeetilisus ning erinevalt tunnistaja P.S. poolt väidetust, on vaid üks reglementeeritud ajaga (1 minut) test. Ühtlasi nähtub G.T.’i meilist, et teabe testimise keskmise aja kohta sai ta asja 4 uurides mõnelt kolmandalt isikult või kolmandast allikast, mille nime meilis ei märgita. Seega saab asuda seisukohale, et G.T. ise Interfire OÜ osanikuna vastavas küsimuses pädev ei olnud. Eeltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et käskkirjas toodud hingamismaski kontrollimiseks kuluvat aega – 5 minutit – saab pidada ligikaudseks, mitte minimaalseks hingamismaski kontrollimiseks kuluvaks ajaks, kusjuures tegemist on täpsustamata allikast saadud arvamusega. Kohus on seisukohal, et Päästeametil on õigus ametijuhendiga ette näha ühe hingamismaski kontrollimiseks vajaminev minimaalne aeg, lähtuvalt hingamismaskide kontrollimisel vilunud Päästeameti töötajate – näiteks P.S. praktilisest kogemusest. Käesoleval juhul kaebuse esitaja ametijuhendis hingamismaski kontrollimise minimaalset aega ei sätestatud. Hingamismaski kontrollimiseks vajaliku aja kindlakstegemine alles distsiplinaarjuurdluse käigus meilivahetuse teel ning selle alusel distsiplinaarkaristuse määramine ei arvesta ametniku õigusega, olla teadlik temal lasuvatest teenistuskohustustest. Ametniku teenistuskohustuste täitmise või täitmata jätmise sõltuvusse seadmine hingamisaparaadi kontrollimisele kulutatud ajast peab olema ametnikule teatavaks tehtud selleks, et ametnik saaks oma töös sellega arvestada. Kaebuse esitaja ametijuhendis hingamismaski kontrollimiseks ettenähtud minimaalne aeg puudus. Seega on Päästeameti peadirektor kohtu arvates ebaseaduslikult käskkirja andmisel tuginenud hingamismaski kontrollimiseks kuluvale ajale. Kaebuse esitaja töö kvaliteetsust on võimalik kontrollida vaid kaebuse esitaja poolt kontrollitud hingamismaskide ülekontrollimise teel. Vastustaja poolt on kohtule esitatud operatiivteenistuse osakonna töötajate P.S. ja Natalja Hein’a poolt 07.11.05-09.11.05 Tartumaa Päästeteenistuses läbi viidud suruõhu hingamisaparaatide Spiromatic hingamisventiilide ja näomaskide järelkontrolli aruanne (toimiku lk. 133). Aruande kohaselt kontrolliti kokku 101 näomaski ja 101 hingamisaparaati. Järelkontrolli käigus tuli ilmsiks, et 5-l maskil oli vahetamata vaateklaas, 8-l maskil oli vahetamata maski siseosa väljahingamisklappide kummikettad, 1-l hingamisventiilil oli korpus katki ning 2-l hingamisventiilil oli väljahingamisklapp täielikult kinni kleepunud. Aruandele on alla kirjutanud tunnistajad P.S. ja Natalja Hein. Kohus märgib, et eeltoodud aruanne saab olla kaebuse esitaja teenistuskohustuste rikkumise tuvastamise aluseks, kuna aruandest saab järeldada, et kaebuse esitaja on jätnud süüliselt osa hingamismaskide kontrollitoiminguid vastavalt Spiromatic Test nõuetele tegemata. Aruande põhjal tehtud järeldust kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja P.S. väitel märkas Natalja Hein, et kaebuse esitaja ühendas umbes 30 maskist testseadmesse ainult 12 (toimiku lk. 148). Tunnistaja Natalja Hein’a ütluste kohaselt kuulas ta hääle järgi, kas testseade tegi vajalikku häält, kuid iga kord seade häält ei teinud (toimiku lk. 147). Arvestades tunnistajate ütlusi, samuti aruannet, millega tuvastati järelkontrolli käigus kaebuse esitaja töö nõuetele mittevastavus, saab järeldada, et kaebuse esitaja ei teostanud kõikide hingamismaskide kontrollimisel kontrollitoiminguid vastavuses ettenähtud juhendile. 07.03.2005 kinnitatud kaebuse esitaja ametijuhendi (toimiku lk. 123) p. 3.1 kohaselt oli kaebuse esitaja teenistuskohustuseks muuhulgas suruõhu hingamisaparaatide hooldamine ja kontrollimine. Ametijuhendi p. 5.1 kohaselt vastutas kaebuse esitaja oma teenistuskohustuste õigeaegse ja nõuetekohase täitmise eest. Jättes hingamismaskid nõuetekohaselt kontrollimata, jäi osa hingamismaske ka sellest tulenevalt hooldamata, millest tulenevalt rikkus kaebuse esitaja ametijuhendi punkte 3.1 ja 5.
11. 5

§ 118

lg 2 kohaselt võib teenistuskohustuste rikkumise eest vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 8 lg 1 kohaselt ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastavuses süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kohus on seisukohal, et 5-l maskil vaateklaaside vahetamata jätmist ei saa pidada jämedaks teenistuskohustuste rikkumiseks, kuna vaateklaasi vahetamise vajadus ei pruugi olla kõigile hingamismaskide kontrollijaile ja hooldajaile ühtemoodi mõistetav. Küll aga saab pidada jämedaks teenistuskohustuse rikkumiseks hingamismaskide nn kriitilise tähtsusega osade, nagu väljahingamisklappide kummiketaste, samuti hingamisventiili korpuse ja väljahingamisklappide vahetamata jätmist, kuna eeltoodud detailide vahetamata jätmine võis ohtu seada päästjate elu. Kohus on seisukohal, et hingamismaskide kontrollimine ja hooldamine on tegevused, mille nõuetekohasest täitmisest sõltub päästjate elu. Hingamismaskide valikuline või kiirustades kontrollimine võib päästjate elu ohtu seada. Seega pidi kaebuse esitaja kontrolli- ja hooldamistoimingute tähendusest ja olulisusest päästjate elule aru saama. Olukorras, kus kaebuse esitaja on oma teo tagajärgi teades lohakusest ning kiirustamisest tingituna teostanud kontrollitoiminguid pealiskaudselt või jätnud need üldse teostamata, mistõttu on jäänud teostamata ka võimalik vajaminev hingamismaskide hooldus, on kaebuse esitaja toime pannud jämeda teenistuskohustuste rikkumise. Kuigi kaebuse esitajal varasemad distsiplinaarkaristused puudusid, ei nähtu, et kaebuse esitaja otsene ülemus oleks tema varasema tööga tingimusteta rahul olnud. Kaebuse esitaja otsese ülemuse tunnistaja Natalja Hein’a 28.04.2005 seletuskirjast võib lugeda: „Möödunud aastal olime kokku viiel komandeeringul. /…/ Igal töölähetusel, kus oli kaasas hr. V., lõpetas ta alati üks päev varem töö ja sõitis koju. /…/ Kogu töö tegi ta alati kiirustades ja väga ruttu. Seoses sellega, peale seda kui mina hakkasin vormistama tööaruannet selgus palju arusaamatusi ja vigu. Näiteks nii selgus, et Jõhvi PT-es töötades viimasel päeval kui teda enam ei olnud oli kontrollimata päästemask. Selle pidi nüüd kontrollima hr. S..“ Ühtlasi mainib Natalja Hein 28.04.2005 seletuskirjas ka enda reageeringut kaebuse esitaja kiirustamisele 18. aprillil 2005 järgmiselt: „Tegin temale märkuse kiirustamise osas ja palusin kõik testid sooritada vastavalt tehase juhisele. Hr. V. vastas, et ta teeb kõik õieti. See on igale minu märkusele alati tüüpiline vastus. /…/ Lisan sellele kõigele veel juurde, et Tallinnas ta töötab praegu üksinda ühes tööruumis. Sest mõni aeg tagasi ta solvas hr. S.t ja peale seda otsustasin hr. S. suunata tööle teise ruumi. Mistõttu nüüd ei ole võimalik kontrollida tema töö kvaliteeti.“ (toimiku lk. 55). Kuivõrd kohtule nähtub, et probleeme kaebuse esitaja töös esines ka enne vaidlustatud käskkirjas märgitud sündmust, ei ole distsiplinaarkaristus ka ilmses vastuolus kaebuse esitaja eelneval käitumisega. Kuna kaebuse esitaja ei olnud võimeline oma kiirustamisest tingitud süüteost aru saama, ei tunnistanud mingit rikkumist ka kohtuistungil ning tegemist oli jämeda teenistuskohustuste rikkumisega, ei ole vastustaja distsiplinaarkaristuse määramisel eiranud TDS § 8 lõikest 1 tulenevaid põhimõtteid. Kohus on seisukohal, et vastustaja on järginud kaalutlusõiguse piire ja eesmärki ning karistus on proportsionaalne. 3. Kaebuse rahuldamata jätmine 6 Eeltoodud kaalutlustel tuleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Seega puudub kohtul alus kohtukulude kaebuse esitaja kasuks väljamõistmiseks. Tiina Pappel kohtunik 7