← Eesti

3-04-143/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-143 Haldusasi L-A L’i kaebus Saare Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. haldusasjas nr 3-1662/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus L-A Li apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. mai 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja L-A L (isikukood *), esindaja Tuulikki L Vastustaja Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu, esindaja Natalia Kamberg märtsi
  4. a otsus RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada L-A Li apellatsioonkaebus osaliselt.
  6. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  7. märtsi
  8. a otsus haldusasjas nr 3-1662/
  10. Tunnistada õigusvastaseks Saare Maakohtu
  11. detsembril 2003 ja Tallinna Ringkonnakohtu
  12. märtsil 2003 kohtutäiturite poole pöördumise toimingud kohtuotsusega väljamõistetud riigilõivu sissenõudmiseks.
  13. Mõista vastustajalt L-A Li kasuks Tallinna Ringkonnakohtu toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks välja 100 krooni.
  14. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
  15. mail
  16. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. L-A L esitas Saare Maakohtusse hagi Kuressaares asuva elamu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks võõrast valdusest. Põhjusel, et elamu oli võõrandatud seoses massirepressioonidega, oli hagi riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 3 p 2 alusel riigilõivuvaba. Eelmenetluses täiendati hagi nõuetega kinnistusraamatu kande muutmiseks ja kande kustutamiseks. Saare Maakohus eraldas nõuded kinnistusraamatu 3-04-143 kande muutmiseks ja kustutamiseks ning vara väljanõudmiseks võõrast valdusest (toimiku lk 12-14). Nõuded omandiõiguse tunnustamiseks ja varaga tehtud tehingute ja asjaõiguskokkulepete tühistamiseks jättis Saare Maakohus hagi aegumise tõttu rahuldamata ja mõistis hagejalt välja riigilõivu 5300 kr põhjusel, et nõue omandiõiguse tunnustamiseks varale ei ole käsitletav massirepressioonide käigus mahajäetud või äravõetud vara tagastamise või kahju hüvitamise nõudena (tl 70-87). 20.03.2003 esitas L.A. L apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
  18. 31.03.2003 nõudis Saare Maakohus apellatsioonkaebuse eest riigilõivu tasumist kohtu poolt väljamõistetud suuruses (tl 69). 07.04.2003 tasus L.-A. L apellatsioonkaebuselt riigilõivu 5300 kr (tl 24). Enammakstud riigilõiv tagastati Saare Maakohtu 16.01.2004 määrusega (tl 65).
  19. 24.09.2003 kohtuotsusega muutis Tallinna Ringkonnakohus Saare Maakohtu otsuse põhjendusi, kuid jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus muutis kohtuotsust väljamõistetud kohtukulude osas ja mõistis välja riigilõivu 4360 kr. Ringkonnakohtu otsus jõustus otsuse tegemisest. Riigikohus jättis 03.12.2003 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 29.12.2003 saatis Saare Maakohus kohtuotsuse sissenõudega 4360 kr täitmiseks Saaremaa kohtutäiturile. Sissenõudjaks oli märgitud riik, esindajaks Saare Maakohus (tl 16). Nõude täitmiseks algatas kohtutäitur täitemenetluse, nõudele lisandus täituri tasu 531 kr (tl 15). 21.01.2004 palus Saare Maakohtu kantselei juhataja tagastada täitmiselt kohtuotsus. 26.01.2004 pöördus L.-A. Li poole Rahandusministeerium, paludes tasuda Saare Maakohtusse hagi esitamise eest kohtuotsusega määratud riigilõiv. Tasumiseks anti tähtaeg ja selgitati, et riigilõivu tähtajaks tasumata jätmisel esitab Rahandusministeerium apellatsioonikohtu otsuse täitmiseks kohtutäiturile ja siis tuleb tasuda ka täituritasu. Kirjas märgiti, et Saare Maakohtu taotluse alusel algatatud täitemenetlus lõpetatakse, kuna kohtuotsus täidetakse TsMS § 243 lg 3 kohaselt sissenõudja avalduse alusel ja sissenõudja ei ole avaldust esitanud (tl 17). 10.02.2004 tasus L.-A. L 4360 kr riigilõivu hagi esitamiselt maakohtusse (tl 25). 30.03.2004 saatis Tallinna Ringkonnakohus kohtutäitur S. Ple täitmiseks ringkonnakohtu 24.09.2003 otsuse, millega mõisteti kaebuse esitajalt riigituludesse riigilõiv 4360 kr (tl 23). 31.03.2003 algatas kohtutäitur täitemenetluse 4360 kr suuruse riigilõivu nõudes, millele lisandus kohtutäituri tasu 531 kr (tl 22). 13.04.2004 esitas Saare Maakohus S. P maksekorralduse koopiad riigilõivu tasumise kohta L.-A. Li poolt. 14.04.2004 lõpetas kohtutäitur täitemenetluse seoses nõudesumma tasumisega 07.04.2003 (tl 30).
  20. L.-A. L taotles Justiitsministeeriumilt kahju hüvitamist (tl 19-20). Justiitsministeeriumi 10.03.2004 kirjaga jäeti taotlus rahuldamata (tl 21).
  21. L.-A. L esitas halduskohtule kaebuse Saare Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks.
  22. Tallinna Halduskohtu 28.03.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: a) Kohus ei olnud riigi esindajaks täitemenetluses. Kuivõrd nimetatud küsimuses puudus poolte vahel vaidlus, siis puudus kohtul vajadus küsimuse põhjalikumaks analüüsiks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 243 lg 3 teise lause kehtetuks tunnistamisega alates 01.03.2001 langes kohtutel lahendite täitmisele suunamise õiguslik alus ära. Samas kohtutäituri seaduse rakendamiseks täitemenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kinnistusraamatu seaduse ja kohtute seaduse 2

(7)3-04-143 muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtuvalt oli osundatud sätte kehtetuks tunnistamisel arvestatud summadega, mis mõistetakse välja riigilt kui protsessiosaliselt, ent mitte muude riigituludesse välja mõistetavate summadega, nagu näiteks riigilõiv. Kohtuotsusega riigituludesse väljamõistetud riigilõivude edasise täitmisele pööramise tagamiseks jätkasid kohtud praktikas kohtuotsuste vastavas osas täitmisele saatmist. Rahandusministeeriumi riigi nõuete talitus pöörab täitmisele kohtuotsused, milles riiki on esindanud Rahandusministeerium. Kõikide kohtuotsustega tegelemiseks Rahandusministeeriumil pädevus puudub. Seaduses on sõnaselgelt sätestamata kohtu pädevus protsessiosaliselt riigituludesse väljamõistetud riigilõivusummade täitmisele pööramiseks, samuti on seadusega reguleerimata menetluskulude täitmisele pööramine kohtumenetlustes, milles riik protsessiosaliseks ei ole.
  1. b)Justiitsministeerium keeldus nii varalise kui moraalse kahju hüvitamisest, põhjendades seda kahju tekkimise tõendamatusega ja ebapiisava põhjendatusega.
  2. c)Riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel esitatud kahjunõude rahuldamiseks ei ole täidetud vajalikud eeldused. Ka juhul, kui lähtuda eeldusest, et kohtute toimingud olid objektiivselt õigusvastased, sest seadusest ei tulenenud otsest pädevust riigi esindajana toimingu sooritamiseks, ei piisa sellest kahju hüvitamiseks. Kohtute rikutud ametikohustus ei omanud kaebuse esitaja suhtes kaitsvat toimet. Riik oli õigustatud nõudma kohtuotsuse täitmist ja esitama kohtutäiturile avalduse kohtuotsuse täitmiseks. Käesoleval juhul oli tegutsemiseks kohustamine ebapiisavalt reguleeritud, mistõttu kohus tegutses lähtuvalt TsMS § 9 lg 2 sätestatust, mille kohaselt protsessisuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid ja lähtudes sellest, et võrdsetel alustel kriminaal-, väärteo ja haldusasjades tehtud otsustega on kohtul seadusest tulenev õigus saata täitmisele kohtulahendeid tsiviilasjades kohtukulu ja muude avalik-õiguslike sissenõuete osas, tuletas kohustatud oleku ja täitis ülesannet. Kohtute poolt senise praktika jätkamine on aset leidnud olukorras, kus kohtuametnikul puudus võimalus teisiti käituda. Kaebuse esitajal oli teada, et tal on kohustus tasuda kohtuotsusega temalt välja mõistetud riigilõiv ja asjaolu, et riigilõivu osas kohtuotsuse täitmisele pööramiseks avalduse esitamine toimus selleks seadusest tulenevalt otseselt volitust riigi esindamiseks mitte omava kohtu poolt, ei ole käsitletav kohtuametniku omavolina ning taoline tegevus ei saa iseenesest kaebuse esitaja õigusi rikkuda.
  3. d)Kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine ei ole avaldunud kahjuna, mille puhul tekiks riigil kohustus see hüvitada. Kohtuotsuse täitmisele saatmisega ei põhjustatud kaebuse esitajale kulutusi, mida saaks hinnata selle tegevuse tulemusena põhjustatud otsese varalise kahjuna. Asjaolu, et kaebuse esitaja pidas otstarbekamaks minna ise kohtutäituri vastuvõtule ja kandis kulutusi telefoni ning Interneti kasutamise eest, samuti kulutas aega õigusalaste teadmiste omandamisele seoses täitemenetluse algatamisega, ei saa pidada vahetult vaidlustatud toimingu tagajärjeks. Justiitsministeerium on valmis kaebuse esitajale hüvitama tema poolt kantud kahjud juhul, kui esitatakse kahju tekkimist ja selle suurust tõendavad dokumendid. Kahju seoses vajadusega kaitsta ennast täitemenetluses ei ole hinnatav otsese varalise kahjuna, mis riigivastutuse seaduse alusel kuuluks hüvitamisele.
  4. e)Kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Kohtu poolt riigilõivu nõude osas kohtuotsuse täitmisele saatmine kohtutäiturile ei ole hinnatav süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumisena, samuti au või hea nime teotamisena, millisel juhul riigivastutuse seaduses nähakse ette võimalus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse esitaja pahameel ja hingeline häiritus täitemenetluse algatamisest on mõistetav, kuid sellised hingelised üleelamised ei ole käsitletavad moraalse kahjuna, mida saab leevendada rahalise hüvitusega. Isiku õiguste rikkumisest iseenesest ei saa teha järeldust moraalse kahju olemasolust (Riigikohtu 18.01.2000 otsus tsiviilasjas nr 3-21-144-00). Täitedokumentidest tulenevate nõuete täitmine kohtutäituri kaudu ei ole 3
(7)3-04-143 hinnatav toiminguna, millega põhjustatakse õigustamatuid kannatusi (moraalset kahju). Kohtutäituri kaudu nõude täitmisele pööramine ei ole repressiivmeetod. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 7. L.-A. Li apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjustel:
  1. a)Kohus ei käsitlenud kaebuse esitaja nõuet tunnistada õigusvastaseks Tallinna Ringkonnakohtu kantselei toiming. Kohtuotsus on vastuoluline küsimuses, kas kohus oli riigi esindaja täitemenetluses.
  2. b)Väites, et kohtud jätkasid praktikas kohtuotsuste täitmisele saatmist riigilõivu väljanõudmisel, lähtub halduskohus vastustaja paljasõnalisest väitest, mitte esitatud tõendist. Kohtutäituri seaduse rakendamiseks täitemenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kinnistusraamatu seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast ei saa välja lugeda, et seadusemuudatusega oli arvestatud ainult nende summadega, mis mõistetakse riigilt välja kui protsessiosaliselt. Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahelise kirjavahetuse põhjal võib järeldada, et riigi nõuete, sh riigilõivu täitmine, kuulub Rahandusministeeriumi pädevusse. Kohtu pädevust protsessiosaliselt riigituludesse välja mõistetud riigilõivusummade täitmisele pööramiseks, samuti menetluskulude täitmisele pööramine kohtumenetluses, milles riik protsessiosaline ei ole, reguleerib TsMS § 243 ja riigilõivu väljanõudmine on reguleeritud riigilõivuseaduse (RLS) §-des 33-35.
  3. c)Kohtu seisukohad on vastuolus põhiseaduse §-dega 3 ja 4. Kohtuotsuse täitmine ei ole kohtu ega ka kantselei ülesanne.
  4. d)Kohus kohaldas ebaõigesti riigivastutuse seadust. Kaebuse esitaja suhtes rakendati õigustamatult repressiivmeetmeid, teda koheldi pahatahtliku võlglasena ja süüdimõistetud kurjategijana. Saare Maakohtu töötaja tegevus oli süüline, sest täitemenetlus algatati kriminaalmenetluskoodeksi paragrahvi alusel, millega nõutakse sisse kohtu poolt väljamõistetud summad kriminaal-, väärteo- ja haldusasjades. Täitemenetluse algatamine kriminaalkaristusele viitava paragrahvi alusel tekitas kahju kaebuse esitaja usaldusväärsusele tema valijate silmis. Apellant on teist koosseisu Lümanda Vallavolikogu liige, volikogu revisjonikomisjoni esimees, mis eeldab kõrget kõlbelisust. Kohtu ebaseadusliku tegevusega on kaebuse esitaja hea nimi kahjustatud. Käesoleval juhul väljendab moraalse kahju hüvitamine ühiskonna hukkamõistu kohtute õigusvastastele tegudele ja on leevenduseks kannatanule tekitatud ülekohtu eest.
  5. e)Kuivõrd Justiitsministeerium väljendas oma valmisolekut hüvitada täitemenetlusega seotud varaline kahju tingimusel, et apellant esitab kahju tekkimist ja selle suurust tõendavad dokumendid, siis järelikult on vastustaja nõustunud kahju tekkimisega ja eriarvamusel ollakse ainult kahju suuruse ja seda tõendavate dokumentide suhtes. 8. Justiitsministeeriumi vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Lisaks märgitakse:
  6. a)Kohtutäituri seaduse rakendamiseks täitemenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kinnistusraamatu seaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri ei ole HKMS § 16 lg 1 ja TsMS § 90 lg 2 järgi käsiteldav tõendina. Ministeeriumite vaheline kirjavahetus on esitatud vastustaja poolt tõendamaks asjaolu, et kuni aastani 2005 ei olnud ka riigiasutuste endi vahel täit selgust riigi nõuete täitmisele saatmiseks pädeva asutuse osas, kuivõrd Rahandusministeerium lähtus oma seisukohtades Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lg-st 1. Kohtute tegevusest tulenevate riigilõivude sissenõudmist ei pidanud ka Rahandusministeerium algselt oma valitsemisala ülesandeks. Need küsimused said lahenduse Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vahelise kirjavahetuse tulemusel 2004. aasta lõpus, vaidlustatud kohtutoimingud tehti 2004. aasta alguses.
  7. b)TsMS § 243 reguleerib otsuse täitmist. Viidatud paragrahvi lõike 3 alusel täidetakse kohtuotsus sissenõudja avalduse alusel. Antud juhul on sissenõudjaks riik. Asjakohatu on 4
(7)3-04-143 viide RLS §-dele 33-35, kuna kohtutoimingute eest riigilõivu võtmise erisätted asuvad menetlusseadustikes, mille järgi kontroll riigilõivu laekumise üle kohtutoimingute eest lasub kohtutel.
  1. c)Kohtutoimikus olevatest tõenditest nähtub, et Justiitsministeerium palus esitada ka kahju tekkimist tõendavad dokumendid, mistõttu järeldus, et vaidlust ei ole kahju tekkimise osas, on ennatlik. Apellandi poolt näidatud kahju ei ole käsitletav kohtute poolt tekitatud kahjuna ega ole põhjuslikus seoses kohtute toimingutega.
  2. d)Saare Maakohus eksis kohtuotsuse täitmisele saatmisel õigusliku aluse näitamisega. Mitte ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kohtud oleksid kohelnud apellanti kriminaalkurjategijana või riigilõivu nõuet karistusena kriminaalkuriteo eest. Halduskohtus saab kaitsta üksnes avalik-õiguslikus suhtes oma rikutud subjektiivseid õigusi ja kogu õigussüsteemi toimimisele hinnangu andmine ei ole asjakohane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas kohtuotsusega tsiviilasjas väljamõistetud riigilõivu tasumiseks kohtutäituri poole pöördumine esmalt Saare Maakohtu ja hiljem pärast riigilõivu tasumist ka Tallinna Ringkonnakohtu poolt olid õiguspärased ning kas nendest toimingutest tulenevalt on kaebuse esitaja taotlus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks põhjendatud. 10. Apellant leiab, et halduskohus jättis ebaõigesti läbi vaatamata kaebuse esitaja nõude tunnistada õigusvastaseks Tallinna Ringkonnakohtu kantselei toiming, mis seisnes kohtutäituri poole pöördumises riigilõivu sissenõudmiseks. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Toimingu õigusvastasuse tuvastamist taotledes põhjendas kaebuse esitaja nõuet kahju hüvitamise nõudega. HKMS § 10 lg 3 kohaselt peab tuvastamisnõude esitamisel kaebuse esitaja märkima põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Ringkonnakohtu arvates käsitles halduskohus kaebuse nimetatud nõuet just kahju hüvitamisega seonduvalt ega pidanudki otsuse resolutsioonis toimingu õigusvastasuse kohta seisukohta võtma. Kaebuse esitaja selgitus põhjendatud huvi olemasolust tulenevalt toimingu solvavast iseloomust seondub moraalse kahju hüvitamise nõudega. Ringkonnakohus tunnistab toimingute õigusvastasust kohtuotsuse resolutsioonis üksnes tulenevalt asjaolust, et kohtu arvates on sellega hüvitatud toimingutega tekitatud moraalne kahju. 11. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et halduskohus on põhjendanud maakohtu ja ringkonnakohtu vaidlustatud toimingute õiguspärasust vastuoluliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik lubas vaidlustatud toimingute tegemise ajal kohtutel riigilõivu tasumist kontrollida ja tasumist nõuda üksnes menetluse kestel, enne kohtuotsuse tegemist. Seetõttu oli maakohtul pädevus nõuda küll apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist, kuid kummalgi nimetatud kohtul ei olnud pädevust nõuda 24.09.2003 jõustunud kohtuotsuste alusel riigilõivu tasumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei anna kohtutele sellist pädevust. Kohus ei ole sissenõudjaks kohtuotsuse täitmisel TsMS § 243 lg 3 mõttes. Varemkehtinud säte, mille kohaselt kui sissenõudjaks on riik, saadab kohus otsuse täitmisele omal algatusel, oli vaidlustatud toimingute tegemise ajaks kehtetuks tunnistatud. Ka vastustaja asus hilisemas kirjavahetuses Rahandusministeeriumiga sellisele seisukohale. Selline tõlgendus nähtub ringkonnakohtu arvates ka apellandi poolt osundatud seletuskirjast seaduse juurde, millega TsMS § 243 lg 3 muudatus kehtestati. Asjaolu, et pädevat riigiorganit ei suudetud kindlaks määrata, ning et varem oli kohtutel 5
(7)3-04-143 selliste toimingute tegemise pädevus olemas, võivad tulla arvesse kohtute süü hindamisel, kuid ei anna alust lugeda toiminguid õiguspärasteks. Kohtud ei saa võtta endale täidesaatva riigivõimu volitusi ka juhul, kui toimingu tegemise ajal puudub selgus, milline riigivõimu asutus toimingu tegemiseks pädev on, kui kohtule sellist pädevust ei ole antud. Seega oli Saare Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt kohtutäituri poole pöördumine õigusvastane.
  1. Viidatud õigusvastaste toimingutega rikuti ringkonnakohtu hinnangul apellandi õigusi. PS § 13 sätestab isiku õiguse korraldusele ja menetlusele. Nimetatud põhiõigus hõlmab ka isiku õigust nõuda, et riigivõimu teostaks tema suhtes üksnes selleks volitatud riigiasutus. Kuna kohtutel puudus pädevus alustada täitemenetlust kohtuotsuse täitmiseks, siis on kaebuse esitaja nimetatud õigust rikutud.
  2. Apellant taotleb nii varalise kui moraalse kahju hüvitamist. Varalise kahju olemasolu on tõendatud bensiini eest 336.60 kr tasumisega (05.04.2004 arve tl 26). Ringkonnakohtu istungil selgitas apellandi esindaja, et apellant käis kohtutäituri juures kolm korda ja sõitis selleks maha 210 km. Apellandi nimetatud väited on usutavad. Muude kulutuste kandmise kohta ei ole ringkonnakohtule tõendeid esitatud. Apellandi väitel seisnevad need muuhulgas täitemenetluse käigus kõrvalise õigusabi mittekasutamisega ja apellandi enda poolt oma õiguste kaitsmisega tehtud ajalistes kulutustes, mis tuleks hüvitada samaväärselt õigusabikuludega, kui apellant oleks seda kasutanud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tegevust ei saa käsitleda varalise kahjuna, mis kuuluks hüvitamisele. Apellant ei ole ka näidanud, et kahjuna saaks käsitleda kulunud aega seoses saamata jäänud tuluga. Apellant ei ole väitnud, et tal oleks õigusabi kasutamata jätmisest jäänud oma aja kulutamise tõttu tulu saamata. Moraalne kahju seisneb apellatsioonkaebuse kohaselt valijate silmis usaldusväärsuse langemises ning apellandi hea nime määrimises.
  3. Saare Maakohtu poolt täitemenetluse algatamise taotluse esitamisega tekitatud kahju osas leiab ringkonnakohus, et apellant on riigilõivu tasumata jätmisega kohtuotsuse jõustumise järel 24.09.2003 kuni täitemenetluse algatamise taotluse esitamiseni 29.12.2003 kahju tekkimises ka ise süüdi. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et Rahandusministeerium pädeva organina riigilõivu sissenõudmiseks oleks andnud apellandile lubadusi riigilõivu tasumise tähtaja osas. Rahandusministeeriumi kirjast (tl 30) nähtub, et Rahandusministeerium on asunud summat sisse nõudma alles pärast täitemenetluse lõpetamist Saare Maakohtu poolt. Apellandi väide, et kohtuotsustest ei nähtu, kuhu riigilõiv tuleb tasuda ja millise tähtaja jooksul, ei anna alust järelduseks, nagu polnuks apellandil riigilõivu tasumise kohustust veel tekkinud. Ka Rahandusministeerium võis ilma vabatahtlikuks tasumiseks tähtaja andmiseta pöörduda kohtutäituri poole. Apellant pidi sellise võimalusega arvestama. Saare Maakohtu toiminguga tekitatud kahju hüvitamisel tuleb arvesse võtta õiguste rikkumise vähest raskust ning moraalse kahju osas ka asjaolu, et maakohus pidas ennast ise pädevaks asutuseks riigilõivu sissenõudmisel, nagu nähtub Saare Maakohtu vastusest apellandi kaebuses Pärnu Halduskohtule haldusasjas nr 3121/2004 (tl 60-63), seega puudus maakohtul õigusvastase toimingu tegemisel tahtlus. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et RVastS § 13 lg 1 punktide 3 ja 4 alusel tuleb kahju hüvitamise nõue Saare Maakohtu toiminguga tekitatud kahju osas jätta rahuldamata. 6
(7)3-04-143
  1. Tallinna Ringkonnakohtu kantselei poolt täitemenetluse algatamise taotluse esitamise ajaks oli apellant tasunud kogu nõutava riigilõivu. Kuna ringkonnakohtul puudus pädevus täitemenetluse algatamiseks, ei saa ringkonnakohtu teavitamata jätmist apellandi poolt riigilõivu tasumisest käsitleda ka vastutuse piiramise alusena RVastS § 13 mõttes. Apellandi väidetest nähtub, et kolmest kohtutäituri juures käigust vähemalt üks oli seotud Saare Maakohtu poolt algatatud täitemenetlusega. Ringkonnakohus leiab, et tõendatud kuludest saab kohtutäituri juurde sõitmisega olla seotud mitte enam kui 100 kr ulatuses kulude kandmine. Nimetatud suuruses hüvitis tuleb vastustajalt välja mõista.
  2. Moraalse kahjuna käsitletud negatiivne mõju apellandile on ringkonnakohtu arvates kõrvaldatud isiklike õiguste rikkumise osas juba käesolevas kohtuasjas tehtava otsusega, mille kohaselt Saare Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kantselei toimingud olid õigusvastased. Täitemenetluse algatamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul niivõrd märkimisväärset moraalset kahju põhjustav, et selle hüvitamine peaks toimuma rahaliselt.
  3. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega mõista vastustajalt apellandi kasuks välja Tallinna Ringkonnakohtu poolt täitemenetluse algatamise taotlusega tekitatud varaline kahju 100 krooni. Moraalne kahju jääb rahaliselt hüvitamata, kuna ringkonnakohtu arvates on apellandi hea nime ja usalduse taastamiseks piisav toimingute õigusvastasuse tuvastamine. Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.