3-05-772/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2006 Tallinnas Haldusasja number 3-05-772 (endine 3-1188/2005) Haldusasi A.S. kaebus Murru Vangla direktori
2. septembri 2005 käskkirja nr. 1130-dM tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
3. veebruar 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja A.S., vastustaja Murru Vangla, volitatud esindaja Sven Ranniste RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 20.02.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 20.02.2006 (HKMS § 31 lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada TsMS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD Murru Vangla direktori
4. septembri 2005 käskkirjaga nr. 1130-dm tuvastati A.S. poolt distsipliininõuete rikkumine, mis väljendus selles, et ta
5. juunil 2005 kell 14.30 ei allunud vanglateenistuja korraldusele minna meditsiiniosakonna ooteruumi, käitus vanglateenistujaga ebaviisakalt, sõimas ning lõi karguga vanglateenistujat vastu jalga. A.S.’t karistati Vangistusseaduse § 67 p 1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 (kümneks) ööpäevaks (toimiku lk. 5). Kaebuse esitaja vaidlustas käskkirja Tallinna Halduskohtus KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Vanglateenistuja Mart Kalda ettekandes kirjeldatud asjaolud ei vasta tõele. Tuleb välja, et ma lõin vanglateenistujat, kuid see on ju karistatav tegu. Samal päeval,
6. juunil 2005 Mart Kalda valvurilt selgitusi ei küsinud. Valvur oleks pidanud viibima meditsiiniosakonnas, kuid selle asemel jalutas ta kusagil mujal. Mart Kalda isegi ei saanud aru, milles asi on ning sööstis mulle kallale, kui ma sidumistoast väljusin. Mart Kalda mitte ainult ei solvanud mind, vaid lõi ka minu karguga mulle haige jala pihta. Täiendavad selgitused andsin direktori asetäitjale. 1 Olen seisukohal, et süüdistused olid fabritseeritud ning minu selgitusi arvesse ei võetud. Mart Kalda rikkus vanglaeeskirja peatüki 6 punkti
7. Distsiplinaarjuurdluse käigus palusin osakonna ülemalt tunnistajana ära kuulata A.P., kes viibis meditsiiniosakonna ooteruumis ning nägi juhtunut pealt. Osakonna ülem ignoreeris minu suulist taotlust ilma igasuguste põhjendusteta. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vangistusseaduse § 67 lg 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori
8. aprilli 2005 käskkirjaga nr. 42 on kinnitatud „Murru Vangla kodukord“. Kodukorra p 29 alapunkti 1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 33 järgi peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on fikseeritud vangistusosakonna valvuri Mart Kalda
9. juuni 2005 ettekandega. Distsiplinaarmenetluse käigus anti kaebajale võimalus esitada oma arvamus. Vastustaja kaebuse väidetega ei nõustu. Kaebaja peab sõltumata väidetavatest põhjustest alluma vanglateenistuja korraldustele. Meditsiiniosakonnas on võrega ooteruum, kus kinnipeetavad ootavad meditsiinitöötaja vastuvõttu. Kaebaja pidi täitma valvuri korraldust minna ooteruumi sõltumata sellest, kas tema tuli arsti vastuvõtult või ootas vastuvõtule saamist. Kaebaja süüdistused valvuri suhtes, et viimane provotseeris kaebajat ja ei selgitanud välja tegelikke põhjuseid, on paljasõnalised. Vastuoluline on väide, et kaebaja rääkis distsiplinaarmenetluse ajal eluosakonna peaspetsialistiga tunnistaja A.P. viibimisest sündmuse juures. Nimetatud tunnistaja viibimist
10. juunil 2005 toimunud sündmuse juures ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluses antud seletuses maininud, mistõttu on kaebaja kaebuses esitatud väide paljasõnaline ja mitteusaldusväärne. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud ja Murru Vangla direktori käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne, mistõttu esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Vaidluse ese Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebuse esitaja distsipliininõuete rikkumine selles, et ta
12. juunil 2005 kell 14.30 ei allunud vanglateenistuja korraldusele minna meditsiiniosakonna ooteruumi, käitus vanglateenistujaga ebaviisakalt, sõimas ning lõi karguga vanglateenistujat vastu jalga. Käskkirja kohaselt koostas antud juhtumi kohta valvur Mart Kalda samal päeval ettekande, mis registreeriti numbriga
13. Käskkirjas esitatud kaalutluste kohaselt on korraldustele mitteallumine distsipliinirikkumine, mille eest üldjuhul karistatakse kokkusaamise keelamise või kartserisse paigutamisega. Ebaviisakas käitumine teenistujate suhtes on distsipliinirikkumine, mille eest üldjuhul karistatakse kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt on A.S. toime pannud kolm distsipliinirikkumist ning arvestades rikkumise raskust, on kokkusaamise keelamine liiga kerge karistus. Eeltoodust lähtuvalt on vangla direktor leidnud, et kartserisse paigutamine 10 (kümneks) ööpäevaks on proportsionaalne toime pandud süüteoga. 2 Kaebuse esitaja eitab talle omaks pandud distsipliininõuete rikkumist. Seega peab kohus võtma kaebuse lahendamisel seisukoha nii selles, kas kaebuse esitaja pani toime käskkirjas kirjeldatud distsipliinirikkumise kui ka selles, kas kümneks päevaks kartserisse paigutamine oli käesoleval juhul proportsionaalne karistus.
14. A.S. poolt distsipliininõuete rikkumine Kohtuistungil selgitas vastustaja, et Murru Vangla tugines kaebuse esitaja poolt käskkirjas kirjeldatud tegude toimepanemise kindlakstegemisel vanglaametnik Mart Kalda ettekandele, kuna Mart Kalda näol ei ole tegemist ametnikuga, kes teeks alusetuid ettekandeid (kohtuistungi protokolli lk. 2, toimiku lk. 71). 29.06.2005 kell 14.30 koostatud ettekandes kirjutab valvur Mart Kalda A.S. poolt toimepandu kohta järgmist: „Oodates psühhiaatri vastuvõttu, k/p S. keeldus minemast võre taha ooteboksi. Ei allunud minu korraldustele, sõimas ebatsensuursete sõnadega ja kui ma takistasin teda minemast õdede juurde tablette kerjama, lõi mind oma karguga vastu jalga. Olin sunnitud kutsuma abi korrapidamisteenistuselt. Seletuskirjast keeldus.“ (toimiku lk. 45). 29.06.2005 kell 14.30 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist (koostanud vangistusosakonna peaspetsialist Rein Kiviselg) nähtub järgmine teokoosseis: „
15. Ei allunud vanglaametniku korraldusele minna medosakonna ooteboksi (võre taha);
16. Sõimas vanglaametnikku ebatsensuursete sõnadega;
17. Lõi oma karguga vanglaametnikku vastu jalga;
18. Vanglaametnik oli sunnitud kohale kutsuma abi korrapidamisteenistuselt.“ (toimiku lk. 44). 04.08.2005 on vangistusosakonna peaspetsialist Rein Kiviselg võtnud kaebuse esitajalt
19. juunil 2005 toimunu kohta kirjaliku seletuse, millest nähtuvalt oli kaebuse esitaja
20. juunil 2005 kell 14.30 sidumisruumis, kui koridoris midagi juhtus ning üks valvur kutsus
21. osakonnast valvuri. Kui kaebuse esitaja seletuskirja kohaselt sidumisruumist väljus, ründas teda
22. osakonna valvur ning hakkas teda rinnaga tõukama, kaebuse esitajat sellisel viisil provotseerides. Seletuskirja kohaselt kaebuse esitaja valvurit ei puutunud. Valvur ei lasknud kaebuse esitajat uksest välja. Teine kord läks kaebuse esitaja rohu järele, kuna unustas seda varem võtta ning ei läinud seetõttu ooteruumi (toimiku lk. 46). Kohtuistungil andis kaebuse esitaja toimunu kohta järgmise seletuse: „Ma ei jõudnud vanglateenistuja korraldust täita, kuna ma just väljusin ruumist, kui valvur tuli minu juurde. Ta ei selgitanud midagi, vaid hakkas kohe karjuma, et mis ma jooksen. Keegi teine süüdimõistetu suitsetas koridoris, sellest sain hiljem teada. Kui ma väljusin sidumisruumist, siis tuli minu juurde väga vihane valvur. Valvur ei lasknud mind ei välja ega sisse, ma lihtsalt ei jõudnud sinna ruumi, kuhu pidin minema. Hoidsin uksest kinni. Valvuri korraldust minna meditsiiniosakonna ooteruumi ma kuulsin, valvur tõukas mind pidevalt. Ma sain aru, et valvur arvas, et minu pärast teda kutsuti sinna. Ma ei löönud vanglaametnikku karguga, see on kriminaalkorras karistatav tegu. Sel ajal oli mul toega kark, millele oli võimalik toetuda. Valvur tõukas mind ja minu kark kukkus põrandale, võib-olla ma riivasin teda oma karguga. Ma seisin ühe koha peal ja hoidsin ühe käega kargust ja teisega uksepiidast kinni. Läksin sinna uuesti, et võtta valuvaigistit, aga valvur ütles, et arst hakkab hiljem vastu võtma, aga mina ütlesin, et mul on vaja kohe valuvaigistit. Ma ütlesin, et võtan tabletid ja lähen ooteruumi istuma. Mina ütlesin valvurile, et pean minema psühhiaatri vastuvõtule, sest mul oli aeg kinni pandud. Valvur provotseeris mind, sest nügis mind oma rinnaga, et mina hakkaksin teda tõukama või peksma. Kui ma olin just ukse vahel ja sel hetkel, kui mind tõukas valvur, istus tunnistaja A.P. kõrval asuvas boksis ja ta nägi, kuidas asjad olid.“ 3 Kaebuse esitaja selgituse kohaselt jõudis kohale ka teisi vangla ametnikke, kes jõudsid kohale siis, kui kaebuse esitaja oli ooteruumis ja ootas psühhiaatri vastuvõttu. Selgituse kohaselt antakse sidumisruumi vastasruumis ravimeid. Kaebuse esitaja selgitas ka järgmist: „Kui ma väljusin sidumisruumist, siis ma läksin kohe boksi ja kui ma nägin valvur Mart Kaldat, siis ma ütlesin, et oota natuke, ma võtan veel tabletid. Valvur ütles „ei“ ja hakkas karjuma. Ma ütlesin valvurile, et ta on psüühiliselt tasakaalutu. /…/ Valvur tablettidele järeleminemiseks luba ei andnud. Ta ei lubanud ja ma ei saanudki neid. “ (toimiku lk. 71). Intsidendi kohta on tunnistajana kinnipeetav A.P., kes viibis kaebuse esitaja väitel intsidendi toimumise ajal ooteruumis, andnud järgmised ütlused: „Läbi varbaia nägin, kui kaebaja väljus sidumisruumist. Valvur ja S. tulid üheaegselt. Kaebaja tuli sidumisruumist ja M. Kalda tuli välisuksest. M. Kalda tormas A. S. juurde ja hakkas teda kuhugi lükkama. /…/ Valvur lükkas A. S.t vastu seina, nende kokkupõrge oli peaaegu ukse juures. Tekkis sõnelus, kuid mina ei saanudki aru, kas valvur andis mingi käsu. /…/ Sõnelust õieti ei olnudki, oli ainult rüselus. Sõnavahetus tekkis alles hiljem. Pärast rüselust A. S. tuli ooteboksi, põhimõtteliselt valvur lükkas ta sinna sisse. M. Kalda rääkis A. S.ga halvustavalt ja solvavalt, A. S. vastas protesteerivalt. “ (toimiku lk. 73). Tunnistaja väitel käib A. S. iga päev sidumas, tunnistaja käib 3 korda nädalas sidumas ning siis käivad nad koos, neil on sidumiseks ühine aeg. Kohtul puuduvad tunnistaja ütlusi analüüsides kahtlused selles, et tunnistaja A.P. käis
23. juunil 2005 kaebuse esitajaga koos haavu sidumas ning viibis ooteruumis ajal, mil kaebuse esitaja sidumisruumist väljus. Kohus peab tõenäoliseks ka tunnistaja selgitusi selle kohta, et kaebuse esitaja väljus sidumisruumist vaheruumi hetkel, mil valvur Mart Kalda sinna jõudis ning kaebuse esitaja ja valvuri vahel võis tekkida rüselus ja sõnavahetus. Samas ei oma kohtu arvates vastav rüselus ja sõnavahetus, millel nii kaebuse esitaja oma kaebuses kui ka tunnistaja oma ütlustes pikalt peatusid, käesolevas haldusasjas olulist tähtsust. Nagu nähtub valvuri ettekandest ei olnud nimetatud rüselus kaebuse esitajale distsiplinaarkaristuse määramise põhjuseks. Kaebuse esitajale määrati distsiplinaarkaristus seoses intsidendiga, mis sai alguse siis, kui kaebuse esitaja juba viibis ooteruumis ning soovis sealt lahkuda selleks, et ravimeid tuua. Ettekande kohaselt keeldus kinnipeetav S. alles psühhiaatri vastuvõttu oodates minemast võre taha ooteboksi ning kui valvur Mart Kalda takistas kaebuse esitajat minemast õdede juurde tablettide järele, lõi kaebuse esitaja teda karguga vastu jalga. Kaebuse esitaja 04.08.2005 kirjalikus seletuses (toimiku lk. 46) kinnitab, et läks rohu järele, kuna unustas seda varem võtta ning ei läinud seetõttu ooteruumi. Asjaolu, et kaebuse esitaja valvuri keelust üle astus, kinnitab kaebuse esitaja poolt kohtule antud selgitus, mille kohaselt ei lubanud valvur kaebuse esitajat valuvaigistite järele minna, kuigi kaebuse esitaja soovis minna tablette võtma ning seejärel naasta ooteruumi. Eeltoodust järeldab kohus, et kaebuse esitaja väljus või hakkas väljuma ooteruumist selleks, et tablettide järele minna, valvur ei lubanud tal aga tablettide järele minna. Samuti tunnistab kaebuse esitaja ise, et valvuri sõna peale „ei“ nimetas kaebuse esitaja valvurit psüühiliselt tasakaalutuks (toimiku lk. 71). Eeltoodust lähtuvalt peab kohus valvuri ettekandes toodut kaebuse esitaja poolt ooteruumi naasmisest keeldumise ning valvuri suhtes ebatsensuursete sõnade kasutamise kohta usaldusväärseks. Tunnistaja A.P.’a väitel ei tahtnud kaebuse esitaja tol korral minna rohtusid tooma (toimiku lk. 73, kohtuistungi protokolli lk. 4). Kohus on seisukohal, et asjaolust, et tunnistaja A.P. kaebuse esitaja rohtude toomise soovist väidetavalt midagi ei mäleta, kuigi kaebuse esitaja on seda nii kohtuistungil kui ka oma seletuses tunnistanud, nähtub, et tunnistaja on andnud kohtule valikulisi ning ebausaldusväärseid ütlusi. Kuivõrd kaebuse esitaja seletuse ning kohtuistungil esitatud selgitustega on tõendamist 4 leidnud, et kaebuse esitaja ei allunud vanglaametniku korraldusele minna tagasi ooteruumi, samuti asjaolu, et kaebuse esitaja sõimas vanglaametnikku, peab kohus võimalikuks lugeda usaldusväärseiks ka ettekandes toodud informatsiooni, mille kohaselt kaebuse esitaja lõi valvurit karguga vastu jalga ning valvur oli sunnitud kutsuma abi korrapidamisteenistuselt. Asjaolu, et sündmuspaigale jõudis ka teisi vangla ametnikke, tunnistas ka kaebuse esitaja kohtuistungil. Vangistusseaduse § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametniku seaduslikele korraldustele. Murru Vangla direktori
24. aprilli 2005 käskkirjaga nr. 42 kinnitatud „Murru Vangla kodukorra“ (Kodukord) p 29 alapunkti 1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistuja seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 33 kohaselt peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt. Suhtlemisel vangla töötajate ja teiste isikutega ei või kinnipeetav kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas on seega õigesti leitud, et kaebuse esitaja rikkus Vangistusseaduse § 67 p 1 ning Kodukorra p 29 alapunkti 1 ja p 33 nõudeid.
25. Kaebuse esitajale määratud karistus Käskkirjast nähtuvalt lähtuti kaebuse esitajale karistuse määramisel nii tavapäraselt analoogiliste distsipliinirikkumiste eest määratavast karistusest kui ka kaebuse esitaja poolt varem toimepandud distsipliinirikkumistest. Vastustaja poolt kohtule esitatud vangiregistri infosüsteemi väljavõttest (toimiku lk. 69) nähtub, et käskkirja andmise ajal oli kaebuse esitajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust:
26. jaanuaril 2005 määratud 10 päeva kartserit 4 kuuse katseajaga ning
27. juulil 2005 määratud noomitus. Seega ei vasta tõele käskkirjas toodu, mille kohaselt oli A.S. eelnevalt toime pannud kolm distsipliinirikkumist. Kohtuistungil arvas vastustaja esindaja, et ilmselt on käskkirjas ühe distsipliinirikkumise märkimisega eksitud (toimiku lk. 74, kohtuistungi protokolli lk. 5). Samas ei mõjuta eeltoodud eksimus kohtu arvates siiski langetatud lõpliku otsustuse seaduslikkust. Kohus nõustub Murru Vangla direktoriga selles, et vanglateenistuja korraldusele füüsiline vägivaldne mitteallumine koos ebaviisaka käitumisega on raske rikkumine, mille eest võis käesoleval juhul kinnipeetavat karistada kartserisse paigutamisega. Kartserisse paigutamise oleks võinud käesoleval juhul välistada kaebuse esitaja tervislik seisund. Nimelt selgitas kaebuse esitaja kohtuistungil, et tal jalg mädaneb, mistõttu ta käib iga päev sidumas. Kaebuse esitaja väitel on tal kaks avatud haava, mis ei kasva kinni (toimiku lk. 72, kohtuistungi protokolli lk. 3). Kohtuistungil esitas vastustaja kohtule samas Murru Vangla arsti otsuse, mille kohaselt võib kaebuse esitaja viibida teatud tingimustel kartserikambris. Kuna arst on andnud kaebuse esitaja kartseris viibimisele oma nõusoleku, tuleb järeldada, et määratud karistus oli ka kaebuse esitaja tervislikku seisundit arvestades kohane. Eeltoodud kaalutlustel tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud otsus on seaduslik ning kohtul puudub alus selle tühistamiseks. Tiina Pappel kohtunik 5