KOHTUMÄÄRUS Kõhus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Määruse tegemise aeg ja kõht 5.detsembril 2005.a, Tallinnas Haldusasja number Haldusasi 3-1309/2005 RESOLUTSIOON D.S.i kaebus Ämari Vangla direktori 26.08.2005.a. käskkirja nr 358 tühistamiseks. Edasikaebamise kord Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg. Menetlus asjas lõpetada. Määruse peale võib esitada erikaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. 13.10.2005.a. kaebuses palub kaebaja tühistada Ämari Vangla direktori 26.08.2005.a. käskkiri nr 358, millega D.S. kustutati AS-i Eesti Vanglatööstus nimekirjast alates 29.08.2005.a. kriminaalmenetluse objektiivsuse huvides, ning kohustada vangla administratsiooni kaebajat uuesti tööle lubama. 7.11.2005.a. määruses leidis kõhus, et tähtaeg kaebuse esitamiseks on ületatud. Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 9 lg 1 ja 2 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks ning haldusorgani kohustamiseks akti andma või toimingut sooritama esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Kaebaja on vaidlustatud käskkirjaga tutvunud 29.08.2005.a., seega lõppes tähtaeg selle haldusakti tühistamiseks ja administratsiooni kohustamiseks lubama kaebaja tööle 28.09.2005.a. 21.11.2005.a. esitas kaebaja kohtule avalduse, mille kõhus loeb tähtaja ennistamise taotluseks. HKMS § 12 lg 3 kohaselt halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja märgib, et ei valda eesti keelt ja palus käskkirja sisu vanglaametnikul tõlkida endale vene keelde, kuid vanglaametnik jättis käskkirjal oleva vaidlus tarnis vii te talle tõlkimata, mistõttu kaebaja polnud teadlik käskkirja vaidlustamise korrast ja tähtajast. Samas pole kaebaja selgitanud, milliseid jõupingutusi ta ise tegi, et jõuda kõhe peale käskkirjaga tutvumist selgusele, millise tähtaja jooksul ning kuhu tuleks käskkirja vaidlustamiseks pöörduda. Kohtupraktikas on seisukoht, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid(protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Vaidlustamistähtaegade selgitamist ei saa üldjuhul pidada keeruliseks protsessuaalseks küsimuseks, miks võib kaebuse esitamine olla raskendatud. Materjalidest ei nähtu ka, et kaebaja on kõhe peale haldusaktiga tutvumist pöördunud vangla administratsiooni poole kaebevõimaluste(sh täht- aja) selgitamiseks ning et vangla ei ole kaebajale vastavat teavet andnud. 29.11.2005.a. vastuses tähtaja ennistamise kohta selgitab Ämari Vangla, et on kaebajale 29.08.2005.a. kaevatud käskkirja tutvustanud, kus oli märgitud ka edasikaebamise tähtaeg. Samuti pole vangla teinud takistusi kaebuse esitamiseks. Seetõttu ei saa kaebaja poolt märgitud põhjust tähtaja ennistamiseks pidada mõjuvaks, kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata ja menetlus asjas lõpetada. Kohtunik D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.