Obsah (4)
§ 657§ 164§ 229§ 392KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-124 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Valdo Lips, liikmed Mare Merimaa ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebr
§ 657
lg 1 p- le 3 tühistada ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Linnakohus on tsiviilasja menetlemisel rikkunud oluliselt protsessiõigusnorme (kuni 1. jaanuarini 2006. a kehtinud
§ 164
lg 1 p- i 1 ja 2 ning § 171 lg-t 1) ja neid rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
- Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja avaldas Eesti Televisiooni eetris
- mail 2002.a olnud BBC dokumentaalfilmis „Estonia Dreams of Eurovision“ järgmised väited: „L.L. on Eestis väga tuntud petis. Tal on mitmeid erinevaid firmasid. Ta teeb midagi ja siis ütleb: „Ei, see ei ole minu firma, ma ei tea midagi selle kohta.“. Hageja leiab, et need kostja poolt avaldatud andmed teotavad hageja au. Vastavalt kuni
- juulini 2002.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 23 lg- le 1 on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist.
- Nimetatud sätte tõlgendamisel on kohtupraktika jõudnud järeldusele, et kui au on väidetavalt teotatud tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega (ehk kui au teotamine seisnes faktiväites), siis peab andmete avaldaja tõendama, et andmed vastavad tegelikkusele (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
- veebruari 2004.a otsus nr 3-2-1-11-04 ja Riigikohtu kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
- detsembri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97). Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on kostja vaidlusaluse väite puhul tegemist mitme faktiväitega. Kõigi nende faktiväidete tegelikkusele vastavust pidi tõendama kostja. Kui kostja tõendab, et tema poolt väidetu vastab tõele, siis tuleb jätta hagi rahuldamata. 7
(9)- Kõigepealt väitis kostja, et „L.L. on Eestis väga tuntud petis.“ Kolleegium nõustub apellatsioonkaebusega, et antud kontekstis võib nimetatud väidet lugeda nii faktiväiteks kui ka väärtushinnanguks. Seega kuna tegemist on ka faktiväitega, siis pidi kostja tõendama, et hagejat tunnevad Eestis paljud inimesed petisena või teisiti öeldes, pidi kostja tõendama, et paljude inimeste jaoks Eestis on L.L. petis. Muu hulgas pidi kostja ka tõendama, kuidas ja keda L.L. on petnud (nt valetanud, pannud toime kelmuse, pettuse vms). Nende tegude kohta ei ole aga kostja sisuliselt kohtule mingeid konkreetseid väiteid ega tõendeid esitanud. Kuni
- jaanuarini 2006.a kehtinud
(edaspidi TsMS) § 90 lg 2 järgi võis tõendiks olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdiarvamus. Kostja poolt esitatud tõendid on valdavas enamuses väljavõtted ajalehe artiklitest (tl 61-78). Kolleegium leiab, et ühegi toimikule lisatud ajalehe artikliga ei ole võimalik tuvastada ühtegi hageja konkreetset tegu, mida saab lugeda valetamiseks, petmiseks või kelmuseks. Seetõttu tuleb need kostja poolt toimikusse esitatud artiklid jätta tähelepanuta. Ülejäänud tõenditena on kostja oma väidete tõendamiseks andnud kohtule seletuse, esitanud „Ülevaate Vabariigi Valitsusele autoriõigusealasest olukorrast Eesti Vabariigis“ (tl 89-101) ja eellepingu (tl 86-88). Viimati nimetatud dokumentaalsete tõenditega ei ole võimalik samuti tuvastada, kas L.L. on kellelegi valetanud, pannud toime kelmuse, pettuse vms. Samuti ei ole võimalik tuvastada nende dokumentide alusel seda, kas hageja on inimene, kes on üldiselt tuntud petisena. Kuna hageja on esitanud hagi au teotavate andmete ümberlükkamiseks, siis ei nõustu järelikult hageja ka kostja seletusega. Seega ei piisa ainuüksi kostja seletusest kostja väidete tõendamiseks ning kostjal on selleks vaja esitada täiendavaid tõendeid (vrdl Riigikohtu
- septembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-05). Vastavalt TsMS § 164 lg 1 p- le 1 pidi kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas ka kostja vastuväited. Vastavalt TsMS § 171 lg- le 1 pidi kohus tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse. Kolleegium leiab, et kohus ei ole välja selgitanud seda, milliseid tegusid on hageja kostja arvates toime pannud, mis teeb hageja petiseks. Kõik kostja vastuväited on umbmäärased. Samuti ei nähtu istungi protokollist, et kohus oleks kostjalt või kostja esindajalt küsinud konkreetseid tegusid, mida on hageja kostja arvates toime pannud (nt kellele, mida ja kus on hageja valetanud, petnud, kelmuse toime pannud vms). Asja uuel arutamisel tuleb kohtul vastavad kostja konkreetsed väited välja selgitada. Pärast seda tuleb välja selgitada tõendid, mis kostjal on oma vastuväidete tõendamiseks esitada (alates
- jaanuarist 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustik § 392 lg 1 p-d 3 ja 4), kusjuures tõenditena tuleb arvestada
§ 229lg-s 2 nimetatud teabeallikaid.
Kuna konkreetse väite kvalifitseerimine faktiväiteks või väärtushinnanguks on õiguse kohaldamise küsimus, siis on asjakohatud vastustaja viited sellele, et hageja ei ole tuginenud esimese astme kohtus sellele, et ha geja petiseks nimetamine on faktiväide. 38. Teise faktiväitena avaldas kostja vaidlusaluses filmilõigus, et hagejal on mitmeid erinevaid firmasid. Kohus ei ole välja selgitanud, kas selle väite tõepärasuse üle on poolte vahel üldse vaidlus. Hageja ei ole kordagi selle väite tõepärasust kahtluse alla seadnud. Kui hageja leiab siiski, et see väide on vale, siis tuleb kostjal antud intervjuus avaldatud and mete olemasolu tõendada. Kui kostja väide vastab tõele, siis ei saa selle väitega olla hageja au teotatud ning seda väidet ei pea kostja ümber lükkama. Õige on kohtu järeldus, et iseenesest väide mitmete firmade olemasolu kohta ei saa hageja au teotada. Samas ei ole kohus hagejalt nõudnud selgitust, miks tema arvates see väide hageja au teotab. Ka selles osas peab kohus asja uuel 8
(9)läbivaatamisel lähtuma kehtivast TsMS 392 lg 1 p-st 1 ning nõudma hagejalt selgitust, millist hageja isiklikku õigust rikub kostja väide mitme firma omamise kohta. 39. Kolmanda vaidlusaluse faktiväitena avaldas kostja: „L.L. teeb midagi ja siis ütleb: „Ei, see ei ole minu firma, ma ei tea midagi selle kohta.““ Et hageja on niimoodi käitunud, peab hagi rahuldamata jätmiseks tõendama samuti kostja. Kohus leidis oma otsuses, et viimati nimetatud faktiväide on ebamäärane ega sisalda konk reetseid au teotavaid andmeid hageja ja tema tegevuse kohta. Kolleegiumi arvates ei saa see järeldus kaasa tuua hagi rahuldamata jätmist. Linnakohus oleks pidanud ka selle küsimuse lahendamisel juhinduma TsMS § 164 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning § 171 lg-st 1, andes kostjale võimaluse konkretiseerida, millal ja kus ja kelle suhtes on hageja niimoodi käitunud. Pärast seda oleks pidanud kohus välja selgitama tõendid, mis kostjal on oma konkreetsete vastuväidete tõendamiseks esitada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb juhindud a kehtivast
§ 392lg 1 p-dest 3 ja 4.
Samuti tuleb ka siin kõigepealt nõuda hagejalt selgitust ja hinnangut, kuidas see väide üldse hageja au teotab.
- Alles pärast kostja poolt filmilõigus avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tuvastamist saab vastata küsimusele TsÜS § 23 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamise viisist ja ulatusest.
- Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et ebaõige on eraldada hagis viidatud väited üksteisest. Toimiku materjalide kohaselt ei ole võimalik tuvastada, et kõik hagis viidatud faktiväited moodustaksid ühtse terviku. Samas ei välista kolleegium seda võimalust pärast kostja konkreetsete vastuväidete väljaselgitamist.
- Kolleegium ei nõustu ka selle apellatsioonkaebuse väitega, et pettuseks tuleb käesolevas asjas pidada üksnes õigusnormides sätestatud tegevust (TsÜS § 72; KrK § 143). Petmine ja pettus on ka moraalis kasutatavad mõisted. Seega võib hagi rahuldamata jätmise aluseks olla ka see, kui kostja tõendab, et hageja on pannud toime teo, mida saab moraalinormide kohaselt lugeda petmiseks või pettuseks. M. Merimaa M. Seppik V. Lips 9
(9)