KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips Otsuse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-03-72 Tsiviilasi N.K. ja T.V. hagi A.R.i, M.R.i ja D.R.i (kostjate õiguseellane Mi.R.) vastu solidaarselt 36 172 krooni väljamõistmiseks ning A.R.i, M.R.i ja D.R.i vastuhagi solidaarselt 40 000 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.01.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.K. ja T.V. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2006, avalik kohtuistung Menetlusosalised esindajad ja nende Apellandina hageja N.K. ja T.V., nende lepinguline esindaja adv. I.S., vastustajana kostja A.R., esindaja E.V., vastustjate M.R.i ja D.R.i seaduslik esindaja A.R. ja lepinguline esindaja E.V. Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 16.01.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista N.K.lt ja T.V.lt solidaarselt A.R.i kasuks kohtukuluna tasu õigusabi eest summas 1800,00 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Edasikaebamise kord Kassatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, hage jate nõue ja põhjendused Hagejatele kuulub Tallinnas, J13 asuv kinnistu ja kostjatele Tallinnas, J15 asuv kinnistu. Nimetatud kinnistute piiril asub raketiskaev (salvkaev). Hagejate väidetel on kostjad rikkunud kinnistute piiril asuva ühiskaevu, muutes selle kasutuskõlbmatuks. Kaevu rakete taastamiseks, uue veetõstemehhanismi paigaldamiseks ja kaevu puhastamiseks kulub 36 172 krooni, milles väljendub hagejate kahju suurus. Kahju suuruse määramisel tuginesid hagejad OÜ B. 12.12.2002 hinnapakkumisele nr VV-
- Kohtu poolt määratud ekspertide arvamus ei ole õige, kuna selles ei ole kuluna arvestatud töötasu ja hinnad ei ole reaalsed. Hagejad kaevu taastamiseks kulutusi teinud ei ole. Hagejate 2 nõue on suunatud kahju tekitamisele eelnenud olukorra taastamisele. Eeltoodust tulenevalt palusid hageja kostjatelt välja mõista kahju hüvitamiseks 36 172 krooni. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad ei ole hagejatele kahju tekitanud. M.R. täitis laste ohutuse kaalutlusel kinnistute piiril asuva kaevu ehitusprahiga, kuid hagejate ja ametnike nõudmisel on kaev tühjendatud ning endine olukord taastatud. Hagejad ei ole kahju olemasolu ja selle suurust tõendanud. Hagejad ei arvestanud seda, et suurem osa kaevust asub kostjate kinnistul. Vaidlusalune salvkaev ei ole joogivee kaevuna kasutatav. Kaevul puudub pass. Vesi on joogiveena tarvitamisel tervisele ohtlik. Vee kvaliteeti mõjutavad tegurid ei ole seotud kostja tegevusega. Kaevu töökorda seadmine ei ole osutunud võimalikuks hagejate endi vastuseisu tõttu. Kostjad on teinud hagejatele korduvalt erinevaid ettepanekuid kaasaegsete vee ammutamise viiside kasutusele võtmiseks, kuid need on tagasi lükatud. Kostjate vastuhagi ja selle põhjendused Kostjad palusid hagejatelt solidaarselt välja mõista 40 000 krooni. Hagejad on põhjustanud kostjate kinnistule viiva tee sulgemisega kahju. 2002.a. teisel ja 2003.a. esimesel poolaastal on hagejad korduvalt sulgenud J13 juures asuva avalikult kasutatava teelõigu ja takistanud sellega ehitustegevust kostjate krundil. Tellitud ehitusmaterjalide koormad tuli juurdepääsu puudumise tõttu tagasi saata, tekkisid tööseisakud. Hagejad on ladustanud teele puid ja kive ning parkinud auto teele viisil, mis muudab läbipääsu kostjatele võimatuks. M.R.ile esitatud arve jäi tasumata, hiljem esitati uus arve A.R.ile. Hagejate vastuväited vastuhagile Hagejad vastuhagi ei tunnistanud. Remondiks soetatud kivide ja kütteks toodud puude mahalaadimise tõttu oli tee mõnda aega suletud. Kostjad ei ole kahju olemasolu tõendanud. Esitatud OÜ R. arve hõlmab kõiki kostjatele objektil osutatud teenuseid. Hagejatel puudub seos kostjate poolt seadmete rentimise ja nende eest tasumisega. Arve on esitatud A.R.ile hiljem kui M.R. esitas vastuhagi. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja kahju hüvitamiseks 2012,50 krooni. Samuti rahuldas kohus vastuhagi osaliselt ja mõistis hagejatelt solidaarselt A.R.i kasuks välja kahju hüvitamiseks 2478 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt Pirita Linnaosa Valitsuse 03.09.2002 kirjaga nr 1-15/287, Tallinna Politseiprefektuuri Ida Politseijaoskonna 06.09.2002 kirjaga nr 2-16.2/50428 ja Tallinna Politseiprefektuuri 07.05.2003 kirjaga nr 2-16.13/28281 on tõendatud asjaolu, et M.R. täitis ehitusprahiga kruntide piiril asuva kaevu. M.R.i käitumine ei olnud kooskõlas seadusega. Kaevu sulgemiseks kaasomanike kokkulepe puudus. Seega tuleb M.R.i käitumist hinnata hagejate huve kahjustavana. Pirita Linnaosa Valitsuse 04.03.2002 kirjaga nr 1-15/4, 07.08.2002 kirjaga nr 1-15/256 ja Tallinna Politseiprefektuuri Ida Politseijaoskonna 05.09.2002 kirjaga nr 2-16.13/50182 on tõendatud, et kaev on ehitusprahist puhastatud. Seega on M.R. kaasomandi rikkumise osaliselt heastanud. Kohus leidis, et tal ei ole alust kahelda kostjate seletustest, et kaev on kasutatav kastmisvee allikana ja vett ammutavad kostjad kaevust elektripumba abil. Kostjad kinnitasid kohtus, et on valmis kaevu raketised korda seadma viisil, et vesi oleks välja pumbatav elektripumbaga. Hagejad kinnitasid kohtus, et ei soovi kaevu veevõtumehhanismi kaasajastada ning nende 3 nõue on suunatud üksnes ja tingimata kostjatelt raha väljamõistmisele eesmärgiga taastada esialgne olukord, ehk ämbriga veevõtumehhanism. Hagejatel on õigus teha kaevu taastamiseks vajalikke (säilitada või kaitsta asja täieliku või osalise hävimise eest) kulutusi ja nõuda kostjatelt pooles ulatuses nende kulutuste hüvitamist. Hagejad ei ole mingeid kulutusi kaasomandi taastamiseks nende poolt soovitud viisil teinud. Seega puudub neil alus nõuda kostjatelt kaasomandiga seotud kulutuste hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt saab hagejate kahju väljenduda üksnes neile kuuluva kaasomandi mõttelise osa väärtuse vähenemises. Poolte vahel puudub lepinguline suhe, mistõttu tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda lepinguväliseid kohustisi reguleerivatest seadustest. Ekspertide E.E.i ja L.R. arvamusega aprillist 2005.a. on tõendatud, et vaidlusaluse kaevu ülemise betoonrõnga J15 poolsel küljel asuv osa on ära lõigatud või murtud ca aasta või kaks tagasi. Tõstemehhanismi vinnvõll on pooleks lõigatud ja võlli toepost on J15 poolselt kaevuküljelt eemaldatud. Kaevu lõhkumiseelsesse seisundisse viimiseks (taastusremondiks) kulub ekspertide hinnangul 8050 krooni. Lõhkumiseelseks kulumiks tuleb hinnata 50%. Endise olukorra taastamiseks kulub seega 4025 krooni. Pooled ei ole esitanud kohtule kaalukaid tõendeid, mis kummutaksid ekspertide arvamuse. Hagejatele kuulub kaasomandist ½ osa, seega on hagejate vara kostjate tegevuse tõttu vähenenud 2012,50 krooni. Hagejate tellimusel koostatud V.V. ekspertarvamust tuleb käsitleda dokumentaalse tõendina ja jätta sellest tõendina arvestamata hinnanguline osa. Eksperdi arvamus on hinnangulises osas lubatavaks tõendiks üksnes juhul, kui hinnangu andjale on selgitatud eksperdi õigusi ja kohustusi ning ekspert on andnud kohtule seaduses ettenähtud vande. V.V. koostatud dokumendist ei nähtu andmeid, millele tuginedes saaks ümber lükata ekspertide arvamuse. Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna ekspertide ja ehitusekspertide arvamused on kooskõlas selles, et salvkaevu vee reostuse vältimiseks on vajalik kaevu õige konstruktsioon ja ekspluateerimine. Pinnasevee sattumist kaevu rõngaste vahelt kinnitavad vee analüüsid, saviluku puudumine, maapinna ja kaevu rõngaste kõrguste ebaõige valik ning alumiste rõngaste sammaldumine ja vetikatega kattumine. Osundatud vee kvaliteeti mõjutavad tegurid ei ole aga valdavalt kostjate tegevusest tingitud (va ülemise kaevurõnga osaline murdumine). Tunnistaja K.L.i ütlused ei kummuta ekspertarvamust selles, et kaevu vesi ei ole joogiveena kasutatav. Tunnistaja K.L. teadis kaevu seisukorrast aastal
- Tunnistaja ei tarbinud kaevu vett joogiveena. Asjaolu, et ta on näinud hagejate poolt kaevust vee võtmist, ei kinnita selle joogikõlblikkust. Tunnistaja N.M. ütlusi tuleb hinnata kriitiliselt, kuna tunnistuse andmisel oli ilmne tunnistaja soov hagejaid nende nõudes toetada. Tunnistaja ütlustes ei sisaldu tõsikindlat infot, mis kummutaks ekspertide seisukohad. Tunnistajad E.S., S.F. ja A.S. andsid ütlusi selles, et kaevu vesi ei olnud puhas ning lehaks ebameeldivalt. Eeltoodust tulenevalt kaevu vee kõlbmatus joogiveena tarbimiseks ei ole tingitud kostjate käitumisest. Tööd, mis on suunatud kaevu puhastuspumpamisele, saviluku rajamisele ja pinnasevett ärahoidva rõngaste kompleksi ehitamisele, ei ole põhjustatud kostjate tegevusest, vaid kaevu amortisatsioonist ja pinnasevee reostumisest. Kaevu renoveerimisega seonduvas peavad kaasomanikud lahendama kokkuleppel või kaasomanikele ettenähtud õigusi ja kohustusi kasutades. Hagejate nõue on põhjendatud ja tõendatud kostjatelt 2012,50 krooni väljamõistmises. Pirita Linnaosa Valitsuse 03.09.2002 kirjaga nr 1-15/287, Tallinna Politseiprefektuuri Ida Politseijaoskonna 06.09.2002 kirjaga nr 2-16.2/50428 ja Tallinna Politseiprefektuuri 07.05.2003 kirjaga nr 2-16.13/28281 on tõendatud asjaolu, et hagejad on õigusvastaselt sulgenud juurdepääsu kostjate krundile. 4 Tunnistajate E.S.i, S.F.e ja A.S.i ütlused on kooskõlas esitatud dokume ntaalsete tõenditega selles, et hagejatele tarnitud puud ja kivid asetsesid sõiduteel viisil, et takistasid juurdepääsu kostjate kinnistule. Teeliiklus oli häiritud ka hagejate krundi juurde pargitud sõiduki tõttu. Hagejad möönsid, et kostjate krundile viiv avalikult kasutatav tee oli nendest sõltuvatel asjaoludel suletud, kui väidavad, et sellest ei tekkinud kostjatele kahju. Kohus leidis, et hagejate poolt avalikult kasutatava tee sulgemine oli õigusvastane. Tee sulgemine tõi kaasa lisakulutusi, mis on hinnatavad kahjuna. OÜ R. 12.05.2004 kirjaga on tõendatud, et OÜ R. osutas ajavahemikus 2002-2003.a. M.R.ile transpordi- ja töövahendite renditeenust aadressil J
- Aadressil J13 tee sulgemiste tõttu tagastati koormad ja seadmed 2002.a. juulis ja 2003.a. aprillis. OÜ R. on 12.05.2004 esitanud A.R.ile arve nr 2405056, mis on viimase poolt tasutud kogusummas 38 633,20 krooni. Märgitud arves sisaldub transporditeenuse tasu 6400 krooni. A.R. on täitnud pärandaja viimase eluajal tekkinud, kuid täitmata jäänud kohustuse. Seega on ta omandanud kahju tekitajate vastu nõudeõiguse. Nõustuda tuleb hagejate vastuväitega selles, et OÜ R. arve ei kajasta täies ulatuses kostja kulu, mis oleks põhjuslikus seoses hagejate poolse tee sulgemisega. Arves ei kajastu lahtikirjutatud kujul teenuste osutamise aeg ja tasu, mis oleks konkreetselt seostatav vaidlusaluste sündmustega. Seega on kohtule esitatud tõendite alusel kahju täpse suuruse kindlakstegemine võimatud. VÕS § 127 lg 6 järgi otsustab juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, hüvitise suuruse kohus. Hinnates vaidluses esile toodud asjaolusid kogumis, tuleb kahel korral tellitud kuid hagejate tegevusest tingituna saamata jäänud transportteenuse tasu katteks hagejatelt A.R.i kasuks välja mõista 2478 krooni, so transportteenuse tavaline tasu (350 krooni x 1,18% x 6 tundi). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused N.K. ja T.V. palusid maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta vastuhagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt on arusaamatu kohtu järeldus, et kuna hagejatele kuulub kaasomandist ½ osa, siis kuulub neile hüvitamisele vaid 50% tekitatud kahjust, so pool kaevu taastamisväärtusest. TsK § 488 kohaselt kuulub tekitatud kahju täies ulatuses hüvitamisele. Antud juhul ei saa kohaldada AÕS § 72, mis reguleerib kaasomandile tehtud vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega asjas. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võ imalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks õigusvastaselt kahju tekitatud. Kohtule esitatud tõendite alusel leidis kinnitust, et kuni 2002.a. veebruarini oli hagejatel töökorras kaev kõlbliku veega. Seda kinnitasid hagejad oma ütlustega, samuti tunnistajad K.L. ja N.M.. Seda asjaolu ei lükanud ümber ka teostatud ekspertiis. Ebaõige on kohtu väide, et E.S., A.S. ja S.F. oleksid tõendanud kaevu seisundit enne 2002.a. veebruari. E.S. töötas M.R. i juures alates 2003.a. septembrist, seega peale kaevu kasutuskõlbmatuks muutmist. S.F. käis üks kord objektil ja seda samuti hiljem ega tea kaevust midagi. A.S.i ei ole kohus tunnistajana üle kuulanud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kahju hüvitamisel võib võtta aluseks asja taastamisväärtuse, kui on olemas ehitise taastamise õigus ja võimalus. Antud juhul on selleks olemas mõlemad eeldused. Kohus on taastamisväärtuse suuruse määramisel võtnud aluseks ainult ekspertide E. Eini ja L.R. arvamuse aprillist 2005.a., milline oli 8050 krooni – 50%. Antud arvamuse näol ei ole asja taastamise hariliku väärtusega, vaid ehitustehniliste arvestustega ja seda arusaamatute hindadega. Ekspertarvamus on vaid üks tõenditest, mida tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega ja ei oma kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Kohus on hindamata jätnud hagejate poolt esitatud OÜ B. hinnapakkumise ja riiklikult tunnustatud eksperdi V. Veeli arvamuse dokumentaalse tõendina. Taastamisväärtus peaks sisuliselt 5 tähendama seda, et sellega oleks võimalik taastada kahjustatud ehitis. 4025 krooniga ei ole see ekspertarvamuse kohaselt võimalik. Vastuhagi esitati pahatahtlikust soovist tekitada asjatuid kohtuvaidlusi. Vastuhagis väidetud kahju ei ole tõendamist leidnud. A.R. esitas kohtule 03.09.2004 temale esitatud 12.05.2004 sularahaarve nr 2405056, millest ei nähtu, et tegemist oleks tema poolt täidetud M.R. i täitmata kohustusega, millise nõudeõiguse ta oleks omandanud. Hagejad ei ole tahtlikult M.R.ile kahju tekitanud ega tegutsenud sellel eesmärgil. Selliseks tegevuseks ei saa lugeda pooleteist aasta jooksul ühel korral küttepuude toomist ja ühel korral vajalike kivide toomist kinnistule. Pealegi on J15 kinnistule teine pääs, mis viib otse elamuni. Samuti selgitas S.F., et kõik tema poolt objektile toimetatud oli selline, mis oli füüsiliselt jõukohane ja teisaldati objektil käsitsi. Seega ei takis tanud isegi väravas olevad puud vajalikku mahalaadimist ja seda ainult veidi eemal krundipiirist. Kohus leidis ka ise, et asjas ei ole esitatud tõendeid võ imaliku kahju suuruse kohta. Seega jääb arusaamatuks kohtu kahju suuruse arvestus, mis põhineb arvestusel ja andmetel, mida kohtus ei käsitletud. Asjast ei nähtu, et 2002.a. transporditeenuse tavaline tasu oli 350 krooni ja et saamata jäi 6 tundi sellist teenust. Keegi ei rääkinud kust kuhu veoseid teostati. Vastus apellatsioonkaebusele A.R., M.R. ja D.R. palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 16.01.2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud põhjendustel. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et vaidlusaluse kaevu näol on tegemist poolte kaasomandisse kuuluva rajatisega, mis asub mõlema poole kinnistul. AÕS § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusel kuulub suurem osa ühises asjas. Maakohus on määratlenud, et pooltele kuuluvad võrdsed mõttelised osad vaidlusalusest kaevust. Seda asjaolu vaidlustatud ei ole. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja vaidlusaluse kaevu kasutuskõlbmatuks muutis ehitusprahti täis ajas ja aia sealt üle ehitas. Nüüdseks on kaev ehitusprahist puhastatud ning kaevus on vesi, mida saab kasutada vaid kastmiseks kaevu paigaldatud pumba kaudu. Vaidlus puudub ka selles, et poolte kinnistul asuvasse majja on toodud sisse aastaid tagasi vesi tsentraalveevõtu süsteemi kaudu, mida kasutatakse majapidamises. Hagejad ei ole rahul sellega, et praegune kaevuvesi ei ole kasutatav joogiveena ja sealt ei saa vett võtta nagu varem – ämbriga vastava veevõturaketise kaudu. Samas ei ole hagejad hagiavalduses ise esile toonud asjaolu, et oleks nimetatud vett kasutanud joogiveena väidetava kahju tekitamise ajal 2002.a. Ka ei nähtu toimikumaterjalidest tõendeid, mis kinnitaksid hagejate poolt istungitel antud seletusi selle kohta, et vesi kaevus oli kasutav joogiveena 2002.a. Ainult tunnistaja K.L. kinnitas, et 2000.a kasutas vett ka joogiks ja kinnitas, et kaevurake oli mäda (t.l.255). Joogiveel on oma kindlad seaduses sätestatud normatiivid, millal võib seda joogiks tarvitada. Selliseid analüüsi tulemusi või kontrollakte asjas esitatud ei ole. Maakohus on õigesti kõiki asjas esitatud tõendeid hinnanud ja õigesti tuvastanud, et vaidlusaluses kaevuvesi ei ole joogiveena tarbimiseks kõlbulik ja seda mitte kostjate tegevuse tulemusena. Kaebuses toodud väited ei anna alust tõendeid ümber hinnata. Peale selle ei ole ha gejad ka hagiavalduses esile toonud asjaolusid, miks neile on hädavajalik, et vesi oleks kaevus sellise kvaliteediga, mis võimaldaks seda kasutada joogiveena, mille tagamine toob kaasa suuri kulutusi kaasomanikele. Kostjad on põhjendanud, miks kaev endisel kujul neid ei rahuldanud ja et see oli ohtlik nende väikestele lastele. Seda, et 6 kaevurakked olid mädad juba 2000.a. on kinnitanud ka hagejate tunnistaja K.L.. Ka ei ole hagejad esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks neile kui eakatele inimestele on oluline vett kaevust välja tõsta just ämbriga vastava raketise abil ja mitte elektripumba abil, mis juba kaevu on paigutatud ja võimaldab vett kaevust kätte saada mõlema kinnistu omanikul. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud sellist hagejate tähelepanu väärivat huvi, siis on kohus põhjendatult lähtunud otsuse tegemisel ekspertide E.E. i ja L.R. koostatud kalkulatsioonist kahju suuruse tuvastamisel ja mitte võtnud aluseks hagejate poolt esitatud hinnapakkumist summas 36172,00 krooni (t.l.30). AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Antud juhul ei pooled neid põhimõtteid järginud. Ka vastuhagi on kohus õigesti osaliselt rahuldanud. Kohus on kõiki esindatud tõendeid kogumis hinnanud ja piisavalt põhjendanud, miks hagi just nimetatud ulatuses rahuldamisele kuulub. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejate poolt avalikult kasutava tee sulgemine oli õigusvastane tegu ja põhjustas kostjale lisakulutusi. Kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Ülaltoodu alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostjate esindaja esitas kohtule taotluse kohtukulude väljamõistmiseks hagejatelt tasutud õigusabi eest summas 1800,00 krooni. TsMS §-de 60 lg 1,8 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista kostja kasuks 1800,00 krooni. R. Allikvere G. Kivinurm V. Lips