) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult nii kohustuse täitmist kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, aga ka tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laenu), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tasuda intresse ja lg 4 kohaselt ei välista ega piira kokkulepe intressis poolte õigusi viivise osas.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Poolte vahel puudub vaidlus, et 15.08.2003 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel sai kostja 1 hagejalt laenu 30 000.00 krooni intressiga 26,6% ühe aasta peale ning kokkulepetega 16.10.2003 ja 18.02.2004 tagasimaksegraafikut muudeti. Ka puudub vaidlus, et laenusaaja kokkuleppeid kohaselt ei täitnud ja et hagiavalduse esitamise ajaks oli saadud laenusummast tagastamata 10 864.05 krooni ja tasumisele kuuluvast intressist 1701.00 krooni. Samuti, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel oli tekkinud viivis 565.99 krooni ning tasumisele kuulus leppetrahv 3212.80 krooni ja kohustuse rikkumisega oli tekkinud kahju laenuandjale suuruses 4495.71 krooni. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et laenulepingust tulenenud kohustus laenusumma täielikult tagastada koos kokkulepitud kõrvalnõuetega on kostja 1 poolt täitmata ja seega põhjendatud. Hageja nõue on põhjendatud ka kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega --tarbijakrediidileping ja täiendavad kokkulepped koos maksegraafikutega (t lk 15-25). Alused kohustuse täitmisest õigustatult keeldumiseks
lg 4 mõttes või viivise vähendamiseks
mõttes puuduvad.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg-de 1 ja 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et hageja ja vastavalt kostjate 2 ja 3 vahel oli sõlmitud 15.08.2003 käenduslepingud kostja 1 laenu käendamiseks. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka vastavate lepingute ja nende lisadega (t lk 26-33). Kohus ei nõustu kostja 2 vastuväidetega võlgnevuse solidaarsele tasumisele, kuna tema poolt sõlmitud käendusleping on kehtiv ja kostjal puuduvad igasugused seaduslikud alused keelduda sellega endale võetud kohustuse täitmisest.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning lisaks võlgnevusele kuuluvad kostjatelt hageja kasuks välja mõistmisele ka viimase poolt kantud kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kostjatelt võrdeliselt hageja kasuks välja mõistmisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 alusel riigilõiv 1750.00 krooni. Kohtukulude välja mõistmist solidaarselt TsMS ei sätesta(nud). 4 Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.