← Eesti

3-05-644/2

Obsah (5)§ 23§ 24§ 8§ 17§ 26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Sirje Tromp Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-644 Haldusasi P.S. AS kaebus Paldiski L

) § 24 lg-ga 3. Üldplaneeringu kehtestamine kas osaliselt või tervikuna (

§ 23lg 7) tuleks otsustada ühe otsusega.

Kohalik omavalitsus ei saa jagada ühe üldplaneeringu osas vastuvõetavat otsust eraldiseisvateks alaotsusteks.

  1. Kohalik omavalitsus on õigusvastaselt taganenud oma lubadusest algatada osaüldplaneering. Juhul, kui kohus peaks asja arutamisel asuma seisukohale, et üldplaneeringu muutmata kujul menetlemise jätkamise otsus oli sisuliselt õiguspärane haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 järgi, taotleb P.S. AS kohtult Paldiski Linnavolikogu kohustamist P.S. AS kaubaterminali detailplaneeringuga kavandatava tegevusega hõlmatud ala suhtes osaüldplaneeringu algatamise otsustamiseks. Paldiski Linnavalitus teatas kaebajale 10.01.
  2. a, et kaubaterminali rajamise võimalikkuse ja suuruse analüüsimiseks on vajalik koostada osaline üldplaneering. Osaüldplaneeringu 3 koostamine on mõistlik ka seetõttu, et oleks võimalik täpsemalt ära määrata kogu linnale ja keskkonnale avalduvad mõjud, mis tulenevad transpordikorralduse muutumisest linna territooriumil. Kui Paldiski Linnavolikogu soovis jätkata 14.06.2005 määrusega nr 15 kehtestatud üldplaneeringu menetlemist muutmata kujul, oleks pidanud Paldiski Linnavolikogu hiljemalt samal kuupäeval otsustama osaüldplaneeringu algatamise, kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-le 31 kuulub üldplaneeringu algatamine volikogu ainupädevusse. Mõistlik tähtaeg P.S. AS ettepaneku suhtes otsustuse langetamiseks oli vaieldamatult saabunud.
  3. Linnavolikogu määrus üldplaneeringu kehtestamise kohta kui haldusakt on täielikult motiveerimata. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 alusel peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Sama normi lõike 2 kohaselt peab haldusakti põhjenduses olema märgitud nii haldusakti andmise faktiline kui ka õiguslik alus. Käesoleval juhul on haldusakti õigusliku alusena märgitud KOKS § 22 lg 1 p 31,

§ 24lg 3, Paldiski linna põhimääruse § 24 lg 1 p 31 ja Paldiski ehitusmäärus.

Lisaks on arvestatud haldusakti andmisel Harju maavanema

  1. juuni 2005.a kirjaga nr 2.1-13/463 esitatud Paldiski linna üldplaneeringu heakskiitu. Mitte ühtegi sisulist kaalutlust üldplaneeringu kehtestamise määrus ei sisalda. Samuti puudub viide, et haldusorgani kaalutlused planeeringu kehtestamiseks võiksid olla avatud mingis muud dokumendis. Seega on Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrus nr 15 üldplaneeringu kehtestamise kohta täielikult motiveerimata.
  2. Kohalik omavalitsus ei ole olulise asjaoluna kaalutlenud, millist mõju oleks omanud üldplaneeringu muutmine vastavalt P.S. AS-i kaubaterminali koostatud detailplaneeringule ning on jäetud kaalutlemata, kas oleks põhjendatud muuta üldplaneeringut vastavalt koostatud P.S. AS-i kaubaterminali detailplaneeringu lahendusele. Planeerimisseadus (

) ei anna loetelu asjaoludest, mida üldplaneeringu kehtestamisel tuleb arvestada. Seadus fikseerib üksnes üldplaneeringu koostamise eesmärgid ning kehtestatud üldplaneering on aluseks hilisematele detailplaneeringutele, mis omakord määravad juba täpsemalt tulevase ehitustegevuse ja maakasutuse. Kõiki asjaolusid, mis võivad otseselt ja kaudselt mõjutada planeeringu vastavust eeltoodule, tuleb pidada kaalutlemist vajavateks. P.S. AS-i detailplaneering algatati ja seda menetleti teadmisega, et linna üldplaneering ja selle lahendus ei saa olla detailplaneeringu kehtestamist takistavaks asjaoluks. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamiseks tehtud SWOT analüüs ja ka läbiviidud küsitlus kinnitas, et sadamate laiendamine ja transiitkaubanduse arendamine on Paldiski linna üks peamisi arenguvõimalusi. Seega vastas detailplaneeringu algatamine menetluses oleva üldplaneeringu koostamisel aluseks olevale informatsioonile. Detailplaneeringu koostamine lõpetati

  1. oktoobril
  2. a. Üldplaneeringu koostamine lõpetati rohkem kui 4 kuud hiljem, so
  3. märtsil
  4. a. Eeltoodust tuleneb üheselt, et kaubaterminali detailplaneeringu koostamine lõpetati enne kui üldplaneeringu koostamine. Vaidlus puudub ka selles, et hiljemalt
  5. aprillil
  6. a oli koostatud detailplaneering 4 edastatud ilma ühegi omapoolse märkuse või täienduseta ehk täielikult aktsepteerituna Paldiski linna kui kohaliku omavalitsuse pool ka Harju Maavanemale.
  7. Kohalik omavalitsus menetles rohkem kui pool aastat kahte omavahel vastuolus olevat planeeringut ning sisuliselt varjas kaebaja eest üldplaneeringu vastuvõtmist.
  8. juuni
  9. a kirjas nr 2.1-13/3139 leidis maavanem, et detailplaneering on vastuolus samaaegselt menetletava Paldiski linna üldplaneeringuga, kuna üldplaneeringus ei ole planeeritava olulise ruumilise mõjuga objekti (naftatoodete terminali) paiknemist analüüsitud, ei ole reserveeritud maa-ala detailplaneeringuga planeeritud ala ulatuses ning vahetult ettevõtluse ja tootmise reservmaa kõrvale on igasuguse kaitsevööndita planeeritud elamud. Detailplaneeringu elluviimiseks tuleb kaalutleda planeeringust tulenevaid majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnale avalduvaid mõjusid. Kogu üldplaneeringu menetluse kestel ei ole kohaliku omavalitsuse poolt esitatud mitte ühtegi sisulist põhjendust, miks detailplaneeringu lahendust üldplaneeringus ei kajastata.
  10. novembril
  11. a võeti koostatud üldplaneering muutmata kujul vastu, jättes arvesse võtmata Harju Maavanema seisukohti, ilma et kohalik omavalitsus oleks esitanud ainsatki sisulist seisukohta või argumenti, miks üldplaneeringu osas täiendavad toiminguid ei tehta või lahendust ei muudeta. Ei ole võimalik aru saada, millise arengustrateegia eelviidatud põhimõttega on P.S. AS-i kaubaterminali detailplaneering vastuolus. Üldplaneeringu kohaselt on kaubaterminalide koos vajaliku infrastruktuuriga väljaehitamine Paldiski linna arengu oluline prioriteet ning üldplaneeringu lähteülesanne nägi otseselt ette, et üldplaneeringuga lahendatakse sadamate laiendamise vajadused, sealjuures tuleb määratleda võimalikud keskkonnaohtlikud objektid. Seletuskirja „Ruumilise arengu mõjude hindamine“ punktis 6.2.1 „Keskkonnamõjud“ on muuhulgas märgitud, et sadama laiendamisega kaasneb paratamatult looduskeskkonna kahjustamine, kuid selle positiivsed mõjud sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale kaaluvad üles keskkonnakahjud. Sellest tulenevalt on sadamate arendustegevust peetud ka positiivseks mõjuks sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale. Üldplaneeringu otsuste põhjenduste puudumine ei võimalda kontrollida, kas P.S. AS poolt tehtud ettepanekuid üldse käsitleti, milliseid positiivseid ja negatiivseid ehk poolt ja vastuargumente üldplaneeringu lahenduse muutmiseks kaaluti ning millistel põhjendustel otsustati jätta esitatud ettepanek siiski rahuldamata. Seetõttu kuulub üldplaneeringu kehtestamise otsus igal juhul tühistamisele, sest vormi- ja menetlusnõuete rikkumine ei võimalda kontrollida, kas kaalutlusõigust tegelikult ka üldse teostati ning kui teostati, siis kas seda tehti kehtivaid norme järgides. Üldplaneeringu vastuvõtmise otsus ei saanud olla ka sisuliselt õiguspärane, kuivõrd olulised asjaolud (detailplaneeringu lahendusele vastavalt üldplaneeringu lahenduse muutmisega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed mõjud) on jäetud kaalumata ja arvestamata. Kohaliku omavalitsuse seisukoht, et üldplaneeringu lahenduse muutmine oleks vastuolus üldplaneeringu eesmärgiga, on kehtestatud üldplaneeringu endaga sõnaselges vastuolus.
  12. Paldiski Linnavolikogu 01.12.2005 määrus nr 2 Paldiski linna osaüldplaneeringu algatamise kohta on õigusvastane ja selle sisu on kaebuse esitajale ebaselge. Paldiski Linnavolikogu on haldusakti andmisel juhindunud

§ 8

lõigetest 1 ja 5.

§ 8

lg 1 kohaselt koostatakse üldplaneering kogu valla või linna või selle osa kohta. Lg 5 kohaselt on üldplaneeringu koostamine kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse 5 määrab maavanem koostöös vastava kohaliku omavalitsusega ja kooskõlastab keskkonnaminister. Vaidlustatav haldusakt on ebaselge, kuna haldusakti andja on kasutanud terminit, mida seadus ei sätesta. Seadus ei tunne terminit linna osaüldplaneering. Kaebaja võib vaid oletada, et haldusakti andja eesmärgiks on olnud Paldiski linna mingi osa või konkreetse territooriumi suhtes üldplaneeringu algatamine, kuid akti sõnastus võimaldab selle sisu tõlgendada keeleliselt erinevalt. Selline ebaselgus omakorda välistab kaebuse esitajal võimaluse juhinduda oma tegevuses nimetatud haldusaktist. HMS § 55 lg sätestatu kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Haldusaktist puuduvad ka selle kirjalikud põhjendused. Kaebaja leiab, et haldusakt on antud eesmärgiga lükata P.S. AS-i poolt koostatud detailplaneeringu kehtestamine edasi ebamäärasesse tulevikku.

  1. Tulenevalt eeltoodust palub kaebuse esitaja: 1) tühistada Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 protokolliline otsus osas, millega otsustati hinnata P.S. AS-i poolt esitatud kaubaterminali detailplaneering ebasobivaks ning sellest tulenevalt mitte muuta ega täiendada menetlemisel olevat Paldiski linna üldplaneeringut; 2) kohustada Paldiski Linnavolikogu algatama osaüldplaneering P.S. AS-i kaubaterminali asukoha määramiseks; 3) tühistada Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrus nr 15, millega kehtestati Paldiski linna üldplaneering; 4) tühistada Paldiski Linnavolikogu 06.10.2005 otsus nr 132 osas, millega lõpetati Paldiski Linnavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 54 algatatud P.S. AS-i kaubaterminali detailplaneeringu menetlus; 5) tühistada Paldiski Linnavolikogu 01.12.2005 määrus nr 2, millega algatati osaüldplaneering P.S. AS-i võimaliku kaubaterminali asukoha valiku tegemiseks. Samuti palub kaebuse esitaja vastustajalt tema kasuks välja mõista kohtukulud summas 192 019,70 krooni vastavalt Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt esitatud kohtukulude nimekirjale ja kuludokumentidele. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  2. Vastustaja leiab, et nõue tühistada Paldiski linnavolikogu 14.06.
  3. a protokolliline otsus üldplaneeringu muutmata jätmise kohta ning nõue tühistada Paldiski linnavolikogu 01.12.2005 määrus nr 2 osaüldplaneeringu algatamise kohta ei kuulu halduskohtu pädevusse. Riigikohus on oma 01.10.2002 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-57-02 asunud ühesele seisukohale, et iseseisva tühistamiskaebusega on vaidlustatav vaid akt, millega kaebaja õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine fikseeritakse lõplikult ja õiguslikult siduvalt. Kaebuse esitaja on Tallinna Halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse, mille kohtusse pöördumise eelduseks vastavalt HKMS § 7 lg 1 on kaebaja õiguste rikkumine või vabaduste piiramine vaidlustatud haldusakti või toiminguga. Kaebajal ei ole õigust esitada kaebusi avalikes huvides. Kaebuse esitaja on ainus isik, kes nõuab Paldiski linnavolikogu 14.06.2005 protokollilise otsuse ning 01.12.2005 määruse nr 2 tühistamist, mistõttu peab kaebaja kohtusse pöördumise eeldusena põhistama oma subjektiivsete õiguste rikkumise. Kaebustest 6 ei nähtu üldse, milliseid kaebaja konkreetseid õigusi või vabadusi vaidlustatavad otsused mõjutavad. Samuti puuduvad motiivid selle kohta, millised kaebaja subjektiivsed avalikud õigused taastuvad vaidlustatud otsuste tühistamise korral. Juba ainuüksi viidatud puudus välistab esitatud kaebuste rahuldamise.
  4. Vastustaja on seisukohal, et kohtule esitatud nõue tühistada Paldiski linna üldplaneering põhjusel, et selles ei arvestata samal ajal menetluses olnud, ent siiani kehtestamata detailplaneeringu lahendusega, on sisuliselt põhjendamatu ega tugine ühelegi õigusaktile. Kaebuse esitaja poolt üldplaneeringu tühistamise nõude põhjendamiseks esitatud väited on sisuliselt vaadeldavad vastuväidetena vastustaja otsusele arvestada kaubaterminali detailplaneeringuga osaüldplaneeringus ja mitte üldplaneeringus. Vastustaja vastav seisukoht tehti kaebajale teatavaks juba
  5. a. jaanuaris Enne 05.
  6. 2005 Tallinna Halduskohtusse linnavolikogu 14.06.2005 protokollilise otsuse tühistamise nõudes esitatud kaebust ei vaidlustanud kaebaja vastavat seisukohta kordagi. Kaebajale juba
  7. a alguses teatavaks tehtud seisukoha vaidlustamine alles 7 kuud hiljem on pahatahtlik. Kaebuse esitaja on vastustajale ette heitnud üldplaneeringu kehtestamisega seotud asjaolude varjamist. Vastustaja on üldplaneeringu kehtestamisega seoses tekkinud segaduse põhjusi selgitanud oma 25.11.2005 vastuses kaebuse täiendusele. Vastustaja käitumine ei olnud mitte mingil juhul pahatahtlik ning kindlasti ei olnud selle eesmärgiks kaebaja või kohtu eksitamine. Linnavolikogu 14.06.2005 määruse nr 15 punkti 2 kehtetuks tunnistanud 22.09.2005 määruse nr 34 sisuks oli ühene konstateering, et enne nõuetekohast avaldamist ja teavitamist üldplaneering ei kehtinud. Kooskõlas HMS-i ja planeerimisseadusega on üldplaneeringu kehtestamise otsusena seega vaadeldav Paldiski linnavolikogu 22.
  8. 2005 määrus nr 34, kuna 14.06.2005 vastu võetud otsus üldplaneeringu kehtestamise kohta ei saanud selle avaldamata jätmise tõttu omada õiguslikke tagajärgi. Kuna vastustaja käsitluse kohaselt ei olnud üldplaneeringu kehtestamise otsus enne 22.09.2005 otsust kehtiv, ei puudutanud vastustaja üldplaneeringu kehtestamist 14.06.
  9. a ka oma 05.09.2005 kohtule esitatud vastuses. Vastustaja rõhutab, et määruse muutmise vormistamine sellisel kujul oli linnavolikogu hinnangul ainsaks võimaluseks aset leidnud eksitust korrigeerida ning üldplaneering kehtestada. Samas nõustub vastustaja, et määruste selline muutmine ei pruukinud kõrvaltvaataja jaoks kõige selgem olla, mistõttu võib kaebaja arusaamatusest kantud etteheidete esitamist teatud piirini mõista.
  10. Kaebuse esitaja on oma nõude üldplaneeringu tühistamiseks rajanud väitele, mille kohaselt oleks vastustaja üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel pidanud arvestama poolelioleva detailplaneeringuga. Kaebaja selline seisukoht ei ole millegagi põhjendatud. Ka kaebuse esitaja ise ei ole suutnud viidata ühelegi õigusaktile, millele tuginedes ta vastava väite on esitanud. Arusaamatu on loogika, millele tuginedes kaebaja väidab, et osaüldplaneeringu menetlemine ja vastuvõtmine võtab kauem aega kui üldplaneeringu tühistamisel selle muutmine ja uuesti kehtestamine. Isegi juhul, kui vastustaja oleks kaebaja sooviga rajada Põhjasadama territooriumile kaubaterminal pidanud arvestama üldplaneeringu koostamisel, ei tohiks kaebuse esitaja jaoks olla ajalist vahet, kas kaubaterminalisse seonduv otsustatakse üldplaneeringut uuesti menetledes või osaüldplaneeringu menetlemise läbi. Kuna kaubaterminal on olulise ruumilise mõjuga objekt, on selle asukoha valikuks

§ 8lg 5 kohaselt niikuinii kohustuslik üldplaneeringu koostamine.

Seega pidi kaebuse esitaja algusest 7 peale arvestama asjaoluga, et kaubaterminali rajamiseks on lisaks detailplaneeringule vajalik ka (osa)üldplaneering. Üldplaneering, mille tühistamist kaebaja taotleb, algatati 26.05.

  1. Detailplaneering, millega arvestamist üldplaneeringus kaebaja taotleb, algatati 29.04.
  2. Üldplaneeringu menetlus oli detailplaneeringu algatamise hetkeks kestnud seega pea 5 aastat ning jõudnud seega oma lõppjärku. Detailplaneering saadeti maavanemale aasta hiljem, s.o
  3. a kevadel. Vastustaja märgib, et on 25.01.2006 vastuses kaebuse täiendusele ekslikult märkinud, justkui oleks detailplaneering
  4. a kevadel ka vastu võetud. Tegelikult detailplaneeringut siiani vastu võetud ei ole ning 2004.a kevadel edastati see kooskõlas

§ 17lg 2 punktiga 2 maavanemale kooskõlastamise vajaduse määramiseks.

Seega on alusetu kaebaja väide, justkui oleks vastustaja detailplaneeringu sisuliselt heaks kiitnud. Üldplaneering võeti vastu 16.11. 2004, so vähem kui pool aastat peale detailplaneeringu vastuvõtmist. On arusaadav, et vastuvõtmise ajaks juba üle 6 aasta menetluses olnud üldplaneeringusse kaubaterminali rajamist käsitlevast detailplaneeringust tulenevate muudatuste sisseviimine oleks üldplaneeringu menetlust veelgi pikendanud ning selle kehtestamist määramata ajaks edasi lükanud. Kuna detailplaneeringu objektiks olev kaubaterminal on olulise ruumilise mõjuga objekt, mis

§ 8

lg-s 6 sätestatud mõistest tulenevalt muudab objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt transpordivooge, saasteainete hulka ja tooraine või tööjõu vajadust ning mille mõju ulatub suurele territooriumile, on sellise objekti asukoha määramine tavapärasest enam aeganõudev. Seega on loomulik, kui sellise objekti rajamine otsustakse eraldi osaüldplaneeringuga ega venitata seetõttu kogu üldplaneeringuga. Kaubaterminali küsimuse lahendamine üldplaneeringus oleks selle kehtestamist märkimisväärselt edasi lükanud. Enamefektiivse tee valimine (mis vastas ka kaebaja esialgsele positsioonile) ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Lisaks ajafaktorile ei ole kaebuse esitaja mingilgi viisil selgitanud, miks on tema huvides kaubaterminali rajamise küsimuse otsustamine nimelt üld- ja mitte osaüldplaneeringuga. Esitades nõude vastustaja kohustamiseks osaüldplaneeringu algatamiseks on kaebaja sisuliselt nõustunud võimalusega, et kaubaterminali küsimus otsustatakse just osaüldplaneeringu ja mitte üldplaneeringu menetluse käigus. Kehtestatud Paldiski linna üldplaneering ei välista kuidagi kaebaja poolt taotletud kaubaterminali rajamist. Vastupidi, vastustaja on korduvalt rõhutanud asjaolu, et kehtestatud üldplaneeringuga on jäetud võimalus kaebaja poolt taotletava kaubaterminali rajamise otsustamiseks. Kaebaja ei ole sellist vastustaja seisukohta sisuliselt vaidlustanud. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt (lk 79 ja 81) otsustatakse terminali rajamine eraldi osaüldplaneeringuga. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust ega õiguslikku alust, mis annaksid talle õiguse nõuda kaubaterminali rajamise otsustamist just üldplaneeringuga. Isegi juhul, kui kaebaja argumendid oleksid põhjendatud, ei ole mingil juhul põhjendatud kogu üldplaneeringu tühistamine. Kaebaja ei ole esitanud argumente, mis viitaksid planeeringu õigusvastasusele muus osas, kui detailplaneeringuga arvestamata jätmine. Kaebaja nõue tühistada kogu üldplaneering tuleb seega igal juhul jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 8

  1. 14.06.2005 Paldiski Linnavolikogu istungi protokollilise otsusega otsustati hinnata P.S. AS poolt esitatud kaubaterminali detailplaneering ebasobivaks ning sellest tulenevalt mitte muuta ega täiendada menetlemisel olevat Paldiski linna üldplaneeringut. Kohus ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et kaebuse nõue nimetatud protokollilise otsuse tühistamiseks ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna tegemist ei ole kaebuse esitaja õiguslikku seisundit lõplikult mõjutava ja siduva haldusaktiga. Tegemist ei ole ka avalikes huvides esitatud kaebusega. Kohus leiab, et linnavolikogu protokolliline otsus ei ole käsitletav volikogu menetlustoiminguna ega ka haldusesisest tegevust reguleeriva dokumendina, millel puudub väljapoole suunatud mõju. Otsuses on väljendatud linnavolikogu hinnang P.S. AS poolt esitatud kaubaterminali detailplaneeringule ja sellest tulenev seisukoht Paldiski linna üldplaneeringut edasise menetlemise kohta. Kohaliku omavalitsuse volikogu kõnealust protokollilist otsust saab käsitleda haldusaktina HKMS § 4 lg 1 mõttes, mis on antud avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks ning mis on vaidlustatav halduskohtus. Sisuliselt on tegemist eelhaldusaktiga, milles väljendatud linnavolikogu seisukohad on õiguslikult siduvalt mõjutanud nii sellele järgnenud Paldiski linna üldplaneeringu kehtestamist Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 15 kui ka P.S. AS-i detailplaneeringu menetluse lõpetamist Paldiski Linnavolikogu 06.10.2005 otsusega nr 132 (viimane on küll hiljem tagasiulatuvalt tehtetuks tunnistatud linnavolikogu 01.12.2005 otsusega nr 4). Vastustaja on õigesti märkinud, et tühistamiskaebusega kohtusse pöördumise eelduseks vastavalt HKMS § 7 lg 1 on kaebaja õiguste rikkumine või vabaduste piiramine vaidlustatud haldusakti või toiminguga. Seega peabki kohus asja sisulisel menetlemisel kontrollima, kas vaidlustatav haldusakt rikub kaebuse esitaja õigusi või piirab tema vabadusi. Kui kohus kaebaja õiguste rikkumist või vabaduste piiramist ei tuvasta, siis jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohtul ei ole sel juhul kohustust kontrollida vaidlustatava haldusakti õiguspärasust. Kohus ei ole tuvastanud, et käesoleval juhul oleks vaidlustatava protokollilise otsusega kuidagi rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi või kahjustatud tema huve, seega ei pea kohus andma nimetatud otsusele sisulist õiguslikku hinnangut.
  2. Põhjendamatu on kaebuse esitaja nõue Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 15 kehtestatud (linnavolikogu 22.09.2005 määrusega nr 34 on muudetud määrust nr 15 p 2 osas, mis käsitleb üldplaneeringu kehtima hakkamise aega) Paldiski linna üldplaneeringu tühistamiseks.

§ 26

annab võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Seega võib

§ 26

lg 1 alusel planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Sellisel juhul ei pea kohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kontrollima, kas vaidlustatav linnavolikogu määrus üldplaneeringu kehtestamise kohta on õiguspärane või mitte. KOKS § 22 lg 1 p 31 järgi kuulub üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine volikogu ainupädevusse.

§ 23

lg 1 p 2 kohaselt teostab üldplaneeringute ja detailplaneeringute üle järelvalvet maavanem. Paldiski Linnavolikogu poolt 14.06.2006 kehtestatud üldplaneeringu kohta oli Harju maavanem andnud heakskiidu oma 07.06.2005 kirjaga nr 2.1-13/463.

§ 24

lg 3 järgi kehtestab kohalik omavalitsus üldplaneeringu, mis 9 on maavanema poolt järelevalve käigus heaks kiidetud. Seega on Paldiski Linnavolikogu üldplaneeringu kehtestamisel järginud kehtivaid materiaalõiguslikke nõudeid. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt on üldplaneeringu kehtestamise määrus kui haldusakt täielikult motiveerimata. HMS § 56 lg 1 alusel peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab haldusakti põhjenduses olema märgitud nii haldusakti andmise faktiline kui ka õiguslik alus. Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määruse nr 15 põhjendus sisaldub üldplaneeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas, kus on 86-l leheküljel analüüsitud üldplaneeringut ning selle kehtestamisega kaasnevaid asjaolusid. Kõnealune üldplaneeringu seletuskiri on haldusasja materjalide hulgas esitatud ka kohtule ning kaebuse esitaja on teadlik selle olemasolust ning sisust. Seletuskiri hõlmab asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude kirjeldamist koos omavalitsuse enda nägemusega. Kohalikul omavalitsusel on sellise planeerimisotsuse tegemisel diskretsiooniõigus, mida Paldiski Linnavolikogu ka kasutas, rikkumata seejuures oma pädevuse ja volituste piire. Riigikohus on oma otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-42-02 leidnud, et planeerimisotsused kui diskretsiooniotsused on oma spetsiifilise olemuse tõttu vaid piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad. Samuti puudub riigikohtu varasema praktika kohaselt (halduskolleegiumi 13.03.1998 määrus kohtuasjas nr 3-3-1-9-98) kohtul pädevus õiguspäraste planeerimisotsuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on aga oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Seda seisukohta on rõhutatud ka Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-

  1. Tulenevalt HKMS § 19 lg 6 kontrollib kohus, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohalik omavalitsus, teostades planeerimisdiskretsiooni, peab kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust tühistada vaidlustatud haldusakt HKMS § 19 lg 6 alusel seoses sellega, et Paldiski Linnavolikogu on planeerimismenetluses rikkunud oma diskretsiooniõiguse teostamise piire. Kohus on seisukohal, et üldplaneeringu kehtestamisel on Paldiski Linnavolikogu kaalunud avalikku ja üksikhuvi ning kasutanud pädevuse piirides enda volitust diskretsiooniotsuse tegemisel. Seega on vastustaja järginud haldusmenetluse nõudeid, mis laienevad ka planeerimismenetlusele.
  2. Kohus peab lisaks eeltoodule vajalikuks siiski ka märkida, et üldplaneeringu kehtestamisega ei ole kuidagi rikutud kaebuse esitaja õigust detailplaneeringu koostamiseks ega muid subjektiivseid õigusi. Üldplaneering hõlmab kogu Paldiski linna, kujundades kogu linna territooriumi ruumilise arengu põhimõtteid ning määrates maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused kogu linna territooriumi ulatuses. Muuhulgas on Paldiski linna üldplaneeringuga määratud maastikukaitseala piirid, sihtkaitse- ja piiranguvööndid, metsakaitsealade võrgustik, täpsustatud ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndid, miljööväärtuslikud alad, teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldised põhimõtted ning põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste asukoht. Põhjasadama territoorium, millele 10 kaebaja kaubaterminali rajamist taotleb, hõlmab ainult osa kogu üldplaneeringuga hõlmatud territooriumist. Kaebaja tugineb oma nõudes üldplaneeringu tühistamiseks väitele, et tema õigusi on rikutud poolelioleva P.S. AS-i detailplaneeringu arvestamata jätmisega üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel. Kohus leiab, et kaebuse esitaja seisukohal, mille kohaselt oleks Paldiski Linnavolikogu pidanud üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel arvestama tema poolt esitatud detailplaneeringuga, puudub õiguslik alus. Riigikohus on oma 12.12.2001 otsuses kohtuasjas 3-3-1-15-01 rõhutanud, et planeeringu koostamine, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega. Detailplaneeringu algatamine ning isegi vastuvõtmine ei anna kellelegi mingil juhul alust loota, et menetlemisel oleva detailplaneeringuga kõigis teistes planeerimismenetlustes kindlasti arvestatakse ning detailplaneering algatatud või isegi vastu võetud kujul ka kehtestatakse. Samal ajal peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja poolt vaidlustatud otsusega kehtestatud üldplaneering ei välista kuidagi kaebaja poolt taotletava kaubaterminali rajamist. Seda on kinnitanud ka vastustaja. Üldplaneeringu kohaselt on kaubaterminali rajamine endiselt päevakorras (sellele on viidatud ka üldplaneeringu seletuskirjas) ning P.S. AS-i kaubaterminali detailplaneeringu koostamine ja menetlemine käesoleval ajal jätkub. Seega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigust detailplaneeringu koostamiseks ja korraldamiseks vastavalt 27.05.2003 Paldiski Linnavalitsuse ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud lepingule.
  3. Kaebaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et detailplaneeringu objektiks olev kaubaterminal on olulise ruumilise mõjuga objekt, mille asukoha valikuks on

§ 8lg 5 kohaselt vajalik üldplaneeringu koostamine.

Seega pidi kaebuse esitaja algusest peale arvestama asjaoluga, et kaubaterminali rajamiseks on lisaks detailplaneeringule vajalik ka üldplaneering (osaüldplaneering). Paldiski linna üldplaneering algatati tunduvalt varem kui detailplaneering, millega arvestamist üldplaneeringus kaebaja taotleb, ning selle menetlus oli detailplaneeringu algatamise hetkeks kestnud peaaegu 5 aastat ning jõudnud lõppjärku. Detailplaneeringu vastuvõtmise ajaks juba üle kuue aasta menetluses olnud üldplaneeringusse kaubaterminali rajamist käsitlevast detailplaneeringust tulenevate muudatuste sisseviimine oleks üldplaneeringu menetlust ebamõistlikult pikendanud ning selle kehtestamist põhjendamatult edasi lükanud.. Detailplaneeringu lahendusega arvestamine oleks samuti kaasa toonud täiendava ajakulu seoses vajadusega algatada maakonnaplaneeringu muudatus. Harju maavanem on oma 05.07.2004 kirjas juhtinud tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringuga arvestamine üldplaneeringus vajab kindlasti Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu muutmist. Sellise muutmisettepaneku ja vastava muudatuse tegemise aeg oleks üldplaneeringu menetlust veelgi pikendanud. 16. Kaebaja on kohtule esitanud omavahel vastuolus olevaid nõudeid. 09.08.2005 esitatud kaebuses sisalduva nõude kohaselt palub kaebaja kohustada vastustajat algatama osaüldplaneeringut, mis määraks kaebuse esitaja poolt rajatava kaubaterminali asukoha. Paldiski Linnavolikogu on kaebuse esitaja vastava nõude sisuliselt rahuldanud, algatades oma 01.12.2005 määrusega nr 2 Paldiski linna osaüldplaneeringu, mis käsitleks P.S. 11 AS-i poolt rajatava võimaliku kaubaterminali asukoha valiku tegemist. Seega on kaebaja poolt esitatud esialgse kohustamisnõude alus sisuliselt ära langenud. 06.01.2006 esitatud kaebuse täienduses palub kaebaja nimetatud linnavolikogu määruse tühistada, väites, et viidatud määrus on ebaselge ja õigusvastane. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega määruse ebaselguse kohta. Vastavalt

§ 8

lg 1 koostatakse üldplaneering kas kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. On loogiline, et kogu kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle osa kohta kehtestatava planeeringu eristamiseks kasutatakse vastavalt termineid üld- ja osaüldplaneering. Asjaolu, et seaduses mõistet “osaüldplaneering” otse kasutatud ei ole, ei välista selle kasutamist kohaliku omavalituse aktis, kui selle sisu peaks seaduses planeeringu kohta sätestatut arvestades olema üldiselt arusaadav. See, et vastustaja kasutas kantseliitliku "Planeerimisseaduse § 8 lg 1 kohane üldplaneering linna territooriumi osa kohta" asemel ökonoomset ja arusaadavat mõistet "osaüldplaneering", ei anna alust väita, et määrus on ebaselge. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kaebajal puudub õigus Paldiski Linnavolikogu 01.12.2005 määruse nr 2 vaidlustamiseks, kuna see ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Riigikohus on oma 18.02.2002 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-8-02 leidnud, et planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt. Nimetatud põhjustel ei ole võimalik eraldiseisvalt vaidlustada planeeringu algatamise korraldust. Sellest tulenevalt ei kuulu kaebaja Paldiski Linnavolikogu 01.12.2005 määruse nr 2 tühistamise nõue rahuldamisele. 17. Kohtumenetluse käigus loobus kaebuse esitaja oma nõudest tühistada Paldiski Linnavolikogu 06.10.2005 otsus nr 132 osas, millega lõpetati Paldiski Linnavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 54 algatatud P.S. AS-i kaubaterminali detailplaneeringu menetlus, kuna 01.12.2005 võttis Paldiski Linnavolikogu vastu otsuse nr 4, millega tunnistas Paldiski Linnavolikogu 06.10.2005 otsuse nr 132 „Detailplaneeringu menetluse lõpetamine“ tagasiulatuvalt kehtetuks. Seega kuulub kaebuse menetlus nimetatud nõude osas HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel lõpetamisele. Ülejäänud osas tuleb P.S. AS-i kaebus jäta rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja enese kanda. Sirje Tromp Kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.