2-05-4974/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16.05.2006.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-4974 (vana nr 2/31-19879705) Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi J.S vastu viiviste 3226,37 ja viiviste 3226,37 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja – OÜ Aktiva Finants (reg kood 10746479, asukoht Jõe 3,Tallinn), esindaja AS Julianuse Inkasso Agrntuur S.E isikus Kostja – J.S Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista J.Slt 3697,59 ( kolm tuhat kuussada üheksakümmend seitse krooni ja 59 senti) OÜ Aktiva Finants kasuks. Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista J.Slt menetluskulu 882,64 (kaheksasada kaheksakümmend kaks krooni ja 64 senti) OÜ Aktiva Finants kasuks.
4. Välja mõista J.Slt menetluskulu 64,30 (kuuskümmend neli krooni ja 30 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja J.S 09.11.2000.a. Q-GSM lepingu, mille kohaselt hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad lisaks lepingule täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Q-GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimusi).
7. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitult ei täitnud ja kostja võlg hagejale oli 11.01.2002.a. seisuga 3226,37 krooni.
8. Kuna vastavalt Üldtingimustele pidi kostja arved tasuma 15 päeva jooksul nende saamisest ja kostja seda ei teinud, arvestab hageja tulenevalt Üldtingimuste VII peatükile lisaks põhivõlale ka viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
9. Tele2 Eesti AS loovutas 20.04.2005.a. nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja arvestab kostja võlga seisuga 18.06.2005.a. järgmiselt: põhivõlg 3226,37 krooni ja viivised 5129,12 krooni.
10. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla summas 3226,37 krooni ja viiviseid 3226,37 krooni, s.o. viivised põhivõla ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 560.- krooni ja õigusabikuludes summas 322,64 krooni.
11. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – poolte vahel sõlmitud Q-GSM lepinguga, Üldtingimustega, lepingu lõpetamise teatega kostjale, teatisega nõude loovutamisest ja hageja võlateatisega kostjale. Kostja seisukoht.
12. Kostja tunnistas hagi osaliselt, s.o. summas 791.- krooni telefonimaksete eest ja summas 1954,14 krooni kõneteenuste eest. Kostja lisas oma vastuväidetele maksekorralduse, millest on näha, et ta on kandud käesolevas tsiviilasjas kostja esindaja arvele võla kustutamiseks 2755,15 krooni.
13. Oma vastuväidetes hagile väitis kostja, et tema ei tunnista hageja nõuet leppetrahvi 500.krooni saamiseks ja viiviste väljamõistmiseks summas 3226,37 krooni. Kostja oli seisukohal, et kuna VÕS § 195 lg 2 kohaselt võib lepingupool vastavalt seadusele lepingu üles öelda, vabastab lepingu ülesütlemine lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuna kostjal oli lepingu ülesütlemise ajal Tele 2-le võlg 2755,14 krooni, puudub hagejal õiguslik alus pärast lepingu ülesütlemist temalt viivist ja leppetrahvi nõuda. Lisaks nimetatule ei selgu kostja arvates hagiavalduse lisadest millise lepingu sätte järgi hageja viiviseid nõuab. Hagile lisatud Üldtingimused hakkasid kehtima alates 04.10.2001.a. ega saa nõuda poole vahel sõlmitud lepingule mis sõlmiti 09.11.2000.a. Hageja seisukoht kostja vastusele. 2
14. Vastuseks kostja vastusele teatas hageja, et jääb oma nõude juurde välja mõista kostjalt 3226,37 krooni viivist + 500.- krooni leppetrahvi selle eest, et kostja telefoni ei tagastanud. Hageja esitas täiendavalt dokumentaalse tõendina Üldtingimused, mis kehtisid lepingu sõlmimise ajal poolte vahel. Kohtuotsuse põhjendused.
15. Kohus tegi 26.aprillil 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
16. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt kuna kostja on osaliselt hageja nõudest pärast hagi esitamist rahuldanud ja hageja sõnaselgelt oma nõuet kostja vastu vähendanud ei ole. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 mis sätestasid, et kõik kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Seega kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele tsiviilkoodeksi, mitte võlaõigusseaduse sätted nagu kostja ekslikult oma vastuväidetes osundas.
17. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Q-GSM leping oli hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud. Hageja on esitanud nõude kostja vastu võla väljamõistmiseks summas 3226,37 krooni ning võlg koosneb telefonimaksetest summas 791.- krooni, kõneteenustest 1954,14 krooni ja leppetrahvist 500.- krooni. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning esitas kohtule ka tõendi mis kinnitab, et ta on võla kustutamiseks tasunud hageja esindaja arvele 2755,15 krooni ning seletas, et tasutu on võlg telefonimaksete ja kõneteenuste eest, leppetrahvi ta nõus maksma ei ole kuna pooltevahelised õigussuhted lõppesid hageja poolt lepingu lõppemisega. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited hagile ei saa olla aluseks jätta temalt hagetav leppetrahv põhivõlana välja mõistmata. Kostja eksib kui leiab, et pärast lepingu lõpetamist temaga ei ole hagejal õigus temalt nõuda ei leppetrahvi ega viivist. Kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 191 lg 1 sätestas leppetrahvi mõiste. Nimetatud seadusesätte kohaselt oli leppetrahviks, sealhulgas trahviks ja viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kuna kostja oli kohustatud talle subsideeritud hinnaga müüdud telefoni tagastama juhul kui temaga lõpetatakse leping enne tähtaega ja kostja telefoni ei tagastanud ning leping talle ennetähtaegselt üles öeldi, on hageja õigustatud nõudma kostjalt selle eest ka leppetrahvi. Arvestades kostja poolt pärast hagi esitamist hageja esindajale tasutut, kuulub kostjalt hageja kasuks põhivõla katteks väljamõistmisele kohtuotsusega veel 471,22 krooni (3226,37- 2755,15).
18. Kohus on seisukohal, et tulenevalt juba punktis 12 osundatud TsK § 191 lg 1 sätestatust ja § 192 ja § 231 lg 1 sätestatust on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist põhivõla ulatuses. Hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et kostja on ja oli arvete tasumisega viivituses. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Viivise suurus on kokku lepituid Üldtingimustes, mis on lepingu lahutamatuks lisaks ning mille kohus hagi tõendamiseks kohtule dokumentaalse tõendina ka esitas . Kohtukulud. 3 Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560.- krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja õigusabikulu 322,64 krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 64,30 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtunik 4