KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1121 Haldusasi J.K.’i kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskus

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri J.K.’ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on J.K.’il õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades kohtumääruse ja kohtu tagastatud dokumendid (

§ 11lg 8, § 31 lg 3 ja 6).

KOHUS LEIAB:

2. juuni 2006 määruses kohus leidis, et kaebuse läbivaatamine kuulub põhimõtteliselt Tallinna Halduskohtu pädevusse. Kuna kaebusest ei selgunud aga kaebuse esitamise eesmärk ja seetõttu vajas täpsustamist ka kaebuse taotlus, siis ei saanud kohus kaebust menetlusse võtta ja jättis selle käiguta. Kaebuse esitaja pidi puudused kõrvaldama 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest.
3. Kaebusest nähtuvalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo 26.11.2004 otsusega nr 12119 peatati kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus liiklusseaduse § 413 lg 8 alusel 24 kuuks otsuse tegemisest arvates. Kaebaja vaidlustas halduskohtus ARK-i otsuse, paludes see tühistada. Tallinna Halduskohtu 16.12.2004 määrusega, mis jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 määrusega nr 3-3-1-11-05, peatati ARK Tallinna büroo 26.11.2004 otsuse nr 12199 täitmine kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohtu 17.06.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja vaidlustas halduskohtu otsuse ringkonnakohtus. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.03.2006 otsusega haldusasjas nr 3-04-433 apellatsioonkaebuse osaliselt, leides, et ARK 26.11.2004 otsus nr 12119 on õigusvastane osas, millega nähti ette kaebaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks kui kuueks kuuks, ning selles osas tühistas halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus ei jaganud kaebaja esindaja kohtuistungil väljendatud seisukohta vaidlusaluse otsuse kehtivuse lõppemisest kohtuvaidluse lõppemisel ja otsuse täitmise võimatusest. Kaebaja on vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse Riigikohtus, kus käesolevaks ajaks ei ole tehtud otsust asja menetlusse võtmise kohta. Kaebaja on pöördunud 04.05.2006 teabenõudega ARK-i poole, paludes vastust kahele küsimusele: 1) kas ARK peatab Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2006 otsuse haldusasjas nr 3-04433 jõustumisel kaebaja juhtimisõiguse; 2) kui jah, siis kas ARK nõuab kaebajalt peale juhtimisõiguse peatamise tähtaja möödumist liiklusteooria ja sõidueksami sooritamist. ARK on 08.05.2006 kirjaga vastanud kaebaja teabenõudes esitatud küsimustele. Kaebaja palub 05.06.2006 kohtule esitatud kaebuses: 1) tühistada ARK 08.05.2006 kirjas nr 81/06/13850-2 sisalduv otsus, et ARK 26.11.2004 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 12119 kehtivus ei ole lõppenud; 2) tunnistada, et ARK otsuse alusel ei saa kaebaja juhtimisõigust peatada, sest selle otsuse kehtivus on lõppenud.
4. Arvestades ülaltoodut kohus eelnimetatud määruses viitega

§ 4

lg-tele 1 ja 2 selgitas kaebajale, et ARK 08.05.2006 vastuskirja nr 8-1/06/13850-2 näol ei ole tegemist haldusaktiga

§ 4

lg 1 tähenduses, sest nimetatud kirjaga ei anta kaebajale ühtki õigust ega panda kohustust. Nimetatud kirja näol on tegemist ARK-i tegevusega, mis on käsitletav (teabe)toiminguna. Seega ei saa kaebaja kohtus vaidlustada ARK-i kirja kui haldusakti, vaid kui ARK-i poolt teostatud toimingut, taotledes selle õigusvastasuse kindlakstegemist, mitte aga tühistamist, kuna toimingut ei saa tühistada. Toiming on haldusorgani tegevus avalik-õiguslikus suhtes, mis ei kujuta endast haldusakti, teisisõnu tegevus, mis ei ole suunatud õiguslike tagajärgede tekitamisele. Taotledes aga mingi toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist peab kaebaja kaebuses märkima, milles seisneb tema põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks (

§ 6

lg 3 p 1, § 10 lg 3), sest õigusvastasuse kindlakstegemine on fakti tuvastamine, mis iseenesest ei anna kaitset kaebaja õigustele. Vastustaja ei ole sellise konstateeringu alusel kohustatud asja uuesti läbi vaatama, tegema uue toimingu vms. Õigusvastasuse tuvastamine saab olla põhjendatud, kui kaebaja soovib sellise kohtulahendiga, millega on tuvastatud kohtu poolt toimingu õigusvastasus, midagi saavutada. Selleks võib olla näiteks soov esitada hiljem kahjuhüvitamise nõue vastustaja vastu. Kaebajal tuli kaebust täiendada ja selgusele jõuda, millise taotluse ta kohtule soovib esitada, kui kaebaja soovib kohtus vaidlustada ARK-i 08.05.2006 vastuskirja nr 8-1/06/13850-2 kui toimingut, siis tuli selline taotlus ka kirjalikult kohtule esitada, märkides kaebaja põhjendatud huvi tuvastamistaotluse esitamiseks. Kohus toimingu (kaebajale vastamine) õigusvastasuse tuvastamisel peab selgusele jõudma, kas ARK-i toiming oli kooskõlas seadustega või mitte. Samas kohus märkis, et kaebajal tuleb enne sellise taotluse esitamist kaaluda, kas tuvastamistaotluse esitamine on üldse otstarbekas ja põhjendatud. Tuvastamiskaebuse esitamine oleks põhjendatud, kui ARK ei oleks kaebajale seaduse nõuete kohaselt vastanud või oleks teinud seda näiteks osaliselt, jättes vastamata kaebaja teabenõudes esitatud mõnele küsimustele, sel juhul saaks kohus kohustada vastustajat kaebajale nõuetekohaselt vastama. Asja materjalidest aga nähtub, et ARK on kaebaja teabenõudes esitatud küsimustele vastanud. Samuti on esitatud kaebus sisuliselt seotud Riigikohtus menetlusluba ootava asjaga, kus kaebaja vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu 31.03 2006 otsuse, millega ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 17.06.2005 otsuse haldusasjas nr 3-2623/2004 ja rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus, nagu eelnevalt viidatud, on võtnud seisukoha ka küsimuses, mida kaebaja soovib käesoleva kaebusega vaidlustada. Kui Riigikohus nõustub ringkonnakohtu järeldustega, siis on veelgi enam küsitav ARK-i vastuskirjas avaldatud sama seisukoha vaidlustamine. Seega 2 kaebajal tuli kaaluda käesoleva kaebuse mõttekust, vajadusel aga oma kaebust täiendada ja esitada kohtule

§ 6nõuetele vastav taotlus, mida kohus saaks menetlema hakata.

4. Kaebaja on väljastusteatest nähtuvalt saanud kohtumääruse ärakirja kätte 10.06.2006, kuid tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani ei ole ta kohtule vastanud ega kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kohus teeb sellest järelduse, et kaebaja on kaalunud tuvastamistaotluse esitamise otstarbekust ja põhjendatust ning jõudnud selle alusel järeldusele, et käesoleva kaebuse esitamisel ei ole mõtet. Järelikult tuleb kaebus tagastada läbivaatamatult. Kohus hoiatas ülalviidatud määruses, et puuduse tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult (

§ 11lg 3).

Seega on kaebaja teadlik kohtumääruse tähtaegse täitmata jätmise tagajärgedest. Samas

§ 11

lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Hurma Kiviloo Kohtunik 3