KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-404 Haldusasi P.A. kaebus AS Falck Eesti viivistasu otsuste tü

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades kohtumääruse ja kohtu tagastatud dokumendid (

§ 11lg 8, § 31 lg 3 ja 6).

KOHUS LEIAB: 1. 09.03.2006 kohtumääruses kohus tõdes, et esitatud tühistamistaotluste läbivaatamine kuulub põhimõtteliselt Tallinna Halduskohtu pädevusse ja on esitatud

§-s 9 lg 3 sätestatud tähtajal (kaebus on kohtusse saabunud 27.02.2006). Samas olid kaebuses kõrvaldatavad puudused, mille tõttu jättis kohus kaebuse käiguta.

1. Kuna kohtusse pöördumise eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, siis tuli kaebajal esitada dokumendid, millest nähtub kaebaja seotus sõidukitega Peugeot (reg märk xxxxxx) ja Audi (reg märk xxxxxx), milliste suhtes tehtud viivistasu otsuseid kaebaja kaebuses vaidlustada on soovinud. Kaebajal tuli kohtule esitada iga haldusakti vaidlustamiseks eraldi iseseisev kaebus ja tasuda igalt kaebuselt riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 91 kohaselt 14 krooni ja 40 senti. Kaebajal tuli täpsustada, miks ta leiab, et vaidlustatud viivistasu otsused on õigusvastased ja miks kaebaja leiab, et ta on tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmisest vabastatud.
2. 17.04.2006 sai kohus kaebaja vastuse 09.03.2006 kohtumäärusele. Kaebaja esitas küll kohtule iga viivistasu otsuse vaidlustamiseks eraldi kaebuse, kuid samas jättis kõrvaldamata mitmed olulised puudused, mille tõttu kohus jättis kaebuse
3. mai 2006 määrusega veelkord käiguta.
5. mai 2006 määruses kohus märkis: „Kaebajal tuli selgitada, milles seisneb tema subjektiivsete õiguste rikkumine seoses vaidlustatud viivistasu otsustega sõidukite Peugeot (reg märk xxxxxx) ja Audi (reg märk xxxxxx) kohta, kuna kaebusest ja sellele lisatud dokumentide koopiatest ei nähtunud, milline puutumus on P.A.’l nimetatud sõidukitega. Liiklusseaduse § 502 lg 2 kohaselt viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Kaebaja on vastuses küll märkinud, et kasutab nimetatud sõidukeid seoses tööülesannete täitmisega, kuid lisatud volituste koopiad ei tõenda, et kaebaja on sõidukite kasutaja kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning ei ole esitatud dokumente, millest nähtuks, et kaebaja on kantud liiklusregistrisse selliselt, et talle laieneks nimetatud sõidukitele tehtud viivistasu otsuste maksmise kohustus. Seega tuleb kaebajal täpsustada, millisel õiguslikul alusel ta leiab, et tema on õigustatud esitama kaebused kohtule viivistasu otsuste vaidlustamiseks. Asjaolu, et kaebaja elab Tallinnas Ravi tänaval ja maja nr 17 elanikel on probleeme seoses sõidukite parkimisega, ei tähenda veel, et vaidlustatud viivistasu otsused on õigusvastased ja rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole täpsustanud, miks ta leiab, et need otsused on õigusvastased ja miks ta leiab, et ta on vabastatud linna tasulisel parkimisalal parkimise eest parkimistasu maksmisest. Kaebuse täiendusest võib aru saada, et
6. a lõpus on muudetud Ravi tänaval parkimiskorda, millega on muudetud Ravi tänava elanike jaoks oma kodu juures parkimine tasuliseks. Võib-olla rikub kaebaja subjektiivseid õigusi hoopis nimetatud korra muutmine, mitte aga viivistasu otsused, mis eeldatavasti lähtuvad vastava korra muudatusest?“
7. Kohus märkis ülalmärgitud korduvas käiguta jätmise määruses viitega 09.03.06 kohtumäärusele, et iga esitatud kaebuse eest tuleb RLS § 37 lg 91 kohaselt tasuda iga 480 kroonise viivistasu otsuse vaidlustamisel 14 krooni ja 40 senti. „Kaebaja on esitanud kohtule 8 koopiat Hansapanga 13.04.2006 maksekorraldustest, millede kohaselt on A. Mölder tasunud kaheksal korral P.A. kaebuste eest 10.00 krooni riigilõivu Tallinna Halduskohtu kontole, kuigi maksekorralduste selgitustest ei nähtu, milliste viivistasu otsuste vaidlustamiseks esitatud kaebuste eest riigilõiv on tasutud. Kuna kaebaja on 28.02.2006 (kviitung nr 31) esialgse kaebuse kohtule esitamisel tasunud riigilõivu 14 krooni ja 40 senti, kaebaja on kohtus vaidlustanud aga kokku 9 erinevat viivistasu otsust, siis tuleb kaebajal täiendavalt tasuda 14 krooni ja 40 senti iga kaheksa viivistasu otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebuse eest, esitades kohtule dokumentide koopiad, millede alusel on võimalik kindlaks teha, milliste viivistasu otsuste (maksekorralduses märkida otsuse nr) vaidlustamiseks esitatud kaebuste eest riigilõiv on täiendavalt tasutud.“ Ühtlasi kohus juhtis kaebaja tähelepanu

§ 10

lg-le 5 ja märkis, et kuna kaebaja ei ole kaebuse täienduses esitatud iseseisvalt vormistatud kaebuste teisi eksemplare koos lisadega korrektselt kohtule esitanud (lisatud on vaid mõne üksiku dokumendi koopia), tuleb need täiendavalt esitada, sest need kuuluvad edastamisele vastustajale kaebuse kohta kirjaliku seletuse saamiseks. 6. Kaebaja on väljastusteatest nähtuvalt saanud kohtumääruse kätte 10.05.2006, kuid tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani ei ole ta kohtule vastanud ega kaebuse puudusi kõrvaldanud. Vaidlustatud viivistasu otsuste õigusvastasuse ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise selgitamata ning riigilõivu nõutaval määral tasumata jätmine on kaebuste nii olulised puudused, et need ei võimalda kaebusi menetlusse võtta ja

§ 12lg 1 nõuete kohaselt menetleda.

Järelikult tuleb kaebus tagastada läbivaatamatult. Kohus hoiatas ülalviidatud 02. mai 2006 määruses, et puuduste tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult (

§ 11lg 3).

Seega on kaebaja teadlik kohtumääruse tähtaegse täitmata jätmise tagajärgedest. Samas

§ 11

lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Hurma Kiviloo kohtunik 2