3-06-639/4

3-06-639 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tallinn Haldusasja number 3-06-639 Haldusasi M.V.i kaebus Tallinna Linnavolikogu 12.06.
3. a. otsusega nr 202 kehtestatud detailplaneeringu nr 004350 tühistamiseks Väike-Patarei 13 ja Väike-Patarei 15 ehituskeeluvööndeid puudutavas osas. Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitaja: M.V. Esindaja: v.adv. Andres Hallmägi Vastustaja: Tallinna Linnavolikogu Esindaja: Jaan Lindsaar Kolmandad isikud: R.K. OÜ ja OÜ K.C. Esindaja v.adv.Mart Sikut esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 1.Lõpetada haldusasja menetlus HkMS § 12 lg 3 alusel
4. Sekretäril saata menetlusosalistele teadmiseks käesoleva määruse ärakiri ja teiste menetlusosaliste seisukohad. Käesoleva määruse peale võib protsessiosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. I ASJAOLUD
5. M.V. esitas 28.03.
6. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Linnavalitsuse 23.02.
7. a. kirjas väljendunud tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist ning kohustamist Tallinna Linnavolikogu 12.06.
8. a. otsusega nr 202 kehtestatud detailplaneeringu nr 004350 muutmiseks. 19.04.
9. a. täpsustas M.V. oma nõuet ning taotles täiendavalt Tallinna Linnavolikogu 12.06.
10. a. otsusega nr 202 kehtestatud detailplaneeringu nr 004350 tühistamist Väike-Patarei 13 ja Väike-Patarei 15 ehituskeeluvööndeid puudutavas osas. Kaebuse kohaselt esitas M.V. 20.01.
11. a. Tallinna Linnavalitsusele taotluse parandada detailplaneeringus nr 004350 esinev viga, mille kohaselt on kõnealuse detailplaneeringu järgi talle kuuluva kinnistu ehituskeeluala naaberkinnistuste omadega võrreldes põhjendamatult suur. Nimetatud kirjas märkis kaebuse esitaja, et detailplaneering sai talle „käesoleval nädalal juhuslikult teatavaks.” Tallinna Linnavalitsus vastas eelnimetatud taotlusele 23.02.
12. a. kirjaga nr ÜP-1-16/361, keeldudes 1 detailplaneeringu muutmisest ning märkides muuhulgas, et linnavalitsuse hinnangul ei toonud kõnealune detailplaneering Väike-Patarei 13 omanikele kaasa PlanS § 27 lg 5 p 2 sätestatud kitsendusi, mille ilmnemisel tulnuks planeeritava kinnisasja omanikku planeeringu kehtestamisest teavitada.
13. 03.05.2006.a. määruses analüüsis kohus täiendatud kaebuses sõnastatud nõudeid kaebuse motiividest ja taotletavast eesmärgist lähtuvalt ning asus seisukohale, et sisuliselt on tegemist detailplaneeringu nr 004350 osaliseks tühistamiseks esitatud kaebusega. Kohus leidis samas määruses, et M.V.i kaebus on kohtule esitatud tähtaja rikkumisega, kuivõrd kaebusest nähtuvalt sai kaebuse esitaja detailplaneeringust teada ajavahemikul 16.-
14. jaanuaril, ent kaebus esitati kohtule alles
15. märtsil. II TAOTLUS JA PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD
16. M.V. esitas 22.05.
17. a. kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, märkides, et esmakordselt kuulis ta detailplaneeringu väidetavast olemasolust 17.01.2006.a, mil nägi, et naaberkinnistul võetakse maha puid ning olukorra selgitamiseks vestles naaberkinnistu uue omaniku esindaja A.R.aga, kes näitas talle projekti ja väljavõtet detailplaneeringust. Detailplaneeringuga tutvumiseks linnavalitsuses oleks olnud esimene võimalus alles 23.jaanurail, kuivõrd linnavalitsuses on vastuvõtuaeg üksnes esmaspäeviti ning nõutavad koopiad saab linnavalitsusest kätte veel nädala võrra hiljem. Olemata detailplaneeringuga veel tutvuda saanud pöördus M.V. 20.01.
18. a. eespoolnimetatud taotlusega linnavalitsuse poole, kuivõrd uskus, et detailplaneeringus esineb ilmne viga ning taotles kehtestatud detailplaneeringu osalise tühistamise ja muutmise algatamist. Linnavalitsus aga keeldus sellest oma 23.02.
19. a. kirjas.
20. Vastustaja Tallinna Linnavolikogu leiab kohtule esitatud kirjalikus seletuses, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning tähtaja ennistamiseks puudub alus. Esiteks on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaega tuleks lugeda planeeringu kehtestamise kohta üleriigilises päevalehes teate avaldamise kuupäevast ehk 17.06.2003.a. Samuti leiab vastustaja, et kaebuse esitaja oleks pidanud planeeringust teadma ka seetõttu, et planeeringu koostamisest oli AS Arhitektuuribüroo Eek ja Mutso kirjalikult teatntud Väike-Patarei 13 teisele kaasomanikule T.V.le. Lisaks märgib vastustaja, et kaebuse esitaja oleks pidanud planeeringu olemasolust teada saama ka seeläbi, et ajavahemikus
21. aasta juunist kuni
22. aasta detsembri alguseni rekonstrueeriti vaidlusaluse planeeringu alusel kaebuse esitaja teisel naaberkrundil olevat hoonet. Viimaks leiab vastustaja, et isegi kui kaebuse esitaja sai detailplaneeringu olemasolust tõepoolest teada alles ajavahemikus 16.-
23. jaanuarini, oleks tegemist mõjuva põhjuseta kaebetähtaja rikkumisega, kuivõrd ei nähtu objektiivset asjaolu, mis oleks kaebuse esitajal takistanud varem kohtu poole pöördumist. Vastustaja selgitab muuhulgas, et Tallinna Linnaplaneerimise Ametis toimub vastuvõtt ka neljapäeviti.
24. Kolmandad isikud R.K. OÜ ja OÜ K.C. leiavad, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust, märkides, et detailplaneeringu koostamisel ja avalikustamisel on seadust järgitud ning ajalehes „Postimees“ planeeringu kehtestamise kohta teate avaldamisest arvates tuleb kaebuse esitaja lugeda detailplaneeringust teada saanuks. Lisaks leiavad kolmandad isikud väära olevat kaebuse esitaja väite, mille kohaselt sai viimane detailplaneeringust teada alles 17.01.
25. a. kui naaberkinnistul hakati puid maha võtma. Kolmas isik selgitab, et juba
26. aasta detsembris oli R.K. OÜ juhatajal A.R.al korduvalt kontakt kaebuse esitajaga, kellele A. Rätsep selgitas ka ettevõtte plaane ning näitas olemasolevat dokumentatsiooni. III KOHTU SEISUKOHT 2
27. Kohus leiab, et M.V.i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kaebetähtaja möödalaskmiseks ei nähtu mõjuvat põhjust. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsust võimalik vaidlustada igaühel ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 12 lõikest 3 tulenevalt rahuldab halduskohus möödalastud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul, kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kaebuse esitamist ei saa mõistlikult eeldada muuhulgas juhul kui kaebuse esitaja on asunud oma õigusi kaitsma muul moel ning tal on põhjendatud lootus, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida või see heastada teisel teel kui kaebusega kohtu poole pöördudes.
28. Kaebuse esitaja sõnul tutvus ta naaberkinnistule ehitatava hoone projekti ja detailplaneeringu lehega, mille kohaselt väideti talle naaberkrundi ehituskeeluvööndiks olevat 3 meetrit, 17.01.
29. a. Seega kõige hiljem hakkas PlanS § 26 lõikes 1 sätestatud ühekuuline tähtaeg kulgema nimetatud kuupäevast ning kaebuse esitaja oleks halduskohtusse pidanud pöörduma hiljemalt
30. aasta
31. veebruaril. Kaebusega on M.V. halduskohtusse pöördunud aga alles
32. märtsil seega ligi 40 päeva pärast tähtaja möödumist. Kohtu hinnangul ei anna kaebetähtaja ennistamiseks antud juhul alust kaebuse esitaja väide, et esimene võimalus detailplaneeringuga linnavalitsuses tutvuda oleks olnud alles
33. jaanuaril ehk detailplaneeringu olemasolust teadasaamise päevale järgneval esimesel esmaspäeval. Seejuures ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas linnavalitsuse vastuvõtuajad olid üksnes esmaspäeviti või toimusid linnaplaneerimise ametis vastuvõtud ka neljapäeviti, nagu märgib vastustaja. Oluline on antud juhul see, et ei kaebusest ega sellele täiendustest ei nähtu, et kaebuse esitaja üldse linnavalitsuses detailplaneeringuga tutvumas oleks käinud. Sellest tulenevalt ei saa väita, et detailplaneeringuga tutvumine linnavalitsuses oleks M.V.ile kaebuse esitamise seisukohast üleüldse vajalik olnud ning seega ei saanud varasema detailplaneeringuga linnavalitsuses tutvumise võimaluse puudumine kaebuse tähtaegset esitamist takistada. Lisaks sellele märgib kohus, et ka juhul, kui kaebuse esitaja oleks linnavalitsuses detailplaneeringuga tutvunud
34. jaanuaril, oleks talle jäänud piisavalt aega kaebuse tähtaegseks esitamiseks.
35. Kohus leiab, et saades teada enda õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti olemasolust, peab kaebuse esitaja kaebetähtaja jooksul tegema kõik mõistlikult võimaliku selleks, et kaebuse esitamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada. Käesoleval juhul ei nähtu aga üldse, et kaebuse esitaja kaebuse esitamiseks tema enda hinnangul vajalikke asjaolusid oleks välja selgitama asunud. Kohus märgib siinkohal, et soovi korral oleks kaebuse esitajal olnud võimalik haldusorganilt kõik talle vajalikud avalikud dokumendid saada avaliku teabe seaduses sätestatud korras ning ühekuune kaebetähtaeg on selleks igal juhul piisavalt pikk.
36. Kuigi kaebetähtaja ennistamise taotlusest ei selgu üheselt, mida peab kaebuse esitaja silmas väitega, et ta oli „täiesti kindel, et tegu peab olema ilmselge veaga,” ei saa kaebuse esitaja selline isiklik seisukoht olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kohtu hinnangul ei olnud kaebuse esitajal mingit põhjust eeldada, et teda häiriv konkreetne planeeringulahendus (naaberkrundi ehituskeeluvööndi laius) on planeeringusse sattunud näiteks ekslikult ja/või et Tallinna Linnavalitsus algatab tema taotlusel planeeringu muutmise. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebuse esitaja ilmselgelt vääralt hinnanud oma õiguste kaitse võimalusi 3 ning ei saa väita, et M.V. oleks asunud oma õigusi kaitsma, mõistlikus lootuses, et talle tekkinud kahjulik tagajärg on võimalik likvideerida muul moel, kui kaebusega kohtu poole pöördudes. Käesoleval juhul ei ole kahtlust ,et kaebuse esitaja sai sellest, et konkreetne planeeringulahendus ehituskeeluvööndite küsimuses teda ei rahulda, teada hiljemalt 17.01.2006.a. Seepeale oleks kaebuse esitaja pidanud PlanS §-s 26 lõikes 1 sätestatud tähtaega teades aktiivselt oma õiguste kaitsele asuma, ent seda kaebuse esitaja teinud ei ole. Kaebuse esitaja väidetav lootus, et teda mitterahuldav planeeringulahendus tema taotluse alusel muudetakse, ei saa, arvestades planeeringute menetlemise, sealhulgas kehtestatud planeeringute muutmise menetlemise üldist korda, pidada mingil juhul mõistlikuks ega kaebetähtaja ennistamiseks alust andvaks.
37. Kohtu hinnangul saab haldusorganile isikut mitterahuldava haldusakti muutmise või tühistamise taotluse esitamist kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena vaadelda juhul, kui isikul sai tõepoolest tekkida mõistlik ja põhjendatud lootus sellise õiguste kaitse viisi tõhususes. Seda eelkõige juhul, kui haldusorgan enne halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõppemist annab isikul selge signaali, et tekkinud erimeelsus on võimalik kohtuväliselt lahendada. Juhul kui kaebetähtaeg tuleks ennistada igal juhul siis, kui kaebuse esitaja enne kaebuse esitamise tähtaja lõppu mõnegi toimingu oma õiguste kaitsele asumiseks tegi, muutuks seaduses kaebetähtaja sätestamine sisuliselt mõttetuks. Kohus leiab, et käesoleval juhul oleks M.V., nähes, et linnavalitsus talle kaebetähtaja lõpu lähenedes midagi vastanud ei ole, igal juhul pidanud pöörduma kohtu poole, mitte aga jääma lootma halduse poolt antavale positiivsele lahendusele.
38. Kohus leiab samuti, et käesoleval juhul tuleb kaebetähtaja järgimise küsimusse suhtuda seda rangemalt, et haldusasja materjalidest nähtuvalt on planeeringu kehtestamise, samuti sellele eelnenud detailplaneeringu menetlusetappide kohta avaldatud teated ajalehtedes ning vastustaja ja kolmandate isikute väidete kohaselt pidi kaebuse esitaja, isegi kui ta ei olnud ajalehtedes avaldatud teadete põhjal detailplaneeringu kehtestamisega kursis, veelgi varem aru saama detailplaneeringu kehtestamist. Kuivõrd kohus leiab, et kaebetähtaeg on mööda lastud ka juhul kui eeldada, et kaebuse esitaja sai detailplaneeringust teada alles 17.01.
39. a. ning et ka sellisel juhul ei ole tähtaja ennistamiseks alust, ei asu kohus eraldi hindama seda, kas kaebuse esitaja pidi detailplaneeringust varem teada saama või mitte, ent igal juhul tuleb asuda seisukohale, et planeeringualal toimunud praktilistest muutustest (kõrvalkrundil Jahu 12/Vana-Kalamaja 34 toimuv lammutamis- ja ehitustegevus, võsa mahavõtmine VäikePatarei 15 krundil
40. aasta detsembris) tingituna ei saanud uue detailplaneeringu kehtestamine iseenesest tulla kaebuse esitajale täieliku ootamatusena. Arvestades eeltoodut ning sedagi, et kõnealune detailplaneering oli kehtestatud juba ligi kaks ja pool aastat varem, oleks kaebuse esitaja pidanud oma õigusi märksa intensiivsemalt kaitsma asuma. Selle asemel valis kaebuse esitaja oma õiguste kaitseks aga sisuliselt kõige ebakindlama viisi – taotledes linnavalitsusest diskretsiooniotsuse tegemist – ning seda ei saa kohtu hinnangul vaadelda kaebetähtaja ennistamiseks alust andva objektiivse takistusena. Ühtegi muud põhjust, sealhulgas ühtegi tõeliselt objektiivset takistust tähtaegselt kohtu poole pöördumiseks, ei ole kaebuse esitaja oma taotluses välja toonud.
41. Tallinna Halduskohtu 03.05.2006.a. määrusega ( resolutiivosa p 4) peatas kohus kaebaja õiguste esialgseks kaitseks Tallinna Linnavolikogu 12.06.
42. a. otsusega nr 202 kehtestatud detailplaneeringu nr 004350 kehtivuse Väike-Patarei 13 ja Väike-Patarei 15 ehituskeeluvööndeid puudutavas osas. Sama määruse põhjendava osa punktis 6 tegi kohus viite HkMS § 12.1 lõikele 5, mille kohaselt kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni 4 kohtuotsuse või kaebuse tagastamise või asja lõpetamise määruse jõustumiseni, kui kohus ei määra lühemat tähtaega. Käesoleval juhul kohus lühemat tähtaega ei määranud.Kuna kohus käesoleva määrusega lõpetab menetluse, lõpeb ka esialgse õiguskaitse määrusest tulenev detailplaneeringu kehtivuse osaline peatamine käesoleva määruse jõustumisel ning eraldi määruse tegemiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpetamiseks vajadus puudub. Lea Kuuse Kohtunik 5