2-02-58/4

1 2 – 02 – 58 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „22“juunil 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 02 – 58 Tsiviilasi: Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi A M vastu 8 444.45 krooni soojavõla ja 740.- krooni kohtukulude nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas); Hageja lepinguline esindaja: V V (isikukood: xxx); Kostja: A M (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: V K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) iseseisva nõudeta III – isik: Osaühing Virgas (registrikood: xxx, asukoht: Keskallee 25, Kohtla – Järve linnas); Kohtuistungi toimumise aeg: „24“mai 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja, V V, kostja, A M ning tema lepinguline esindaja V K; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista A M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 3 576.21 krooni (kolm tuhat viissada seitsekümmend kuus krooni ja 21 senti) soojusenergia võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Tagastada A M kaja esitamisel Ida – Viru Maakohtu deposiitarvele tasutud kautsjon summas 700.- krooni (seitsesada krooni ja 00 senti). 2 Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ja A M endi kanda sellises ulatuses nagu menetlusosalised on neid kulusid tegelikkuses kandnud. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse A M vastu 8 444.45 krooni soojavõla ja 740.- krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et A M olles, vastavalt Ida – Viru Maakonna Hooneregistri tõendile nr.6788 05.novembrist 2001.a. korteri (vallasasjana), asukohaga: xxx, omanik on jätnud tasumata A M poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud A M igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „07“veebruar 2002.a. moodustub A M võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 8 444.45 krooni, mis on A M poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Asjaõigusseaduse §26 kohaselt peab asja omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. A M seda teinud ei ole ning A M on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 8 444.45 krooni. Palub hagi rahuldada. 17.oktoobri 2003.a. tagaseljaotsusega (tl.11-12) rahuldas Ida – Viru Maakohus hagi A M vastu ning mõistis A M välja Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kasuks 8 444.45 krooni soojusenergia võlga ja 740.- krooni kohtukulusid. A M esitas õigeaegselt kohtule kaja menetluse taastamiseks, tasus SEB Eesti Ühispanga 08.detsembri 2003.a. maksekorralduse alusel kohtu deposiitarvele 700.- krooni kautsjonit ning kohus taastas tsiviilasjas menetluse ning määras tsiviilasja kuulamisele kohtuistungile 11.augustil 2004.a. kell 10.00 Jõhvi kohtumajas, aadressiga: Narva mnt.11, Jõhvi linnas (tl.16-33). Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus vaidlustas protsessis iseseisva nõudeta III – isiku kaasamise, mille tõttu oli tsiviilasi menetlemisel Viru Ringkonnakohtus. Viru Ringkonnakohus 09.novembri 2004.a. määrusega (tl.55-56) jättis Aktsiaseltsi 3 Kohtla – Järve Soojus erikaebuse käesolevas tsiviilasjas rahuldamata ja Ida – Viru Maakohtu 26.aprilli 2004.a. määruse muutmata ning saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks Ida – Viru Maakohtusse. 15.veebruaril 2006.a. toimunud kohtuistungil (tl.104-105) taotles Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kohtuistungi edasilükkamist, kuna A M esitas uued tõendid ja uued arvestused, mille tõttu oli Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus vajalik täiendav aeg tõendites toodud uute asjaolude kontrollimiseks ning hagisumma võimaliku ümberarvestuse tegemiseks. Kohus rahuldas taotluse. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikus kajas kohtule (tl.17; 40) kostja, A M, tunnistab hagi osaliselt. Selgitab, et 26.septembril 2000.a. lõigati Osaühingu Virgas poolt A M korterist välja kaugküttesüsteem ning paigaldati samasse A M korterisse kaugküttesüsteemi asemele gaasikatel Ocean. A M teavitas 02.oktoobril 2000.a. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus kirjalikult kaugküttesüsteemi väljalõikamisest, aga samuti saatis A M Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus kirjalikud aktid kaugküttesüsteemi väljalõikamise ning gaasikatla Ocean paigaldamise kohta. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei aktsepteerinud nimetatud akte gaasiküttele ülemineku kohta ja esitas A M soojaarveid samas mahus kui ennegi. Alates 06.märtsist 2004.a. hakkas Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus aktsepteerima asjaolu, et A M on läinud üle gaasiküttele ning hakkas esitama arveid ainult 15% ulatuses varasematest arvete mahust, mida A M aktsepteerib ja on nõus tasuma. Taotles iseseisva nõudeta III – isikuna Osaühingu Virgas protsessi kaasamist, kuna Osaühing Virgas teostas küttesüsteemi ümberehitustööd ja paigaldas gaasikatla Ocean. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepinguline esindaja V V palus kohtuistungil hagi rahuldada ja A M välja mõista 8 444.45 krooni soojusenergia võlga ja 740.- krooni kohtukulu. Hageja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et kostja, A M, ei ole asunud tasuma oma soojavõlga ning kostja soojavõlg on kasvanud kuni 11 227.54 kroonini. Hagi suurendamise avaldust Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kohtule esitanud ei ole, mille tõttu palub Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses. Asus kohtuistungil seisukohale, et A M väited gaasiküttele ülemineku kohta alates 2000.a. oktoobri kuust ei ole tõendatud, kuna dokumendid gaasiküttele ülemineku kohta esitas A M Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus alles 2001.aastal. Kostja, A M ja tema lepinguline esindaja, V K, tunnistasid kohtuistungil hagi osaliselt ja palusid hagi rahuldada osaliselt summas 3 576.21 krooni. Ülejäänud 4 osas palusid A M ja tema lepinguline esindaja, V K, jätta hagi rahuldamata, kuna A M on läinud oma korteris üle gaasiküttele, mille tõttu ei tarbi A M Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt toodetavat ja müüdavat soojusenergiat. Peale selle leiavad hageja ja tema lepinguline esindaja, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus nõuded on tänaseks aegunud, kuna vahepeal on möödunud kolm aastat uute hagi aegumise tähtaegade kinnitamisest. Lisaks sellele moodustub suurem osa Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud võlaarvestusest võõra isiku võlg, kes on surnud. 2001.a. detsembris sai A M Aktsiaseltsilt Kohtla – Järve Soojus arve summale 8 076.44 krooni G nimele. A M andmetel suri G juba 1997.aastal. Palub kohtul arvestada Osaühingu Virgas poolt koostatud akte gaasiküttele ülemineku kohta ning lugeda tõendatuks, et A M ei ole Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus klient ning ei tarbi Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt toodetud soojusenergiat. Oma korteri kütmiseks toodab A M soojusenergiat ise gaasikatlaga Ocean. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on tõendanud hagi ja A M on tõendanud oma vastuväiteid järgmiste kirjalike tõenditega: Ida – Viru Maakonna Hooneregistri tõendiga nr.6788 (tl.2). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud A M võlaarvestusega (tl.3-5). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus maksekorraldusega (tl.6) 700.- krooni riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus volitusi tõendavate dokumentidega (tl.7-8). Ida – Viru Maakohtu tagaseljaotsusega 17.oktoobrist 2003.a. (tl.11-12). A M poolt esitatud kajaga (tl.16-19). Objekti passiga (tl.20), millest nähtub, et aadressile: xxx on paigaldatud gaasikatel Ocean koos seadmega Luna Z0I, montaažitööde teostamise aeg 26.september 2000.a.. Majasisestuse, individuaalelamute, üksikute korterite ja lisagaasiseadmete ekspluatatsiooni võtmise aktiga 26.septembrist 2000.a.(tl.21). Tsentraalse keskkütte äralõikamise ja isoleerimise aktiga (tl.22). A M vastulausega (tl.27-33). Elamu haldamise ja majandamise üleandmise – vastuvõtmise aktiga 23.aprillist 2002.a. (tl.42). A M esitatud arvega (tl.43). V G esitatud arvega nr.1281538 01.jaanuarist 2002.a. summale 8 290.43 korteri, asukohaga: xxx, kütmise eest (A M korter). Osaühingu Virgas kirjaliku seisukohaga käesolevas tsiviilasjas (tl.67). Ekspertarvamusega (tl.80-81). A M Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt esitatud arvetega (tl.83-93). Kohtla – Järve Linnavolikogu määrusega nr.44 11.novembrist 1998.a.(tl.94-96), millega kinnitati „Kaugküttel olevate hoonete ja elamute elektriküttele ülemineku eeskiri Kohtla – Järve linnas“. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi poolt tehtud uuringuga „Eksperthinnang korterelamutes üksikute korterite küttesüsteemist väljalülitamise kohta Kohtla – Järvel“ (tl.97-103). Radiaatorite mahavõtmise ja püstikute isoleerimise aktiga (tl.111). V G surmatunnistusega (tl.121), mille kohaselt suri V G 11.augustil 1997.a. Kohtla – Järve linnas. Kohtukulude 5 nimekirjaga (tl.122), mille kohaselt moodustusid A M kohtukulud kokku 1 302.krooni. SEB Eesti Ühispanga maksekorraldusega 08.detsembrist 2003.a. (tl.123), mille kohaselt tasus A M Ida – Viru maakohtu deposiitarvele kautsjoni summas 700.- krooni. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara, kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. 6 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt summas 3 576.21 krooni, mis moodustub A M enda poolt kohtuistungil tunnistatud ja õigeks võetud hagisumma. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata, kuna Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei ole tõendanud omapoolse võlaarvestuse õigsust ja tegelikkusele vastavaust. Võlaarvestuse õigsuse seadis kahtluse alla A M poolt kohtule esitatud arve surnud isiku nimele, kes oli elanud samas korteris asukohaga: xxx. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt on lubamatu panna surnud V G poolt tasumata võlg A M arvele ja seda võlga A M sisse nõuda. Kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda sellises ulatuses nagu pooled on neid kandnud. A M tuleb tagastada kautsjon 700.krooni. Johannes Külaots Kohtunik