KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-487 A Se kaebus Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korralduse nr 78 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ning vallavalitsuse kohustamiseks tagastama õigusvastaselt võõrandatud maa seni tagastamata osa ja jätkama 27.08.2002 korralduse nr 359 alusel algatatud detailplaneeringu menetlust Tallinna Halduskohtu 18.11.2005 otsus haldusasjas nr 3824/2005 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse kohtus alus ringkonna - A Se apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. juuni 2006 Menetlusosalised Kaebaja A S Vastustaja Kiili Vallavalitsus RESOLUTSIOON Rahuldada A Se apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.11.2005 otsus haldusasjas nr 3-824/2005 kohtukulude jaotust puudutavas osas ning osas, millega jäeti rahuldamata A Se kaebus Kiili Vallavalitsuse kohustamiseks tagastada endise kinnistu nr 2117 seni tagastamata maa osa. Teha tühistatud osas uus otsus. Kohustada Kiili Vallavalitsust jätkama õigusvastaselt võõrandatud H A-38 (endine kinnistu nr 2117) maa tagastamismenetlust selle maa osas, mis ei kuulu 22.02.2005 korraldusega nr 78 algatatud planeeringualasse. Mõista Kiili Vallavalitsuselt A Se kasuks välja kokku 13 276,70 kr Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus kantud kohtukulude katteks. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD 3-05-487 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 23.01.1998 otsusega nr 11622 tunnistati Kiili vallas asuv maaüksus H A-38, endine kinnistu nr 2117 pindalaga 33,47 ha, omandireformi objektiks ning õigustatud subjektiks tunnistati A. K, kes 18.04.2000 lepinguga loovutas maa tagastamise nõudeõiguse A. Sele. Nimetatud maast on A. Sele tagastatud kokku 15,1 ha nelja maaüksusena: A (3 955 m2 , elamumaa), A I (3 505 m2 , elamumaa), A II (3,58 ha, maatulundusmaa) ja Ajõe (10,77 ha, maatulundusmaa). Kiili Vallavalitsuse 27.08.2002 korraldusega nr 359 algatati A. Se avalduse alusel, tema korraldamisel ja finAeerimisel A II maaüksuse detailplaneering, mille eesmärgiks on heakorrastatud elamuala kujundamine. Planeering on kehtestamata. Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldusega nr 78 algatati planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg-te 1 ja 5 ning Kiili valla ehitusmääruse § 12 lg 2 p 13 alusel Kiili vallas (Kiili alevikus ja L külas) P kinnistu, A kinnistu, A I kinnistu, A II kinnistu, Eroma kinnistu osa, Lepiku kinnistu osa, S I kinnistu osa ja Ametsa maaüksuse detailplaneeringu koostamine, mille eesmärgiks on: maa-ala kruntimine, maa sihtotstarbe muutmine, moodustatavate kruntide ehitusõiguse määramine ning vastavalt hoonestuskavale planeeritava maa-ala juurdepääsuteede, tehnovõrkudega varustamise ja haljastuse põhimõtete väljatöötamine. 23.03.2005 kirjalikus vastuses A. Sele selgitas vallavalitsus, et vastavalt vallavolikogu poolt heaks kiidetud Kiili aleviku ja L küla arhitektuursele tsoneerimiskavale on kõnealuse planeeringuga ette nähtud osale H A-38 maale puhkeala ja terviserada ning selle osa planeeritava maa sihtotstarve on sotsiaalmaa; vastavalt MRS § 25 ja 28 taotletakse nimetatud maa osa munitsipaalomandisse ning vastavalt MRS § 6 lg 6 punktile 4 nimetatud osa maast ei tagastata. Ülejäänud osa maa tagastamine toimub pärast detailplaneeringu kehtestamist. A S esitas 20.06.2005 halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada 22.02.2005 korraldus nr 78 õigusvastaseks osas, mis hõlmab endise kinnistu H A-38 maid ning kohustada vallavalitsust tagastama õigusvastaselt võõrandatud maa tervikuna. Samuti palus kaebaja kohustada vastustajat kehtestama 27.08.2002 korralduse nr 359 alusel algatatud detailplaneering. Kaebuse kohaselt hõlmab korraldusega nr 78 algatatud planeering kaebajale kuuluvaid kinnistuid A, A I ja A II ning veel tagastamata Ametsa maaüksust. Korraldusega nr 78 planeerimismenetluse algatamine on toimunud kaebaja nõusolekuta ja olukorras, kus osa maad on veel tagastamata ja kaebaja taotluse alusel vallavalitsuse korraldusega nr 359 algatatud A II kinnistu planeering kehtestamata. Tagasitaotletav Ametsa katastriüksus on mõõdistatud, vajalikud dokumendid valda esitatud ning vallal ei ole mingit põhjust ega seaduslikku takistust maad mitte tagastada. Asjaolu, et planeeringuga kavatsetakse osa Ametsa maaüksuse sihtotstarbeks määrata sotsiaalmaa ja taotleda seda maad munitsipaalomandisse, ei anna alust kogu maaüksuse tagastamisega viivitada. Ka ei ole kaebajale teadaolevalt esitatud taotlust maa munitsipaalomandisse andmiseks. Kiili Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. 27.08.2002 korraldusega nr 359 algatatud detailplaneering A II maaüksusele on kehtestamata, sest pole tehtud PlanS § 18 lg 1 kohast planeeringu vastuvõtmise otsust ega korraldatud planeeringu avalikku väljapanekut. 22.02.2005 korraldusega nr 78 on algatatud uus 2
(6)3-05-487 detailplaneering, mis sisaldab ka A II maaüksust. Seetõttu tuleb planeerimisel lähtuda hilisema korraldusega kehtestatud detailplaneeringu lähteülesandest. Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldus nr 78 on õiguspärane ega kahjusta kaebaja huve. Nimetatud korraldusega algatatud planeeringuga on ette nähtud osale H-38 maale puhkeala ja terviserada. Planeeritava maa sihtotstarve on sotsiaalmaa ja seda taotletakse munitsipaalomandisse. Maa tagastamist kaebajale jätkatakse pärast detailplaneeringu kehtestamist. Tallinna Halduskohus rahuldas osaliselt kohustamiskaebuse ning leides, et kaebaja avalduse alusel vallavalitsuse 27.08.2002 korraldusega nr 359 algatatud A II detailplaneering ei saa iseenesest muunduda 22.02.2005 korraldusega nr 78 algatatud detailplaneeringu koostisosaks, kohustas Kiili Vallavalitsust jätkama 27.08.2002 korralduse nr 359 alusel algatatud A II maaüksuse detailplaneeringumenetlust või otsustada haldusaktiga detailplaneeringumenetluse lõpetamine hiljemalt 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata ning kaebaja taotletud kohtukuludest (õigusabi 12 390 kr + 10 kr riigilõiv) mõistis kaebaja kasuks välja 1/3 ehk 4 133 kr. Korralduse nr 78 peale esitatud kaebuse jättis kohus rahuldamata kaebajal selle korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi puudumise tõttu. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise teel, juhul, kui tema ettepanekute ja vastuväidetega planeeringu avalikul väljapanekul ei arvestata ja planeering kehtestatakse kaebajale vastuvõtmatul kujul. Vastustaja ei viivita põhjendamatult kaebajale maa tagastamisega. Kaebajale veel tagastamata maa kohta on koostatud Ametsa katastriüksuse plaan, mis on esitatud vallavalitsusele detsembris
- Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktist 49 oleks vastustaja pidanud tegema maa tagastamise korralduse hiljemalt
- aasta juuli alguseks või informeerima kaebajat maa tagastamisega viivitamise põhjustest. Kaebajat on juba märtsis 2005 teavitatud maa tagastamisega viivitamise põhjustest – vallavolikogu poolt heakskiidetud tsoneerimiskavaga kooskõlas algatatud detailplaneeringuga nähakse ette osale H A-38 maale puhkeala ja terviserada (sihtotstarve sotsiaalmaa) ja seda osa maast taotletakse MRS § 6 lg 2 p 4 (valla 23.03.2005 kirjas kaebajale on ekslikult märgitud MRS § 6 lg 6 p 4) alusel munitsipaalomandisse. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 269 kinnitatud Maa munitsipaalomandisse andmise korra punktist 7 ei saa olukorras, kus kohalik omavalitsus on otsustanud taotleda tagastamisele kuuluvat maad sotsiaalmaana munitsipaalomandisse, ta enne vastava taotluse lahendamist Vabariigi Valitsuse poolt otsustada õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist või kompenseerimist. Kuigi kohalik omavalitsus ei ole veel vastava taotlusega Vabariigi Valitsuse poole pöördunud, ei anna seda käsitleda vastustaja tegevusetusena, kuna munitsipaalomandisse taotletava sotsiaalmaa pindala ja piirid võivad täpsustuda Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldusega nr 78 algatatud detailplaneeringu käigus. Algatatud detailplaneeringuga on võimalik planeeringualasse jääva maa sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaaks. Kuna maa munitsipaalomandisse taotlemise korra p 14 alapunkti 4 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel maa munitsipaalomandisse taotlemisel märkida taotluses ka katastriüksuse sihtotstarve ning vaidlusalust maad taotletakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaana, ei ole vallal võimalik esitada vastavat taotlust enne detailplaneeringu kehtestamist. Kuivõrd kaebaja on teadlik asjaolust, et taotlus maa munitsipaalomandisse and miseks esitatakse pärast detailplaneeringu kehtestamist ning maa munitsipaalomandisse andmise korra p 7 kohaselt enne munitsipaalomandisse andmise otsustamist õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata ega kompenseerita, siis ei riku õigusvastaselt võõrandatud maa Ametsa katastriüksusena tagastamise või kompenseerimise viibimine kaebaja õigusi. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3
(6)3-05-487 A. Se apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus kohtukulude hüvitamist puudutavas osas, samuti osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus kohustada Kiili Vallavalitsust tagastama kaebajale endise kinnistu nr 2117 seni tagastamata osa – Ametsa maaüksus suurusega 18,37 ha. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Vastustajal puudub õiguslik alus maa tagastamisega viivitamiseks. Vallavalitsuse 23.03.2005 vastuskirjas kaebajale väljendatakse kavatsust taotleda osa endisest H A-38 kinnistust munitsipaalomandisse, kuid vastavat otsust pole vastu võetud ega ole ka taotlust esitatud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktist 54 ja maa munitsipaalomandisse andmise korra punktist 7 tuleneb, et kohalik omavalitsus ei saa otsustada maa tagastamise küsimust enne maa munitsipaalomandisse andmise otsuse vastuvõtmist üksnes siis, kui on juba esitatud tagasitaotletava maa osas maa munitsipaalomandisse andmise taotlus. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud ülalviidatud korra p 7 teist lauset, leides, et sõna „ taotletakse“ alla võib mahtuda ka situatsioon, kus kohalik omavalitsus alles kavatseb hakata munitsipaalomandisse sotsiaalmaana maad taotlema. Kohaliku omavalitsuse plaanid tagastatava maa osas ei ole aluseks õigustatud subjektile maa tagastamisega viivitamiseks. Ametsa maa tagastamisega viivitamine on kaebaja jaoks eriti koormav. PlanS ei näe ette tähtaegu detailplaneeringu menetlemiseks ja kehtestamiseks, mis tähendab, et vastustaja võib Ametsa maaüksuse detailplaneeringu menetlemisega ja seega ka kaebajale maa tagastamisega lõputult venitada, mida ei saa pidada õiguspäraseks. Maa tagastamine kaebajale ei takista puhkeala ja terviseraja rajamist. Kohus määras ebaõigesti hüvitamisele kuuluvate kohtukulude suuruse. Kaebaja kohtukulud koosnesid riigilõivust 10 kr ja õigusabikulust 12 390 kr. Kaebuse koostas kaebaja ise. Advokaadibüroo poolt Aavik, Arvisto & Partnerid koostati kaebuse täiendus, mis hõlmas kahte kohustamisnõuet – H A-38 maaüksuse tagastamine ja A II detailplaneeringu menetlemine. Kuna kohus nendest kahest nõudest ühe rahuldas, siis oleks pidanud mõistma vastustajalt välja ka ½ kaebaja kantud õigusabikuludest. Kaebaja ei vaidlusta kohtuotsust korralduse nr 78 peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmist puudutavas osas. Seetõttu taotleb kaebaja välja mõista tema kasuks esimese astme kohtukulude katteks ¾ riigilõivust, so 7,60 kr ja õigusabikulu terves ulatuses, so 12 390 kr., lisaks apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud – 10 kr riigilõiv + 18 172 kr õigusabikulud. Kiili Vallavalitsuse vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning nõustuti halduskohtu seisukohtadega. Vastustaja on tähtaegselt informeerinud kaebajat maa tagastamisega viivitusest ja selle põhjustest. Maa munitsipaalomandisse andmise korra p 14 alapunktid 3 ja 4 näevad ette, et maa munitsipaalomandisse andmise taotlus peab sisaldama andmeid maa pindala ja katastriüksuse sihtotstarve kohta. Taotluse, mis vastab nimetatud p 14 sätestatud nõuetele, saab esitada alles kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu algatamisega on kohalikul omavalitsusel õigus peatada õigus vastaselt võõrandatud maa tagastamine, juhul kui on selge, et tegemist on maaga, mis saab olla sotsiaalmaa. Detailplaneeringu algatamist saab ja võib käsitleda kui maa munitsipaalomandisse andmise taotlemise esimest etappi maa munitsipaalomandisse taotlemisel. Avalik huvi maa munitsipaalomandisse andmiseks seisneb tsoneerimise ideelahendusest tulenevalt tervise- ja jooksuradade rajamise vajaduses, mis on kooskõlas vastu võetava Kiili valla üldplaneeringuga. MRS § 25 lg 1 kohaselt antakse maa munitsipaalomandisse tasuta. Apellandi viide sundvõõrandamisele kui alternatiivsele võimalusele maa munitsipaliseerimise kõrval ei ole kooskõlas efektiivse halduse põhimõttega ega kooskõlas reaalse olukorraga. Kohtus on kaebaja kasuks kohtukulude väljamõistmisel nende suurust ja proportsiooni arvestanud õigesti. 4
(6)3-05-487 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus leidis, et kuivõrd kaebaja on teadlik maa munitsipaalomandisse andmise taotluse esitamisest pärast detailplaneeringu kehtestamisest ning maa munitsipaalomandisse andmise korra p 7 näeb ette, et enne munitsipaalomandisse andmise otsustamist õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata ega kompenseerita, siis ei riku õigusvastaselt võõrandatud maa Ametsa katastriüksusena tagastamise või kompenseerimise viibimine kaebaja õigusi. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Kuigi omandireformi õigustatud subjektil ei ole õiguspärast ootust vara tagastamisele, on tal õiguspärane ootus vara tagastamise või kompenseerimise otsustamisele mõistliku aja jooksul. ÕVVTK Harju maakonnakomisjon tegi endise kinnistu H A-38 õigustatud subjekti kindlaksmääramise otsuse juba aastal 1998, kuid siiamaani on osa maa (ca 18 ha) tagastamise või kompenseerimise küsimus otsustamata. Kuigi vastavasisulist kirjalikku otsust vormistatud ei ole, järeldub Kiili Vallavalitsuse selgitustest, et faktiliselt on maa tagastamismenetlus peatatud kuni detailplaneeringu kehtestamiseni ja võimaliku maa munitsipaliseerimiseni. Seega on tagastamismenetlus peatunud määramata ajaks ning riivab seeläbi kaebaja õigust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise küsimuse otsustamisele mõistliku aja jooksul. Kiili aleviku ja L küla tsoneerimise ideelahendusest nähtub, et kaebajale veel mittetagastatud maaüksus kattub osaliselt maaga, mida on kavas kasutada avalikes huvides (terviseala, jooksurajad) ja mida vastustaja kohtumenetluses antud selgituste kohaselt planeeritakse taotleda munitsipaalomandisse MRS § 28 lg 1 p 4 alusel sotsiaalmaana. Kuna puhkuse- ja vabaaja veetmiseks ettenähtud maa on Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 p II alapunkt 005 kohaselt sotsiaalmaa, siis ei saa väita kõnealuse maa munitsipaliseerimise perspektiivitust. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuigi taotlust Vabariigi Valitsusele ei ole veel esitatud, saab detailplaneeringu algatamist käesoleval juhul käsitleda ka maa munitsipaalomandisse andmise taotlemise menetluse alustamise esimese etapina. Maa munitsipaalomandisse andmise korra p 7 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa, mille kohta on esitatud tagastamise nõue ja mida taotletakse munitsipaalomandisse maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punktide 3 või 4 alusel, tagastatakse või kompenseeritakse pärast maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist. Seega on põhimõtteliselt õige kohtu seisukoht, et enne maa munitsipaalomandisse jätmise küsimuse otsustamist ei saa kaebajale maa tagastamise küsimust lahendada. Kohtutoimikus olevalt Ametsa maaüksuse asendiplaanilt nähtub ning vastustaja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldusega nr 78 algatatud planeeringualasse jääb vaid osa (vähem kui pool ca 18 ha suurusest maatükist) kaebajale veel tagastamata H A-38 maast. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vastustajal mõistlik põhjendus viivitada kaebajale selle maa osa tagastamisega, mida algatatud planeering ei hõlma. Maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse rakendussäte § 14 lg 7 sätestab, et endise kinnistu maad võib õigustatud subjekti nõusolekul tagastada osadena erinevatel aegadel, kui vaidlusküsimuste lahendamine, kokkulepete sõlmimine, planeeringute, maakorralduse või mõõdistamise tõttu pole võimalik osade üheaegne tagastamine. Ka käesoleval juhul, kui kaebaja on sellega nõus ja tellib ka uue katastriüksuse mõõdistamise, ei näe ringkonnakohus takistusi Ametsa maaüksuse tagastamiseks planeeringualasse mittejäävas osas. Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata kaebus vallavalitsuse kohustamiseks tagastada endise kinnistu nr 2117 seni tagastamata maa terves ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega kohustab Kiili Vallavalitsust jätkama kaebajale maa tagastamise menetlust maa osas, mis jääb välja vallavalitsuse 22.02.2005 korraldusega nr 78 algatatud planeeringualast. HKMS § 93 lg 6 alusel tuleb ümber jagada halduskohtu poolt välja mõistetud kohtukulud. Apellant on halduskohtus taotlenud kohtukulude väljamõ istmist summas 12 400 kr, millest 10 5
(6)3-05-487 kr moodustab riigilõiv ja 12 390 kr on õigusabikulu. Kohustamistaotlused rahuldatakse valdavas osas, haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude jättis kohus rahuldamata ning kaebaja ei ole kohtuotsust selles osas apelleerinud. Proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga tuleb kaebajale hüvitada 2/3 esimese astme kohtus kantud kohtukuludest, so 8 266,70 kr. Apellandi väide, et õigusabi osutati vaid kohustamistaotluste osas ja sellele vastava lt tuleb jagada ka kohtukulud, ei ole põhjendatud. Halduskohtu istungil esindas kaebajat vandeadvokaadi abi, kes toetas kaebust kõigi kolme taotluse osas. Seetõttu on põhjendamatu väita, et õigusabi puudutas vaid kaebaja esitatud kohustamistaotlusi. Kaebaja on taotlenud ka apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude – 10 kr riigilõiv + 18 172 kr õigusabikulu hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on ringkonnakohtus kantud õigusabikulu põhjendamatult suur ning vähendab seda HKMS § 87 lg 2 alusel. Põhjendatud on õigusabikulu summas 5 000 kr. Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale kohtukuludena kahe kohtu astme peale kokku 13 276,70 kr. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 6
(6)