← Eesti

3-05-858/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 2.juuni 2006, Tallinn Haldusasja n

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt on alkohoolse joogi jaemüügi õigus registri registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke olemasolu korral äriregistrisse kantud ettevõtjal. Alkoholiseadus sätestab veel rea piiranguid alkohoolse joogi jaemüügil ning annab lisaks kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada sortimenti, müügikohti ja müügivormi puudutavaid kitsendusi ja piirata kauplemise aega (

§ 42lg 1).

Pärnu Linnavolikogu ei ole kehtestanud alkoholi jaemüügile

§ 42lg 1 p 1 sätestatud täiendavaid kitsendusi.

Seega saab kauplemist antud kohas piirata arvestades Kaubandustegevuse seaduse § 16 lg 6 p 3 sätestatut. Viidatud sätte kohaselt võib valla- või linnavalitsus kustutada registreeringu täielikult või osaliselt, kui kauba või teenuse müük registreeringus märgitud tegevuskohas või kauplemisajal võib kahjustada tegevuskoha vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve. Seega on ettevõtlusvabaduse piirangul õiguslik alus, kui registreeringust kustutatud kaupadega kauplemine tõepoolest kahjustab eelpool märgitud isikuid. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et kaebaja kliendid tarvitavad kauplusesse tagastatud pakendite eest saadud raha eest ostetud alkoholi samas hoones asuva OÜ ** kaupluse trepil ja kõrval asuvas pargis, mis häirib OÜ ** kliente ning linna külalisi. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et püsielanikke on antud piirkonnas üksikuid ning häirivaks osutuvad kaebaja kliendid eelkõige antud piirkonnas viibivatele inimestele. Kaebaja seaduslik esindaja möönis, et kliendid tõepoolest joovad kauplusest ostetud alkoholi kaupluse ümbruses, kaupluse töötajad on keelanud alkoholi tarvitamise oma kinnistu piires, kuid selle keelamiseks väljaspool kinnistut puudub neil voli. Eeltoodust tulenevalt on kaubandustegevuse seaduse § 16 lg 6 p 3 faktiline koosseis täidetud. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas piirang on proportsionaalne. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. 3

(5)3-05-858 Alkohoolsete jookide müügi keelamine kaebaja kaupluses välistab selle, et kliendid saaksid pakendite eest raha vastuvõtmise asemel kohe alkoholi osta. Samas ei välista see saadud raha eest samas hoones asuvast OÜ ** kauplusest alkoholi ostmist ning selle tarbimist pargis või tänaval. Vastustaja seisukoht, et kaebaja klientuur ei lähe üle naabruses asuvasse kauplusesse, tugineb asjaolule, et kaebaja kaupluse hinnad on madalamad. Vastustaja arvab, et kliendid otsivad sama hinnatasemega kaupluse mujal ning antud kohas alkoholi enam tänaval või pargis ei tarvitata. Kui kaebaja ja OÜ ** kaupluste hinnatase on tõepoolest erinev, ei pruugi see seisukoht vale olla, sest ilmselt on tegu üsna hinnatundliku klientuuriga. Kaebaja seletuse kohaselt on * kõrval asuv park olnud varasemast ajast asotsiaalsete isikute lemmikkohaks, seega isegi juhul, kui nad alkoholi mõnest kaugemal asuvast odavama hinnaklassiga kauplusest ostavad, ei ole ikkagi välistatud nende harjumuspärane kogunemine parki. Tühjaks saanud pakendid on ju võimalik samas kõrval vastuvõtupunkti tagasi anda. Seega võib alkoholimüügi piirang kaebaja kaupluses vähendada pargis ja tänaval alkoholi tarvitavate isikute hulka, kuigi ei pruugi ümbruskonda neist täielikult vabastada. Tulenevalt

§-st 70 on alkoholi tarbimine tänaval ja pargis karistatav õigusrikkumine. Seega võiks tagada avaliku korra kaupluse ümbruses politsei tihedam kontroll ning seadust rikkuvate isikute karistamine. Kui politsei kontrolliks antud piirkonda mõnda aega tihedamini, muudaks see kindlasti praeguste korrarikkujate harjumusi ning ilmselt nad suunduksid kesklinnast kaugemale või siseruumidesse. Seega oleks olemas abinõu, mis aitaks probleemi lahendamisele kaasa samamoodi nagu alkoholi müügi keelamine antud kaupluses. Vastustaja vä itel ei pea politsei sellist kontrolli prioriteediks. Toimiku lk 21 ja 22 asuva linnavalitsuse ja Pärnu Politseiosakonna kirjavahetuse kohaselt on vastustaja vastava ettepaneku politseile teinud ning politsei on tõhusamalt antud piirkonda kontrollinud, kuid pole õiguserikkumisi tuvastanud. Kuna politseipatrullide arv on piiratud ja nende tihedus ei sõltu vastustajast, mistõttu ei saa välistada alkoholimüügi keelu vajalikkust eesmärgi saavutamisel, tuleb kontrollida, kas kohaldatud piirang on proportsionaalne soovitud eesmärgiga. Piirang on proportsionaalne siis, kui ta ei kahjusta kaitstud õigust rohkem kui see on kohaldamise eesmärgiga põhjendatav. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused. Kaebaja väitel ei ole pakendite vastuvõtmine ilma alkohoolsete jookide müügiõiguseta tulus ning tal tuleb pakendite vastuvõtmine antud kohas lõpetada. Kaebaja esitas selle väite ka vastustajale, nagu nähtub kaebajale registreeringu kustutamise menetluses saadetud kirjast (toimiku lk 23). Viidatud kirjas ei pidanud linnavalitsus väidet põhjendatuks, sest kaebajaga sarnasel tegevusalal tegutsev ettevõtja müüb lahjat alkohoolset jooki üheksast pakendi vastuvõtukohast neljas. Kaebaja seletuse kohaselt on tal alkohoolsete jookide müügiõigus praegu kaheksast vastuvõtukohast viies, kuid ta plaanib kaks ainult pakendite vastuvõtuga tegelevat punkti sulgeda, sest majanduslikult on raske toime tulla. Vastustaja näide ei lükka ümber kaebaja seisukohta, sest ka toodud näites müüb ettevõtja alkoholi peaaegu pooltes pakendi vastuvõtupunktides. Kuna välistatud pole, et kaebaja peab piirangu tõttu ettevõtluse antud kohas üldse lõpetama, on tegemist intensiivse riivega ettevõtlusvabadusele. Piirangu seadmise eesmärgiks on * ümbruskonnas viibivate inimeste kaitsmine avalikus kohas alkoholi tarbivate isikute eest. Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt peetakse ümbruskonnas viibivate ja kaitsmist vajavate inimeste all eelkõige silmas linna külastavaid turiste.

§ 70

kohaselt võib alkoholi tarbimine tänaval ja pargis solvata inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Seega kaitstakse piiranguga inimesi väärikust alandava vaatepildi eest, mille tekitab lärmavate alkoholitarbijate kogunemine kaupluse ümbruses. 4

(5)3-05-858 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusalune otsus proportsionaalne. Ümbruskonnas viibivate isikute huvid ei ole nii kaalukad, et neid kaebaja huvidele eelistada. Nagu vastustaja seletas, püsielanikke, kelle kodurahu võiks alkoholi tarvitajad segada, antud piirkonnas ei ole. Asja materjalidest ei nähtu, et probleem * kaupluse juures oleks sedavõrd tõsine, et seal turistide või linnakodanike liikumine häiritud oleks. Politsei kontrolli tõhustamisele vaatamata ei ole rikkumisi antud piirkonnas tuvastatud. Apellatsioonkaebusega vaidlustati üksnes see osa otsusest, millega kaebus rahuldati. Seepärast ei saa ringkonnakohus võtta seisukohta, kas kohtuotsus ka muus osas põhjendatud on. Kohtuotsuse muutmiseks apelleeritud osas ei ole alust. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.