3-05-141/3

(5)3-05-141

1. Murru Vangla direktori 14.01.2005 käskkirjaga nr 07-kk, mis tehti J Pile teatavaks samal päeval, keeldus Murru Vangla direktor J Pile lühiajalise väljasõidu loa andmisest. 21.02.2005 esitas J P käskkirja peale vaide ning avalduse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise põhjenduseks tõi avaldaja enda viibimise ajavahemikul 24.01.2005-03.02.2005 Tallinna Vangla vanglate keskhaigla psühhiaatriaosakonnas. Murru Vangla direktori asetäitja 28.02.2005 kirjaga nr 5-3/18 tagastati vaie viitega HMS § 79 lg- le 1 selle esitajale. Kirja kohaselt oli vaide esitamise viimaseks päevaks 14.02.2005, seega oli J Pil võimalik esitada vaie 11 päeva jooksul pärast vanglate keskhaiglast tagasi tulemist. Kirja kohaselt ei pidanud Murru Vangla direktor menetlustähtaja ennistamist põhjendatuks, kuna J P ei esitanud vaiet pärast haiglast saabumist.
2. J P taotles Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamist ja Murru Vangla vaide tähtaja ennistamiseks kohustamist. Kaebuse kohaselt jättis Murru Vangla arvestamata, et kaebuse esitaja ravib end vangla ebaseadusliku kohtlemise tõttu. Murru Vangla oli teadlik, et kaebuse esitaja saab senini antidepressantide ravi ja aeg-ajalt tsüklitega unerohtusid, sest pinge ja masendus on vangla ebaseadusliku käitumise tõttu nii suur, et kaebaja ei saa öösiti magada. Peale haiglast saabumist pidi kaebuse esitaja koheselt kirjutama vastustajana Riigikohtusse Murru Vangla erikaebuse küsimuses. Murru Vangla sundis ja kiirustas kaebuse esitajat seda tegema. Arvestades, et vaide esitamise tähtajaks oli 14.02.2005, millele tuleks liita juurde kümme päeva, mil kaebuse esitaja oli vanglate keskhaiglas, saaks tähtajaks 24.02.
3. Seega ei esitanud kaebuse esitaja vaiet põhjendamatult hilja, arvestades, et haiglasviibimise järgne ravi ja muud kohustuslikud asjaolud (kool, perekonnaga seonduv) langesid kokku.
4. Tallinna Halduskohtu 31.05.2005 otsus ega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Murru Vangla on vaidlustatud kirjas aktsepteerinud kaebuse esitaja vanglate keskhaiglas viibimist kui objektiivset asjaolu, mis takistas kaebus e esitajal vaide sel ajal esitamist. Seega tuleb selgitada, kas kaebuse esitaja poolt vaide esitamine võis olla takistatud haiglas viibimisele eelneval või sellele järgneval ajaperioodil. Riigikohtu 19.01.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00 avaldatud seisukohtade kohaselt saavad tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid toimingu õigeaegset tegemist, ning mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui toimingu tegemine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid samas siiski võimalik. Kaebuse esitajale tehti vaidlusalune käskkiri teatavaks 14.01.
5. Seega möödus HMS §-s 75 sätestatud 30-päevane tähtaeg 13.02.
6. Kuna 13.02.2005 oli pühapäev, lükkus vaide esitamise tähtaeg veel ühe päeva võrra edasi ning lõppes 14.02.
7. Vanglate keskhaiglasse ravile viidi kaebuse esitaja 24.01.2005, kust ta naasis Murru Vanglasse 03.02.
8. Vaie esitati Murru Vanglale 21.02.
9. Seega ei viibinud kaebuse esitaja terve vaide esitamise võimaliku 30-päevase perioodi vältel haiglas, vaid ta viibis haiglas 11 kalendripäeva. Enne haiglasse saabumist oli kaebuse esitajal vaide esitamiseks aega 9 kalendripäeva ning pärast haiglast naasmist veel 11 kalendripäeva; 2) Kaebaja seisukoht, et vaide esitamise tähtaeg peaks haiglas viibimise aja võrra pikenema, ei tugine HMS §-le 75 ega § 34 lg- le
10. Seadus ei sätesta, et seaduses sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg võiks perioodi võrra, mil vaide esitamine oli või võis olla takistatud, edasi lükkuda. Kuid vaidetähtaja ennistamisel tuleb arvesse võ tta seda, kas vaide esitajale jäi vaatamata takistusele siiski vaide esitamiseks piisavalt aega või mitte; 2

(5)3-05-141 3) Isegi kui kaebuse esitaja seoses haiguse omapäraga (depressioon, masendus) ei olnud suuteline enne haiglasse minekut 9 päeva jooksul vaiet esitama, pidi ta haiglast naasma ilmselt paranenuna või vähemalt saama ravimeid, mis tema seisukorda leevendasid, mistõttu ei saa ta pärast haiglast naasmist tugineda väitele, et tema tervislik seisund takistas tal endiselt vaide esitamist. Nagu nähtub Murru Vangla poolt kohtule esitatud väljavõttest kinnipeetavate poolt saatmiseks edastatud kirjadest, on kaebuse esitaja juba päev pärast Murru Vanglasse naasmist, 04.02.2005 saatnud kirja Riigikohtule, 07.02.2005 kirjad Justiitsministeeriumile ja Tallinna Halduskohtule, 08.02.2004 uue kirja Tallinna Halduskohtule ning 11.02.2005 kirja Riigikohtule. Eeltoodu põhjal on tuvastatud, et kaebuse esitaja vaimne seisund pidi antud perioodil olema piisavalt hea selleks, et vaide esitamise õigust teostada. Et kaebuse esitaja eelistas vaide esitamisele kirjade saatmist Riigikohtusse, Tallinna Halduskohtusse ja Justiitsministeeriumile, tõendab üheselt, et ka vaide esitamine ei saanud olla kaebuse esitaja jaoks raskendatud või võimatu. Kuna kaebuse esitaja jõudis vaid päev pärast Murru Vanglasse naasmist – seega ühe päevaga - koostada kirja Riigikohtule, oli tal piisavalt aega ka vaideotsuse koostamiseks Murru Vanglale, kuna see ei saanud ilmselt olla õiguslikult keerukam kui kirja koostamine Riigikohtule. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1. J Pi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse väited on järgmised. 1) Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata apellandi taotlused täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Vastustaja jättis teadlikult esitamata väljavõtte apellandi meditsiinitoimikust, kust nähtub, et esines mõjuv põhjus vaide esitamisega hilinemiseks. Kohus ei teadnud justiitsministrile, Tallinna Halduskohtule ja Riigikohtule tehtud pöördumiste sisu ja mahtu, mistõttu on oletuslik järeldus, et kaebaja oli sel ajal võimeline vaiet esitama. Ebaõige on väide, et 07.02.2005 kirjutas kaebaja justiitsministrile kaks kirja. Kohus oleks haldusasja lahendamisele pidanud kaasama eksperdi. 2) Peale psühhiaatriaosakonnast saabumist tuvastati kaebajal taas ärevushäire, sest Murru Vangla esindaja J. R mõjutas kaebajat telefoni teel haldusasjas nr 3-2357/04 kiirustama, arvestamata tema vaimset seisundit. Halvasti mõjus ka Murru Vangla 01.02.2005 kirjutatud vastus haldusasjas nr 3-47/05, mis väljendas hoolimatut suhtumist kaebaja põhiseaduslikesse õigustesse. Kuigi kaebaja sai haiglas ravi, ei saa inimest depressioonist ühe hetkega välja tuua. Vaidetähtajal oli kaebaja abitus ja jõuetus seisundis ning keskendumisraskustes. Seda näitab ka asjaolu, et 04.02.2005 kirjutati kaebajale 30 päevaks välja ravimid. Haldusasja nr 347/05 istungi protokollist nähtub, et psühholoog I. P selgitas, et 09.02.2005 vastuvõtul selgus, et kaebajal olid hirmud. 3) 04.02.2005 kirjutas kaebaja Riigikohtule kirja, kus teatas, et seoses enda tervisliku seisundiga saadab kirjaliku vastuse Murru Vangla erikaebusele 11.02.
2. 07.02.2005 kirja kirjutamisel Justiitsministeeriumile kasutas kaebaja juba novembris 2004 valminud mustandit. 11.02.2005 kirjutas kaebaja Riigikohtule vastuse Murru Vangla erikaebusele. 07.02.2005 kirjas Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-3/2005 palus kaebaja teatada, milliseid dokumente peab ta veel esitama, et kaebus menetlusse võetaks. 08.02.2005 kirjas Tallinna Halduskohtule palus kaebaja kohtult dokumendi koopia saatmist. Kõik vaadeldaval ajavahemikul saadetud kirjad olid lühikesed ja sisult lihtsad.
3. Murru Vangla palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellant on jätnud tähelepanuta, et tema poolt viidatud haldusasja nr 3-47/05 arutamisel on ta korduvalt 3

(5)3-05-141 rõhutanud, et tema haigus on jätkunud käesoleva ajani ja isegi süvenenud, ning väitnud, et antidepressantide ravikuur jätkub käesoleva ajani. Apellanti ei ole mõjutatud haldusasjas nr 32357/04 kiirustama. Riigikohtule taotluse esitamine näitab, et apellant oli täpselt teadlik tähtaegadest kinnipidamise vajalikkusest. Arvestades vaidemenetluse lihtsat iseloomu, poleks tal olnud raskusi ka selle menetluse tähtaegadest kinnipidamisega. Apellandi 07.02.2005 Justiitsministeeriumisse saadetud väidetavalt lihtne kiri oli sisult samuti va ie. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. HMS § 77 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada HMS §-s 34 sätestatud tingimustel. HMS § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Käesolevas asjas käib vaidlus selles, kas esinesid asjaolud, mille tõttu kaebuse esitajal oli vaide esitamine tähtajaks mitte üksnes ebamugav või raskendatud, vaid ka võimatu.
2. Apellant on toonud esile vaide esitamisega hilinemise põhjustena, et vaatamata haiglast vabanemisele püsisid temal depressiooni sümptomid ning tema seisundit mõjutasid ka saadud ravimite toimeained (diasepaam, amitriptülliin, oksasepaam), mille tarvitamise järsu lõpetamisega kaasnevateks nähtudeks võivad olla keskendumisraskused, unehäireid, hirmu-, pinge- ja ärevusseisundite uus tugevam esiletulek. Samuti võib kestva diasepaamiravi kõrvaltoimeks olla algatusvõime vähenemine, apaatia, kiire väsimine ja vahel depressioon, mälu ja õppimisvõime halvenemine. Need apellandi väited tuginevad väljavõtetele kogumikust „Pharmaca Estica 2001”, mis sisaldab teavet Eestis müügiluba omavate ravimite kohta, ning tablettide „Oxazepam Alpharma ” infolehelt. Asjas ei ole tõendatud ja kaebuse esitaja pole ka väitnud, et tema puhul oleks vaatlusalusel perioodil aset leidnud ravimite manustamise järsku lõpetamist viisil, mis oleks ne nde ravimite puhul üldiselt vastunäidustatud. Väljavõttest haigusloost 24.01.2005-03.02.2005 ravil viibimise kohta nähtub, et kaebuse esitajale on soovitatud ambulatoorse ravi korras võtta saroteeni (toimeaine amitriptülliin). Samuti on väljavõttes märgitud, et pärast ravi on patsiendi seisund rahuldav. Siiski peab ringkonnakohus usutavaks, et depressiooni sümptomite järsk kõrvaldamine ei pruugi olla võimalik ning selle raviks kasutatavate rohtude kõrvaltoimed võivad objektiivselt takistada haldusmenetluses osalemist, sealhulgas vaiete esitamist. Sellise seisukoha õigsuse kontrollimiseks eriteadmistega isiku kaasamine ei ole käesoleval juhul seega vajalik.
3. Kuid asjaolu, kas ka konkreetsel juhul muutsid tervisehäired ja ravimite kõrvalmõjud tegelikult võimatuks toimingu tähtaegse teostamise, tuleb hinnata koostoimes kaebaja seisundit iseloomustavate muude tõenditega, sealhulgas kaebuse esitaja tegevuse kohta antud ajavahemikul kogutud teabe põhjal. On üldteada, et ravimite kõrvaltoimed ei avaldu kõigi isikute puhul kõigil juhtudel sugugi ühesugusel viisil ja tugevusega.
4. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et teda oleks vaide tähtaegselt esitamist takistanud mäluhäire, mille tagajärjel oleks ta selle asja kordaajamise vajaduse unustanud. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kaebaja, et kõnesoleva vaide esitamine oli tal meeles. Kaebaja väidete kohaselt takistasid tal vaie t kirjutamast keskendumisraskused, ärevushäired ja nõrkus. Halduskohus on leidnud, et arvestades kaebuse esitaja muud sarnast kirjavahetust vaadeldava l perioodil, ei ole need väited tõendatud. 4

(5)3-05-141

1. Kaebuse esitaja on vaadeldaval perioodil kirjutanud selliseid kirju: 1) 02.02.2005 kiri Riigikohtule, kus teatab, et ei ole võimeline tervisliku seisundi tõttu esitama Murru vangla erikaebusele kirjalikke vastuväiteid; 2) 04.02.2005 kiri Riigikohtule, kus teatab, et saabus just psühhiaatriliselt ravilt, tunneb end tervemana, kuigi tarbib veel ravimeid, ning esitab vastuse Murru Vangla erikaebusele 11.02.2005; 3) 07.02.2005 kiri justiitsministrile – vaie Murru Vangla direktori 13.01.2005 otsuse peale kaebuse esitaja taotluse suhtes tema ümberpaigutamiseks avavanglasse; 4) 07.07.2005 kiri Murru Vangla direktorile, kus väidab, et viimane on venitanud kaebaja 03.01.2005 avalduse lahendamisega, protesteerib selle vastu, et J. R on, kasutades sõna „venima”, soovinud temalt teada saada, kas ta on Riigikohtule saatnud vastuväited Murru Vangla erikaebusele, ning sellega kaebaja hinnangul temale kui kohtuasja teisele poolele survet avaldanud, samuti soovib selgitust, miks on Tallinna Halduskohtu 26.10.2004 määrus temale kätte toimetatud alles 05.01.2005; 5) 07.02.2005 järelepärimine Murru Vangla direktorile, kus kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et vangla direktori 24.12.2004 vastuvõtul arutatud kaebuse esitaja ennetähtaegse vabanemise küsimus on jäänud lahtiseks, ning soovib saada täiendavat teavet küsimuse lahendamise kohta; 6) 08.02.2005 avaldus Murru Vangla direktorile, kus kaebaja palus teatada kirjalikult, kes andis 07.02.2005 kontaktisikule korralduse uurida, miks kaebuse esitaja ilma saatjata suundus meditsiiniosakonnast
2. eluosakonda ning soovis selle isiku vastuvõtule; 7) 11.02.2005 esitatud ennetähtaegse vabastamise avaldus koos 8 lisaga; 8) 11.02.2005 vastus Murru Vangla erikaebusele Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2004 määruse peale haldusasjas nr 2-3/1212/
3. 02.02.2005 ja 04.02.2005 kirjad Riigikohtule on tõepoolest lühikesed sisult lihtsad pöördumised, mille koostamine ei ole vaevanõudev. Samas on kaebuse esitaja vaidetähtaja jooksul koostanud ka dokumente, mille mahukus- ja keerukusaste on võrreldavad kõnealuse vaidega (07.02.2005 kiri justiitsministrile), 11.02.2005 dateeritud ennetähtaegse vabastamise avaldus ning samal päeval dateeritud Riigikohtule adresseeritud vastus Murru Vangla erikaebusele. Isegi kui lugeda õigeks kaebuse esitaja väide, et 11.02.2005 ennetähtaegse vabastamise avalduse koostamise ja sellele lisatud dokumentide kogumine algas juba varem, nähtub kahest ülejäänust eelviidatud dokumendist, et kaebuse esitaja oli tol perioodil suuteline vaidlusaluse vaide laadi dokumente koostama. Kaebuse esitaja muu tihe kirjavahetus vaidetähtaja jooksul viitab tema keskmisest suuremale järjekindlusele ja aktiivsusele asjaajamises vangla administratsiooni ja muude riigiasutustega isiklike huvide kaitsel.
4. Kaebuse esitaja väidete usaldusväärsust oma tervisliku seisundi kohta vaidlusalusel perioodil vähendab ka asjaolu, et vaidetähtaja ennistamise taotluses (tl 15) põhjendab ta tähtaja möödalaskmist üksnes 10-päevase haiglasviibimisega. Viidatud asjaolu koos punktis 10 toodud asjaoludega annab piisavat alust arvata, et kaebuse esitaja väited vaide koostamist takistanud tervisehäirete kohta on otsitud ja liialdatud. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 5