3-03-87/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-87 Haldusasi * Ettevõtted AS kaebused Sideameti 05.09.2003 ettekirjutuse nr 1.9-1-TRO/03/41 õigusvastaseks tunnistamiseks, 08.12.2003 täitekorralduse nr 1.9-1TRO/03/68 tühistamiseks ja Sideameti poolt sunnivahendi rakendamise kui toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ning 04.05.2004 käskkirja nr 1-3/04/69 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks Tallinna Halduskohtu 28.02.2005 otsus haldusasjas nr 3448/2004 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Sideameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 18. mai 2006 Menetlus osalised Kaebaja: * Ettevõtted AS, esindajad Rein Astrik ning vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Kristi Reinson Vastustaja: Sideamet, esindajad Rivo Mets ning vandeadvokaadid Paavo Paas ja Marko Tiiman Kolmas isik: E Andmesideteenused AS (endise ärinimega AS U) RESOLUTSIOON Rahuldada Sideameti apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2005 otsus haldusasjas nr 3-448/2004 osas, millega tunnistati õigusvastaseks Sideameti 04.05.2004 käskkiri nr 1-3/04/69 motiivide osas, tühistati Sideameti peadirektori 08.12.2003 täitekorraldus nr 1.9-1-TRO/03/68, tunnistati õigusvastaseks sunniraha rakendamine ning mõisteti Sideametilt * Ettevõtted AS kasuks välja kohtukulud summas 126 634,60 krooni. 3-03-87 Jätta eelnimetatud osas * Ettevõtted AS kaebused rahuldamata. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.02.2005 otsus haldusasjas nr 2-448/2004 muutmata. Mõista Sideametilt * Ettevõtted AS kasuks välja kohtukulud summas 85 535 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sideameti 05.09.2003 ettekirjutus ega nr 1.9-1-TRO/03/41 kohustati * Ettevõtted AS-i (edaspidi AS *) võimaldama AS -le U spetsiaalset juurdepääsu oma telefonivõrgule AS- i U taotluses soovitud kohas ja viisil. Taotluse kohaselt soovis AS U juurdepääsu AS- i * telefonivõrgule läbi ATM-liidese selliselt, et AS-l U oleks võimalik pakkuda tarbijatele AS * võrgu vahendusel andmesideteenuseid. Sideamet on märkinud ettekirjutuse õigusliku alusena telekommunikatsiooniseaduse (edaspidi TKS) § 45 lg 1, mille kohaselt peab olulise turujõuga ettevõtja võimaldama telekommunikatsiooniteenuse osutaja soovi alusel viimasele võimalikult kiiresti spetsiaalse juurdepääsu. Ettekirjutuse kohaselt ei täida AS * ülalviidatud kohustust. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati 05.11.2003. Ettekirjutuses märkis Sideamet, et ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmisel kohaldab Sideamet sunniraha 50 000 krooni. 06.10.2003 esitas AS * Tallinna Halduskohtule kaebuse nimetatud ettekirjutuse tühistamiseks. 10.11.2003 tuvastas Sideamet järelevalvetoimingu käigus (Sideameti kontrollakt nr 1.9-4TRO/03/19), et ettekirjutus on määratud tähtajaks täitmata, millest tulenevalt rakendas sunniraha summas 50 000 krooni. Sideamet esitas kohtutäiturile 08.12.2003 täitekorralduse nr 1.9-1-TRO/03/68 50 000 krooni suuruse sunniraha rakendamiseks AS * suhtes. 29.detsembril 2003 esitas AS * Tallinna Halduskohtule kaebuse Sideameti 08.12.2003 täitekorralduse nr 1.9-1-TRO/03/68 tühistamiseks ning Sideameti poolt sunnivahendi rakendamise kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Sideameti 04.05.2004 käskkirjaga nr 1-3/04/69 tunnistati Sideameti 05.09.2003 ettekirjutus kehtetuks. AS * esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule Sideameti 04.05.2004 käskkirja nr 1-3/04/69 osaliseks õigusvastaseks tunnistamiseks motiivide osas, mille kohaselt Sideameti ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise vajadus tulenes muutunud asjaoludest, mis tingisid selle kehtetuks tunnistamise edasiulatuvalt. 2 3-03-87 6.10.2004 esitas AS * seoses ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisega Sideameti poolt Tallinna Halduskohtule avalduse ettekirjutuse tühistamiskaebuse muutmiseks tuvastamiskaebuseks. 2. Kaebuse esitaja põhjendused esitatud kaebuste osas AS * kui olulise turujõuga ettevõtja kohustused oma võrgule juurdepääsu võimaldamiseks kehtivad üksnes seoses selle teenusega, mille turul ta on olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud. * on tunnistatud olulise turujõuga ettevõtjaks telefoniteenuse, sidumisteenuse ja püsiliiniteenuse turul. AS * ei ole olulise turujõuga ettevõte andmesideteenuse turul. AS U juurdepääsu taotlus telefonivõrgule oli üksnes vormiliselt telefonivõrgule juurdepääsu taotlus. Tegelikkuses soovis AS U juurdepääsu andmesideteenuse osutamiseks kasutatavatele seadmetele, millistele AS * ei pea juurdepääsu võimaldama. Kaebaja poolt ADSLandmesideteenuste osutamiseks kasutatavad ATM-seadmed ei ole osa juurdepääsuvõrgust, ülekandevõrgust ega telefonivõrgusõlmedest. ATM -seadmed, mille kaudu AS U taotleb telefonivõrgule juurdepääsu, ei võimalda signaali edastamist telefonivõrku. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (edaspidi ATSS) ja TKS ei sätesta sunniraha määra, mida Sideamet võiks rakendada TKS alusel antud ettekirjutuse täitmise tagamiseks. Vastavalt Põhiseaduse §- le 113 saab riiklikke makse, koormisi lõivusid, trahve ja sundkindlustuse makseid kehtestada üksnes seadusega. Sideamet ei koostanud haldusakti sunnivahendi rakendamise kohta kooskõlas ATSS §-ga 6 ega teinud vastavat haldustoimingut, millega oleks nõudnud kaebajalt sunniraha tasumist. Sideamet on jätnud kaebaja informeerimata sunnivahendi rakendamisest, samuti on keeldunud kaebajale täitekorralduse väljastamisest. Sunniraha rakendamise kui haldustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemine võimaldab kaebajal nõuda talle selle toiminguga tekitatud kahju hüvitamist (põhjendatud huvi). Ettekirjutus on olnud ebaseaduslik selle tegemise hetkest alates. Ettekirjutuse on Sideamet ise edasiulatuvalt kehtetuks tunnistanud. Vältimaks olukorda, et Ettekirjutus kehtis kuni “muutunud asjaolude” ilmsikstulekuni, taotleb kaebuse esitaja ettekirjutuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Vastasel juhul, käskkirja vaidlustamata jätmisel, võib AS * kaotada õiguse kohtukulude väljamõistmisele Sideametilt. Kaebuse esitaja väitel ei ole tegelikkuses asjaolud muutunud ning ettekirjutus on algusest peale õigusvastane ja Sideameti käskkirja motiivid on suunatud AS * kohtukulude tasumisest vabastamiseks menetluses olevas haldusasjas nr 3-448/04. AS * põhjendatud huviks muuhulgas on välistada asjaolu, et tema vastu ei esitataks alusetuid nõudeid, arvestades perioodi, mil käskkiri oli kehtiv. 3. Vastustaja Sideameti vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. 4. Kolmas isik toetas Sideameti seisukohti ja palus jätta kaebused rahuldamata. Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud AS-l * õiguslikus mõttes muud võrku peale telekommunikatsioonivõrgu. ATM seadmed ei eksisteeri ega funktsioneeri iseseisvalt või telekommunikatsioonivõrgust lahusolevana. ATM seadmed on ja saavad olla üksnes mingi telekommunikatsioonivõrgu osad. 5. Tallinna Halduskohtu 28.02.2005 otsusega rahuldati AS * kaebused. Kohtuotsuses leiti, et vaidlus puudub selle üle, et AS -l U liitumislepingute kaudu oli juurdepääs AS * telefonivõrgule. Vaidlust ei ole ka selle üle, et AS U soovis juurdepääsu ATM-seadmetele andmesideteenuse osutamiseks. 3 3-03-87 Spetsiaalset juurdepääsu peab võimaldama telefonivõrgule. Põhivaidlus seisneb selles, kas ATMseadmed on telefonivõrgu osa ning kas spetsiaalset juurdepääsu peab võimaldama telefonivõrgule ATM-seadmete kaudu. Kohtul puuduvad eriteadmised selles valdkonnas, seega saab kohus sellisel juhul tugineda spetsialisti arvamusele. Kaebaja poolt on esitatud asjatundja – TTÜ raadioja sidetehnika instituudi telekommunikatsiooni õppetooli lektor, tehnikamagister Avo Otsa arvamus. Nimetatud arvamuse kohaselt ADSL-teenuste osutamiseks kas utatavad ATM-seadmed ei ole AS * telefonivõrgu osaks ning AS U taotlustes soovitud juurdepääs tehnilises mõttes ei ole spetsiaalseks juurdepääsuks telefonivõrgule. Vastustaja ei ole tõendanud vastupidist. Ettekirjutus ei ole õiguspärane. Seadusest ega alamalseisvatest õigusaktidest ei tulene AS * kohustust spetsiaalse juurdepääsu võimaldamiseks telefonivõrgule ATM-seadmete kaudu, mis ei ole telefonivõrgu osaks. Seega Sideameti poolt AS * kohustamine AS - ile U spetsiaalse juurdepääsu võimaldamiseks telefonivõrgule ATM-seadmete kaudu ei olnud õiguspärane. Sunniraha kohaldamine olukorras, kus seadus ei kehtesta sunniraha ülemmäära, on õigusvastane. Sideamet on sunniraha summaks suvaliselt määranud 50 000 krooni. Õigusselguse mõttes peab juriidiline isik, kellele määratakse sunniraha, olema teadlik, millest on tuletatud sunniraha määr, mis tagaks selle kontrollitavuse, s.t kas rakendatav sunniraha summa on määratud seaduses ettenähtud piires, mis omakorda eeldab, et seaduses peavad olema kehtestatud sunniraha määrad (vähemasti selle ülemmäär). Sideameti poolt sunniraha rakendamine AS * suhtes on vastuolus ATSS §-ga 3 lg 3, mille kohaselt kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit- ja määra. Sunniraha rakendamise otsustus on vaadeldav toiminguna ning sellele järgnev täitekorralduse tegemine on käsitletav otsustuse kirjaliku vormistamisena. Sideamet on kohtuväliselt tunnistanud edasiulatuvalt kehtetuks ettekirjutuse nr 1.9-1-TRO/03/41. See otsustus on õigusvastane. Põhjendatud oleks vaieldava ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine mitte üksnes edas iulatuvalt. Sideamet on kiirustanud kahe juriidilise isiku vahelisse vaidlusse sekkumisel olukorras, kus ei ole üheselt selge tekkinud probleemi olemus, mis tähendab, et sellises spetsiifilises valdkonnas tekkinud probleemi lahendamiseks vastustaja oleks võinud pöörduda erialaste teadmistega erapooletu(

1. te)spetsialisti(
2. de)poole arvamuse saamiseks vältimaks võimalikke vaidlusi. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Sideameti apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 28.02.2005 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS * kaebused rahuldamata. Kohus on jätnud tähelepanuta kõik Sideameti poolt esitatud tõendid, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Kohtu poolt on jäetud tähelepanuta 29.08.2000 AS * poolt Sideametile esitatud üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse (andmesideteenus) registreerimise teade ja tegevusloa taotlus telekommunikatsioonivõrgu opereerimiseks, AS * 28.03.2003 kiri nr C-640110-2/102 ja AS *i poolt Sideametile 05.02.2004 esitatud taotlus andmesidevõrgu registreerimiseks. Nimetatud tõendite põhjal oli Sideametil ainuvõimalik järeldada, et kaebaja opereeris ettekirjutuse tegemise hetkel üksnes üldkasutatavat telefonivõrku, mille baasil osutati tarbijatele nii telefoni- kui ka sissehelistamisteenust (dial-
3. up)ning interneti püsiühendust (ADSLteenus). Nimetatud teenuste osutamiseks kasutatavad seadmed asuvad telefonivõrgus ning on 4 3-03-87 selle võrgu lahutamatud osad. Kohus ei ole hinnanud ka Sideameti poolt esitatud Ericssoni telekommunikatsioonivõrgu arhitektuuri tutvustava id materjale, mis tõendas, et telefoniteenust on tarbijale võimalik osutada ka ATM-seadmete vahendusel. Samuti ignoreeris kohus Sideameti poolt kohtule seoses AS * poolt nn Netifoni teenuse osutamisega seotud materjale. Rikkudes HKMS § 16 lg -t 3 on kohus otsuse tegemisel arvestanud vaid ühte tõendit – tehnikamagister Avo Otsa poolt AS * tellimisel koostatud arvamust. Kohus jättis tähelepanuta Sideameti väite, et A. Ots on oma arvamuses andnud õiguslikke hinnanguid, milleks tal pädevus puudus. Tulenevalt seadustest küsimus, kas üks või teine seade on telefonivõrgu osa või mitte ei ole mitte tehniline, vaid õiguslik, millele on pädev vastama kohus. Tehnikaeksperdile oleks võinud esitada küsimusi ühe või teise seadme funktsionaalsuse või liigituse kohta, kuid õiguslikke järeldusi seadme kuulumisest telefonivõrgu osade hulka oli pädev tegema üksnes kohus. Halduskohus on otsuses tuginenud AS U lepingulise esindaja seletustele. TsMS § 113 kohaselt on tõenduslik tähendus poole seadusliku esindaja sele tustel. Kuna AS U ei esindanud kohtus mitte seaduslik esindaja (juhatuse liige), vaid lepingulist esindust teostav advokaat, ei oleks kohus tohtinud oma otsust tõenduslikku tähendust mitteomavate ütlustega põhjendada. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, milles seisneb kaebaja põhjendatud huvi Sideameti 04.05.2004 käskkirja nr 1-3/04/69 osalise õigusvastasuse tuvastamiseks. Ükski kaebuses viidatud põhjendustest ei kujuta endast põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega oleks pidanud kohus juba üksnes kaebaja põhjendatud huvi puudumise tõttu käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata jätma. Vaidlustatud täitekorralduse puhul ei ole tegemist haldusaktiga HKMS § 4 lg 1 tähenduses ja HMS § 51 lg 1 tähenduses ning haldussunni rakendamise va idlustamiseks ei ole vajalik täitekorralduse tühistamise nõude esitamine, vaid sunniraha kohaldamise kui haldustoimingu vaidlustamine hõlmab ka täitekorralduse vaidlustamist. Kohus on teinud kohtuotsuse resolutsiooni ebaõige juriidilise isiku suhtes. Apellandile teadaolevalt AS * ei eksisteeri. Kohus on eksinud TKS § 44 ja § 45 kohaldamisel selles, et on põhjendamatult omistanud tähelepanu sellele, et AS - l U on liitumislepingute kaudu olemas juurdepääs AS * telefonivõrgule. Küsimus, kas telefonivõrgule spetsiaalset juurdepääsu taotleval isikul on juba olemas juurdepääs sellele telefonivõrgule sidumisteenuse kaudu või mitte, ei ole üldse asjassepuutuv. AS U ei soovinud juurdepääsu mitte ATM -seadmetele nagu kohus otsuses märgib, vaid telefo nivõrgule ATM-seadmete kaudu. Sisult õiguspärase käskkirja motivatsiooni osaliselt õigusvastaseks tunnistamisega rikkus halduskohus HMS § 54 sätteid. Sunniraha ülemmäära puudumine TKS-s või ATSS-s ei välistanud käesoleval juhul AS * suhtes sunniraha kohaldamist. Seadusandja on sunniraha igakordse suuruse kindlaksmääramise jätnud haldusorgani pädevusse. Samuti ei ole seadusandja seostanud sunniraha rakendamise võimalikkust sellega, kas konkreetne eriseadus näeb ette sunniraha ülemmäära või mitte. 5 3-03-87 Sunniraha suurus ei olnud ebaproportsionaalne ja oli tavapärane, arvesse võeti ka kaebaja käibe suurust, klientide arvu, kasumlikkust jne. Halduskohus on otsuse lk 9 viidanud korduvalt TKS §-le 103, mis on alates septembrist 2002 kehtetuks tunnistatud, mistõttu kohtuotsus on ebaseaduslik. 7. AS * kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus käsitleb esmalt Sideameti 05.09.2003 ettekirjutuse nr 1.9-1-TRO/03/41 õiguspärasust (I), seejärel hindab sunniraha rakendamise seaduslikkust (II) ning viimaks peatub Sideameti 04.05.2004 käskkirja nr 1-3/04/69 peale esitatud tuvastamiskaebusel (III). Viimaks lahendatakse kohtukulude väljamõistmise küsimus (IV). I 9. Sideamet on vaidlustatava ettekirjutuse tegemisel lähtunud eelkõige sellest, et kuna AS * opereeris ettekirjutuse tegemise ajal üksnes üldkasutatavat telefonivõrku (taotlus üldkasutatava lülitatava lairibavõrgu opereerimiseks esitati hiljem), said ATM seadmed asuda vaid üldkasutatavas telefonivõrgus ning AS - l * oli seega kohustus võimaldada kolmandale isikule spetsiaalset juurdepääsu telefonivõrgule läbi ATM seadmete. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldustega ettekirjutuse õigusvastasusest. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber kaebaja poolt esitatud asjatundja arvamuse. Halduskohus on põhjendatult pidanud asjatundja arvamust kõige määravamaks tõendiks. Ringkonnakohus ei saa nõustuda apellatsioonkaebuse väitega, et asjaolu, kas ATM-seadmed on telefonivõrgu osa, on õiguslik küsimus. Lähtuda ei saa üksnes õiguslikest eeldustest (AS-l * oli luba üksnes telefonivõrgu opereerimiseks), vaid silmas tuleb pidada ka asjaolu faktilist paikapidavust. Viimatinimetatu ei ole vaid õiguslik küsimus ning eeldab tehnilisi eriteadmisi. Kuna halduskohus leidis, et tal endal vastavad eriteadmised puuduvad, oli asjatundja arvamusest lähtumine põhjendatud. Apellatsioonkaebuses nimetatud tõendid, mille osas on leitud, et halduskohus on jätnud need põhjendamatult arvestamata, on liiga kaudsed selleks, et lükata ümber või kinnitada ATM-seadmete asumist AS * telefonivõrgus. Need tõendid ei näita, kuidas on faktiliselt AS * telekommunikatsioonivõrk välja ehitatud ning kuidas see toimib. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida veel järgmist. Sideamet tunnistas ettekirjutuse edasiulatuvalt kehtetuks pärast seda, kui AS- le * väljastati üldkasutatava lülitatava lairibavõrgu opereerimise tegevusluba. Vastavas käskkirjas Sideamet märkis: „*i poolt esitatud lülitatava lairibavõrgu joonise ja lülitatava lairibavõrgu baasil osutatava andmesideteenuse osutamise skeemist tuleneb, ettekirjutuse vaidluse aluseks olevad ATM seadmed asuvad *i üldkasutatavas lülitatavas lairibavõrgus.” Seega on Sideamet pannud ATM seadmete asumise ühes või teises võrgus sõltuvusse lairibavõrgu opereerimise tegevusloa väljastamisest. Ringkonnakohus leiab, et teatud õiguslikud otsustused ei saa mõjutada tehnilisi lahendusi, sh ATM seadmete asukohta. Väär on Sideameti eeldus, nagu oleks kõik *i seadmed pidanud olema mõne loa alusel toimiva telekommunikatsioonivõrgu osaks. Seadusest ei tulenenud üldist loakohustust kõikide telekommunikatsiooniettevõtja seadmete ja võrkude suhtes. Isegi, kui kaebajal oleks olnud 6 3-03-87 kohustus taotleda luba ATM seadmete opereerimiseks, ei saa ATM seadmeid ainuüksi sellest tulenevalt käsitada telefonivõrgu osana. Eeltoodut silmas pidades, leiab ringkonnakohus, et ettekirjutus oli õigusvastane ning vastavas osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esile toodud kohtuotsuse puudused (nt kolmanda isiku lepingulise esindaja seletuse tõendina hindamine) ei mõjuta kohtuotsuse järelduste seaduslikkust. II 10. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et täitekorralduse näol on tegemist toiminguga, mistõttu on halduskohus vääralt rahuldanud täitekorralduse tühistamise kaebuse. Täitekorraldust on toiminguna võimalik tunnistada õigusvastaseks, kui kaebajal on selle vastu põhjendatud huvi. Käesoleval juhul ei saa välistada, et kaebajal on põhjendatud huvi seoses võimaliku kahjunõude esitamisega. Käesolevas haldusasjas on eelnevalt kindlaks tehtud, et ettekirjutus, mille mittetäitmise eest sunniraha kohaldati, on õigusvastane. Isikul on aga kohustus ettekirjutust täita sõltumata selle õigusvastasusest, v.a juhul, kui esialgse õiguskaitse korras on täitmine peatatud. Ka sunnivahendit kohaldatakse ATSS § 8 lg 1 kohaselt sõltumata ettekirjutuse õigusvastasusest. Sunnivahendi kohaldamine ei ole lubatud, kui ettekirjutus on kehtetu. AS * on leidnud, et ettekirjutuse täitmine ei olnud võimalik, kuna ATM seadmete kaudu ei saa tagada juurdepääsu AS *i telefonivõrgule. Ringkonnakohus märgib, et ettekirjutuse õigusvastasus ei muuda veel selle täitmist võimatuks. Sunnivahendi kohaldamine on lubamatu, kui ettekirjutuse täitmise võimatus on objektiivne ja ilmselge, mistõttu ettekirjutus on tühine (HMS § 63 lg 2 p 5). Muudel juhtudel tuleb võimatu ettekirjutus vaidlustada ja taotleda esialgse õiguskaitse korras selle täitmise peatamist. Antud juhul ei ole ettekirjutus tühine. See, et ATM-seadmed ei ole telefonivõrgu osaks ja vaieldav on, kas ettekirjutuses silmas peetud telekommunikatsioonivõrk ise oli telefonivõrk, ei muuda juurdepääsu läbi ATM-seadmete vaidlusalusele võrgule tehniliselt võimatuks. Vaidlust ei ole selle üle, et AS * ise kasutas ATM-seadmeid koos vaidlusaluse võrguga. Kui kolmanda isiku juurdepääsutaotlus oligi kunstlik ning tegelikuks eesmärgiks oli andmesideteenuse osutamine oma klientidele, ei vabastanud see veel AS * kohustusest ettekirjutus täita ning juurdepääs tagada. Halduskohus on leidnud, et sunniraha kohaldamine oli õigusvastane, kuna puudus seadusega kehtestatud sunniraha ülemmäär. Ringkonnakohus nõustub, et seadus peab sätestab rahalise sunnivahendi ülemmäära. Ringkonnakohus leiab, et TKS võib olla põhiseadusevastane osas, milles ülemmäära puudumine võib tuua kaasa ebaproportsionaalse sunnivahendi kohaldamise. Ringkonnakohus ei leia aga, et nimetatud norm oleks põhiseadusevastane osas, milles see võimaldab kohaldada sunniraha 50 000 kr ulatuses., Nii on näiteks alates 01.01.2005 kehtiva elektroonilise side seaduse § 146 lõikes 4 kehtestatud sunniraha suuruseks 150 000 krooni. Vastustaja on veenvalt põhjendanud, miks peeti kohaseks sunniraha suuruseks 50 000 krooni. III 11. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et kaebajal puudus põhjendatud huvi 04.05.2004 käskkirja suhtes tuvastamiskaebuse esitamiseks. Käskkirjas sisalduvad põhjendused ei ole 7 3-03-87 õiguslikult siduvad ning ei saa eraldiseisvalt kaebuse esitaja õigusi rikkuda. Kaebaja ei ole palunud käskkirja tühistamist osas, millega ettekirjutus tunnistati vaid edasiulatuvalt kehtetuks. Tuvastamiskaebuse rahuldamisega ei saa vältida ettekirjutuse edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisega kaasneda võivad õiguslikke tagajärgi. Samuti ei mõjuta käskkirja põhjendustele kohtu poolt hinnangu andmine kohtukulude väljamõistmist seoses ettekirjutuse vaidlustamisega. Kohus hindab ettekirjutuse seaduslikkust sõltumata sellest, millistel alustel on vastustaja selle kohtumenetluse ajal kehtetuks tunnistanud. Kuna halduskohus on rahuldanud kaebaja taotluse ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes, ei saa ettekirjutust käskkirja sisust sõltumata pidada seaduslikuks ka ajavahemikul 05.09.2003-04.05.2004. Kuna kaebajal puudub põhjendatud huvi käskkirja põhjenduste õigusvastaseks tunnistamiseks, tuleb vastavas osas apellatsioonkaebus rahuldada ning halduskohtu otsus tühistada. IV 12. Menetlusosalised on taotlenud kohtukulude hüvitamist. Sideameti kantud kohtukulude suuruseks on 33 080 krooni, AS- l * 55 861.20 krooni. Kohtukulude suuruse osas pooltel vastuväiteid ei ole. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ca 1/3 osas (peamise nõude osas jäi apellatsioonkaebus rahuldamata), kuulub kaebajalt vastustaja kasuks väljamõistmisele 11 027 krooni ning vastustajalt kaebaja kasuks 37 240 krooni. Sama proportsiooniga tuleb ümber jagada ka esimese astme kohtu kulud. Halduskohus pidas kaebaja põhjendatud kohtukulude suuruseks 126 634.60 krooni. Vastavas osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Arvestades kaebuse rahuldamist ca 2/3 osas, tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista 84 423 krooni. Vastustaja kohtukulude suuruseks oli 75 303.10 krooni, millest tuleb kaebajalt välja mõista 25 101 krooni. Tasaarveldades pooltelt vastastikku väljamõistmisele kuuluvad kohtukulude summad, tuleb lõpparvestusena Sideametilt kaebaja kasuks välja mõista 85 535 krooni. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 8