← Eesti

2-05-3281/3

2-05-3281 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-3281 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. juuni 2006.a kl.15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi A. E. hagi Iba Stuudio OÜ vastu töövaidluses Asja läbivaatamise kuupäev
  2. juuni 2006.a Istungil osalenud isikud Hageja OÜ Iba Stuudio (registrikood X) esindajad: A. B. (isikukood X); S. G. (isikukood X); Kostja A. E. (isikukood X). Resolutsioon
  3. A. E. hagi rahuldada osaliselt.
  4. Lugeda A. E. (isikukood X, elukoht X) ja OÜ Iba Stuudio (registrikood X, asukoht X) vahel 02.02.1999.a sõlmitud tööleping nr 1 lõpetatuks TLS §86 p3 alusel töötaja koondamisel alates 01.03.2005.a.
  5. Välja mõista OÜ-lt IBA Stuudio A. E. kasuks TLS §87 lg1 p3, lg2 ja §90 lg1 p1a alusel hüvitis kokku 6 kuu keskmise palga kokku 7 650 (seitse tuhat kuussada viiskümmend) krooni ulatuses.
  6. Kohustada OÜ Iba Stuudio tegema A. E. tööraamatusse kande töölepingu lõpetamise kohta ja märkima töölepingu lõpetamise kuupäevana 01.03.2005.a
  7. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. 1

(7)2-05-3281
  1. Jätta OÜ Iba Stuudio hagi A. E. vastu töölepingu TLS §86 p6 alusel lõpetamise seaduslikuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
  2. Jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  4. juunil 2005.a esitatud OÜ Iba Stuudio hagiavalduse kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega ennistati kostja A. E. tööle ja määrati talle hüvitis sunnitud töölt puudumise eest. Hageja ei ole nõus antud otsusega. Kostja asus tööle 02.02.1999.a. Madala erialaste teadmiste, riigikeele mittetundmise tõttu oli kostja mitu korda vallandamise äärel. 01.01.2003.a kostja avalduse alusel võeti ta tööle kioskisse "L. Ž." asukohaga X, mis osutus kahjutoovaks.
  5. 21.02.2005.a tegi kostja tööluusi. Selle kohta ta esitas kirjaliku seletuse 22.02.2005.a. Hageja esindaja kioski kl. 11.00 ja kl. 13.
  6. Kiosk oli suletud ning sulgemise põhjus teadmata. Hageja TDVS § 21 alusel tegi 28.02.2005.a käskkirja ja vastavalt TLS §73 lg3 ja §86 p6 lõpetas töölepingu kostjaga töölt omavolilise lahkumise eest. Kostja tööraamat asus tema enda käes. Sel põhjusel töölepingu lõpetamine jäi tööraamatus kajastamata.
  7. 18.02.2005.a viidi läbi inventuuri, mille käigus selgus, et kostja tekitas puudujäägi. 20.02.2005.a otsustas hageja sulgeda kiosk alates 01.03.2005.a. Seepärast leidis hageja, et töölepingu lõpetamine TLS §86 p6 alusel on põhjendatud tööluusiga, ning töölepingu lõpetamise aluse tuleb täiendada TLS §86 p.7 ja § 104 lg.2 - töötaja suhtes usalduse kaotamisega. Sellepärast pole tööandja töötajale hüvitust maksnud. Töötasu töötatud aja eest on talle tähtaegselt ja täielikult välja makstud.
  8. Töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks andis hageja kostjale võimaluse jätkata tööd, kuid kostja keeldus töö tegemisest. Hageja pakkus kostjale teistkordselt müüja-konsultandi töökohta müügisaalis aadressil X, s.t. tööd samal ametikohal, millel kostja enne vallandamist töötas, millele kostja ei vastanud ning tööle ei asunud.
  9. Hageja palus lugeda tööleping lõpetatuks TLS seaduse § 86 punktide 4, 6-7 alusel. KOSTJA VASTUS HAGILE
  11. novembril 2005.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt töövaidluskomisjon leidis, et töötaja ei ole jämedalt töökohustusi rikkunud, seetõttu puudus hagejal alus töölepingu lõpetamiseks TLS §86 p6 alusel.
  12. 18.02.2005.a oli läbiviidud inventuur. Selle kohta 20.02.2005.a koostatud protokollil nr. 5 puudub koosoleku läbiviimise koht ja aeg. Hagiavalduse kohaselt osakond suleti alates 01.03.2005.a. Samas protokollis seda tähtaega ei ole. Töökoht oli koondatud TLS §86 p3 alusel 20.03.2005.a ja 2
(7)2-05-3281 töölepingu lõpetamine TLS §86 p4, 6-7 alusel on ebaseaduslik, sest ajal, mil kostja tegi tööluusi, osakond oli juba koondatud..
  1. Kui hageja leidis, et kostja ei vasta kõige madalamatele kvalifikatsioonitingimustele, siis oli hagejal võimalik lõpetada töölepingu TLS §86 p4 alusel.
  2. Kuna kostja tööraamatus ei ole kannet töölepingu lõpetamise aluse kohta, siis pole töösuhted lõpetanud. A. EPISHINA NÕUDED
  4. juunil 2005.a esitas ka A. E. hagi OÜ Iba Stuudio vastu. Tema nõuded ei olnud piisavalt selged, mistõttu andis kohus talle tähtaja hagiavalduse täpsustamiseks. 12.07.2005.a esitas kostja täpsustatud hagiavalduse, kuid tema nõudmised jäid endiselt arusaamatuks.
  6. märtsil 2006.a esitatud hagitäpsustuses palus töötaja kohustada tööandjat vormistama töölepingu lõpetamise ja kandma tööraamtusse töölepingu lõpetamise TLS §86 p3 alusel; mõista tööandjalt hüvitis sunnitud töölt puudumuse aja eest alates 03.03.2005.a kuni 03.03.2006.a summas 18 000 krooni, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 6 kuu keskmise palga 6 500 krooni ulatuses.
  7. 29.03.2006.a kohtuistungil esitatud hagitäpsustus palus töötaja lugeda tööleping lõpetatud TLS §86 p 3 alusel ja mõista tööandjalt hüvitis kogu sunnitud töölt puudumise aja eest. Töötaja kirjutas kohtule, et teisi nõudmisi tal ei ole.
  9. mail 2006.a täpsustas kostja veelkord oma nõudeid ja lisaks varem esitatud nõudmistele palus välja mõista kostjalt TLS §87 lg2 alusel töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaja rikkumise eest hüvitis kolme kuu töötasu 3 825 krooni; TLS §90 lg1 p1a alusel hüvitis 3 825 krooni; 5 päeva eest puhkuse tasu 212.5 krooni; tööandja süü läbi Tööhõiveametilt saamata jäänud toetus 15 kuu eest summas 18 750 krooni; kohustada tööandjat tegema kostja tööraamatusse kannet töölepingu töötaja koondamise tõttu lõpetamise kohta; kohustada tööandjat andma töölepingu koopia, milles on kajastatud tööaja pikkus 6.5 tunni päevas-32.5 tunni nädalas ja viimase töötasu suurus 1 345 krooni kuus; välja mõista tööandjalt moraalne kahju 5 000 krooni kuus. TÖÖANDJA VASTUS TÖÖTAJA HAGILE
  11. märtsil 2006.a esitatud vastuses OÜ IBA STUUDIO ei tunnistanud töötaja nõudeid ja leidis, et nõuded on vastuolulised ja arusaamatud.
  12. Töötaja korduvalt rikkus oma tööalaseid kohustusi. Ta puudus omavoliliselt töölt 21.02.2005.a, mistõttu tööandja, juhindudes TDVS §3 p4 määras talle distsiplinaarkaristuse ning lõpetas töölepingu Töölepinguseaduse § 86 p.6 alusel. Määratud karistus ei ole liiga range ning ei ole ilmses vastuolus teo raskusega, selle toimepanemise asjaoludega ja töötaja eelneva käitumisega.
  13. Tööandja ei takistanud edaspidi töötaja poolt endiselt müüa-konsultandi tööalaste kohustuste täitmist, samuti tühistas tööandja käskkirja distsiplinaarkaristuse määramise ja 3
(7)2-05-3281 töölepingu lõpetamise kohta. See tähendab, et tööandja poolt oli täidetud otsus töötaja tööle ennistamiseks, olid täidetud kõik temale seadusega pandud kohustused. Töötaja ise ei täitnud töövaidluskomisjoni otsust tööle ennistamise kohta. Ta ei tulnud tööle, mõeldes välja iga kord uusi põhjusi, s.t. rikkus ametikohustusi koos nendest tulenevate juriidiliste tagajärgedega.
  1. Tööandja palus tunnistada seaduslikuks töölepingu lõpetamine tööandja algatusel TLS § 86 p6 alusel ja jätta kohtukulud kostja kanda. POOLTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
  2. Kohtuistungil tööandja esindajad jäid oma hagiavalduses ja vastuses hagile toodud põhjenduste juurde. Nad palusid enda hagi rahuldada, kohaldada aegumist kostja nõudmistele, mida pole esitatud töövaidluskomisjonile ning jätta kostja hagi rahuldamata. Nende seletuste kohaselt lõpetati kostjaga sõlmitud tööleping TLS §86 p6 alusel, kuna kostja ei ilmunud tööle 21.02.2005.a. 25.02.2005.a sai tööandja selle kohta kostja seletuse. Hagejal oli õigus lõpetada tööleping TLS §86 p6 alusel.
  3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja loobus oma nõudest moraalse kahju hüvitamise nõudes ja palus rahuldada tema nõuded tööandja vastu. Tema seletuste järgi lõpetati tööleping ebaseaduslikult. 21.02.2005.a oli kostja tööl. Kuna kaup oli otsas ja kliente ei olnud, siis töötas kostja kuni 14.10, kuid pidi olema tööl kl. 15.00-ni. Tööle ennistamist kostja enam ei soovinud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus tutvunud hagiavalduste ja vastustega hagidele, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et tööandja hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Töötaja nõuded aga on põhjendatud, kuid kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Poolte staatused käesolevas vaidluses
  5. Ida-Viru Maakohtu 26.10.2005.a kohtumäärusega vastavalt TsMS §150 lg3 liideti OÜ Ida Stuudio hagi A. E. vastu ja A. E. hagi OÜ Iba Stuudio vastu töövaidluses ühte menetlusse. Lähtudes asjade saabumise järjekorrast jäeti põhiasjaks OÜ Iba Stuudio hagi A. E. vastu. Töötajate töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §24 lg4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud isik. Kuigi mõlemal poolel on nõuded teineteise vastu, käesolevas vaidluses on hagejaks A. E. ja kostjaks OÜ Iba Stuudio. Töötaja nõudmised
  6. Kuna töötaja töökoht likvideeriti 01.03.2005.a, palub hageja lugeda tööleping lõpetatuks TLS §86 p3 alusel (t.lk. 119, 130).
  7. Tööandjale esitatud hageja kirjaliku seletuse kohaselt 21.02.2005.a ei olnud hagejat oma töökohal (t.lk.16). Kohtuistungil seletas hageja, et tegelikult sel päeval täitis ta tööülesandeid kuni kl.14.10, kuid pidi olema tööl kuni kl. 15.
  8. Sellega on tuvastatud, et lahkudes töökohalt enne tööaja lõppu, tegelikult rikkus hageja töölepingu. Samas leiab kohus, et antud asjaolu ei ole 4
(7)2-05-3281 piisavaks aluseks töölepingu TLS §86 p3 alusel lõpetamiseks. Sellise järelduse tegemisel lähtub kohus sellest, et 20.02.2005.a, s.t enne hageja poolt töölepingu rikkumist, otsustas tööandja lõpetada tööleping hagejaga ja sulgeda müügipunkt, kus hageja töötas (t.lk. 15). Seega on ilmne, et tööandja sooviks oli vältida töötajale koondamistasu maksmise ja lõpetada tööleping töötajapoolse töökohustuste rikkumise tõttu.
  1. Kuigi poolte vahel sõlmitud tööleping pole lõpetatud, siiski tegelikult alates 01.03.2005.a ei olnud hagejal enam võimalik enda varasemas töökohas asukohaga Ravi 10, Kohtla-Järve tööülesandeid täita. Sellepärast asub kohus seisukohale, et sellest ajast alates poolte vahelised töösuhted lõppesid. Kuivõrd töötaja on nõustunud töölepingu alates 01.03.2005.a lõpetatuks tunnistamisega, ei saa kohus tunnistada töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks ega kohaldada vastavalt TLS §117 lg1 ja lg2 tööandja vastutust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
  2. Eeltoodu alusel loeb kohus töölepingu lõpetatuks TLS §86 p3 alusel töötaja koondamise tõttu alates 01.03.2005.a. Hageja on loobunud tööle ennistamisest, mistõttu põhjendatud on tööandjalt vastavalt TLS §87 lg1 p3, lg2 ja §90 lg1 p1a kolme kuu keskmise palga ulatuses ja töölepingu lõpetamise eest hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmine.
  3. Hageja töölepingujärgse töötasu suuruseks oli 800 krooni 15 tööpäeva eest. Tööandja arvestuste ning Maksu- ja Tolliameti 14.03.2006.a tõendi kohaselt tegelikult oli hageja keskmiseks töötasuks 1 275 krooni kuus (t.lk. 132, 133). Seega tuleb välja mõista tööandjalt töötaja kasuks hüvitis kokku 6 kuu keskmise palga 7 650 krooni (1 275 x 6) ulatuses. Vastavalt TLS §74 lg1 peab tööandja kandma töötaja tööraamatusse kande töölepingu lõpetamise kohta ja märkima töölepingu lõpetamise kuupäevana 01.03.2005.a.
  4. Mis puudutab sunnitud töölt puudumise eest hüvitise väljamõistmist, peab kohus vajalikuks märkida, et kuna töölepingu alates 01.03.2005.a lõpetatuks lugemisega töötaja on nõustunud, siis ei saanudki töötaja sunnitud töölt puududa ja tal ei ole õigust saada TLS §117 lg1 sätestatud hüvitist. Pealegi töövaidluskomisjoni otsusega ennistati hageja tööle. Poolte kirjavahetusega on tuvastatud, et tööandja tegelikult on pakkunud hagejale töökohta, kuid viimane pole tööle asunud, leides, et pakutud töökoha asukoht ega töötingimused ei vasta varasema töö tingimustele (t.lk 17-27).
  5. Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse vaid tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks. Teisi nõudeid pole ta esitanud. Hageja viimane hagi täpsustus on esitatud 31.05.2006.a. Sellel ajal kehtinud ITVS §24 lg3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Tööandja on nõudnud töövaidluskomisjonile esitamata nõudmiste suhtes aegumise kohaldamist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja kohaldab aegumise töövaidluskomisjonile esitamata hageja nõudmistele.
  6. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagejal ei ole selget nägemist oma nõudmiste osas, ta ei tea mida tööandjalt nõuda. Hoolimata kohtu nõudmistest ei saanud hageja täpsustada oma nõudmisi. 29.03.2006.a esitas hageja järjekordse hagitäpsustuse, kuid vahetult enne istungit 5
(7)2-05-3281 esitas veel uue hagitäpsustuse. Hageja on käitunud pahatahtlikult, kuna igal võimalikul juhul ta on püüdnud venitada tsiviilprotsessi. Tööandja nõudmiste põhjendamatus
  1. Poolte vahel 02.02.1999.a sõlmitud töölepingu alusel asus kostja hageja juurde tööle müüjakonsultandi ametikohale töökoormusega 15 tööpäeva kuus ja töötasuga 800 krooni. Töölepingu peale tehtud kande kohaselt pikendati leping alates 01.01.2000.a. Samas 01.01.2000.a sõlmisid pooled uue töölepingu, mille alusel samuti võeti kostja tööle müüja-konsultandi ametikohale töökoormusega 15 tööpäeva kuus ja töötasuga 800 krooni (t.lk. 6-9). Kohtuistungitel ei osanud tööandja esindajad seletada, mis töölepingutega sai ja kumma töölepingu hageja lõpetas. Kuna töötaja suhtes on varem sõlmitud leping soodsam, sest sellest sõltuvad töötaja õigused tööandja juures pideva tööstaaži arvestamisel jms, tuleb asuda seisukohale, et tegelikult kehtis vaid 02.02.1999.a sõlmitud tööleping.
  2. Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Oma vastuses töötaja hagile ja ka kohtuistungil kostja on nõudnud töölepingu vaid TLS §86 p6 alusel lõpetamise seaduslikuks tunnistamise. Kohus ei nõustu kostja nõudmistega, kuna kostja ei ole lõpetanud töölepingut, ta pole teinud töölepingusse kannet lepingu lõpetamise kohta. Ei esitanud ta kohtule ka tööandja 28.02.2005.a käskkirja, millega ta väidetavalt TLS §73 lg3 ja §86 p6 alusel hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetas.
  3. Nõuded töölepingu lõpetamise vormistamisele on toodud TLS §73, mille lõike 1 kohaselt tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. Ei teinud tööandja kannet töölepingu lõpetamise kohta ka hageja tööraamatusse, kuigi seda nõudis TLS §74 lg
  5. Kuna tööleping(ud) asusid tööandja valduses ja takistust töölepingu(te) vastavalt seadusele lõpetamise ja lõpetamise kohta kannete tegemiseks tööandjal ei olnud, siis ei saa kohus kuidagi tuvastada töölepingu lõpetamise fakti, selle just TLS §86 p6 alusel – töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel lõpetamisest rääkimata. Tööandja pole endale seadusega antud õigusi rakendanud ega täitnud seadusest tulenevat kohustust töölepingu lõpetamise vormistamiseks. Sellepärast jätab kohus hinnangut andmata sellele, kas töötaja 21.02.2005.a tööle mitteilmumine või töölt enne tööpäeva lõppu lahkumine andis tööandjale õiguse töölepingu TLS §86 p6 alusel lõpetamiseks. Nendel põhjendustel jätab kohus kostja nõudmised rahuldamata. Kohtukulud
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hageja hagi rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 kolmandale lausele jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. 6
(7)2-05-3281 Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.