ja § 31 sätestatust tulenevalt peab Küti 17 ja 17 A asuvate hoonete ja rajatiste vabatahtlikul või sundvõõrandamisel kohaliku omavalitsuse kasuks viimane maksma äriühingutele linnaelanike ja teiste maksumaksjate arvel ca 10 miljonit dollarit. Vaidlustatav määrus ei kahjusta mitte ainult kaebajate, vaid ka Eesti Vabariigi majanduslikke huve. Maa-alade sihtotstarbe muutmine põhjustab kõnealusel territooriumil ajalooliselt kujunenud majandusliku objekti likvideerimise, mistõttu kaovad ka objektil olevad töökohad. Käsitletaval territooriumil majandav subjekt ja tema töötajad on riigitulu allikas mitmesuguste maksude laekumise kujul. Rahvatulu moodustub mitte teenuste, vaid materiaalse tootmise valdkonnas. Tallinn on ajalooliselt kujunenud sadamalinn, mis omas ja omab tähendust mitte ainult Eesti Vabariigi majanduses, vaid ka Eesti elanike elulaadi kujundamisel. Küti 17 ja 17 A sihtotstarbe muutmine senise tootmismaa, raudteeharu ja kaubasadama maa asemel jahi- ja reisisadama maaks( teenuste valdkond) ei aita kaasa rahvatulu suurendamisele ega vasta linna või riigi huvidele. Tallinna rannaosal Sadama tänavalt Bekkeri sadamani on ajalooliselt paiknenud kaubasadamad ( kõnealusel maa-alal asuvad Küti 17 ja 17 A). Suurem osa neist sadamatest tegutseb käesoleva ajani ja linn ei ole muutnud nende maa-alade sihtotstarvet. Nimetatu tõendab, et teatud isikutel on huvi Küti 17 ja 17 A maa-alade tasuta oma omandisse või valdusesse saamiseks, mitte ei tähenda aga linnaelanike huvide eest seismist. Küti 17 ja 17 A sihtotstarbe muutmine kaebajate huve arvestamata põhjustas nende ettevõtete äriplaani nurjumise nendel aadressidel asuvate hoonete ja rajatiste kasutamise osas ja tekitas saamata kasumina kahju 344 miljonit krooni. Kaebuse esitaja huvi õigusvastasuse tuvastamise vastu on tingitud mitte ainult kaebuse esitaja investeeringute suurest mahust maa-aladesse Küti 17 ja 17 A ja Lennusadama äriprojekti majanduslikust tähtsusest kaebuse esitaja jaoks, vaid ka asjaolust, et kaebuse esitaja peab tähtsaks säilitada Lennusadamat kui Eesti Vabariigi olulist ajaloolist ja majandusobjekti. Harju maavanema vastuväited Harju maavanem ei ole ametiisik, kes kuulub kohaliku omavalitsuse süsteemi. VVS § 88 lg 1 järgi on maavalitsus maavanemat teenindav ja maavanema juhitimisel tegutsev valitsusasutus, KOKS § 4 kohaselt on omavalitsusorganid volikogu ja valitsus. Järelevalve teostamiseks esitatud materjalidest nähtuvalt käsitles Tallinna Linnavalitsus lahendamata planeeringuvaidlustena AS-i V., AS-i B. ja OÜ A.P. 30.09.2003.a. kirjadega planeeringulahenduse kohta esitatud kirjalikke vastuväiteid, mille osas kokkuleppele ei jõutud.Kuna nimetatud äriühingud ei esitanud oma vastuväiteid detailplaneeringule avaliku väljapaneku ajal, leidis maavanem, et 30.09.2003.a. kirjades esitatut ei saa käsitleda vastuväidetena
lg 1 tähenduses, kuid pidas otstarbekaks ja põhjendatuks vastuväiteid menetleda ja anda oma seisukoht. Osaüldplaneeringus Vanasadama loodemuulile viiva raudtee asemele Kalamaja möödasõidu ning Lennusadama maa-alale jahi- ja reisisadama maakasutuse juhtfunktsiooni määramisel on lähtutud 3,5 aastat tagasi jõustunud ja seni kehtivast Tallinna üldplaneeringust.Seega osaüldplaneeringu vaidlustatud lahenduse puhul ei ole tegemist põhimõtteliselt uue lahendusega, vaid on täpsustatud kehtivas üldplaneeringus sätestatud sadamaalade , tänavavõrkude ja raudteevõrkude arengu 4 tingimusi ja eesmärke. Seetõttu on ekslik kirjades ja nõupidamisel kaebajate väljendatud seisukoht, et majanduslikku arengut ei ole võimalik teostada riigis, kus ametkondlikke otsuseid muudetakse üle päeva. Tallinna üldplaneeringu koostamisel tehti koostööd ka AS-ga E.R. ning Raudteeametiga, kes on tingimustega kooskõlastanud üldplaneeringu. Üldplaneeringus ette nähtud Kalaranna möödasõidu asukohta ja selle alla jääva raudtee perspektiivset likvideerimist nimetatud asutused vaidlustanud ei ole. Raudteeamet on raudteeseaduse täitmise üle riikliku järelevalve teostajana kooskõlastanud ka osaüldplaneeringu. Kuna
lg 7 kohselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele, leidis maavanem, et Tallinna üldplaneeringu lahendusega kooskõlas oleva Kalamaja möödasõidutee ning Lennusadama maa-ala planeerimine oli võimalik lahendada juba detailplaneeringu staadiumis ilma osaüldplaneeringut koostamata. Samas detailplaneeringute koostamisele eelnevalt osaüldplaneeringu koostamine oli linnaruumi tervikliku ja tasakaalustatud planeerimise seisukohast asjakohane ja soovitatav tegevus. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Maavanema järelevalve pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on üldplaneeringuga ja detailplaneeringuga ehitus- ja maakasutustingimuste määramisel ning erinevate kinnisasja omanike huvide arvessevõtmisel lõplikuks otsustajaks kohalik omavalitsus. Vaildustatud heakskiidu andmine ei saanud mõjutada planeeringu kehtestamist.Maavanema heakskiit planeeringule ei tähenda automaatselt planeeringu kehtestamist. Maavanema vaidlustatud tegevus kaebajate õigusi ei riku. Samuti tuleb arvestada, et seni, kuni pole antud lõplikku haldusakti, ei ole üldjuhul võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine on sätestatud
Kolmanda isikuna kaasatud Tallinna Linnavalitsuse seisukoht Maavanema vastusest nähtuvalt on kaebajate seisukohti arvesse võetud ja selgitatud, mis kaalutlustel ja õiguslikel alustel käesolevas asjas vaidlustatud seisukoht rajaneb. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001.a. määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneering on Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala osaüldplaneeringu olulisemaks lähtealuseks. Harju maavanema tegevus
lg 3 p 5 nimetatud järelevalve teostamisel on kooskõlas seadusega.Maavanem on teinud lepitusmenetluses endast oleneva, kuulanud ära menetleosaliste seisukohad, korraldanud ühisarutelu, analüüsinud kõiki vastuväiteid ja esitanud kaalutletud ja põhjendatud seisukoha. Maavanema vaidlustatud toiming ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi ega piirata vabadusi. Käesoleval juhul ei esine kaalukaid menetlusnormi rikkumisi, mille puhul oleks võimalik väita, et menetluse tulemusena antav haldusakt ei saaks olla õiguspärane. Kaebajate väited on suunatud planeeringulahendusele.Sisuliselt on vaidlustatud maavanema seisukoht majandusliku otstarbekuse motiivil, pidades maavanema seisukohta ja planeeringu kehtestamist riigile ja linnale majanduslikult kahjulikuks. Planeerimisotsustus kui diskretsioniotsus on oma spetsiifilisuse tõttu kohtulikult kontrollitav vaid piiratud ulatuses, planeerimisotsustuse otstarbekuse üle kohus otsustada ei saa. Seetõttu ei saa kaebajad vaidlustada Harju maavanema 5 tegevust põhjusel, et üldplaneeringu lahendus ei ole nende hinnangul majanduslikult otstarbekas. Väide maavanema poolt
rikkumisest, kuna maavanem ei otsustanud Küti 17 ja 17 a ehitiste omandamise küsimust, on põhjendamatu, sest viidatud sättest tuleneb kohaliku omavalitsuse , mitte maavanema kohustus. Põhjendamatud on ka väited seetõttu, et Küti 17 ja 17 A ei asu kinnisasja, kaebajad ei ole tõendanud nimetatud aadressidel asuvate ehitiste omandiõigust ja viidatud säte ei kuulu kohaldamisele järelevalvemenetluses. Kuna maavanem on järginud
Kohustamiskaebuse rahuldamine on välistatud ka seetõttu, et 09.12.2004.a. on Tallinna Linnavolikogu kehtestanud osaüldplaneeringu. Kolmanda isikuna kaasatud Eesti Vabariigi Justiitsministeerium kaudu seisukoht Seoses Harju maavanema toimingule esitatud kaebusega on kolmanda isikuna kaasatud Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu seisukohal, et kaebusest ei selgu, millised on kaebajate õigused, vabadused ja kohustused, mida maavanema poolt planeeringu heakskiitmine vahetult mõjutaks. Käesolevaks ajaks on Tallinna Linnavaolikogu määrusega nr 54 kehtestatud vaidlusalune planeering. Seega ka juhul, kui kohus tuvastaks maavanema toimingu õigusvastasuse, ei saaks see iseenesest mõjutada linnavolikogu määruse kehtivust, mistõttu kaebuse esitajatel ei saa olla põhjendatud huvi maavanema toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Tallinna Linnavolikogu määrusele nr 54 esitatud kaebuse osas on Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu seisukohal, et kaebustest jääb selgusetuks, kas või milliseid kaebajate õigusi vaidlustatud planeeringu kehtestamine rikub või milliseid vabadusi piirab või millise õigusaktiga on planeeringu kehtestamine kaebajate meelest vastuolus. Kaebustes on äriühingud käsitlenud Küti 17 ja 17 A asuvate ehitiste ja rajatiste omandiküsimust, kuid nimetatud väited käesolevas vaidluses tähtsust ei oma. Küti 17 ja 17 A asuvate ehitiste ja rajatiste omandiõiguse küsimuses käib riigi ning AS-i V., OÜ B&E ja OÜ A.P. vahel kohtuvaidlus Tallinna Linnakohtus ning väljaspool nimetatud kohtuvaidlust on arutelu hoonete ja rajatiste omandiõiguse või valduse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse üle tarbetu. Samuti ei anna iseenesest ei
ega ükski teine õigusakt isikule õigust nõuda planeeringulahendust ega mõne pakutud planeeringulahenduse vastu vetoõigust kasutada sõltumata sellest, kas see isik on planeeritavale alale jäävate ehitiste omanik või õiguspärane valdaja või ta ei ole seda. Kaebuse esitajate viited põhiseaduse sätete rikkumisele on selgusetud, kaebusest ei nähtu, milles on avaldunud kaebajate arvates planeeringu kehtestamisel nende sätete rikumine. Maatükk, millel asuvad Küti 17 ja 17 A ehitised, kuulub riigile, seda ka MRS § 32 lg 2 tulenevalt. Kaebustes on välja toodud rida osaüldplaneeringu kehtestamisel väidetavalt rikutud sätteid.
lg 2 sätestatust on ekslik järeldada, et isikul on õigus nõuda talle sobiva või soodsa planeeringu kehtestamist või keelata temale ebasoodsa või ebameeldiva planeeringu kehtestamine.Kaebajate poolt planeerimismenetluses esitatud sisulised vastuväited on põhjendatult ümber lükatud sellega, et Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kehtestamisega ei kehtestata iseenesest Lennusadama territooriumi osas mingisugust põhimõtteliselt uut planeeringulahendust. Kaebuses ei ole väidetud, et rikutud oleks avalikustamise nõuet.Kaebajad on saanud esitada oma arvamused ja vastuväited planeeringu kohta. Kaebajad on väitnud
6 Viited
Hoonete ja rajatiste näol ei ole tegemist kinnisasjadega, maatüki omanikuks ei ole kaebajatel alust end pidada, samuti puudub kaebajatel alus asuda kaitsma riigi kui maatüki omaniku huve. Põhjendatud ei ole kaebajate seisukoht, et kehtestatud osaüldplaneering kahjustab ka Eesti Vabariigi majanduslikke huve. Kui riik oleks näinud planeeringus oma majanduslike või muude huvide kahjustamist, oleks ta saanud teha vastavad ettepanekud selleks sätestatud korras avalikul väljapanekul või vaidlustada planeeringu kehtestamise, seda aga riik teinud ei ole. Vastustaja Tallinna Linnavolikogu vastuväited Vastustaja on seisukohal, et kaebused on põhjendamatud ja palub jätta need rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu nõustub Tallinna Linnavalitsuse 13.01.2005.a. seisukohtadega ülevaatena üldplaneeringu menetlusetappidest, planeeringu algatamise ja menetluse õiguslikest asjaoludest ja esitatud vastuväidetega ning ei pea vajalikuks selles osas kordamist. Planeeringu käigus linnaehituslike seoste ja olemasoleva olukorra hindamisel on leitud, et ligi pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsioon pidurdas nii majandustegevust, inimeste liikumist kui ka sadama tavapärast kasutust Tallinna maaaladel. Ulatuslikud mereäärsed piirkonnad on olnud suletud, mis tekitas olukorra, kus ranna-alad on vähem arenenud kui linna teised piirkonnad. Taasiseseisvumise aastatega on võimalused ja ühiskonna surve rannaalade avalikuks kasutamiseks oluliselt avardunud, mida kinnitab asjaolu, et sadamate kaudu saabub suurem osa mereturiste Tallinnasse.Tallinna ranna-ala on kontaktvööndiks vanalinna ja mere vahel. Samuti nähtub üldplaneeringu seletuskirjast, et olemasolevad magistraaltänavd läbivad elurajoone, tekitades müra- ja välisõhusaasteprobleeme. Piirkonnas puuduvad kergliikluse võimalused.Planeeringuala sadamate maismaaühendus on problemaatiline seoses korraliku magistraaltänavate süteemi puudumisega. Osundatud põhjustel esineb selge vajadus Tallinna ranna-alade arenguks. Tallinna linna kui kohaliku omavalitsusüksuse kohustus on toetatada linna territooriumi kui terviku tasakaalustatud ja säästvat arengut. Üheks linnakeskkonna arengu kavandamise vahendiks on ruumiline planeerimine, mida kogu linna või selle osade arengu põhimõtete, põhisuundade ja tingimuste määramisega teostatakse üldplaneeringu kaudu. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu lähteülesande kohaselt ja nähtuvalt Tallinna Linnavolikogu 20.12.2001.a. otsusest nr 410 Paljassaare ja Russalka vahelise rannala üldplaneeringu algatamise kohta oli üldplaneeringu algatamise eesmärgiks kõige üldisemalt luua eeldused mereäärse ala kujunemiseks äri-, meelelahutus- , kultuuri-, rekreatsiooni- ja elukeskkonnaks, tagada linnaelanike juurdepääs rannajoonele , toetada linnakeskkonda sobivaid sadamafunktsioone ning luua loogiline tänavavõrgustik. Üldplaneeringu koostamist on täiendavalt põhjendatud vajadusega sidestada Tallinna linnaruum merega ning taastada Tallinna kui merelinna mainet. Üldplaneeringu elluviimisega soovitakse muuta Paljassaare ja Russalka vaheline rannaala atraktiivsemaks ja avatumaks ning tõsta Tallinna rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samuti soovitakse täpsustada sadamate ulatust ja määrata senisest täpsemad ehitusreeglid olemasolevate tööstusalade edasiseks arendamiseks. Planeeritav territoorium on jaotatud 26 alaks. Küti 17 ja 17 A jääb alale nr 15 “Lennusadama ja Vesilennukite angaari piirkond.” Üldplaneeringus on arvestatud 7 sellega, et sadamakoha territooriumil paiknev Vesilennukite angaar on arhitektuurimälestis, mis hõivab keskse koha sadama maa-alast ja piirab sadama kasutamise võimalusi. Sadama arendus ilma angaari renoveerimiseta on raskendatud. Linna eesmärk on avada Lennusadama piirkond inimestele vabaks liikumiseks, planeeringu lahendusena on leitud, et angaarid peavad mälestisena jääma piirkonna dominandiks. Samuti tuli planeeringu koostamisel arvesse võtta, et Lennusadama –ala külgneb olenasoleva Kalamaja elurajooniga ja vahetus läheduses on kultuuripärandina kaitstav vanalinn. Seega asub Lennusadama ala kesklinna mõjupiirkonnas. Ranna-ala ühendamine linna keskusega tähendab ka Lennusadama ja Kalasadama vahelisele ranna-alale uute elamupiirkondade ja haljasalade rajamist.Piirkonna mõjuavaldajateks on mitmete üldkasutatavate hoonete alad. Ranna-ala üldplaneeringuga kindlaks määratud linna territooriumi arengusuunad ja tingimused lähtuvad Tallinna üldplaneeringust.Üldplaneering on jõus ja selle üle vaidlus ei käi.Osaüldplaneeringus määratud Lennusadama maa-ala üldised kasutamistingimused järgivad üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid. Sellisele järeldusele on jõudnud järelevalvemenetluse käigus ka Harju maavanem. Vaidlusalune planeering on käsitatav teemaplaneeringuna Tallinna üldplaneeringu suhtes, kuivõrd sellega konkretiseeritakse kehtivas üldplaneeringus sätestatud sadama-alade, tänavavõrkude ja raudteevõrkude arengu tingimusi ja eesmärke. Samas ei ole teemaplaneeringuga välistatud sadamaala kasutamine ka kaubasadamana, kuid eeldusel, et sadama toimimiseks piisav kaubakäive on võimailk raudteeühenduse puudumise korral. Kaebuse väited üldplaneeringuga sihtotstarbe muutmisest ei rajane üldplaneeringul ega üheski teisel asjas kogutud tõendil. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt käsitatakse maaüksuse juhtfunktioonidena maa-alade üldisi maakasutuse tingimusi. Linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine ei tähenda automaatselt kaebajate kasutuses oleva maaüksuse sihtotstarbe muutmist. Juhtfunktsioon on territooriumi valdavate kasutamise sihtotstarvete üldistused, mis määravad edaspidise maakasutuse põhisuunad. Maakasutuse juhtfunktsioon võib koosneda ka teistest antud piirkonda sobivatest maakasutuse funktsioonidest kuni 50 % ulatuses maa-ala pindalast. Kruntide sihtotstarve määratakse detailplaneeringuga. Teemaplaneeringu kehtestamine ei too kaasa uudset planeeringulahendust, samuti seniste maakasutamistingimuste muutmist. Kaebuse väited Plan S § 30 seonduvalt ei ole asjakohased, kuivõrd
alusel avalik-õigusliku kohustuse tekkimine ei välista kohaliku omavalitsuse poolt avalikes huvides üld-või detailplaneeringu kehtestamist.
-st ei tulene, et üldplaneeringu kehtestamise otsus peaks sisaldama kinnisasja omandamise otsustust. Kaebajad on lugenud üldplaneeringu seadusevastaseks, kuivõrd nende hinnangul on planeeringu sellisel kujul kehtestamkne riigile ja linnale majanduslikult kahjulik. Sisuliselt on kaebajad vaidlustanud planeeringu majandusliku otstarbekuse motiivil. Kohus planeerimisotsustuste otstarbekuse üle otsustada ei saa. Vaidlustatud planeering on kooskõlas seadusega ja halduskaebused põhjendamatud. KOHTU PÕHJENDUSED
g 3 kohaselt: 1) planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine; 2) planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine; 3) nõusoleku andmine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks temale esitatud, liigilt üldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel; 4) planeeringus riigi huvide järgimise kontrollimine, kui planeeritava maa-ala kohta puudub liigilt üldisem kehtestatud planeering; 5) planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud. Kaebustes väidetakse järelevalve teostamata jätmist, kuid kaebustest ei nähtu,et vaidlustatud oleks maavanema tegevust seoses sellega, et ta on jätnud kontrollimata planeeringulahenduse seadustele ja normidele vastavuse. Kaebustest järelduvalt on kaebuse esitajad mitte nõustunud planeeringu lahendustega ja maavanema tegevuse õigusvastasust on seostatud sellega, et maavanem ei ole kaebajate esitatud vastuväidete osas võtnud seisukohta, millega sisuliselt oleks lahendanud planeeringu kaebajatele meelepäraselt. Harju maavanem asus seisukohale, et Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu koostamisel on kinni peetud kehtivatest seadustest ja normidest ning osaüldplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vaidlustajate õigusi, mis kuuluvad järelevalve teostaja poolt tagamisele. Maavanem on järelevalve teostajana ka selgitanud kaebuse esiajatele, et kuna planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on üldplaneeringuga ja detailplaneeringuga ehitus- ja maakasutustingimuste määramisel ning erinevate kinnisasja omanike huvide arvessevõtmisel lõplikuks otsustajaks 10 kohalik omavalitsus.
lg 3 kohaselt detailplaneeringu, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet, või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus. Ekslikud on kaebuste väited, mis lähtuvad eeldusest, et tegemist on detailplaneeringuga. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest tulenevalt on tegemist Paljassaare ja Russalka vahelise üldplaneeringuga, mis kujutab endast linna osaüldplaneeringut ja mille koostamise olulisemaks lähtealuseks on Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001.a. määrusega nr 3 kehtestatud ja jõusolev Tallinna linna üldplaneering. Põhjendamatud on kaebuste väited maavanema tegevuse ebaseaduslikkuse kohta seoses maa-alade kasutusotstarbe muutmisega nõustumisega ja seeläbi kaebajate vastuväidetes esitatud seisukoha planeeringuga õiguskindluse printsiibi rikkumisest tähelepanuta jätmisest . Lisaks on kaebustes seostatud sellega kaebajate majandustegevusega mittearvestamine. Nähtuvalt maavanema kirjalikust seisukohast kaebuse esitajatele on maavanem pärast lahendamata planeeringuvaidluste osas korraldatud nõupidamise läbiviimist, mille eesmärgiks oli kuulata ära osapoolte seisukohad ja jõuda kokkuleppele vaidlusalustes küsimustes, analüüsinud temale järelevalve teostamiseks esitatud materjale, sealhulgas Tallinna Linna üldplaneeringut ja leidnud, et osaüldplaneeringulahenduse näol ei ole tegemist uue põhimõttelise lahendusega, vaid täpsustatud on kehtivas üldplaneeringus sätestatud sadamaalade, tänavavõrkude ja raudteevõrkude arengu tingimusi ja eesmärke. Küti 17 ja 17 A ehitiste maa-ala jääb osaüldplaneeringu kohaselt Lennusadama ja vesilennukite angaari piirkonda ( alale nr 15). Kõnealuse planeeringu tsoneeringukaardil on nimetatud piirkonna maa-ala juhtfunktsioonideks üldkasutatava ehitise maa ning jahi- ja reisisadama maa. Tallinna üldplaneeringu sadamate tsoneerimise skeemi nr 2.1. kohaselt on rannaala Miinisadamast kuni Vanasadamani, kuhu hulka jääb ka Lennusadam, kavandatud reisi- ja sportlaevade sadama alaks . Osaüldplaneeringus Vanasadama loodemuulile viiva raudtee asemele Kalamaja möödasõidu ning Lennusadama maa-alale jahi- ja reisisadama maakasutuse juhtfunktsiooni määramisel on lähtutud kehtivast üldplaneeringust. Nähtuvalt üldplaneeringu seletuskirja punktist 6.1 on Kalasadama ja Lennusadama piirkond linna sunnas tõusva reljeefiga ja sinna saab rajada kahetasandilise logistikasüsteemi, kus all paikneb sadama infrastrukuur, teed ja tänavad ning teisel tasandil teenindus-, kultuuri- ja muud madalehitised, kust linlastel või linna külalistel avaneb vaade merele, on võimalus jalutada ja aega veeta. Muu hulgas juhib kohus tähelepanu maavanema seisukohale, et põhimõtteliselt oleks võinud tulenevalt kehtivast Tallinna üldplaneeringust lahendada Kalamaja möödasõidutee ja Lennusadama maa-ala planeerimise detailplaneeringuga.
lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringu ( millega määratakse konkreetsetele maaüksustele ehitusõigus, s.h.sihtotstarbed ning ka tänavate maa-alad ja liikluskorraldus) koostamisele. Seega vaidlustatud osaüldplaneeringuga ei lahendatud küsimusi, mis Plan S § 9 kohaselt kuuluvad lahendamisele detailplaneeringuga, muu hulgas ei saa
sätteist järelduvalt järelevalvemenetluses osaüldplaneeringu üle lahendada ehitiste omandamise küsimust. 4.Kaebuses on väidetud maavanema poolt Põhiseaduse ja planeerimiseaduse sätete rikkumist, kuid vaatamata juba eelmenetluses kohtu tähelepanu juhtimisele vajadusele selgitada, milles kaebustes loetletud sätete rikkumine seisneb, ei ole seda tehtud. Kaebustes on viidatud
sätete rikkumisele maavanema poolt ja on esitatud alternatiivne taotlus omandada äriühingutelt hooned ja rajatised Küti 17 ja 17 A kohaliku omavalitsuse kasuks hinna eest, mis sisaldaks vara turuhinda ja sellesse tehtud investeeringuid. Maavanem ei ole lähtuvalt maavanema pädevust järelevalve 11 teostamisel reguleerivatest sätetest ega ka
Viidatud säte paneb vastavad kohustused kohalikule omavalitsusele, mitte maavanemale. Siinjuures kohus peab vajalikuks märkida, et kohus on eelmenetluses juhtinud kaebajate tähelepanu sellele, et maavanem ei ole kohaliku omavalitsuse süteemi kuuluvaks ametiisikuks ning sellest tulenevalt vajadusele kaebuse väidete korrigeerimiseks, mida aga ei tehtud.
viidatud sättega nähakse ette kohaliku omavalitsuse kohustus kinnisasja või selle osa omandamiseks kinnisasja omaniku nõudel. Olenemata Küti 17 ja 17 A asuvate ehitiste ja rajatiste omandiõiguse küsimusest, mille üle käesoleval ajal toimub kohtuvaidlus Tallinna Linnakohtus, ei anna ehitiste ja rajatiste valdamine alust väita kinnisasja omanikuks olemist. Kõnealune maa on riigi omandis, vastupidise kohta kohtule dokumente esitatud ei ole. Kaebustes esitatud väide maavanema poolt omandiõiguse küsimuse lahendamisest järelevalvemenetluse käigus on ekslik , Harju maavanema kirjas on esitatud vaidlustajate ning kohaliku omavalitsuse ja Justiitsministeeriumi seisukohad planeeringuvaidluses ,mitte maavanema lahendus küsimusele. Vastupidiselt kaebuste väitele ei ole maavanem asunud lahendama Küti 17 ja 17 A ehitiste omandiõiguse küsimust, vaid on leidnud:” Lõpliku seisukoha Küti 17 ja 17 A ehitiste omandiõiguse alasele vaidlusele annab kohus .” Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate iskute seisukohaga selles, et maavanem ei ole kaebuse esitajate vastuväidete kohta planeeringulahendusele seisukoha võtmisel lähtunud olemasolevast tsiviilvaidlusest vaid on esitanud seisukoha sellest sõltumatuna, s.t. eeldusel, et tegemist on kaebajatele kuuluvate hoonete ja rajatistega. Maavanem on oma järelduse, mille kohaselt kaebajate vastuväidete arvestamine ei olnud planeeringu koostamisel tarvilik ning nende arvestamata jätmine ei olnud seadusega vastuolus, teinud mitte lähtuvalt Küti 17 ja 17 A asuva vara omandiõiguse ja valduse seaduspärasusele hinnangu andmise tulemusena, vaid planeeringu seadusele ja varemkehtestatud Tallinna linna üldplaneeringule vastavuse kontrolli tulemusena. Vaidlustatud heakskiidu andmine ei saanud mõjutada planeeringu kehtestamist.Maavanema heakskiit planeeringule ei tähenda automaatselt planeeringu kehtestamist. Maavanema vaidlustatud tegevus kaebajate õigusi ei riku Kuna maavanem on järginud
Kohustamiskaebuse rahuldamine on välistatud ka seetõttu, et 09.12.2004.a. on Tallinna Linnavolikogu kehtestanud osaüldplaneeringu. 5. HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest või tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Planeeringu kehtestamise kui diskretsiooniotsuse õiguspärasuse määrab see, kas kohalik omavalitsus on arvestanud kaalumisel asjakohaseid aspekte, kas on arvesse võetud kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid ning kas kaalutlused on olnud eesmärgipärased. Riigikohus on leidnud, et isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige hüvede õiglase kaalumise kontrollimist.Kohtulikult kontrollitav on ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele eelneva menetluse õiguspärasus ( Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002.a. otsus kohtuasjas nr 3-3-1-8-02). Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kui Riigikohtu praktika kohaselt puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse 12 kontrollimiseks, siis kohtuasjas nr 3-3-1-54-03 on Riigikohus leidnud, et kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses.
lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Riigikohtu halduskolleegium on 09.06.2004.a. otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-28-04
lg 1 tõlgendades leidnud, et viidatud sätte alusel võib planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Kaebuste kohta esitatud vastuväidetes on menetlusosalised asunud seisukohale, et kaebustest jääb selgusetuks,kas või milliseid kaebajate õigusi planeeringu kehtestamine rikub. Riigikohus on eespooltoodust järelduvalt asunud seisukohale,et selliste isikute poolt esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või mitte. Planeerimisdiskretsiooni teostamisel on kohalikul omavalitsusel kohustus kaitsta avalikke huve, ent seda tuleb teha mõistlikul viisil, samal ajal tuleb põhjendada, miks ei võetud arvesse esitatud väiteid või ei peetud piisavaks esitatud tõendeid. Erilist tähelepanu vajavad planeeringuotsused, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. Planeerimismenetlust iseloomustab avalikkuse põhimõte. Kaebuse väide, kaebajate planeerimismenetlusse kaasamata jätmisest (
Kohtu arvates on planeeringu koostamisse kaasamise mõiste avatud sama paragrahvi teistes lõigetes. Seega tuleb üldplaneeringu ( sealhulgas osaüldplaneeringu) koostamisele kaasamise all mõista planeeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviiimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude korraldamist. Nähtuvalt kaebusest ja sellele lisatud dokumentaalsetest tõenditest on kaebajad saanud esitada oma seisukohti planeeringu kohta ning nende vastuväiteid on menetletud, sealjuures on Tallinna Linnavalitsus käsitlenud kaebajate seisukohti planeeringu osas lahendamata planeeringuvaidlustena ja on need edastanud maavanemale, kes on kaebajate vastuväidete arvestamata jätmist ka järelevalvemenetluses käsitlenud. Kaebustest järelduv kaebajate seisukoht planeerimismenetlusse kaasamata jätmisest või planeerimismenetluse õigusvastasusest ainuüksi põhjusel, et kaebajate vastuväidete alusel ei leidnud tegelikkuses aset planeeringu muutmine, s.o. planeeringulahenduste muutmata jätmine kaebajate tahte ja soovide järgi, on ekslik. 6.Kaebuse esitajad on pööranud kaebuses suurt tähelepanu omandiküsimusele ja on rõhutanud kaebajate kui aadressil Küti 17 ja 17 A asuvate hoonete ja rajatiste omanike ja seaduslike valdajate huvide rikkumist nende ettepanekutega planeeringu kohta arvestamata jätmisel, samuti viidanud Põhiseaduse § 32 rikkumisele. Samal ajal on kaebuse esitajad, argumenteerides selle üle, miks tuleb kaebajaid käsitleda hoonete ja rajatiste omanikena, esitanud vastuväited planeeringulahenduste kohta ennekõike lähtuvalt kaebajate majanduslikest huvidest ning kaebustes ei ole esile toodud ühtegi väidet selle kohta, et kaebajate seisukohtadega oleks keeldutud arvestamast põhjusel, et tegemist ei ole planeeritavale alale jäävate ehitiste omanike või õiguspäraste valdajatega. Sellist järeldust ei saa teha ka asjas esitatud dokumentidele tuginevalt. 13 Kaebuste väide omandiõiguse rikkumisest osaüldplaneeringu kehtestamisega on paljasõnaline, üldplaneeringu õiguspärasust või õigusvastasust ei mõjuta
§-st 30 tulenev kohaliku omavalitsuse kohustus sama paragrahvi p.1 ja 2 toodud tingimuste esinemisel omandada kinnisasja omaniku nõudel olemasoleval hoonestusalal asuv kinnisasi või selle osa kohese ja õiglase tasu eest. Kaebuses käsitletud aadressidel kinnisasja olemasolu esitatud dokumentidest ei nähtu, seda ei ole väitnud ka kaebajad. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et
-st ei tulene, et üldplaneeringu kehtestamise otsus peaks sisaldama kinnisasja omandamise otsust. Siinjuures juhib kohus tähelepanu
lg 3, mille kohaselt saab kinnisomandile planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi detailplaneeringu koostamise kohutuse korral vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel. 7.Üldplaneering peab tagama linna edasise arengu ja ühiskonnaliikmete parima võimaliku elukeskkonna,
Viidatud sätte kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks muu hulgas valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning sellel alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine, maa-ja veealadele üldiste kasutamise ja ehitustingimuste määramine, miljööväärtuslike hoonestusalade seadmine, teede, ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Tallinna linna üldplaneeringus, mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001.a. määrusega nr 3, on hinnatud olemasolevat olukorda ja linnaehituslikke seoseid ning analüüsi tulemusena leitud, et tulenevalt nõukogude perioodi iseloomustanud ranna-alade suletusest ja seal valdavalt tööstuse ja piirivalvega seotud rajatiste ja hoonete olemasolust on ranna-alad linna teiste piirkondadega võrreldes vähem arenenud. Samuti on planeeringus leitud, et kõrvuti olulise avaliku huviga on käesolevaks ajaks avardunud ka võimalused ranna-alade kasutamiseks. Üldplaneeringus käsitletud transpordisüsteemi analüüsi tulemusena on jõutud järeldusele selle mittevastavusest nõuetele ( ei vasta liikluskoormusele läbilaskevõimelt, läbivad elurajoone, kergliikluse võimalused piirkonnas puuduvad). Seoses korraliku magistraaltänavate süsteemi puudumisega on problemaatiline planeeringuala sadamate maismaaühendus. Tallinna linna üldplaneeringust ( p.1.2 Tallinna territoriaalse planeeringu üldised eemärgid) nähtuvalt käsitletakse planeeringus prioriteedina Tallinna sadamate, raudtee ning lennuvälja arengut, seades tingimuseks ohutu elukeskkonna tagamise, samuti on üldplaneeringu üldiseks eesmärgiks vanalinna ja mere kui Tallinna tähtsamate linnakujunduslike tegurite rõhutamine. Planeering toetab linna kompaktset arengut ja olemasoleva infrastruktuuri efektiivset kasutamist kooskõlas säästva arengu põhimõtetega, nähes ette linnastruktuuri tihendamist endiste sõjaväe- ja tööstusalade ning seni üksnes osaliselt väljaarendatud piirkondade kasutuselevõtmisega. Ära märkimist väärib ka see, et eesmärgiks oli seatud tagada võimalused kesklinna liiklusolude parandamiseks ühistranspordi arendamisega ja maa reserveerimisega uutele magistraalteedele nagu Põhja- ja Lõunaväil, Pelgulinna , Kalamaja ja Pääsküla möödasõiduteed, samuti nähti ette rannaalade kasutamise kaasajastamisega, raskeveokite kesklinnast möödajuhtimise ja kaubasadamate kesklinnast väljaviimisega Kopli poolsaarele parandada oluliselt linna välisilmet, õhu puhtust ja vähendada mürataset. Üldplaneeringu seletuskirjast tulenevalt on ette nähtud linnakeskuse laienemine Kalamaja sadamapiirkonda, mille käigus avatakse 14 juurdepääs seni suletud mereäärsele alale , võetakse kaubasadamad kasutusele reisi- ja väikelaevade sadamatena ja liidetakse nad avatud linnaruumiga. 8.Tallinna üldplaneering on aluseks järgmise astme, linna väiksemaid osi hõlmavatele üldplaneeringutele või teemaplaneeringutele olulisemates üksikküsimustes. Üldplaneering sisaldab planeerimisalaseid põhiseisukohti ja põhijoonisena maakasutusplaani, mis on üldplaneeringu olulisim dokument. Nimetatud plaanil on kajastatud linna territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis näitab üldistatud kujul, millise funktsiooniga alad kuskil paiknevad, määrab kindlaks transpordikoridoride orienteeruvad asukohad, haljasmaadena säilitatavad alad jne. Maakasutusfunktsioonidele on lisatud tingimused, mis määravad põhifunktsioonile sobivad kaasfunktsioonid või piirangud ja mida täpsustatakse detailsemates planeeringustaadiumides. Magistraaltänavate võrgu arendamisel on ette nähtud muu hulgas rajada Kalamaja möödasõidutee praeguse sadamaraudtee suunal. Kohus on eespool viidanud Tallinna üldplaneeringule osas, milles käsitletakse Kalasadama ja Lennusadama piirkonda ja ei pea seda vajalikuks uuesti esitada, kuid rõhutab sadamate tsoneerimise skeemi p.2.1, mille kohaselt rannaala Miinisadamast Vanasadamani ( selle ala hulka jääb ka Lennusadam) on ette nähtud reisi- ja sportlaevade sadama alana. Raudteevõrgu ümberkujundamisel on üldplaneeringus ette nähtud likvideerida Vanasadama loodemuulile viiv juuresõidutee . Nähtuvalt Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringu seletuskirjast on planeeringu koostamise eesmärgiks Tallinna linnaruumi sidestamine merega ning Tallinna kui merelinna maine taastamine. Üldplaneeringuga soovitakse muuta Paljassaare ja Russalka vaheline ranna-ala atraktiivsemaks ja avatumaks ning tõsta Tallinna rahvusvahelist konkurentsivõimet. Samuti sooviti täpsustada sadamate ulatust ja määrata senisest täpsemad ehitusreeglid olemasolevate tööstusalade edasiseks arendamiseks. Viidatud planeeringu otsene ülesanne on seada tingimused Tallinna ranna-ala arendamiseks, luua võimalused investeerimistempo kiirendamiseks ja pakkuda välja ideed mereäärse ala senisest paremaks avalikuks kasutamiseks. Samuti tuleneb planeeringu sissejuhatusest, et ennekõike tuleb määrata selged ehitamise reeglid ja maakasutuse tingimused, millest lähtub edasine detailplaneeringute koostamine.
lg 2 p 2 kohaselt võib üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu vastavalt sama paragrahvi lg 3 sätestatud eesmärkidele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et vaidlustatud planeering on käsitletav teemaplaneeringuna Tallinna üldplaneeringu suhtes ning mereäärsete alade arengusuunad lähtuvad eespoolviidatud Tallinna üldplaneeringust., samuti järgivad osaüldplaneeringus määratud Lennusadama maa-ala üldised kasutamistingimused Tallinna üldplaneeringus sätestatud põhimõtteid. 9.Kaebuse esitajad on nii järelevalve kui ka avalikustamise käigus esitanud vastuväited planeeringule osas, milles nähti ette Küti 17 ja 17 A maa-ala juhtfunktsiooniks üldkasutatavate ehitiste maa ning jahi- ja reisisadamate maa ning väitnud maa-ala sihtotstarbe muutmist vaidlustatud osaüldplaneeringuga. Nähtuvalt osaüldplaneeringu seletuskirja p.3.4.1 on juhtfunktsioonina käsitletavad maa-ala üldise kasutamise tingimused.
lg 3 sätestab üldplaneeringuga lahendatavad küsimusena muu hulgas maa-ja veealadele üldiste kasutamise ja ehitustingimuste määramise. Seletuskirjast nähtuvalt on juhtfunktsioon territooriumi valdavate kasutamise sihtotstarvete üldistus, mis määrab ära edaspidise maakasutuse põhisuunad. Sealhulgas võib juhtfunktsioon koosneda ka teistest antud piirkonda sobivatest maakasutusfunktsioonidest kuni 50 % ulatuses maa-alast. 15 Üldplaneeringu ellurakendamisel võib olemasolevaid krunte ja kinnistuid kasutada edasi nende senise kasutusfunktsiooni järgi. Seletuskirja kohaselt tuleb juhtfunktsiooni järgida siis, kui soovitakse muuta krundi või kinnistu senist otstarvet. Kohus on juba eelmenetluses juhtinud kaebajate tähelepanu vajadusele eristada detailja üldplaneeringu erinevat regulatsiooni tulenevalt kaebuse väidetest. Ka käesoleval juhul tuleb märkida, et väited kruntide sihtotstarvete määramisest üldplaneeringuga on ekslikud ülaltoodud põhjendustel, samuti
lähtuvalt.
lg 2 p 2 ja lg 4 p 1 tulenevalt määratakse kruntide sihtotstarve detailplaneeringuga. Eespooltoodud põhjendustel on alusetud väited õiguskindluse rikkumisest planeeringuga. Kohus on viidanud Tallinna üldplaneeringule, milles oli kavandatud raudteeharu likvideerimine ja mida kinnitav vastav skeem on lisatud asja materjalidele ( tl 238, Tallinna üldplaneering on avalikult kättesaadav ), samuti tööstuspargi rajamine linnakeskusest eemale. Planeeringus on kaalutud kõiki asjaolusid ja leitud, et tööstuse koondamine planeeritud alale võimaldab vältida kaubavedusid läbi linnakeskuse kui elukeskkonna ja turismipiirkonna, samuti ei ole põhjendatud Kalamaja kui vanima eeslinna ja kultuuripärandi eksisteerimine kõrvuti tööstusega , kõnealusel maa-alal asuv arhitekutuuripärand vajab sälitamist ja kaitset . Kaebuse esitaja , tehes täiendavaid investeeringuid äriplaanide elluviimiseks, arvestamata üldplaneeringuga ette nähtud territooriumi arengukava, võttis enda kanda sellest tuleneva riski, mis ei anna alust nõuda planeeringu muutmist. Põhjendamatu on kaebajate poolt osaüldplaneeringu vaidlustamine motiivil, et see kahjustab Eesti Vabariigi huve. Riik oleks saanud sellisel juhul teha vastavad ettepanekud avaliku väljapaneku käigus või vaidlustada planeeeringu kehtestamine, mida riik aga teinud ei ole. Kaebuse esitajad ei ole õigustatud nõudma planeeringu kehtestamise otsuse tühistamist riigi huvide kaitse eesmärgil. Lea Kuuse kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.