3-05-141/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-280/2005 Haldusasi J.P.i kaebus Murru Vangla direktori 28.02.2005 kirjaga nr. 53/18 vaide tagastamise õigusvastaseks tunnistamise ja Murru Vangla vaide tähtaja ennistamiseks kohustamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 25.05.2005 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja J.P., vastustaja Murru Vangla volitatud esindaja Janek Ranniste RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 31.05.2005 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 31.05.2005 (HKMS § 31 lg 1, 5). ASJAOLUD 14.01.2005 Murru Vangla direktori käskkirjaga nr. 07-kk keeldus Murru Vangla direktor J.P.’ile lühiajalise väljasõidu loa andmisest (toimiku lk. 16-17). J.P.’ile tehti käskkiri teatavaks
2. jaanuaril 2005 (toimiku lk. 17). 21.02.2005 esitas J.P. käskkirja peale vaide (toimiku lk. 11-14) ning avalduse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks (toimiku lk. 15). Avalduses taotles J.P. vaide esitamise tähtaja ennistamist seoses asjaoluga, et ta viibis ajavahemikus 24.01.2005-03.02.2005 vanglate keskhaigla psühhiaatriaosakonnas. 28.02.2005 Murru Vangla direktori asetäitja kirjaga nr. 5-3/18 tagastati kaebuse esitajale vaie. Kirja kohaselt oli vaide esitamise viimaseks päevaks 14.02.2005, seega oli J.P.’il võimalik esitada vaie 11 päeva jooksul pärast vanglate keskhaiglast tagasi tulemist. Vastavalt HMS § 79 lõikel 1 tagastatakse vaie, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Kirja kohaselt ei pidanud Murru Vangla direktor menetlustähtaja ennistamist põhjendatuks, kuna J.P. ei suutnud esitada vaiet pärast vanglast saabumist (toimiku lk. 19). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT 1 Murru Vangla jättis arvestamata, et kaebuse esitaja ravib end vangla ebaseadusliku kohtlemise tõttu. Murru Vangla oli teadlik, et kaebuse esitaja saab senini antidepressantset ravi ja aeg-ajalt tsüklitega unerohtusid, sest pinge ja masendus on vangla ebaseadusliku käitumise tõttu nii suur, et ei saa öösiti magada. Murru Vangla teadis, et peale haiglast saabumist pidi kaebuse esitaja koheselt kirjutama vastustajana Riigikohtusse Murru Vangla erikaebuse küsimuses. Murru Vangla sundis, kiirustas kaebuse esitajat seda enne tegema. Arvestades, et kaebuse esitaja vaide esitamise tähtajaks oli 14.02.2005 ja liites sellele ajale kümme päeva juurde, mil kaebuse esitaja oli Tallinna Vangla vanglate keskhaigla psühhiaatriaosakonnas Murru Vangla ebaseadusliku käitumise tõttu, saaks tähtajaks 24.02.
3. Seega ei esitanud kaebuse esitaja üle mõistuse hilja vaiet, arvestades, et haigla järgne ravi ja muud kohustuslikud asjaolud (kool, perekonnaga seonduv) langesid kokku. VASTUSTAJA SEISUKOHT HMS § 34 kohaselt võib haldusorgan menetlustähtaja ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Vaiet tagastades on arvestatud asjaoluga, et kaebaja viibis alates 24.01.0503.02.05 haiglas. Samuti on arvestatud kaebaja võimalusega esitada vaie 11 päeva jooksul pärast keskhaiglast saabumist. Vastustaja ei ole arvestanud väidetega, et kaebaja viibis haiglas vastustaja süül, kuna antud väide on alusetu. Seega ei ole toodud põhjused tähtaja ennistamiseks mõjuvad. Kaebaja on ajavahemikul 14.01.05-14.02.05 esitanud 3 avaldust Murru Vangla direktorile, 2 kirja Riigikohtule, 4 kirja Tallinna Halduskohtule ja 1 kirja Justiitsministeeriumile. Eeltoodust lähtuvalt oli kaebajal piisavalt aega, et koostada 10 erinevat kirja, mida ta eelistas vaide esitamisele. Arvestades, et tähtaja ennistamiseks peavad olema objektiivsed põhjused, mis takistavad vaiet tähtaegselt esitamast, ei ole tähtaja ennistamise taotlus põhjendatud. Seega ei ole tõsiseltvõetav, et kaebajal ei olnud piisavalt aega. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Vaidlusküsimused Vaidlus puudub selle üle, et Murru Vangla oli pädev otsustama vaiet Justiitsministeeriumile edastava haldusorganina vaide vastavuse üle vaidele esitatavatele nõuetele, samuti vaide esitamise tähtaegsuse üle. Vaidlus puudub ka selle üle, et Murru Vangla direktoril oli õigus vaie HMS § 79 lg 1 p. 3 alusel tagastada, kui on mööda lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 14.01.05 kaebuse esitajale teatavaks tehtud Murru Vangla direktori käskkirjale vaide esitamise tähtaeg oli vaide esitamise ajaks, 21.02.05, mööda läinud, mistõttu kaebuse esitaja esitas koos vaidega Murru Vangla direktorile ka avalduse vaidetähtaja ennistamiseks. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kaebuse esitaja viibis 24.01.05-03.02.05 vanglate keskhaigla psühhiaatriaosakonnas. Nimetatud vaide esitamist takistavat asjaolu on Murru Vangla vaide tagastamisel ka arvestanud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas vastustaja oleks pidanud nimetatud haiglas viibimise ajavahemiku vaide esitamise tähtajale juurde liitma või mitte. Samuti on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja võimalus vaiet esitada oli enne haiglasse minekut või pärast haiglast naasmist takistatud või mitte. 2
5. Vaide esitamise tähtaja ennistamise alused HMS § 77 kohaselt võib vaide esitamise tähtaja ennistada HMS §-s 34 sätestatud tingimustel. HMS § 34 lg 1 sätestab: „Kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada.“ Riigikohtu halduskolleegium on 19.01.2001 määrusega haldusasjas nr. 3-3-1-59-00 asunud tähtaja ennistamise mõjuvate põhjuste osas järgmisele seisukohale: „Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid samas objektiivsete takistuste puudumise tõttu siiski võimalik.“ Murru Vangla on vaidlustatud kirjas aktsepteerinud kaebuse esitaja vanglate keskhaiglas viibimist kui objektiivset asjaolu, mis takistas kaebuse esitajal vaide sel ajal esitamist. Seega peab kohus kindlaks tegema, kas kaebuse esitaja poolt vaide esitamine võis olla takistatud haiglas viibimisele eelneval või sellele järgneval ajaperioodil. Kaebuse esitajale tehti vaidlusalune käskkiri teatavaks
6. jaanuaril
7. HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Seega möödus käskkirjale vaide esitamise 30-päevane tähtaeg
8. jaanuaril
9. Kuna
10. jaanuar 2005 oli pühapäev, lükkus vaide esitamise tähtaeg veel ühe päeva võrra edasi ning selleks oli
11. jaanuar
12. Vanglate keskhaiglasse ravile viidi kaebuse esitaja
13. jaanuaril 2005, kust ta naases Murru Vanglasse
14. veebruaril
15. Vaie esitati Murru Vanglale
16. veebruaril
17. Seega ei viibinud kaebuse esitaja terve vaide esitamise võimaliku 30-päevase perioodi vältel haiglas, vaid ta viibis haiglas 11 kalendripäeva. Enne haiglasse saabumist oli kaebuse esitajal vaide esitamiseks aega 9 kalendripäeva ning pärast haiglast naasmist veel 11 kalendripäeva. Kohus ei jaga kaebuse esitaja seisukohta selles, nagu peaks vaide esitamise tähtaeg haiglas viibimise aja võrra pikenema. Selline seisukoht ei tugine HMS §-le 75 ega ka HMS § 34 lõikele
18. Seadus ei sätesta, et seaduses sätestatud 30-päevane kaebetähtaeg võiks perioodi võrra, mil vaide esitamine oli või võis olla takistatud, edasi lükkuda. Samas möönab kohus, et vaide ennistamisel tuleb arvesse võtta seda, kas kaebuse esitajale jäi seoses vaide esitamise takistusega siiski vaide esitamiseks piisavalt aega või mitte. Kohus on seisukohal, et isegi kui kaebuse esitaja seoses oma haiguse omapäraga (depressioon, masendus) ei olnud suuteline enne haiglasse minekut 9 päeva jooksul vaiet esitama, pidi ta haiglast naasma ilmselt paranenuna või vähemalt saama ravimeid, mis tema seisukorda leevendasid, mistõttu kaebuse esitaja ei saa pärast haiglast naasmist vaide esitamata jätmisel tugineda väitele, et tema tervislik seisund takistas tal endiselt vaide esitamist. Nagu nähtub Murru Vangla poolt kohtule esitatud väljavõttest kinnipeetavate poolt saatmiseks edastatud kirjadest, on kaebuse esitaja juba päev pärast Murru Vanglasse naasmist, 04.02.2005 saatnud kirja Riigikohtule, 07.02.2005 kirjad Justiitsministeeriumile ja Tallinna Halduskohtule, 08.02.2004 uue kirja Tallinna Halduskohtule ning 11.02.2005 kirja Riigikohtule. Eeltoodu põhjal loeb kohus tuvastatuks, et kaebuse esitaja vaimne seisund pidi antud perioodil olema piisavalt hea selleks, et oma vaide esitamise õigust teostada. Asjaolu, et kaebuse esitaja eelistas vaide esitamisele kirjade saatmist Riigikohtusse, Tallinna Halduskohtusse ja Justiitsministeeriumile, tõendab üheselt, et ka vaide esitamine ei saanud 3 olla kaebuse esitaja jaoks raskendatud või võimatu. Samuti, kuna kaebuse esitaja jõudis vaid päev pärast Murru Vanglasse naasmist – seega ühe päevaga koostada kirja Riigikohtule, oli tal kohtu arvates piisavalt aega ka vaideotsuse koostamiseks Murru Vanglale, kuna see ei saanud ilmselt olla õiguslikult keerukam kui kirja koostamine Riigikohtule. Eeltoodust lähtuvalt on Murru Vangla direktor vaide kaebuse esitajale õiguspäraselt tagastanud ning kohtul puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 4