Obsah (4)

§ 9§ 7§ 10§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28.02.2005, Tallinn Haldusasja number 3-448/04 Haldusasi E.E. AS kaebused Si

) ega Telekommunikatsiooniseadus (TKS) ei sätesta sunniraha määra, mida Sideamet võiks rakendada TKS alusel antud ettekirjutuse täitmise tagamiseks. Isegi juhul, kui tegemist on seaduse lüngaga ning Sideamet on lähtunud sunniraha rakendamisel seaduse analoogiast, on selline lähenemine väär ning vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Vastavalt Põhiseaduse §-le 113 saab riiklikke makse, koormisi lõivusid, trahve ja sundkindlustuse makseid kehtestada üksnes seadusega. Sideamet ei koostanud haldusakti sunnivahendi rakendamise kohta kooskõlas

§-ga 6 ega teinud vastavat haldustoimingut, millega oleks nõudnud kaebajalt sunniraha tasumist. Sideamet on jätnud kaebaja informeerimata sunnivahendi rakendamisest, samuti on keeldunud kaebajale täitekorralduse väljastamisest. Ettekirjutus ei olnud täidetav. AS-i E. poolt kasutatavate ATM-seadmete abil ei ole võimalik saata signaali AS E. ATM-liidesest AS-i E. telefonivõrku. Sunniraha rakendamise kui haldustoimingu õigusvastasuse kindlakstegemine võimaldab kaebajal nõuda talle selle toiminguga tekitatud kahju hüvitamist (põhjendatud huvi). 1.

1. 04.05.2004 käskkirja nr 1-3/04/69 osalise õigusvastasuse kindlakstegemise nõue. Kaebaja väitel on Ettekirjutus olnud ebaseaduslik selle tegemise hetkest alates. ATMseadmed, millele juurdepääsu võimaldamiseks oli ettekirjutus tehtud, ei ole kunagi olnud AS-i E. telefonivõrgu osad ning seega ei ole AS-il E. kunagi olnud kohustust võimaldada neile juurdepääsu. Vastavalt TKS §-le 45 lg 1 peab olulise turujõuga ettevõtja võimaldama teisele telekommunikatsiooniteenuste osutajale spetsiaalset juurdepääsu oma telefonivõrgule. Asjaolu, et lülitatava lairibavõrgu kohta polnud Ettekirjutuse tegemise ajal taotletud ega väljastatud tegevusluba, ei muuda vaidlusaluste ATM-seadmete olemust ega funktsionaalsust. Ettekirjutuse on Sideamet ise edasiulatuvalt kehtetuks tunnistanud, mistõttu pole selle tühistamine kohtus enam võimalik. Vältimaks olukorda, et Ettekirjutus kehtis kuni “muutunud asjaolude” ilmsikstulekuni, taotleb kaebuse esitaja Ettekirjutuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Vastasel juhul, käskkirja vaidlustamata jätmisel, võib AS E. kaotada õiguse 3 kohtukulude väljamõistmisele Sideametilt. Kaebuse esitaja väitel ei ole tegelikkuses asjaolud muutunud ning ettekirjutus on algusest peale õigusvastane ja Sideameti käskkirja motiivid on suunatud AS-i E. kohtukulude tasumisest vabastamiseks menetluses olevas haldusasjas nr 3448/
2. AS-i E. põhjendatud huviks muuhulgas on välistada asjaolu, et tema vastu ei esitataks alusetuid nõudeid, arvestades perioodi, mil käskkiri oli kehtiv.
3. Vastustaja seiskohad: 2.
4. Ettekirjutuse õigusvastasuse kindlakstegemine. Sideamet on seisukohal, et kaebused on põhjendamatud ja vaidlustatud Ettekirjutus, käskkiri täitekorraldus ja toiming on seaduslikud. Sideameti peadirektori 18.11.2002 käskkkirjaga nr 1-3/129 tunnistati AS E. (tolleaegse nimega AS Eesti Telefon) olulise turujõuga ettevõtjaks 2003.aastaks Eesti Vabariigi territoorumil üldkasutatava telefoniteenuse, üldkasutatava sidumisteenuse ja üldkasutatava püsiliiniteenuse turgudel. Spetsiaalse juurdepääsu võimaldamise kohustuse puhul ei ole oluline see, millisel üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse turul ettevõtja on olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud, vaid see, et ettevõtja on olulise turujõuga ettevõteks tunnistatud ja opereerib üldkasutatavat telefonivõrku. Seadusandja ei ole spetsiaalse juurdepääsu võimaldamise kohustust seostanud üksnes nende teenustega, mille turul on ettevõtja olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud. Seadmed, millele AS U. juurdepääsu taotles, on E.i telefonivõrgu osad. Vabariigi Valitsuse 04.12.2000 määrusega nr 398 kehtestatud Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuete p 17 kohaselt on andmesideteenus telekommunikatsiooniteenus, mis võimaldab tarbijale ühenduse telekommunikatsioonivõrguga või sidumise kaudu teiste telekommunikatsioonivõrkudega ja sõnumi edastamise lõpp-punktide vahel. Seega on andmesideteenus telekommunikatsiooniteenus. Seadmed, mida kasutatakse telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, sh signaalide edastamiseks, on telekommunikatsioonivõrgu osad. AS E. kasutab ATM-seadmeid signaalide edastamiseks ja telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, mistõttu on ATM-seadmed telekommunikatsioonivõrgu osad. Vastustaja selgitab oma positsiooni AS-i E. poolt pakutava toote Netifon näite kaudu, kus telefoniteenus ja andmesideteenus kasutavad füüsilises kihis ühte kandjat juurdepääsuvõrgu kui ka ülekandevõrgu osas. Seega on sellisel juhul tegu ühe võrguga, mille baasil osutatakse erinevaid teenused. AS U. soovis juurdepääsu AS-i E. telefonivõrgule ATM-liidese kaudu. Sideametile esitatud kaebuse menetlemisel ei väljendanud Sideamet kordagi praegusest erinevaid seisukohti. Sideamet ei ole nimetatud kaebuse menetlemisel asunud seisukohale, nagu puuduks AS-il U. õigus nõuda spetsiaalset juurdepääsu AS-i E. telefonivõrgule ATMseadmete kaudu. 2.
5. 08.12.2003 täitekorralduse nr 1.9-1-TRO/03/68 tühistamise ning sunnivahendi rakendamise kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine. Sideamet on seisukohal, et täitekorraldus ei ole üldse haldusmenetluses vaidlustatav haldusakt.

-is sätestatud sunnivahendi rakendamine oli seaduslik ja põhjendatud. Täitemenetluse algatamiseks peab haldusorgan koostama täitekorralduse.

§ 9

lg 1 kohaselt on täitekorraldus dokument, mille haldusorgan koostab sunnivahendit vahetult rakendavale isikule. Täitmisele kuuluv ettekirjutus ja rakendatav sunnivahend on adressaadile teatavaks tehtud juba hoiatuses. Täitekorraldus ei sisalda õiguslikku ega faktilist 4 motivatsiooni ega ka kohustusi isikule, kelle suhtes sunnivahendit rakendatakse. Täitekorralduse adressaadiks on haldussundi vahetult rakendav isik (kohtutäitur). Täitekorralduse tegemise ajaks on sunnivahendi rakendamine juba haldusorgani poolt otsustatud ja sellest on adressaati hoiatuse kaudu ka teavitatud. Täitekorralduse edastamisega kohtutäiturile ei ole võimalik rikkuda kaebaja õigusi. Sunnivahendi rakendamisel tuleb sunniraha sissenõudmine anda igal juhul täitekorraldusega kohtutäiturile. Sunnivahendi rakendamise otsustamine on Sideameti, sunniraha sissenõudmine aga kohtutäituri pädevuses. Kaebaja õigusi saab rikkuda üksnes ettekirjutus ja sunnivahendi rakendamine kui haldustoiming. 2.

1. 04.05.2004 käskkirja nr 1-3/04/69 osalise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Vastustaja leiab, et taotlus on põhjendamata, kaebajal puudub põhjendatud huvi käskkirja vaidlustamiseks ning käskkiri on seaduslik. Ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimiseks on pooleli kohtumenetlus. Selles menetluses tekkinud kohutkulusid saab nõuda üksnes selle konkreetse kaebuse läbivaatamisel ja põhjendatud huvi nimetatud kohtukulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud huviks käskkirja nr 1-3/04/69 peale kaebuse esitamisel. Samuti ei saa põhjendatud huviks pidada kartust, et kaebaja vastu võidakse esitada põhjendamatuid nõudeid. Põhjendamatuid nõudeid võidakse esitada igal ajal igaühe vastu ja seda välistada pole ühelgi viisil võimalik. Sideamet on seisukohal, et käskkiri on ka sisuliselt õiguspärane. ATM-seadmed olid Ettekirjutuse tegemise ajal telefonivõrgu osad. AS E. kasutas nimetatud seadmeid oma telefonivõrgu baasil teenuse osutamiseks.
2. Kolmanda isiku seisukohad: Kolmas isik AS U. toetab Sideameti seisukohti ja palub jätta kaebused täies ulatuses rahuldamata. Lisaks märgib kolmas isik, et Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud AS-il E. õiguslikus mõttes muud võrku peale telekommunikatsioonivõrgu. Nimetatule kohustas Sideamet juurdepääsu võimaldama. AS U. taotles juurdepääsu lõpp-punktist erineva ühenduspunkti kaudu ja selleks erinevaks ühenduspunktiks oli ATM-liides. Haldusasja õigeks lahendamiseks ei ole vältimatult vaja tuvastada, kas ATM-seadmed olid või ei olnud AS-i E. telefonivõrgu osaks. Samas rõhutab AS U., et ATM seadmed ei eksisteeri ega funktsioneeri iseseisvalt või telekommunikatsioonivõrgust lahusolevana. ATM seadmed on ja saavad olla üksnes mingi telekommunikatsioonivõrgu osad. KOHTU PÕHJENDUSED : Telekommunikatsiooniseaduse (TKS) § 4 lg 2 annab telefonivõrgu mõiste, mille kohaselt telefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktidega üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk, mis võimaldab edastada kõnet statsionaarsete lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel ning vastab 5 telefonivõrgule kehtestatud nõuetele. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt nõuded telefonivõrgule ja mobiiltelefonivõrgule kehtestab teede-ja sideminister. Teede-ja sideministri 20.12.2000 määruse nr 117 ,,Nõuded telefonivõrgule" § 4 lg 1 täpsustab telefonivõrgu mõistet, mille kohaselt telefonivõrk koosneb juurdepääsuvõrgust, ülekandevõrgust ja telefonivõrgusõlmedest (milleks omakorda on kohalik telefonivõrgusõlm, üleriigiline telefonijaam, regionaalne telefonijaam ja rahvusvaheline telefonijaam). TKS §-s 44 on sätestatud juurdepääs üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule, mille lõike 1 kohaselt olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telefoni- või mobiiltelefonivõrgu operaator või püsiliiniteenuse osutaja peab tagama telekommunikatsiooniteenuse osutaja juurdepääsu oma telekommunikatsioonivõrgule, kui telekommunikatsiooniteenuse osutaja on avaldanud sellekohast põhjendatud soovi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telefonivõrgu operaatori poolt juurdepääsu võimaldamine oma telefonivõrgule juurdepääsu eesmärgil kasutatavast lõpp-punktist erineva ühenduspunkti kaudu (edaspidi spetsiaalne juurdepääs) toimub käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud korras. TKS § 45 sätestab spetsiaalse juurdepääsu üldkasutatavale telefonivõrgule, mille lõike 1 kohaselt olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telefonivõrgu operaator peab telekommunikatsiooniteenuse osutaja soovi alusel võimalikult kiiresti võimaldama talle spetsiaalse juurdepääsu. Kui üldkasutatava telefonivõrgu operaator leiab, et spetsiaalse juurdepääsu taotlus on põhjendamatu, võib ta keelduda juurdepääsu võimaldamisest üksnes Sideameti nõusolekul. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telefonivõrgu operaator leiab, et puuduvad tehnilised ja majanduslikud võimalused soovitud spetsiaalseks juurdepääsuks, peab ta sellest ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatult teatama taotluse esitanud isikule ja Sideametile (lg 2). Sideamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ühe kuu jooksul põhjendatud otsuse spetsiaalse juurdepääsu piiramise või võimaldamisest keeldumise kohta. Sideameti peadirektori sellekohase käskkirja väljavõte saadetakse vastavale üldkasutatava telefonivõrgu operaatorile ja juurdepääsutaotluse esitanud isikule (lg 3). Kui Sideamet käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul leiab, et taotlus juurdepääsuks spetsiaalse juurdepääsu kaudu on põhjendatud, teeb ta üldkasutatava telefonivõrgu operaatorile ettekirjutuse vastavale telefonivõrgule juurdepääsu tagamiseks (lg 4). Kaebuse esitaja pöördus järelepärimisega (nr C-6-40110-2/35) asjatundja poole arvamuse saamiseks. TTÜ raadio-ja sidetehnika instituudi telekommunikatsiooni õppetooli lektor, tehnikamagister Avo Ots vastas kirjalikult järelepärimises tõstatatud küsimustele. Kirjas märgitakse, et oma selgitus-arvamuse koostamisel on Avo Ots käsutanud AS E. kirjale lisatud materjale, tutvunud AS E. võrgu ülesehitusega ning vestelnud AS E. selle ala spetsialistidega. Küsimusele, kas ADSL-teenuste osutamiseks käsutatavad ATM-seadmed on telefonivõrgu osa või mitte, vastas asjatundja, et ADSL-teenuste osutamiseks käsutatavad ATM-seadmed ei ole AS E. telefonivõrgu osa. Asjatundja arvates AS-i E. ATM-seadmed ei ole vajalikud AS-i E. poolt opereeritava telefonivõrgu tööks ega üldkasutatava telefoniteenuse osutamiseks. AS-i E. telefonivõrk toimiks edasi täpselt samasuguse funktsionaalsusega ka siis, kui AS-il E. puuduksid üldse ATM-seadmed. Küsimusele, kas AS-i U. 18.11.2002 ja 13.05.2003 taotlustes soovitud juurdepääs on spetsiaalne juurdepääs telefonivõrgule tehnilises mõttes, vastas spetsialist, et tema hinnangul ei ole AS-i U. taotlustes soovitud juurdepääs tehnilises mõttes spetsiaalseks juurdepääsuks telefonivõrgule. Küsimusele, kas tehniliselt on võimalik saavutada AS-i E. olemasolevate ATM-seadmete kaudu tegelikkuses toimiv spetsiaalne juurdepääs telefonivõrgule, vastas arvamuse andja, et AS-i E. ATM-seadmete kaudu ei ole võimalik spetsiaalne juurdepääs 6 telefonivõrgule. ATM-seadmed ei võimalda AS-i E. võrgu puhul signaali edastamist telefonivõrgu lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel. Kohus võimaldas vastustajale esitada spetsialisti(de) arvamus, mis võiks ümber lükata kaebaja poolt esitatud asjatundja arvamuses toodud seisukohad. Vastustaja kohtu poolt antud võimalust ei kasutanud. Kohus otsuse tegemisel võtab muuhulgas arvesse ka eelnimetatud spetsialisti arvamuse. Viimasel kohtuistungil 02.02.2005 kolmanda isiku AS-i U. esindaja selgitas kohtule, et taheti saada juurdepääsu AS-i E. telefonivõrgule andmesideteenuse osutamiseks. AS U. tahtis saada juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule ATM-seadmete kaudu. AS-il U. on sidumislepingute kaudu juurdepääs AS-i E. telefonivõrgule olemas. AS U. tahtis opereerida andmesideteenuse turul. Vaidlus puudub selle üle, et AS-il U. liitumislepingute kaudu oli juurdepääs AS-i E. telefonivõrgule. Vaidlust ei ole ka selle üle, et AS U. soovis juurdepääsu ATMseadmetele andmesideteenuse osutamiseks. Spetsiaalset juurdepääsu peab võimaldama telefonivõrgule. Kaebaja väitel ATM-seadmed ei ole telefonivõrgu osa, vastustaja on vastupidisel seisukohal. Põhivaidlus seisneb selles, kas ATM-seadmed on telefonivõrgu osa ning kas spetsiaalset juurdepääsu peab võimaldama telefonivõrgule ATM-seadmete kaudu. Kohtul puuduvad eriteadmised selles valdkonnas, seega kohus saab sellisel juhul tugineda spetsialisti arvamusele spetsiifilises valdkonnas. Selliseks spetsialisti arvamuseks, millele kohus käesolevas haldusvaidluses saab tugineda, on kaebaja poolt esitatud asjatundja arvamus. Nimetatud arvamuse kohaselt ADSL-teenuste osutamiseks kasutatavad ATM-seadmed ei ole AS-i E. telefonivõrgu osaks ning AS-i U. taotlustes soovitud juurdepääs tehnilises mõttes ei ole spetsiaalseks juurdepääsuks telefonivõrgule. Vastustaja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus leiab, et Ettekirjutus ei ole põhjendatud ning seda ei saa käsitleda õiguspärasena. Ettekirjutuses kohustatakse AS-i E. võimaldama AS-ile U. spetsiaalse juurdepääsu oma telefonivõrgule AS U. taotluses soovitud kohas ja viisil. Kohtu hinnangul selline seadusest tulenev kohustus AS-il E. puudub. Seadusest ega alamalseisvatest õigusaktidest ei tulene AS-i E. kohustust spetsiaalse juurdepääsu võimaldamiseks telefonivõrgule ATM-seadmete kaudu, mis ei ole telefonivõrgu osaks (vastupidist ei ole tõendatud). Seega kohus järeldab, et Sideameti poolt AS-i E. kohustamine AS-ile U. spetsiaalse juurdepääsu võimaldamiseks telefonivõrgule ATM-seadmete kaudu ei olnud õiguspärane. Sideamet kohtuväliselt tunnistas edasiulatuvalt kehtetuks oma Ettekirjutuse 04.05.2004 käskkirjaga nr 1-3/04/69, millega kaebaja pool ei nõustunud. Kaebaja ei nõustu kehtetuks tunnistamise motiiviga, milleks käskkirja kohaselt Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisel on Sideamet lähtunud muutunud olukorrast, kus ettekirjutuse täitmine muutunud asjaolude, faktilise ja õigusliku olustiku muutumise tõttu ei ole enam võimalik. Kaebuse esitaja ei soovinud menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel, kuna ei olnud osaliselt käskkirja motiividega nõus ning asjaoluga, et kehtetuks tunnistati ettekirjutus edasiulatuvalt. Kaebaja pool muutis oma esialgset tühistamisnõuet, minnes üle õigusvastaseks tunnistamise nõudele. Kohus leiab, et kaebuse esitajal on põhjendatud huvi sellise konstateeringu suhtes (HKMS § 26 lg 1 p 3). Kaebuse esitaja on vaidlustanud ka sunnivahendi (sunniraha) kohaldamise toiminguna. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (

) sätestab asendustäitmise ja sunniraha (edaspidi sunnivahend) mõiste ning sunnivahendi rakendamise menetluse (§ 1). 7

§-s 2 on kehtestatud sunnivahendi rakendamise eeldused, mille lõike 1 kohaselt sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sunnivahendit võib kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada. Sunnivahendit võib muuta.

§-s 3 on sätestatud sunnivahendi rakendamise põhimõtted. Sunnivahendi rakendamisel antavatele aktidele ja tehtavatele toimingutele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi (lg 1). Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena (lg 2). Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust (lg 3).

§ 7

lg 1 kohaselt haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse, milles peab sisalduma: 1) adressaadi ees- ja perekonnanimi ning aadress või juriidilise isiku nimi ja postiaadress; 2) viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; 3) kuupäev, milleni on aega ettekirjutus vabatahtlikult täita (kui ettekirjutus sisaldab kohustust teatud teost hoiduda, ei ole kuupäeva vaja märkida); 4) sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmatajätmise korral; 5) hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; 6) hoiatuse teinud haldusorgani volitatud ametiisiku allkiri; 7) hoiatuse koostamise kuupäev. Hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega (nagu käesoleval juhul) või olla tehtud eraldi teatena (lg 2). Hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita (lg 3). Sunniraha rakendamise hoiatuses märgitakse ettenähtud sunniraha summa (lg 5).

§ 10

lg 1 kohaselt sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus (lg 2). Sunniraha määrad ei ole

-is kehtestatud. Sideamet sunniraha kohaldamisel on suvaliselt valinud tasumisele kuuluvaks summaks 50 000 krooni.

§ 9

lg 1 kohaselt kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama: 1) ettekirjutuse teinud ja sunnivahendit rakendava haldusorgani nimetuse; 2) sunnivahendit vahetult rakendava isiku ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime; 3) viite haldusaktile, millega ettekirjutus tehti, ja ettekirjutuse sisu; 4) kinnituse, et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama; 5) adressaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime; 6) asendustäitmise korral sunnivahendi rakendamise koha; 7) rakendatava sunnivahendi. 8 Kaebaja on vaidlustanud ka täitekorralduse, nõudes selle tühistamist. Täitekorralduse adressaadiks on täitekorralduses nr 1.9-1-TRO/03/68 märgitud AS E. ning sunnivahendit vahetult rakendavaks isikuks kohtutäitur. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja õigusi võib rikkuda vastustaja poolt sunniraha kohaldamine täitekorralduse nr 1.9-1-TRO/03/68 alusel. Nimetatud täitekorralduse kaebeviites on märgitud, et adressaat võib pöörduda HKMS-is sätestatud korras kaebusega halduskohtu poole, kui ta leiab, et sunnivahendi rakendamisega on rikutud või võidakse rikkuda tema õigusi. Kaebuse esitaja kasutas temale antud kaebeõigust ning pöördus kaebusega halduskohtu poole täitekorralduse tühistamise nõudes. Kohus on seisukohal, et sunniraha kohaldamine (rakendamine) olukorras, kus seadus ei kehtesta sunniraha ülemmäära, on õigusvastane. Sideamet on sunniraha summaks suvaliselt määranud 50 000 krooni. Ülemmäära kehtestamata jätmine ei võimalda sunniraha suuruse määratlemist, kui aga seda on tehtud, siis selline määramine on suvaline ja tinglik. TKS § 103 sätestab juriidilise isiku vastutuse, mille lõike 8 kohaselt Sideameti ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv 10 000 kuni 50 000 krooni. Sideamet ei ole kohaldanud AS-i E. suhtes haldusvastutust ettekirjutuse täitmata jätmise eest, vaid on otsustanud rakendada selle asemel sunniraha. Halduskaristus (nimelt rahatrahv) ja sunniraha on täiesti erinevad asjad. Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena (

§ 3lg 2).

Halduskaristuse sanktsiooni ei saa üle kanda sunnirahale või tõlgendada seda sunniraha määrana, sellist võimalust seadus ette ei näe. TKS-is ega

-is ei ole kehtestatud sunniraha määrad (alam-ja ülemmäär).

§ 10

lg 2 viitab asjaolule, et sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus, samas täpsustamata, milline nimelt (kas see peab sisalduma TKS-is või

-is või muus eriseaduses). Õigusselguse mõttes juriidiline isik, kellele määratakse sunniraha, peab olema teadlik, millest on tuletatud sunniraha määr, mis tagaks selle kontrollitavuse, s.t kas rakendatav sunniraha summa on määratud seaduses ettenähtud piires, mis omakorda eeldab, et seaduses peavad olema kehtestatud sunniraha määrad (vähemasti selle ülemmäär). Käesoleval juhul õiguslikult ebaselges olukorras sunniraha määramine on õigusvastane. Kohus leiab, et Sideameti poolt sunniraha rakendamine AS-i E. suhtes on vastuolus

§-ga 3 lg 3, mille kohaselt kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit-ja määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad ning haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Sunniraha suuruseks määratud 50 000 krooni ei ole mõistetav leebeima sunnivahendi-ja määrana. Kui võrrelda seda halduskaristuse sanktsiooniga tulenevalt TKS §-st 103 lg 8, siis sellest nähtub, et trahvisumma 50 000 krooni on sanktsiooni ülemmäär, alammääraks on 10 000 krooni. Aga see on karistuseks ettenähtud sanktsioon, millel ei ole vähimalgi määral puutumust sunnirahaga johtuvalt asjaolust, et viimane ei ole karistus. Kohus nõustub kaebajaga selles, et sunniraha rakendamine ja täitekorralduse tegemine moodustab terviku. Sunniraha rakendamise otsustus on vaadeldav toiminguna ning sellele järgnev täitekorralduse tegemine on käsitletav otsustuse kirjaliku vormistamisena. Kohus on seisukohal, et sunniraha rakendamise otsustus toiminguna on õigusvastane. Täitekorralduse adressaadiks on juriidiline isik, kelle suhtes rakendatakse sunniraha, mitte aga täitur. Samas täitekorralduses sisalduv kaebeviide annab täitekorralduse adressaadile õiguse täitekorraldusega mittenõustumisel vaidlustada seda halduskohtus (mitte üldkohtus). Kohus on seisukohal, et vaidlustatav täitekorraldus on õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Sideamet on kohtuväliselt tunnistanud edasiulatuvalt kehtetuks ettekirjutuse nr 1.9-1TRO/03/41. Kohus ei nõustu vastustaja sellekohase otsustusega. Kohus leiab, et põhjendatud oleks vaieldava ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine, mitte üksnes edasiulatuvalt. Kohtu arvates on Sideamet kiirustanud kahe juriidilise isiku vahelisse vaidlusse sekkumisel 9 olukorras, kus ei ole üheselt selge tekkinud probleemi olemus, mis tähendab, et sellises spetsiifilises valdkonnas tekkinud probleemi lahendamiseks vastustaja oleks võinud pöörduda erialaste teadmistega erapooletu(

1. te)spetsialisti(
2. de)poole arvamuse saamiseks vältimaks võimalikke (haldus)vaidlusi. Kohus, võttes arvesse menetlusosaliste seletused, uurides haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Kohus nõustub kaebaja seisukohtadega, pidades mittevajalikuks nende ülekordamist. Kaebuse esitaja taotleb kohtukulude hüvitamist kokku 379 903,80 krooni, mille kohta on esitanud kohtukulude dokumendid. Kohus leiab, et kohtukulude hüvitamine on põhjendatud summas 126 634,60 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §st 26 lg 1 p-d 1 ja 3; 31 lg 1, 4 ja 5; 87 lg 2 ning 93 lg 1, kohus otsustas: Rahuldada kaebused. Tunnistada õigusvastaseks Sideameti 05.09.2003 ettekirjutus nr 1.9-1-TRO/03/41. Tunnistada õigusvastaseks Sideameti 04.05.2004 käskkiri nr 1-3/04/69 motiivide osas, mille kohaselt Sideameti 05.09.2003 ettekirjutuse nr 1.9-1-TRO/03/41 kehtetuks tunnistamise vajadus tulenes muutunud asjaoludest ning mis tingis selle kehtetuks tunnistamise edasiulatuvalt. Tunnistada õigusvastaseks Sideameti poolt AS-i E. suhtes sunniraha rakendamine kui haldustoiming. Tühistada Sideameti peadirektori 08.12.2003 täitekorraldus nr 1.9-1-TRO/03/68. Mõista välja Sideametilt AS-i E. kasuks tema poolt kantud kohtukulud summas 126 634,60 krooni. Elle Kask Kohtunik 10