Obsah (9)

§ 29§ 2§ 49§ 60§ 61§ 50§ 14§ 18§ 19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-2029 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi T. L. hagi A. L. vastu abielu la

) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas

§ 29

lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. 8. Vastavalt

§ 2

lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna mõlemad abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Elatise nõue 3 9. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused on lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 10.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

11. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Vastavalt

§ 50lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt

§ 60lg-s 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

12. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

13. Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (

§ 61

lg 4), mis on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal oli kuupalga alammäär 2 690 krooni, millest ½ oli 1 345 krooni,
2. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

1. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lastele miinimummääras.
2. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kohus arvestab sellega, et laste kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures lapsed elavad. Lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Hageja kinnitas, et tema töötasu on miinimumpalk ning kostja kinnituse kohaselt teenib ta juhutöödega 2-3 tuhat krooni kuus. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

1. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. 4
2. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (

§§ 50

ja 60), võib öelda, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida sedavõrd tasustatav töö, et oleks võimalik katta enda ja lapse kulutused. Ühisvara jagamine 18.

§ 14lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Vastavalt

§ 18

lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama paragrahvi

1. lõike kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
2. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevas vara jaotuse viisis ja vara väärtuses: - kinnistu väärtusega 100 000 krooni jääb hagejale; - teler Samsung väärtusega 1 500 krooni jääb kostjale; - muusikakeskus Pioneer väärtusega 500 krooni jääb hagejale; - külmik Snaige väärtusega 1 500 krooni jääb hagejale; - videomagnetofon Samsung väärtusega 1 000 krooni jääb hagejale; - sektsioonkapp väärtusega 2 700 krooni jääb hagejale; - köögi kapid väärtusega 500 krooni jäävad hagejale; - köögi nurgadiivan ja laud väärtusega 1 000 krooni jäävad kostjale; - DVD mängija väärtusega 600 krooni jääb kostjale; - pesumasin Beko väärtusega 4 000 krooni jääb hagejale; - mikrolaineahi Daewoo väärtusega 4 995 krooni jääb kostjale; - videomagnetofon Sony väärtusega 2 400 krooni jääb hagejale; - vaip väärtusega 450 krooni jääb kostjale. Seega tuleb kinnistu ja ülalpool loetletud kodune sisustus jagada vastavalt poolte soovile.
3. Pooled vaidlevad selle üle, missugune on sõiduauto ja nurgadiivani väärtus ja kellele need asjad jätta. Hageja leiab, et sõiduauto turuväärtus on 5 000 krooni ja see tuleks jätta kostjale, kostja leiab, et auto väärtus on 3 000 krooni ja auto tuleb jätta hagejale. Kuna kohtule pole esitatud sõiduauto hindamise akti, lähtub kohus poolte pakutud keskmisest hinnast 4 000 krooni (5 000 + 3 000 : 2). Kohus jätab sõiduauto kostjale. Nurgadiivani, mille keskmine hind on 2 000 krooni, jätab kohus hagejale.
4. Kohus ei nõustu kostjaga, et kohus peaks jätma jagamata laelambi koos ventilaatoriga ja tolmuimeja. Kostja pole kohtule esitanud tõendeid nimetatud asjade väärtusetuks muutumise kohta. Kohus annab mõlemad nimetatud asjad (tolmuimeja 400 krooni ja laelamp-ventilaator 500 krooni) kostjale.
5. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kohus peaks ühisvara jagamisel kõrvale kalduma abikaasade osade võrdsusest.
6. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga. 5 23.
7. Seadusest ei tulene, et kohus peab ühisvara jagama selliselt nagu soovib abikaasa, kelle juurde jäävad poolte alaealised lapsed. Hageja selgituste kohaselt ei kasutab ta elamiseks korterit ning tal on kavas kinnistu Ontikal müüa. 23.2.

§ 19lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks.

Erandid, millal kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, on sätestatud

§ 19lõikes 2.

Muuhulgas võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, arvestades lapse (laste) või abikaasa tähelepanuväärivat huvi. Iseenesest laste olemasolu selleks alust ei anna (vt ka Riigikohtu 27.10.2004. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04 ja 10.06.2005. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 3-2-1-61-05). 24.

§ 19

lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Ühisvara koguväärtus on 128 045 krooni, millest ½ on 64 022,50 krooni. Seega peab hageja hüvitama kostjale 50 577,50 krooni. Kohtunik 6