) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3.lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitab, nõuda viivist. Vastavalt hagiavaldusele on poolte vahel sõlmitud 14.11.1997.a eluruumi haldusleping, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale lepingus kokkulepitud teenuseid ja kostja kohustus talle osutatud teenuste eest hagejale tasuma. Vastavalt lepingule kohustus kostja maksma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,25% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud, jättes tarbitud teenuste eest tasumata. Tema võlgnevus on hageja ees 10 391,55 krooni, millest põhivõlg on 8595,50 krooni ja viivis 1796,04 krooni. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 10 391,55 krooni võlgnevus ning viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt sama sätte 3.lõikele 2 2-06-305 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hannes Olev kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.