← Eesti

2-03-399/2

Obsah (10)§ 159§ 161§ 146§ 150§ 124§ 66§ 160§ 162§ 165§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-03-399 Tsiviilasi K.O. avaldus väljakuulutamiseks

§ 159lg 1 alusel.

Kohus avaldas 04.05.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate OÜ Reforell (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise kohta, teatades, et võlausaldajad võivad alates teate ilmumisest 10 päeva jooksul esitada vastuväite pankrotimenetluse lõpetamise avaldusele. Vastuväiteid esitatud ei ole. Tulenevalt

§ 161

lg 3 esitas OÜ Reforell pankrotihaldur kohtule aruande, mille halduri poolt esitatud kujul on kinnitanud võlausaldajate 24.10.2005 üldkoosolek, kus osalesid kõik võlausaldajad. Aruande sisaldab alljärgnevat: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivarasse on laekunud ja pankrotivara hulka on arvestatud alates pankroti väljakuulutamisest 13.10.2003 kuni 01.09.2005 seisuga kokku 10 776 121.98 krooni, mis moodustub alljärgnevalt: 1) Maksuamet tagastas käibemaksu ettemaksu summas 56 796 krooni; 2 Tsiviilasi nr 2-03-399 2) intressitulu on laekunud 32.98 krooni; 3) Töötukassast eraldati töötaja nõude osaliseks hüvitamiseks 19 293 krooni; 4) Tallinna linn tasus kohtuliku kokkuleppe täitmiseks 10 700 000 krooni. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole võlgniku pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Pankrotimenetluse kulude hulka kuuluvad vastavalt

§ 150

lg 1 kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tasud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Need kulud on kirjeldatud edaspidi. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Võlgniku pankrotimenetluses esitati nõudeid kokku 4 võlausaldaja poolt kogusummas 9 865 375 krooni. 16.11.2004 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul kaitsti nõudeid kokku summas 9 749 639 (üheksa miljonit seitsesada nelikümmend üheksa tuhat kuussada kolmkümmend üheksa) krooni. Kaitstud nõuded ja jaotised: 1) K.O. (isikukood xxx) – tunnustatud nõue 430 000 krooni – jaotis 4,4104% - välja makstud 430 000 krooni; 2) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse kaudu) - tunnustatud nõue 36 639 krooni – jaotis 0,3758% - välja makstud 36 639 krooni; 3) võlausaldaja M.O. (isikukood xxx) - tunnustatud nõue 5 418 000 krooni – jaotis 55,5713% - välja makstud 5 418 000 krooni; 4) võlausaldaja A.H. (isikukood xxx) - tunnustatud nõue 3 865 000 krooni - jaotis 39,6425% - välja makstud 3 865 000 krooni. Kokku on võlausaldajatele välja makstud 9 749 639 krooni. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Võlgniku pankrotimenetluses puudus pandiga koormatud pankrotivara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest, võlgniku võlausaldajate üldkoosolekute otsustest. Vastavalt

§ 124

lg-le 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamises. 3 Tsiviilasi nr 2-03-399 Kõik olulisemad tehingud ja õigustoimingud on kooskõlastatud võlgniku võlausaldajate üldkoosolekutega. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Kõigi võlausaldajate nõuded on pankrotimenetluses rahuldatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Tallinna Linnakohtusse esitas haldur hagiavalduse ja algatati tsiviilasi nr 2/276-1828/04, milles võlgnik nõudis Tallinna linnalt tekitatud kahju hüvitamist. Nõue omandati osaühingult Roviido avaliku enampakkumise käigus. Hagiavaldus esitati summas 25 408 671.35 krooni, mis sisaldas tekitatud kahju, saamatajäänud tulusid ja rahalt arvestatud keskmisi kommertspankade intresse. Kohtuvaidlus oli väga keeruline, kostja nõudis kõikide kulutuste igakülgset dokumentaalset tõendamist, vaidles hagile täies ulatuses vastu ning kohtuvaidluse tulemusi oli raske ette prognoosida. Kostja leidis, et kõigepealt on vaja läbi viia ehitustehnilised ekspertiisid ja muud ekspertuurimused. Raske oli tõendada saamatajäänud tulude arvestuste aluseid ja vaieldav oli intressi arvestamisel kasutada kommertspankade keskmisi intresse. Vastavalt 16.06.2005 Tallinna Linnavalitsuse ja osaühingu Reforell (pankrotis) vahelisele kohtulikule kokkuleppele, mis kinnitati vastavalt Tallinna Linnakohtu 29.06.2005 kohtumäärusele, lõpetati nimetatud tsiviilasi ning Tallinna Linnavalitsus tasus võlgniku pankrotivarasse kokku 10 700 000 krooni. Arvestades Tallinnas kujunenud praktikat, kus linn on valmis kõikides kohtuvaidlustes minema välja kuni Riigikohtuni, on tegemist hea tulemusena, kuna kokkulepe saavutati lühikese aja jooksul ning selle tulemusena õnnestus rahuldada kõik võlausaldajate tunnustatud nõuded. Rohkem haldur mingeid hagisid ei kavatse esitada. Kohtukulud ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Väljamaksed võlgniku pankrotivarast on kooskõlastatud võlgniku üldkoosoleku otsustega. Pankrotivaras puudus pankroti väljakuulutamise hetkel 13.10.2003 raha. Menetluse ajal on laekunud Maksuametist käibemaksu ettemaks 56 796 krooni, mille arvelt on välja makstud ajutise halduri tasu ja kulud õigusabile. Võlausaldajate üldkoosolek 11.04.2005 on menetluse kulutused lugenud põhjendatuks ja on nende väljamaksmise kinnitanud. 24.10.2005 toimunud võlausaldajate üldkoosolek on kinnitanud halduri tasu suuruse. Pankrotivarast on tehtud alates pankroti väljakuulutamisest alljärgnevad väljamaksed: 1)

§ 146

lg 1 p 4 - pankrotimenetluse kulud (vastavalt

§ 150

). 1.1) Kohtukulud (hagimaterjalide ettevalmistamine, koostamine ja õigusliku analüüsi kulud) on välja makstud summas 35 636 krooni koos käibemaksuga, millest Advokaadibüroole HETA on makstud 23 600 krooni ja Aare Raigi Advokaadibüroole 12 036 krooni (nimetatud arved on kohtule esitatud koos jaotusettepanekuga). 1.2) Välja on makstud ajutise halduri tasu kohtu poolt kinnitatud ulatuses netos 5 920 krooni, kinni peetud ja üle kantud üksikisiku tulumaks 2 080 krooni ja sotsiaalmaks 2 640 krooni. 4 Tsiviilasi nr 2-03-399 1.3) 1.4) 1.5) 1.6) 1.7) Riigilõivud Ametlikelt Teadaannetelt kokku summas 500 krooni. Panga teenustasud kokku summas 132 krooni. Haldurile esialgset tasu menetluse käigus välja makstud ei ole. Prognoositav kulu halduri tasu 66 500 krooni (koos sotsiaalmaksuga). Raamatupidamise teenuste eest tuleb tasuda osaühingule Themont 5 000 krooni pluss 18% (sisaldab raamatupidamise teenust kogu pankrotimenetluse perioodil). Pankrotihalduri poolt tehtud vajalikke kulutusi

§ 66alusel menetluses välja makstud ei ole.

Büroo- ja menetluse tehnilise teenindamise kuludeks väljamakseid tehtud ei ole, samuti ei ole tehtud väljamakseid pankrotimenetluse raamatupidamise teenuste eest. Jooksvat raamatupidamisteenust on osutanud osaühing Themont, asukoht Tallinn, Tehnika

  1. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Äriühing alustas majandustegevust augustis
  2. a. Alustati forellikasvatuse rajamist Koipsi külas Jõelähtme vallas Harjumaal. Soetati kalakasvatuse käivitamiseks vajalikku inventari ja osteti 384 444 krooni eest 5 430 kg elusforelle. Kalakasvatuses olnud kalad ja inventar hävinesid
  3. a tormi tõttu ning selle tõttu võlgnik loobus kalakasvatusega tegelemisest. Kuni
  4. a sügiseni üritati leida muid ärivaldkondi, milles tegutseda, vahepealsel perioodil koostati osaühingule Comptuur lepingu alusel arvutiprogramme. Arvutiprogrammide koostamise eest saadud rahalised vahendid aga ei võimaldanud oma võlgnevusi tasuda. Kogutud andmete põhjal võib järeldada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli äriühingu poolt laenukapitali arvelt soetatud kalade ja kalakasvatuse inventari hävimine 2001.a novembris tormi tagajärjel ning omavahendite puudumine tegevuse taastamiseks. Järeldused ja taotlused kohtule Tulenevalt eeltoodust on haldur seisukohal, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele ja haldur kohustustest vabastamisele. Võlausaldajate seisukoht halduri tasu osas on kajastatud üldkoosoleku otsuses 24.10.
  5. Samuti on võlgniku seaduslik esindaja – juhatuse liige Kristo-Rainer Lainelo andnud 24.10.2005 oma kirjaliku seisukoha pankrotimenetluse kulude ja halduri tasu osas. Tulenevalt võlausaldajate ja võlgniku seisukohast ning asjaolust, et võlgnik jätkab majandustegevust, taotleb pankrotihaldur Andres Hermet käesolevaga kohtult tasu määramist koos sotsiaalmaksuga 66 500 krooni. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 159 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või et teda ei ähvarda maksejõuetus, kui pankrotimenetlus kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline.

§ 160

lg 1 sätestab, et teade pankrotimenetluse lõpetamise avalduse esitamisest

§-des 159 ja 160 sätestatud alustel avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. 5 Tsiviilasi nr 2-03-399 Teates märgitakse, kus ja millal saab tutvuda avalduse aluseks olevate dokumentide ja võlausaldajate nõusolekutega, samuti selgitus, et avaldusele võib esitada vastuväite vastavalt

§ 160

lõikele 2.

§ 160

lg 3 sätestab, et menetlust ei või lõpetada enne, kui haldur on teinud

§-s 146 nimetatud väljamaksed ja esitanud kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõikes 2 nimetatud andmeid.

§ 160

lg 2 sätestab, et vastuväite pankrotimenetluse lõpetamise avaldusele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul

§ 160

lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest arvates.

§ 160

lg 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse pärast

§ 160

lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist ja lõikes 3 nimetatud väljamaksete tegemist, tehes selle kohta määruse. Enne lõpetamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Vastuväite esitamise korral kuulab kohus ära ka vastuväite esitanud võlausaldaja arvamuse.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme avaldus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Teade OÜ Reforell (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise kohta ilmus 04.05.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded, vastuväiteid sellele esitatud ei ole. Võlgnik on palunud pankrotimenetlus lõpetada, kuna leiab, et pankroti alus on ära langenud. OÜ Reforell pankrotihaldur on esitanud tulenevalt

§ 161lg 3 kohtule aruande.

OÜ Reforell pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 13.10.2003 otsusega. Pankrotivaras puudus pankroti väljakuulutamise hetkel raha. Pankrotivarasse on laekunud ja pankrotivara hulka on arvestatud alates pankroti väljakuulutamisest 13.10.2003 kuni 01.09.2005 kokku 10 776 121.98 krooni. Võlausaldajatele on välja makstud 9 749 639 krooni. Kõigi võlausaldajate nõuded on pankrotimenetluses rahuldatud. Pankrotimenetluse kulude katteks on välja makstud 46 908 krooni. Täiendavalt kuulub pankrotivarast väljamaksmisele pankrotihalduri tasu ning kulutused raamatupidamise korraldamise eest summas 5 000 krooni. Seega jääb OÜ-le Reforell pärast võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist ja pankrotimenetluste kulude kandmist piisavalt rahalisi vahendeid, et majandustegevust jätkata. Järelikult ei ole võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgnikul on piisavalt rahalisi vahendeid, soovib võlgnik majandustegevust jätkata. Võlausaldajad on 24.10.2005 võlausaldajate üldkoosolekul heaks kiitnud pankrotihalduri koostatud lõpparuande ja seega ka nõustunud OÜ Reforell (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisega. Kohus leiab, et kuna pärast pankroti väljakuulutamist on selgunud, et võlgniku vara (nõue Tallinna linna vastu) turuväärtus oli tunduvalt suurem, kui selle bilansiline väärtus, mille tulemusel laekus pankrotivarasse arvestatud 161 463 krooni asemel 10 776 121.98 krooni ning seetõttu osutus võimalikuks rahuldada täielikult kõigi võlausaldajate nõuded ja kanda pankrotimenetluse kulud, mille järel võlgnikule jääb järgi piisavalt rahalisi vahendeid majandustegevuse jätkamiseks, siis tuleb analoogselt

§ 159

lg 1 OÜ Reforell (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada seoses pankroti aluse äralangemisega. Tulenevalt

§ 165lg 3 tuleb pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada.

6 Tsiviilasi nr 2-03-399 Tulenevalt võlausaldajate ja võlgniku seisukohast ning asjaolust, et võlgnik jätkab majandustegevust, taotleb pankrotihaldur välja mõista tasu koos sotsiaalmaksuga summas 66 500 krooni. Tulenevalt

§ 65

lg 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 3 lg-le 1 lähtub kohus pankrotihalduri tasu arvestamisel pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Korra § 4 lg 3 kohaselt pankrotihalduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 10 000 001 krooni, on kuni 5% pankrotivarast. Pankrotihalduri tasu alammäära 10 000 001 ületava pankrotivara puhul Kord ei sätesta. Pankrotihaldur on palunud määrata talle tasu koos sotsiaalmaksuga summas 66 500 krooni. OÜ Reforell (pankrotis) võlausaldajate 24.10.2005 üldkoosolekul on võlausaldajad vastu võtnud otsuse: kinnitada ja heaks kiita pankrotihalduri tasuks 50 000 krooni (bruto). Võlgniku juhatuse liige K.-R. L. on 24.10.2005 kinnitanud, et on nõus pankrotihaldurile määratava tasuga summas 50 000 krooni. Pankrotivarasse on laekunud ja pankrotivara hulka on arvestatud alates pankroti väljakuulutamisest 13.10.2003 kuni 01.09.2005 seisuga raha 10 776 121 krooni. 5% nimetatud summast on 538 806.05 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotihaldur on taotlenud määrata talle tasuks 50 000 krooni ja võlausaldajad ning võlgnik on nimetatud summaga nõustunud, siis arvestades, et pankrotihalduri töö tulemusena on pankrotivarasse laekunud rahasumma üle 10 miljoni krooni, samuti on pankrotihaldur aktiivselt tegelenud pankrotivara valitsemisega, esitanud kohtusse tagasivõtmise hagi ning esindanud võlgnikku kohtuvaidluses ja teinud muid olulisi toiminguid pankrotimenetluses, siis on põhjendatud maksta haldurile tasu summas 50 000 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lg 1 p 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 50 000 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 16 500 krooni. TuMS § 40 lõike 1 kohaselt on tulumaksu kinnipidajaks isik, kes teeb füüsilisele isikule tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid, sh residendist juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja jne. SMS §-s 4 on nimetatud isikud, kes on sotsiaalmaksu maksjaks. Toodud loetelu ühtib TuMS § 40 lõikes 1 nimetatud isikutega. 7 Tsiviilasi nr 2-03-399 SMS § 9 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama ja maksma sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu. Eeltoodust tulenevalt on haldurile väljamakstavalt tasult sotsiaalmaksu maksja OÜ Reforell. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TuMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TuMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TuMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 23 %. Pankrotihaldur on palunud kinnitada pankrotimenetluse jooksul tehtud kulutused summas 46 908 krooni. Nimetatu koosneb pankrotihalduri hinnangul kohtukuludest summas 35 636 krooni koos käibemaksuga, millest Advokaadibüroole HETA on makstud 23 600 krooni ja Aare Raigi Advokaadibüroole 12 036 krooni, riigilõivust väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest kokku summas 500 krooni, pangateenustasust summas 132 krooni ja ajutise halduri tasust netos 5 920 krooni, sellelt kinni peetud ja üle kantud üksikisiku tulumaks 2 080 krooni ja sotsiaalmaksust 2 640 krooni. Võlgnik ja võlausaldajad ei ole nimetatud kulutustele vastu vaielnud. Kohus leiab, et pankrotihalduri poolt tema kohustuste täitmiseks tehtud kulutused on vajalikud ja põhjendatud summas 46 908 krooni. Merike Varusk Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.