2-06-30/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aita Rajavere Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-30 Tsiviilasi Kxxxx Kxxxxxxxx hagi AS Lääne Kalur vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja Kxxxx Kxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Läänemaa Hageja esindaja Tõnu Kõrda, isikukood xxxxxxxxxxx, Kostja AS Lääne Kalur, reg.kood 10060279, asukoht Kaluri 22 Haapsalu linn Läänemaa. esindajad RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.
2. Välja mõista AS- lt Lääne Kalur Kxxxx Kxxxxxxxx kasuks kahjuhüvitis ajavahemiku 01.05.2003-31.12.2005.a. eest summas 20 760 (kakskümmend tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni ja alates
3. jaanuarist 2006.a. igakuine kahjuhüvitis 628 (kuussada kakskümmend kaheksa) krooni.
4. Menetluskulud jätta AS Lääne Kalur kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on pooltel õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonikaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Hagejal diagnoositi esmakordselt kutsehaigus Kutsehaiguste ja Töötervishoiu Keskuse 20.03.2003 otsusega. Kutsehaiguse diagnoosiks on vibratsioonitõbi üld- ja lokaalvibratsioonist II staadium kombineeritud füüsilise ülekoormuse toime nähtudega: neuropaatia sündroom kätel, Raynaud sündroom, ülajäsemete liigeste artrootilised muutused, Polüartralgia, deformeeriv osteokondroos lülisamba kaela- ja nimmeosas. Kutsehaiguse põhjustanud ohuteguriteks olid vibratsioon, sundasendid, sundliigutused, staatiline pinge kätele, õlavöötmele ja seljale, ebasoodne mikrokliima, -müra. Pärnu Pensioniameti VEK Haapsalu koosseisu 08.05.2003.a. otsusega nr.031865 ja 16.04.2004.a. otsusega nr. 110493 on tuvastatud, et kutsehaigus põhjustab hagejal püsivat töövõime kaotust 40%. Tööinspektsiooni Lääne- ja Hiiumaa Inspektsiooni poolt koostatud Kutsehaiguse uurimiskokkuvõte nr. 8-05-12/7635-0204 ja Kutsehaiguste ja Töötervishoiukeskuse 10.04.2003 Teatis kutsehaiguse esmakordsest diagnoosimisest nr. 1711/2928 järgi on kutsehaiguse põhjustanud töötamine traktoristina ja ekskavaatorijuhina tervistkahjustavates tingimustes järgmiste tööandjate juures: - Teenuste kolhoosis traktoristina 1966-1980; - Kalurikolhoosis Lääne Kalur traktoristina 1982-1988; - AS-s West ekskavaatorijuhina 1991-1992; - AS-s Liiva ekskavaatorijuhina 1992-1994; - Lääne Teedevalitsuses traktoristina 1994-
5. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise võlgnevus ajavahemiku 01.05.2003 31.12.2005 eest summas 20 760 krooni ja igakuine kahjuhüvitis 628 krooni alates 01.01.2006.a. Pärnu Pensioniamet on tuginedes hageja tööraamatu andmetele välja arvutanud, et kostja AS Lääne Kalur on oma õiguseelnejate poolt hagejale tekitatud tervisekahju eest vastutav 29,5 % ulatuses kogukahjust. Tuginedes Pärnu Pensioniameti arvestustele on kostja koguvõlgnevus ajaperioodi 01.05.2003 -31.12.2005 eest 20 760 krooni. Alates 01.01.2006 on kostja kohustus jätkata igakuiselt 628 krooni suuruse hüvitise maksmist. Hageja leiab, et kostja on kahju tekitanud õigusvastaselt. Kostja õiguseelnejate poolt on rikutud Töökaitseseaduse § 7 lg 4, ENSV MN 22.01.1973 määrusega nr. 34 kinnitatud "Vibratsiooniohtlike kutsealade töötajate töörežiimi määrustiku“ p.-des 23, 18 lg 3, 24, NSVL tervishoiuministri 30.05.1969 käskkirja 400 p. 49 ja NSVL tervishoiuministri 19.06.1984 käkskirja 700 p.4.3, NSVL tervishoiuministri 29.09.1989 käskkirja 555 lisa 1 p. 4.3, ENSV MN 22.01.1973 määrusega 34 kinnitatud "Vibratsiooniohtlike kutsealade töörežiimi määrustiku" p 25 nõudeid. Nimetatud õigusnormide rikkumise kaudu rikkusid kostja õiguseelnejad hageja suhtes Töökoodeksi §-des 5 lg 2 p 1 ja 147 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid selles, et tööandja peab tagama tervislikud ja ohutud töötingimused vastavalt töökaitsealastele õigusaktidele, mis väldivad töötajate haigestumise kutsehaigustesse. Kostja õiguseelnejate õigusvastase tegevuse (tegevusetuse) ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Käesolevas asjas poleks hagejal sissetuleku vähenemist toimunud, kui kostja õiguseelnejate poolt töökaitsenõuete mittetäitmisega poleks põhjustatud hageja kutsehaigust. Kutsehaigusest tuleneb hageja püsiv töövõimetus 40 %, mille tõttu hageja on kaotanud suure oma endistest võimetest teenida tööga eluks vajalikku sissetulekut. Hageja ei peaks kannatama füüsilist ja hingelist valu ega ostma medikamente ja raviteenuseid kutsehaiguse leevendamiseks, kui kostjate juures poleks olnud tervistkahjustavad töötingimused. Kostja õiguseelnejad on süüdi hagejale kahju tekkimises, sest ei täitnud töökaitsealaseid nõudeid, millest nad olid või pidid olema teadlikud. Kostja vastutab oma õiguseelnejate süülise käitumise tulemusena õigusvastaselt põhjustatud tervisekahju eest. Hageja on alates kutsehaiguse diagnoosimisest pöördunud korduvalt kostja poole taotlusega maksta kahjuhüvitist, kuid kostja on keeldunud ning seetõttu oli hageja sunnitud esitama käesoleva hagi. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja tunnistab hagi, on hagi õigeks võtnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kuivõrd kostja tunnistab hagi, tuleb TsMS § 440 lg 1 järgi hagi rahuldada. VÕS RakS § 22 lg 1 järgi tuleb lähtuda vaidluse lahendamisel kahju õigusvastase tekitamise ajal kehtinud ENSV tsiviilkoodeksi sätetest. Hagi tuleb rahuldada TsK § -de 448, 461, 463 ja Eesti Vabariigi Valitsuse 10.06.1992.a. määrusega nr. 172 kinnitatud „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusegatekitatud kahju hüvitamise ajutise korra“ p.-de 1,2, 7,11, 17, 18.1, 21 järgi. Hageja töövõime kaotuse astme, invaliidsuspensioni suuruse muutumise korral tehakse kahju hüvitamiseks makstavate summade vastav ümberarvestus. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskuludeks on käesoleval ajal hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv ja õigusabi tasu. Aita Rajavere Kohtunik